Muutmise test 1
Artikkel Eesti energiamajandus 2015 kirjeldab kokkuvõtvalt teemajaotuses kirjeldatut. Käesolevalt kirjeldatakse lühidalt aruandes Eesti energiamajandus 2015 kajastatud teemasid.
Peaartikkel: Eesti energiamajandus 2015;
Seotud artiklid: Energiamajandus Eestis 2010 – 2014; Energiamajanduse keskkonnamõju 2010-2014; Elektrimajandus 2010-2014; Soojusmajandus 2010-2014; Energiatarbimine transpordis 2010-2014; Elamumajandus 2010-2014; Kütusemajandus 2010-2014; Biometaan 2010-2014; Energiaühistud 2010-2014
Mõistega energiamajandus kirjeldatakse majandustegevuste kogumit, mis on omavahel seotud energeetiliste primaarsete ning sekundaarsete ressursside (energiatoodete) uurimise ja kasutamise[1] kaudu. Energiamajandus hõlmab seega nii energia vahetarbimist (tootmist ja jaotamist) kui ka lõpptarbimist. Seetõttu on energiamajanduse tegevustes omavahel seotud nii ettevõtlus, valitsemissektor kui ka eratarbijad.
Energiat kasutatakse mitmesuguste muundamisprotsesside kaudu, mille lõpptulemiks on üldjuhul soojus või elekter. Energiamajanduses kasutatakse energiat teenuste pakkumiseks või toodete loomiseks. Eelnevast tulenevalt kujuneb nõudlus energia järele sõltuvalt tarbitavate energiateenuste iseloomust, energia maksumusest ning muundamistehnoloogiate efektiivsusest.
Eesti energiamajandus on käsitletav viie suure valdkonnana:
- 1. Elektrimajandus
- 2. Soojusmajandus
- 3. Energiatarbimine transpordis
- 4. Elamumajandus
- 5. Kütusemajandus
Samas ei ole neid valdkondi võimalik käsitleda täielikult iseseisvana, vaid need on omavahel orgaaniliselt põimunud. Eriti on omavahel seotud hoonete energiatarbimine, soojusmajandus ja elektrimajandus ning transpordi energiatarbimine ja kohalike kütuste tootmine.
Eesti energiamajandust võib vaadelda mitmete indikaatorite abil. Kuivõrd energiamajandusega on seotud viis suurt valdkonda (elektri-, soojus-, kütuse- ja elamumajandus ning energiatarbimine transpordis), on otstarbekas kasutada nii valdkondadeüleseid kui ka -siseseid mõõdikuid. Tegevuste tulemuslikkuse mõõtmiseks võib kasutada nii traditsioonilisi kui ka uusi sünteesmõõdikuid. Sealjuures võib riiklikke tulemusi võrrelda nii teiste riikide tulemustega kui ka indikaatorite varasemate väärtuste suhtes. Esimesel juhul on tähtis, et mõõdikute alusandmed oleksid kõigi riikide kohta kogutud samadel alustel.
Igasugune andmete töötlus ja kogumine ning võrreldavale kujule viimine võtavad aega?. Sellest tulenevalt on suurema täpsusastmega energiavaldkonna andmed kättesaadavad n–2 põhimõttel (st 2015. aastal avaldatakse andmed 2013. aasta kohta). Tulenevalt statistika kogumise põhimõtete ning fookuse muutusest ajas, ei ole kõigi mõõdikute aegread ühepikkused.
Esimeses ja teises peatükis on kirjeldatud valdkonnaülesed mõõdikud, millele on omistatud tähtsus EL-i pikaajalise energia- ja kliimapoliitika[2] tulemuslikkuse mõõtmisel ning OECD poolt koostatavates tulevikku vaatavates raportites[3]. Valdkonnasisesed mõõdikud ja valdkondlikud tegevused tulevad vaatluse alla järgmistes peatükkides.
Raha väärtus (ostujõud) muutub ajas (üldjuhul väheneb) ning seetõttu pole eri aastate kaupade ja toodete hinnad ning seeläbi ka eri aastate tuluallikad otseselt omavahel võrreldavad. Kaupade ja teenuste maksumuse võrdlemise võimaldamiseks kasutatakse raha reaalväärtust võrreldes valitud baasaastaga (käesolevas töös 2014). Reaalväärtuse arvutamiseks kasutatakse tarbijahinnaindeksit (CPI – consumer price index). Käesolevas töös on kaupade ja toodete maksumuse 2014. aasta väärtustesse üleviimisel kasutatud Euroopa Liidu harmoniseeritud tarbijahinnaindekseid (HCPI – harmonized consumer price index)[4]. Reaalväärtustega seonduvad tulemused on käesolevas töös ära tuntavad alaindeksite (2014 ning real järgi). Sisemajanduse koguprodukti (SKP) väärtused on esitatud 2010. aasta aheldatud väärtustes[5].
Tulenevalt andmetöötluse ja -kogumise eripäradest, võivad andmetes esineda ebatäpsuses, mistõttu Eesti Arengufond ei vastuta võimalike kahjude eest, mis võivad tekkida käesolevas ülevaates avaldatud infot kasutades. Viited õigusaktidele ja standarditele on esitatud seisuga 1. oktoober 2015.