Elektrimajanduse regulatiivne keskkond

Elektrimajandus on Eestis reguleeritud põhiliselt viie seadusega, milleks on Elektrituruseadus, mis reguleerib elektrituru toimimist, elektriga kauplemist ja elektri tootmise eest ette nähtud toetusi; Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus, mis käsitleb elektri aktsiisiga maksustamise ning maksuvabastuse korda; ning 'Välisõhu kaitse seadus', mis hoomab kasvuhoonegaaside emissioonidega seonduvat regulatsiooni ning Keskkonnatasude seadus ning Tööstusheite seadus. Viimased kaks käsitlevad erinevaid soojuselektrijaamasid puudutavad keskkonnanõudeid ja tasusid. Lisaks tuleneb igast seadusest hulk täpsustavaid määruseid.

Euroopa Liidu tasemel on tähtsaimad dokumendid direktiivid ja määrused, mis on Euroopa Liidu Energia- ja kliimapaketi ning Euroopa Liidu kolmanda elektri ning maagaasi siseturu paketi osad.

Eesti Vabariigi seadused

Elektrituruseadus

Elektrituruseadus 1 on peamine elektrimajanduse korraldust reguleeriv dokument. See seab üldise raamistiku elektrituru toimimiseks Eestis ning selle sätted tulenevad suuresti Euroopa Liidu kolmandast elektri ja maagaasi siseturu paketis sisalduvast Direktiivist 72/2009.

Vastavalt Elektrituruseadusele peab põhivõrku haldav ettevõte olema sõltumatu ning eraldatud elektrit tootvatest ning müüvatest ettevõtetest. Põhivõrguettevõtte kohustuseks on igal ajahetkel tagada elektrisüsteemi varustuskindlus ja bilanss. Samuti loob põhivõrguettevõte andmevahetusplatvormi, mille kaudu käib elektriturul andmevahetus elektri tarnijate vahetamiseks, mõõteandmete edastamiseks ning turuosalistele seaduses ettenähtud õiguste tagamiseks.

Elektrituruseadus2 sätestab ka elektri tootmise eest ette nähtud toetused. Toetusi makstakse elektrienergia tootmise eest järgnevatel juhtudel:

Tabel: Elektrienergia tootmise eest ette nähtud toetused 3

Elektrienergia tootmise viis

Toetuse suurus, €/kW·h

Taastuvast energiaallikast, välja arvatud biomassist4

0,0537

Biomassist koostootmise režiimil5

0,0537

Tõhusa koostootmise6 režiimil jäätmetest7, turbast, põlevkivi uttegaasist

0,032

Tõhusa koostootmise režiimil vähem kui 10 MW elektrilise võimsusega seadmes

0,032

Aastatel 2013 kuni 2015 tootmist alustanud põlevkivitootmisseade kui süsinikdioksiidi kvoodi hind on <20 €/t

0,016

Aastatel 2013 kuni 2015 tootmist alustanud põlevkivitootmisseade kui süsinikdioksiidi kvoodi hind on <15-20 €/t

0,015

Aastatel 2013 kuni 2015 tootmist alustanud põlevkivitootmisseade kui süsinikdioksiidi kvoodi hind on 10-14,99 €/t

0,014

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus8 sätestab elektrienergia aktsiisiga maksustamise põhimõtted ning aktsiisistamisest lähtuvad nõuded elektrienergia tootmisele, edastamisele ning sellega kauplemisele. Elektrienergia pealt makstava aktsiisi suurus on 4,47 eurot ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta. Elektrienergia aktsiisiga maksustamist aastatel 2005 - 2018 kirjeldab joonis 1.

Muuhulgas sätestatakse elektrienergia aktsiisist vabastamise juhud ning kord. Elektrienergia on vabastatud aktsiisimaksust, juhul kui 910:

  1. NATO liikmesriikide (välja arvatud Eesti) relvajõudude enda ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu kasutuseks ning nende sööklate varustamiseks soetatud aktsiisikaup (sh elekter);
  2. elektrienergia, mida kasutatakse keemilise reduktsiooni jaoks;
  3. elektrienergia, mida kasutatakse elektrolüütilistes ja metallurgilistes protsessides;
  4. elektrienergia, mis moodustab toote omahinnast keskmiselt rohkem kui 50%;
  5. elektrienergia, mida kasutatakse mineraloogilistes protsessides;
  6. elektrienergia, mis on toodetud ärilisel eesmärgil käitatavas laevas;
  7. elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks ning elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks.

