Elektri tarbimine

Artikkel Elektri tarbimine iseloomustab transpordis, tööstuses, avalikus- ja teenindussektoris ning kodumajapidamistes tarbitava elektri aastaseid koguseid.

Artikli Elektritarbimine alusmaterjalid on koostatud ENMAK 2030+ tarbimise töögrupi poolt. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumite koostamisel. Käesoleva artikli andmeid uuendatakse jooksvalt, et kajastada parimat olemasolevat teadmist elektri tarbimise kohta Eestis.

Selleks, et prognoosida Eesti elektritarbimise võimalikke tulevikusuundumusi on esmalt vaadeldud elektritarbimise andmeid lähiajaloost. Andmed on esitatud aastate arvestuses ning jaotatud järgnevateks sektoriteks ja käsitletud ka eraldi artiklites:

Kõigi nelja ülalmainitud sektori elektritarbimise muutused aastail 1999 kuni 2014 on toodud joonisel 112.

Joonis 1 Sektoriaalne elektrienergia tarbimine, GWh (Statistikaamet, KE0240)

Enne lõpptarbimist muundatakse osa elektrit omakorda soojuseks. Järgnevad graafikud esitavad andmeid tarnitud energia kohta, see tähendab, et kütteotstarbeks vajaminev elekter ( soojuspumbad ning elektriküte) kuvatakse elektrienergia all. Hilisemate arvutuste juures on aga siiski oluline hinnata ka selle elektri mahtu, mis muundatakse soojuseks. Täpsem arvutus selle kohta, kui palju erinevates sektorites muundatakse elektrit soojuseks (elektriküte ning soojuspumbad), puudub, kuid hinnanguliselt on see 20%3.

Senine elektritarbimine

Seotud artiklid: Elektrienergia hind; Elektri hind lõpptarbijale

Senine elektritarbimine sektorite lõikes on esitatud joonisel . Aastal 2010 oli sektorite lõikes suurim elektritarbimine tööstuses (37% riigi elektritarbimisest), järgnesid teenindussektor (34%) ning kodumajapidamised (27%). Transpordisektori elektritarbimisel oli riigi elektritarbimises väga väike roll, moodustades viimatinimetatust vähem kui 1% 4.

Elektritarbimise tipukoormus

Eesti elektrisüsteemi tarbimise tipukoormus oli 2011/2012 aasta talvel 1572 MW ning maksimaalne elektritootmise tipp oli samal talvel 1953 MW. 2011/2012 talvel oli Eesti elektrisüsteemis piisavalt tootmisvõimsusi, et katta sisemaine tarbimisnõudlus igal ajahetkel sisemaise elektritootmisvõimsusega. 2012 aasta septembri seisuga oli summaarne installeeritud netotootmisvõimsus 2652 MW, millest tipuajal võimalik kasutada tootmisvõimsusi 2275 MW ulatuses 5. Senise elektritarbimise tipukoormuse graafik on toodud AS Eleringi kodulehel. OÜ Põhivõrk prognoosis tipukoormuse kasvuks 1,6% kuni 3,8% aastas ning Eesti elektrimajanduse arengukavas 2008-2018 arvestati baasstsenaariumina 2,3% tipukoormuse kasvu aastas 7.

Elektrivõrgukaod

Peaartikkel: Võrgukaod: elekter

Viimase 10 aasta jooksul on võrgukaod jäänud umbes 10% juurde brutotootmisest. Elektrivõrgukaod saab jagada kahte ossa: ülekandevõrgu (põhivõrgu) kaod, mida haldab Elering AS ja jaotusvõrgu kaod, mille suurim haldaja on Elektrilevi OÜ 8. Põhivõrk töötab nüüdseks optimaalse taseme lähedal ning põhivõrgu kaod moodustavad 3% brutotootmisest. Samas on oodata põhivõrgu kadude suurenemist, kuna põhivõrgu bilanssi lisanduvad pool Estlink 1 ja Estlink 2 kadudest ning põhivõrgu kadude suurust mõjutab elektri eksport ja transiit. Jaotusvõrgu kadudele prognoositakse tulevikus mõõdukat vähenemist, kuna jaotusvõrku uuendatakse ja viiakse üle kaabelliinidele, mis vähendab rikkekadusid. Kadude prognoosimine mõistliku täpsusega on väga keeruline, kuna seda mõjutavad paljud tegurid.

