Elektriturg

Eesti kuulub Nord Pool Spot elektrituru kauplemispiirkonda. Lisaks Eestile hõlmab Nord Pool Spot ka Norrat, Rootsit, Soomet, Taanit, Lätit ja Leedut. Nord Pool Spotis määratakse elektri hind eraldi igaks tunniks ning igale piirkonnale eraldi. Igas riigis on vähemalt üks hinnapiirkond, suurema pindalaga riikides (kus esineb elektri ülekandevõrgus olulisi pudelikaelu ja riigisiseselt) võib neid olla mitu. Eesti koosneb ühest terviklikust hinnapiirkonnast. Kogu Nord Pool Spot süsteem hinnapiirkondadeks jaotatuna on kujutatud joonisel 1.

Joonis 1. Nord Pool Spot kauplemispiirkond ja kõik hinnapiirkonnad.13

 

Elektriturgude loomise ajalugu

Seotud artiklid: Elektri tootmine, Elektrisüsteem, Elektrivõrk

Viimase 30 aasta jooksul on energiapoliitika arenenud riikliku tähtsusega riikliku tähtsusega küsimusest kõiki Euroopa Liidu liikmesriike puudutavaks poliitiliselt oluliseks teemaks, mille peamine eesmärk on luua ühine elektri ja gaasi siseturg. 1

Euroopa ühise energia siseturu (Internal Energy Market) loomise eesmärkideks on lihtsustatult, et kõik Euroopa riigid omavad vastastikku võrguühendusi, mille kaudu saavad turuosalised omavahel müüa ja osta elektrienergiat või maagaasi kogu Euroopa Liidu territooriumil ühtsete põhimõtete alusel. 2

Riikidevahelise võrguühenduse võimalikkusele on kaasa aidanut 2006. aastal valminud Eesti ja Soome vaheline elektrienergia merekaabel Estlink 1 ja 2014. aastal valminud Estlink 2. Merekaablite rajamine ja kasutusele võtmine on loonud nii Eestile kui ka teistele Balti riikidele elektriga kauplemise võimaluse Põhjamaadega (ning ka vastupidi, Põhjamaadele võimaluse kaubelda Eesti riikidega), sealhulgas õiguse osaleda Põhjamaade elektribörsil Nord Pool. Kui varem oli Eesti elektrisüsteem ühendatud üksnes idanaabritega, olles Euroopa energiavõrgustikust isoleeritud, siis nüüd, Euroopa elektrisüsteemiga ühendatuna on riigi energeetiline julgeolek kindlasti tõhusam. Riikdievaheliste elektri- ja gaasivõrguühenduste peamiseks eesmärgiks on tagada varustuskindlus võimalikult suurel territooriumil. Varustuskindlusele tugineb omakorda tarbijate tegelik võimalus tarbida igal hetkel mõistliku hinnaga elektri ja maagaasi ning seda võimalikult jätkusuutlikult. 3

Nord Pool Spoti ajaloost

Ülevaade ajaloost on toodud sündmuste kronoloogilises järjekorras 4:

  • Norra oli Põhjamaadest esimene riik, kus elektriturg ümber korraldati. Norra parlamendi otsus selle kohta jõustus 1991 aastal. Statnett Market AS asutati Norra ettevõttena 1993. aastal;
  • 1996. aastal liitus Norra turupiiranguga Rootsi piirkond. Börsiettevõte nimetati ümber Nord Pool ASAks;
  • 1999. aastal alustas tegevust Elbas-turg. Tänaseks on sellega liitunud Soome, Rootsi, Ida- ja Lääne-Taani, Norra, Eesti, laienetud on Saksamaale. Eesti liitus Elbas-turuplatvormiga 2010. aasta oktoobris;
  • 1998. aastal liitus turupiirkonnaga Soome, 1999 Lääne-Taani ja 2000 Ida-Taani;
  • 2002. aastal alustas Nord Pool Spot AS eraldi ettevõttena, mille omanikeringi moodustavad nüüdseks Põhjamaade süsteemihaldurid ja Nord Pool ASA;
  • 2005. aastal avati KONTEK'i hinnapiirkond Saksamaal;
  • 2010. aastal avati koos NASDAQ OMX Commodities'iga turukoht N2EX Inglismaal;
  • 2010. aastal avati hinnapiirkond Eestis;
  • 2012. aastal avati hinnapiirkond Leedus;
  • 2012. aastal liituvad Nord Pool Spoti omanikeringi ka Baltimaade süsteemihaldurid, sh ka Elering.