Aktsiisist vabastamise loa taotluse vorm ja selle täitmise kord on vastavalt Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusele määratud rahandusministri määrusega Energia aktsiisivabastuse loa vorm ja selle täitmise kord. Samuti on sellekohast informatsiooni väljastanud Maksu- ja Tolliamet - Energia aktsiisivabastuse luba 11.

Joonis 1. Elektrienergiale sätestatud aktsiisimäärad 2005-2018 a.

Välisõhu kaitse seadus

Välisõhu kaitse seadus12 reguleerib elektri tootmisel tekkivate kasvuhoonegaaside kvootide riikliku reservi jaotamist ning kasvuhoonegaasi kvootidega edasise kauplemise korda. Riiklik reserv jaotatakse enampakkumisel ning tasuta investeerimisplaani alusel.

Süsinikdioksiidi kvootide enampakkumise kord on sätestatud määrusega Lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise kord. Enampakkumisest saadav tulu läheb riigieelarvesse ning sellest vähemalt 50% kasutatakse kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamise meetmete rahastamiseks. Kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamise meetmetele seatud nõuded on sätestatud '''Välisõhu kaitse seaduses ''' ning nende rahastamise ning rahastamisega seotud aruandluse nõuded on kirjas määruses Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused.

Tasuta süsinikdioksiidi kvoote jagatakse elektritootjatele, mis on olnud tegevad või asjakohaseid investeeringuid alustanud enne 2008. aasta 31. detsembrist. Elektritootjatele tasuta süsinikdioksiidi kvoodi kogused võivad moodustada maksimaalselt 70% aastatel 2005 kuni 2007 riigisisese tarbimise katteks elektri tootmisel tekkinud keskmisest süsinikdioksiidi kogusest. Kui elektritootja alustas tegevust pärast 2007. aastat ning eelneva kriteeriumi alusel ei ole võimalik süsinikdioksiidi kvoote jagada, jagatakse kvoote vastavalt Välisõhu kaitse seadusele välja antud määrusele Perioodil 2013–2019 elektri tootmise eest eraldatavate tasuta lubatud heitkoguse ühikute eelneva tõhususe võrdlusalusMainitud määruse järgi jagatakse hiljem kui 2007. aastal tegutsemist alustanud elektrotootjatele süsinikdioksiidi kvoote vastavalt toodetud elektri kogusele koefitsendi järgi, milleks on 0,6408 tonni süsinikdioksiidi iga toodetud elektrienergia megavatt-tunni kohta.

Tasuta jagatavate süsinikdioksiidi kvootide eest peavad elektritootjad tegema investeeringuid, mis peavad vastama Välisõhu kaitse seaduses toodud tingimustele. Peamised nõuded on:

  1. investeering peab kulutõhusalt otseselt või kaudselt vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid;
  2. investeering peab mitmekesistama elektritootmise energia- ning tarneallikaid ning vähendama energiatootmisega seotud kasvuhoonegaaside heitkogust;
  3. investeering peab olema tasuta lubatud süsinikdioksiidi kvootide turuväärtusega samaväärne.

Samuti määrab Välisõhu kaitse seadus, et määrusega Elektri tootmise eest perioodil 2013–2019 tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamise tingimused ja kord sätestatakse tasuta jagatavate süsinikdioksiidi kvootide eest tehtavate investeeringute tegemise, aruandluse ning järelvalve kord.

Kasvuhoonegaaside kvootidega kauplemise süsteemi kuuluvad tegevusalad on sätestatud määrusega Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu ning täpsem kauplemisega seotud regulatsioon vastavalt määrusele Kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise kord.

Vastavalt Välisõhu kaitse seadusele on Vabariigi Valitsus väljastanud määruse Paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidete summaarsed piirkogused ja nende saavutamise tähtajad, mis seab piirid heitgaaside heitmisele välisõhku ühe kalendriaasta jooksul Eesti Vabariigi territooriumil. Määruses käsitletakse vääveldioksiidi, lämmastikoksiide, lenduvaid orgaanilisi ühendeid ning ammoniaaki.