Elektri tarbimise prognoos

Seotud artiklid: Elektritootmise ENMAK stsenaariumid; Elektrimajanduse regulatiivne keskkond

Elektri lõpptarbimine erinevate stsenaariumite korral on esitatud joonisel 2 (Joonis 3 täiendamisel). Lähtuvalt senistest elektri tarbimise andmetest ning artiklis toodud eeldustest, on koostatud elektri tarbimise prognoos mittesekkuva stsenaariumi korral, ehk juhul kui energiatarbimist meetmete abil olulisel määral ei suunata, vähesekkuva stsenaariumi korral, kui sekkutakse mõõdukalt, ning sekkuva stsenaariumi korral, kui meetmed on ulatuslikumad. Elektri tarbimise suurenemist prognoositakse kõigi kolme stsenaariumi korral. Sekkuva stsenaariumi korral on prognoositud elektri tarbimine aastateks 2040 kuni 2050 isegi suurem, kui mittesekkuva stsenaariumi korral, sest sekkuva stsenaariumi korral on hoonete ventilatsioon viidud nõuetekohaseks, ehk sundventilatsioon on valdavalt kasutusele võetud, tranpordisektori elektritarbimine jääb praeguste prognooside baasil ka tulevikus marginaalseks. Elektritarbimise koondprognoos koos võrgukadudega on toodud joonisel 2.

Joonis 2. Senise energia lõpptarbimise ja SKP vaheline seos

Joonis 3. Elektritarbimise prognoos

Elektritarbimine sektorite kaupa

Kodumajapidamised

Peaartikkel: Energiatarbimine kodumajapidamistes
Seotud artiklid: Hoonete energiatõhusus

Kodumajapidamiste elektrienergiaprognoos baseerub eelkõige eeldusel, et elektritarbimise kasv sõltub SKP kasvust. Paremate andmete puudumisel hindas ekspertgrupp, et elektritarbimine kodumajapidamistes kasvab mittesekkuva stsenaariumi korral konstantselt 1,75% aastas kuni aastani 2050. Sekkuva stsenaariumi korral eeldatakse, et esmalt (kuni aastani 2030) suureneb kodumajapidamiste elektritarbimine, sest sundventilatsiooni agregaatide paigaldamine hoogustub ning ka muid majapidamisseadmeid võetakse rohkem kasutusele. Eeldatakse, et sekkuva stsenaariumi korral väheneb kodumajapidamiste elektritarbimine alates 2030 0,5% aastas.

Tööstussektor

Peaartikkel: Energiatarbimine tööstussektoris

Tööstussektori elektrienergiaprognoos baseerub SKP ja elektritarbimise vahelise seose prognoosimisel. Tööstussektori elektritarbimise prognoosi korral on eeldatud, et tööstussektori elektrienergiatarbimise seos SKP-ga väheneb 0.43-lt (seos aastatel 2000-2010) aastaks 2050 0-ni.

Avalik- ja teenindussektor

Peaartikkel: Energiatarbimine teenindussektoris

Teenindussektori elektrienergiaprognoos on leitud avaliku- ja teenindussektori hoonete kogupinna ja ruutmeetripõhise elektritarbe kaudu. Rehonstrueerimata hoonetel on eeldatud keskmiselt tarnitud elektriks 115 kWh/m2/a. Rekonstrueeritud hoonetel 91 kuni 99 kWh/m2/a ja uutel hoonetel olenevalt stsenaariumist 42 kuni 63 kWh/m2/a.9

Transpordisektor

Peaartikkel: Energiatarbimine transpordisektoris
Seotud artiklid: Transpordi ENMAK stsenaariumid; Kütuste ENMAK stsenaariumid

Eestis on hetkel kaks arendatavat elektertranspordisüsteemi:

Elektriautode puhul on oluline kuidas meie üleriigiline kiirlaadijate võrk käitub ning kuidas autod meie tingimustes vastu peavad. Elektriautode kasutajate sõnul on üldine probleem aku väike maht ning sellest tulenev väike kilometraaž 10.

Elektertranspordisüsteemid, eriti kui nende kasutamine omab suurt osakaalu kogu transpordimahust, eeldab elektrisüsteemilt erilist tähelepanu töökindlusele ning suurendab elektrisüsteemi operaatorite vastutust 11.

Kõigi kolme stsenaariumi: mittesekkuva, vähesekkuva ja sekkuva juures jääb elektri kasutamise osakaal transpordis väikeseks, olles veel ka aastal 2020 kõigi stsenaariumite korral alla 1%. Aastaks 2030 kasvab sekkuva stsenaariumi korral elektri osakaal ligi 4%-ni, vähesekkuva korral on see aga 1,2% ja mittesekkuva korral ikka veel alla 1%.