Keskkonnatasude seadus

Keskkonnatasude seadus 13 käsitleb keskkonna kasutuse tasusid, loodusvarade kasutusõiguse tasusid ning ka keskkonda jäätmete ning heitmete tekitamise eest ette nähtud tasusid (Keskkonnatasude seaduse raames sätestatud erinevad tasumäärad on toodud joonisel 2, joonisel 3, joonisel 4, joonisel 5, joonisel 6, joonisel 7 ning joonisel 8). Elektrimajandusele tähtsaimad tasud on soojuselektrijaamades ja muudes põletusseadmetes tekkivates heitgaasides sisalduvate saasteainete eest makstavad tasud. Tähtsaimate heitgaaside tasumäärad tonni kohta on toodud tabelis 1.

Tabelis 1 toodud saastetasud heitgaasidele on suurendatud teatud koefitsendi võrra, kui saasteaineid heidetakse õhku kindlate linnade halduspiirkondades.

Eelnevas tabelis määratletud keskkonna tasu süsinikdioksiidi välisõhku heitmise eest ei maksa elektrienergia tootjad, vaid ainult soojusenergia tootjad.14

Lisaks on maksustatud pinnavee kasutamine elektrijaamade jahutusveena. Pinnavee kasutamise pinnaveena tasu ülem- ja alammäärad on kehtestatud Keskkonnatasude seaduses, nendeks on vastavalt 1,55 eurot tuhande kuupmeetri eest ja 7,66 euro tuhande kuupmeetri eest. Täpsemalt määratakse mainitud tasud määruses Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist.

Keskkonnatasude seadus 15 rakendab ka keskkonnatasu juhul, kui saasteallikast väljub süsinikoksiidi koguses, mis on suurem kui on lubatud saasteallika omainikul vastavalt omandatud süsinikdioksiidi kvootide kogusele. Trahv iga ilma kvoodita õhku heidetud süsinikdioksiidi tonni eest on 99,70 eurot.

Joonis 2. Maavara kaevandamisõiguse tasu alammäärad 2005-2016 a.

Joonis 3. Maavara kaevandamisõiguse tasu ülemmäärad 2005-2016 a.

Joonis 4. Maavara kaevandamisõiguse tasu alammäärad 2005-2016 a., põlevkivi ning turvas.

Joonis 5. Maavara kaevandamisõiguse tasu ülemmäärad 2005-2016 a., põlevkivi ning turvas.

Joonis 6. Saastetasumäärad saasteainete heitmisel välisõhku 2005-2016 a.

Joonis 7. Saastetasumäärad saasteainete heitmisel välisõhku 2005-2016 a., merkaptaanid ning raskmetallid ja nende ühendid

Joonis 8. Saastetasumäärad jäätmete kõrvaldamisel 2005-2016 a.

Tabel 1. Tasumäärad saasteainete heitmisel välisõhku eurodes saasteaine tonni kohta aastate kaupa

Tööstusheite seadus

Tööstusheite seadus16 seab suurtele põletusseadmetele saasteainete heite piirväärtused. Saasteainete lubatud kogus heitgaasis ning samuti kohustuslikud väävliärastuse tasemed põlevkivi kütusena kasutavates elektriplokkides on sätestatud vastavalt Tööstusheite seadusele välja antud määruse Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded lisadega.

Maapõueseadus

Maapõueseadus 17 sätestab maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise korra ning põhimõtted eesmärgiga tagada maapõue majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik kasutamine. Seadus reguleerib üldgeoloogilist uurimistööd ning geoloogilisi uuringuid. Samuti käsitletakse maavara kaevandamist, välja arvatud osas, mis on reguleeritud kaevandamisseadusega. Siinkohal on oluliseks aspektiks energeetilisest seisukohast just põlevkivi kaevandamine (loe lisaks Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine ning Põlevkivi aastane kaevandamismäär). Samuti reguleerib antud seadus maapõue kaitset ning kasutamist

Eesti Vabariigi määrused

Võrgueeskiri 18 on vastavalt Elektrituruseadusele Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määrus, mille eesmärk on reguleerida nõudeid elektripaigaldiste ühendamisel elektrivõrguga, varustuskindluse nõudeid ning varustuskindlusest tulenevaid tehnilisi nõudeid. Vastavalt Võrgueeskirjale on varustuskindluse peaeesmärkideks süsteemi talitlust ning arengut planeerides elektrisüsteemi ühtsuse ja töövõime säilitamine häiringute puhul.

Võrgueeskiri sisaldab elektrijaamade võrku ühendamisel ette nähtud katseid kontrollimaks, kas elektrijaam suudab nõuetele vastavalt käituda süsteemi häiringu korral ning seab normid mainitud nõuetele.

Tarbimisnõudluse rahuldamiseks on vajalik tootmisvõimsus, mis on võrdne päevase maksimaalse tarbimisvõimsusega, millele on lisatud 10% suurune varu ootamatute koormuse muutuste ning tootmiskatkestuste katteks.

Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral 19 seab võrguettevõtte poolt pakutava võrguteenuse jaoks vajalikud kvaliteedinormid ning kirjeldab võrgutasude vähendamise korda, kui antud kvaliteedinorme ei täideta. Mainitud kvaliteedinormide alla kuuluvad elektrivarustuskindluse, pinge kvaliteedi ning teeninduse nõuded.

Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord20 on vastavalt Elektrituruseadusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud määrus, mille alusel määratatakse ebaseadusliku tarbimise korral ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ning võrguteenuse maht ning nende hind.

Tõhusa koostootmise nõuded 21 on vastavalt Elektrituruseadusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt väljastatud määrus mis seab nõuded tõhusa koostootmise määramiseks. Vastavalt nimetatud määrusele on tõhusa koostootmise alla kuulumiseks nõutav kasutegur järgmine:

  1. aruandlusperiood jooksul vähemalt 75 % kui tegu on vasturõhuauruturbiini, gaasiturbiiniga koos utilisaatorkatlaga, sisepõlemismootoriga, mikroturbiiniga, Stirling-mootoriga või kütuseelemendiga;
  2. aruandlusperiood jooksul vähemalt 80% kui tegu on kombineeritud tsükliga gaasiturbiiniga koos utilisaatorkatlaga või vaheltvõtuga auruturbiiniga;
  3. aastane üldkasutegur üle 70 % kui tegu on rohkem kui 25 MW elektrilise võimsusega seadmega.

Lisaks nõutavale kasutegurile peavad koostootmisüksused täitma seaduses sätestatud primaarenergia säästu tingimust; primaarenergia sääst arvutatakse välja valemiga:

kus

  • PES on primaarenergia sääst;
  • nCHP_H on kasulik soojuse kasutegur (viimase 12 kuu kasuliku soojuse toodang jagatud kütuseenergiaga, mis kulus kasuliku soojuse ja elektri koostootmiseks);
  • nREF_H on soojuse eraldi tootmise standartne kasutegur, mis on toodud eraldi tabelitena määruses Tõhusa koostootmise nõuded;
  • nCHP_E on koostoodetud elektrienergia kasutegur (koostoodetud elektrienergia viimase 12 kuu kogus jagatud kütuseenergiaga, mis kulus kasuliku soojuse ja elektri tootmiseks);
  • nREF_E on elektri eraldi tootmise standartne kasutegur, mis on toodud eraldi tabelitena määruses Tõhusa koostootmise nõuded.

Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja kord elektrienergia tootmisel kombineeritult taastuvast ja muust energiaallikast 23 on vastavalt Elektrituruseadusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt väljastatud määrus, mis sätestab taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia osakaalu määramise reeglid. Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaal määratakse konkreetselt valemi abil kus:

24

  • Et on kalendrikuul taastuvast energiallikast toodetud elektrienergia kogus, kWh;
  • Ee on kogu toodetud elektrienergia kogus kalendrikuul, kWh;
  • Qtaast on kogu kalendrikuul elektri tootmiseks kasutatud taastuvate kütuste kogus, kJ;
  • Qkogu on kogu kalendrikuul kokku kasutatud kütuste kogus, kJ.

Perioodil 2013–2019 elektri tootmise eest eraldatavate tasuta lubatud heitkoguse ühikute eelneva tõhususe võrdlusalus 25 määrab vastavalt Välisõhu kaitse seadusele ära võrdlusnivoo, mille alusel jagatakse tasuta kasvuhoonegaaside haitkoguse ühikuid elektritootjatele, kes alustasid elektri tootmist hiljem kui 2007. aastal. Võrdlusnivooks on 0,6408 tonni süsinikdioksiidi toodetud elektrienergia megavatt-tunni kohta.

Elektri tootmise eest perioodil 2013–2019 tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamise tingimused ja kord 26 sätestab vastavalt Välisõhu kaitse seadusele tasuta jagatavate kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute eest tehtavate investeeringute sooritamise korda, järelvalvet ning aruandlust.