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2014

Ettekanne

Tarbimise juhtimise võimalused Eestis

2014

Ettekanne

Energiaandmete jagamise platvormi "Estfeed"

2014

Ettekanne

Miks vajame tarkvõrgu rakenduskava

2014

Ettekanne

How to operate virtual power plant

2014

Ettekanne

New forms of Flexibility in Markets

2004

Uuring

Eesti elektritarbimine aastatel 2005-2015

2012

Uuring

Energy Efficiency Status Report 2012, Electricity Consumption and Efficiency Trends in the EU-27

2008

Uuring

Energy efficiency in the public sector

2012

Uuring

Energiatarbimine kodumajapidamistes

2012

Uuring

Leibkondade energiatarbimine

2003

Juhised

Energiaaudit tööstuses, juhised

2013

Analüüs

Energiatõhususe lepingu (EPC) analüüsi kokkuvõte 2013

2013

Aruanne

Energia- ja veekasutuse aruanne 2013

2013

Ettekanne

Energiamajanduse arengukava 2020 eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks

2013

Ettekanne

Linnavalgustuse automatiseeritud juhtimise lahendused

2013

Ettekanne

Tark keskkond - Tark valgustus

2014

Uuring

Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks

2014

Uuring

Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks

2014

Raport

Subsidies and costs of EU energy. An interim report

2014

Raport

Subsidies and costs of EU energy. Lisa 1-3

2014

Raport

Subsidies and costs of EU Energy. Lisa 4-5

2014

Ettekanne

Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut

2014

Ettekanne

Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis

2014

Ettekanne

Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele

2014

Ettekanne

Eesti põlevkivienergeetika tulevik

2014

Ettekanne

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030

2014

Aruanne

Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine

2014

Aruanne

Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs

2014

Aruanne

Tootmispiisavuse aruanne 2014

2015

Aruanne

Rohemärgis 2015 klassifikatsioon

2015

Aruanne

Rohemärgise standard

2015

Uuring

Tarbimise juhtimine elektrisüsteemi paindlikkuse tagajana

 

 

Viited ja märkused

Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


  1. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE03&ti=ELEKTRIENERGIA+BILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE03: Elektrienergia bilanss], (08.10.2015).↩︎
  2. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE061&ti=K%DCTUSE+TARBIMINE+MAJANDUSHARU+JA+K%DCTUSE+LIIGI+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE061: Kütuste tarbimine majandusharu ja kütuse liigi järgi], (14.11.2013).↩︎
  3. Täpne hinnang selle kohta, kui suur osa elektrienergiast kulub kütteks, puudub. OÜ Elektrilevi andmetel kui vaadata nt. 2011 aasta jaanuaris päevatarbimist + 5 kraadi juures ja -12 kraadi juures, siis tarbimine erineb keskmiselt ligi 4500 MWh ööpäevas. Peamiseks tarbimise kasvu põhjuseks võrreldaval perioodil on välistemperatuur. Kui lugeda kogu tarbimise muutus küttele, siis teeks see orineteeruvaks elektriga kütmiseks ligi 800 GWh/a. See moodustab meie tarbimisest ligi 12%. Samas tuleb ka +5 kraadi juures juba kütta, ehk see osakaal võib paari-kolme %-punkti võrra suurem olla. Need 14-15% väljendavad üksnes ruumide kütteks kuluvat elektrienergiat. Kui lisada sellele veel sooja vee kütmine ning jahutus, hindas ekspertgrupp, et elektrienergiast kulub kütteks/jahutuseks ca 20% kogu elektrienergiast.↩︎
  4.  
  5. Elering. Elektrienergia tarbimine ja tootmine Eestis, (22.11.2013).↩︎
  6. Elering. Eesti elektrisüsteemi tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnang, (22.11.2013).↩︎
  7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018, (01.12.2013).↩︎
  8. Elering Elektrienergia tarbimine ja tootmine Eestis(01.12.2013)↩︎
  9. Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring: Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, Tallinn 2013.↩︎
  10. Elektriautode kasutajate uuring,(04.05.2014)↩︎
  11. Elektertransport ja selle mõju elektrisüsteemi talitlusele,(04.05.2014)↩︎
  12. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE03&ti=ELEKTRIENERGIA+BILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE03: Elektrienergia bilanss], (08.10.2015).↩︎
  13. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE02&ti=ENERGIABILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE02: Energiabilanss], (14.11.2015).↩︎
  14. Statistikaamet. Püsivhindades SKP elaniku kohta, kasvutempo ja koguväärtused, (14.11.2015).↩︎
  15. Kredex kokkuvõte kraadpäevadest Kredex kodulehel(01.12.2015)↩︎