Biomassist elektrienergia koostootmise juhis 27 on vastavalt Elektrituruseadusele vabariigi Valitsuse poolt väljastatud määrus, mis sätestab nõuded, mille puhul on tegu biomassist koostootmisrežiimil toodetud elektrienergia eest õigus saada Elektrituruseaduses ette nähtud toetust. Koostootmisseadmega biomassists toodetud elektrienergia on toodetud koostootmisrežiimil, kui seadme kasutegur kalendriaasta arvestuses on vähemalt 0,4.

Lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise kord 28 on vastavalt Välisõhu kaitse seadusele väljastatud määrus, mis sätestab lubatud süsinikdioksiidi ühikute enampakkumise korra. Enampakkumise korraldajaks on Keskkonnaministeerium ning enampakkumiseks kasutatakse Euroopa Komisjoni poolt valitud ühist enampakkumisplatvormi.

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused29 sätestab süsinikdioksiidi kvootide enampakkumisel saadud tulu kasutamise aruandluse nõuded.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise kord30 on vastavalt Välisõhu kaitse seadusele keskkonnaministri poolt väljastatud määrus, mis seab nõuded erinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste lubade taotlemisele, lubade tingimustele ning vastavale seirele.

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu31 on vastavalt Välisõhu kaitse seadusele Vabariigi Valitsuse poolt väljastatud määrus, mille alusel üel 20 MW soojusvõimsusega põletusseade, välja arvatud ohtlikke või olmejäätmeid põletav seade, mis tegeleb elektri tootmisega kohustatud taotlema süsinikdioksiidi heitkoguse luba.

Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded32 on määrus mis vastavalt Tööstusheite seadusele seab nii olemasolevatele kui ka uutele ehitatavatele elektri tootmiseks kasutatavatele põletusseadmetele saasteainete kontsenatratsioonide lubatud väärtused heitgaasides ning samuti kohustusliku väävliärastuse taseme nõuded vastavalt põletusseadmete soojusvõimsusele.

Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist 33 sätestab vastavalt Keskkonnatasude seadusele pinnavee kasutamise tasumäärad jahutusveena aastate kaupa. Pinnavett kasutavad jahutusveena suured elektrit tootvad soojuselektrijaamad, näiteks Narva elektrijaamad. Vastavad tasumäärad on toodud tabelis 2.

Paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidete summaarsed piirkogused ja nende saavutamise tähtajad34 seab aastased piirkogused Eesti Vabariigi territooriumil ning samuti ka eraldi suurte põlevkivi kütusena kasutavate seadete poolt õhku paisatud heitgaaside kogustele. Määruses välja toodud ülemnormid on:

  1. Vääveldioksiid: 100 000 tonni kalendriaastas Eesti Vabariigi territooriumil ning 25 000 tonni kalendriaastas suurtest põlevkivi küttena kasutatavatest põletusseadmetest (peamiselt Eesti Energia elektrijaamad);
  2. Lämmastikoksiidid ümberarvutatuna lämmastikdioksiidiks: 60 000 tonni kalendriaastas;
  3. Lenduvad orgaanilised ühendid: 49 000 tonni kalendriaastas;
  4. Ammoniaak: 29 000 tonni kalendriaastas.

Tabel 2. Tasumäärad pinnavee kasutamisel jahutusveeks eurodes tuhande kuupmeetri vee kohta

Euroopa Liidu direktiivid ja määrused

Euroopa Liidu kolmas elektri ja maagaasi siseturu pakett

Euroopa Liidu kolmas elektri ja maagaasi siseturu pakett on viiest Euroopa Liidu dokumendist koosnev pakett, mis kokkuvõttes loob ühised alused Euroopa Liidus elektri- ning maagaasiturgude avamiseks. Elektrimajandust puudutab paketi viiest dokumendist kolm.

Euroopa Liidu direktiiv 72/2009 35 on aluseks ühtsete reeglite loomiseks elektrituru korraldamisel Euroopa Liidu riikides. Tähtsamateks nõueteks on elektri põhivõrku haldava ettevõtte eraldamine vertikaalselt integreeritud energiakontsernist, põhivõrku haldava ettevõtte sõltumatus elektrit tootvatest ettevõtetest ning põhimõtted elektrituru avamiseks liikmesriikides.

Euroopa Liidu määrus 714/2009 36 seab eesmärgiks kehtestada piiriülest elektrikaubandust käsitlevad õiglased eeskirjad ning suurendada konkurentsi elektrienergiasiseturul. Samuti käsitletakse ENTSOE (Euroopa elektripõhivõrguettevõtete koostööorganisatsioon) tegevust ja määratakse ENTSOE tegevuse prioriteetsed valdkonnad

Euroopa Liidu määrus 713/2009 37, millega luuakse Energiasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet. Ameti ülesandeks on anda Euroopa Liidu direktiivides 2009/72/EÜ ning 2009/73/EÜ käsitletud põhivõrguettevõtetele, reguleerivatele asutustele ning ülekandesüsteemi halduritele arvamusi ja soovitusi, et aidata mainitud asutustel täita nendes direktiivides ette nähtud reguleerimisülesandeid.

Euroopa Liidu Energia- ja kliimapakett

Euroopa Liidu direktiiv 29/2009 38 muudab ning täpsustab Euroopa Liidu Direktiivi 87/2003, et viia sisse muudatusi süsinikdioksiidi kvootide kauplemise süsteemi

Euroopa Liidu direktiiv 28/2009 39 sätestab Euroopa Liidu kliimapoliitika "20/20/20" eesmärgid kõikidele liikmesriikidele, mis on omakorda võetud eesmärkideks paljudes arengukavades. Eesti eesmärgiks on tõsta taastuvate energiallikate osakaalu kogu energiatarbimisest 25%-ni. Antud osakaalu arvestamisel arvestatakse energiatarbimist elektri tootmises, transpordis ning kütmis- ja jahutusprotsessides.

Arengukavad

Uus energiamajanduse arengukava Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+ on välja töötamisel ning plaani järgi kinnitatakse 2014. aasta teises pooles. Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+ omab võrreldes eelnevate energiamajanduse arengukavadega palju laiemapõhjalist tegevuskava, ühendades endas Elektrimajanduse arengukava, Biomassi ja bioenergia kasutamise arengukava ja Eesti eluasemevaldkonna arengukava ning seab lähtepositsiooni taastuvenergia tegevuskava, energiasäästu tegevuskava ja hoonete renoveerimise kava koostamisele.

Elektrimajanduse arengukava 2018 40 on vastavalt Elektrituruseadusele iga viie aasta tagant koostatav dokument, milles hinnatakse elektri tootmise ja tarbimise eeldatavaid mahte kümne aasta perspektiivis ning muid elektrimajandusega seonduvaid aspekte viie aasta perspektiivis. Elektrimajanduse arengukava 2018 peamisteks eesmärkideks on:

  1. elektrijaamade kasutatava netovõimsuse hoidmine vähemalt 110% tasemel võrreldes maksimaalse nettarbimisega;
  2. vähendada aastast tarbimiskoha riketest põhjustatud keskmist elektrikatkestuse kestvust võrreldes 2007. aastaga;
  3. suurendada elektriühenduste võimsust Balti riikide ja muude Euroopa Liidu riikide vahel 80%-ni võrreldes elektriühendustega Balti riikide ja kolmandate riikide vahel aastaks 2018.
  4. elektrituru täielik avamine Eestis aastaks 2013 (täidetud);
  5. tagada olukord, kus 2018. aastaks ei oleks ühegi elektrimüüja turuosa ühtses hinnapiirkonnas üle 40%.

Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 41 anti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja aastal 2010. Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 kinnitab Euroopa Liidu direktiivi 28/2009 eesmärki suurendada taastuvenergiaallikate osakaalu energia summaarses lõpptarbimises Eestis 25% tasemele aastaks 2020. Kogu planeeritavast taastuvenergiaallikate kasutamisest ca 19,2% on eesmärgi järgi aastal 2020 kasutatud elektri tootmiseks.

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 42 sätestab riigi tähtsaimad eesmärgid keskkonnasäästmise valdkonnas. Energia valdkonnas on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 seadnud üldeesmärgiks arendada Eesti tarvet rahuldavat energeetikat, mis kasutavad erinevaid tootmisallikaid. Eelistatud on keskkonda minimaalselt koormavad tootmisviisid.

Täpsemateks eesmärkideks on vähendada põlevkivi osakaalu elektri tootmisel alla 90% ja suurendada taastuvateenergiaallikate osakaalu elektri tootmises vähemalt 8% tasemele aastaks 2015 ning aastatks 2020 suurendada elektri- ja soojuse koostootmisjaamade toodetava elektri osakaalu 20% tasemele võrreldes riigisisest tarbimist.

Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 43 sätestab põhilised energiamajanduse arengusuunad Eestis. Prioriteetideks on elanikkonnale pideva energiavarustuse tagamine, Eesti energiaavarustuse ning -tarbimise säästlikumaks muutmine ning tarbijatele põhjendatud hinnaga energiavarustuse tagamine.

Energia 2020. Säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia (Energy 2020) 44 on 10. novembril 2010. aastal välja antud Euroopa Liidu dokument, mis sätestab peamised Euroopa Liidu eesmärgid energiasektoris, "20/20/20".

Euroopa Energiapoliitika 45 on Euroopa Liidu energiapoliitiline arengudokument, mis käistleb Euroopa Liidu eesmärke, et tagada jätkusuutlik, varustuskindel ning konkurentsivõimeline energia. Eesmärkide saavutamisel on tähtis roll ühtsete energiaturgude loomine ning läbipaistvuse suurendamine ja taastuvate energiaallikate suurem kasutamine ning tehnoloogiate arendamine.

Euroopa Liidu Taastuvenergia tegevuskava 46 on Euroopa Liidu poolt välja antud 10. jaanuaril 2007. aastal ning sätestab Euroopa Liidu jaoks peamised taastuvenergia eesmärgid aastani 2020. Dokument näeb ette, et 2020. aastaks peaks kogu Euroopa Liidu sisemaisest tarbimisest 20% moodustama taastuvatest allikatest pärit energia. Lisaks nähakse ette mitmeid meetmeid, mis aitaksid antud eesmärki täita.

Energia tegevuskava aastani 2050 (Energy roadmap 2050) 47 on 15. detsembril 2011. aastal välja antud dokument, mis käsitleb pikajaalisi energiateemalisi eesmärke Euroopa Liidus. Dokumendi fookuses on uuritud probleeme seoses Euroopa Liidu süsinikdioksiidi emissioonide vähendamisega samal ajal kui on tagatud energia varustuskindlus ja konkurentsivõime.

Prioriteetideks peetakse energiatõhususe olulist suurenemist, peamiselt uute hoonete arvelt, kuid ka transpordis ning muudes sektorites; taastuvenergia osakaalu suurendamist energiavarustuses; energia salvestamise tehnoloogiate arengut ning gaasi kasutamist "üleminekukütusena" taastuvenergiaallikatele.

Toetused

Taastuvenergia toetus

Toetusi jagatakse taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks, samuti ka energiasektori efektiivsemaks muutmiseks ning ka sisemaise varustuskindluse/võimsuse piisavuse tagamiseks. Taastuvenergia toetusi jagatakse Elektrituruseaduse §59 alusel. 48

Toetusi makstakse elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest, koostootmise režiimil biomassist või tõhusa koostootmise režiimil. Alates 2013 aastast on toetused ette nähtud ka põlevkivil töötava tootmisseadme netovõimsuse kasutatavuse eest. Vastavalt elektrituruseadusele maksab toetused välja põhivõrguettevõtja - Elering. Taastuvenergia toetuste määrasid ja maksmise tingimusi kajastab tabel 3. Toetuse rahastamisest tekkiva kulu kannab tarbija vastavalt võrguteenuse tarbimise mahule ning otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogusele. 49

Taastuvateks energiaallikateks loetakse vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass, kusjuures biomassiks loetakse põllumajanduse (sh. taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid. 50

Tabel 3. Taastuvenergia toetuste määrad ja maksmise tingimused

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2014

Ettekanne

Keskkonnatasude muutmise põhimõtted ja eesmärk, peamised muudatused. Ettekanne

2014

Uuring

Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse mõju analüüs

2013

Uuring

Keskkonnatasude mõjuanalüüs

2013

Uuring

Energiatoodete maksustamise uuring

2008

Arengukava

Elektrimajanduse arengukava 2018

2010

Tegevuskava

Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020

-

Aruanne

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

-

Arengukava

Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020

2014

Aruanne

Riigikontroll. Keskkonnatasud, maksud, arengukavad ja põlevkivisektor

Viited


  1. Riigi Teataja. Elektrituruseadus, (07.12.2015).↩︎
  2. Tuult energiaallikana kasutavad tootjad saavad toetust kokku kuni 600 gigavatt-tunni eest kalendriaastas↩︎
  3. Toetuse maksmisel biomassist elektrienergia tootmisele koostootmise režiimil on ära toodud määrusega Biomassist elektrienergia koostootmise juhis↩︎
  4. Tõhusa koostootmise nõuded on toodud välja määruses Tõhusa koostootmise nõuded↩︎
  5. jäätmete all peetakse silmas jäätmeid jäätmeseaduse tähenduses. Jäätmete nimekiri on sätestatud määrusega Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu↩︎
  6. Riigi Teataja. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus, (07.12.2015).↩︎
  7. Maksu- ja Tolliamet. Elektrienergiale kehtivad aktsiisialased regulatsioonid, september 2011.↩︎
  8. Maksu- ja Tolliamet. Energia aktsiisivabastuse luba, september 2011.↩︎
  9. Riigi Teataja. Välisõhu kaitse seadus, (07.12.2015).↩︎
  10. Riigi Teataja. Keskkonnatasude seadus, (07.12.2015).↩︎
  11. Keskkonnaamet CO2 heitkoguste saastetasuga maksustamine, (07.11.2013).↩︎
  12. Riigi Teataja. Tööstusheite seadus, (07.12.2015).↩︎
  13. Riigi Teataja. Maapõueseadus, (07.12.2015).↩︎
  14. Riigi Teataja. Võrgueeskiri, (07.12.2015).↩︎
  15. Riigi Teataja. Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral, (07.12.2015).↩︎
  16. Riigi Teataja. Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord, (07.12.2015).↩︎
  17. Riigi Teataja. Tõhusa koostootmise nõuded, (22.10.2013).↩︎
  18. Riigi Teataja. Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja kord elektrienergia tootmisel kombineeritult taastuvast ja muust energiaallikast, (23.10.2013).↩︎
  19. Riigi Teataja. Perioodil 2013–2019 elektri tootmise eest eraldatavate tasuta lubatud heitkoguse ühikute eelneva tõhususe võrdlusalus, (24.10.2013).↩︎
  20. Riigi Teataja. Elektri tootmise eest perioodil 2013–2019 tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamise tingimused ja kord, (07.12.2015).↩︎
  21. Riigi Teataja. Biomassist elektrienergia koostootmise juhis, (25.10.2013).↩︎
  22. Riigi Teataja. Lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise kord, (25.10.2013).↩︎
  23. Riigi Teataja. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused, (25.10.2013).↩︎
  24. Riigi Teataja. Kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise kord, (07.12.2015).↩︎
  25. Riigi Teataja. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu, (07.12.2015).↩︎
  26. Riigi Teataja. Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded, (29.10.2013).↩︎
  27. Riigi Teataja. Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist, (07.12.2015).↩︎
  28. Riigi Teataja. Paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidete summaarsed piirkogused ja nende saavutamise tähtajad, (07.12.2015).↩︎
  29. Euroopa Liit. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, (22.10.2013).↩︎
  30. Euroopa Liit. Euroopa Liidu Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 714/2009, võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses, (22.10.2013).↩︎
  31. Euroopa Liit. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 713/2009 millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet, (22.10.2013).↩︎
  32. Euroopa Liit. Directive 2009/29/EC of the European Parliament and of the Council amending Directive 2003/87/EC as to improve and extend the greenhouse gas emission allowance trading scheme in the Community, (28.10.2013).↩︎
  33. Euroopa Liit. Euroopa Liidu direktiiv 28/2009/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, (23.09.2014).↩︎
  34. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Elektrimajanduse arengukava 2018, (23.09.2014).↩︎
  35. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020, (23.09.2014).↩︎
  36. Keskonnaministeerium. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, (23.09.2014).↩︎
  37. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. (23.09.2014).↩︎
  38. Euroopa Liit. Energia 2020. Säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia, (08.11.2013).↩︎
  39. Euroopa Liit. Euroopa Energiapoliitika, (29.11.2013).↩︎
  40. Euroopa Liit. Taastuvenergia tegevuskava. Taastuvenergia 21. sajandil: jätkusuutlikuma tuleviku rajamine, (07.11.2013).↩︎
  41. Euroopa Liit. Energia tegevuskava aastani 2050, (08.11.2013).↩︎
  42. Elering. Taastuvenergia toetused.↩︎