Hindade kujunemise mehaanika

Elektri turuhind arvutatakse Nord Pool Spoti turul igaks tunniks eraldi. Igaks tunniks järjestatakse kõik elektri tootmispakkumised alates odavamast ning elektri nõudluspakkumised alates kallimast. Nende kahe joone lõikepunktis kujuneb elektri hind. Kõik tootmispakkumised, mis tegid pakkumise turuhinnaga või madalamal, pääsevad turule ning kõik tarbijad, kes tegid pakkumise turuhinnaga või kallimalt, saavad turult osta elektrit. Juhusliku päeva pakkumise ja nõudluse kõverad on toodud joonisel 2.

Joonis 2. Nord Pool Spot ühe päeva pakkumise ja nõudluse kõverad.14

Ligikaudne liigitus Nord Pool Spoti kauplemispiirkonnas turul osalevate tootmisvõimsuste kohta on tootmiskulude kasvamise järjekorras joonisel 3. Saadaolev hüdroenergia kogus sõltub ilmastikuoludest Skandinaavias ning seetõttu omab ka märgatavat mõju elektri hindadele.

Elektri hinnad iga päeva igaks tunniks kõikides kauplemispiirkondades avaldatakse Nord Pool Spoti kodulehel eelmise päeval kella 13-ks Kesk-Euroopa aja järgi (CET).

Joonis 3. Illustratsioon hinna kujunemisest Nord Pool Spot turul.15

Elspot

Elspot on päev ette turg, kus määratakse elektri turuhind ning kauplemiskogused. Iga päeva kell 12.00 CET on tähtaeg turupakkumiste tegemiseks järgmise ööpäeva elektri turutehindute jaoks. Selleks ajaks teevad nii elektrit turule müüvad osapooled kui ka elektrit turult ostvad osapooled kõik oma pakkumised. Pakkumised tehakse eraldi iga täistunni jaoks ja seega koosneb ööpäev 24 tükist, kus igal tunnil määratakse eraldi elektri turuhind vastavalt pakkumistele sellel tunnil.

Kõik pakkumised edastatakse Nord Pool Spoti serverisse, kus elektrienergia hind tuvastatakse iga ajaperioodi jaoks ja iga hinnapiirkonna jaoks eraldi. Hinna määratakse elektri nõudluse ja pakkumise tasakaalupunkti leidmise põhimõttel, kuid hinna tuvastamise algortim peab veel lisaks arvestama paljusid nüansse, näiteks elektrienergia liikumist hinnapiirkondade vahel.

Vastavalt kauplemispakkumistele leitud elektrienergia hind avalikustatakse NordPoolSpot kodulehel hiljemalt kella 13-ks CET. Tehtud turupakkumised, mis pääsesid turule (näiteks elektri müügipakkumine, mille pakutud hind oli madalam kui selgitatud turuhind), realiseeruvad järgmise ööpäeva jooksul. Kõik elektriturule pääsenud müüjad saavad ning ostjad peavad maksma selgitatud turuhinda.

Kui pakkumise teinud ja turule pääsenud kaupleja leiab pärast hinna selgumist, et ta ei suuda turule anda energiat või tarbida vastavalt oma pakkumisele, on tal võimalus teha paranduspakkumisi päevasisesel turul Elbas.

Ostetud ja müüdud kogused NPS Eesti hinnapiirkonnas alates 2014. jaanuar on vaadeldavad joonisel 4.

Joonis 4. Elspot NPS Eesti ostetud ja müüdud kogused 2014. jaanuar kuni 2016. jaanuar16

Elbas

Enamus elektriturul toimuvat kauplemist toimub Elspot päev-ette turul. Samas on tihti vaja korrigeerida oma pakkumisi pärast Elspot turuhinna selgumist. Selline vajadus võib tulla mõne elektrijaama ootamatust rikkest või tuuleenergia varasemalt täpsemast tootmisprognoosist. Kui turul kaupleja on juba teinud päev-ette turul pakkumise, kuid osutub vajalikuks teha korrigeerivaid pakkumisi, on seda võimalik teha Elbas turul. Elbas toimib sarnaselt Elspotile, kus kogutakse igaks tunniseks perioodiks reguleerivad pakkumised ning selgitatakse neile vastavalt Elbas hind. Elbasi reguleerimisturule saab kindla ajaperioodi jaoks pakkumisi teha alates hetkest, kui Elspot turul on selgunud elektri hind selleks ajaperioodiks kuni 1 tund enne seda ajaperioodi.5

Ülekandevõimsuste kasutamisõiguse jagamine

Elektrituru hinnapiirkondade vahelise ülekandevõimsuse kasutusõigust jagatakse Nord Pool Spot kauplemispiirkonnas turupõhiselt. Turupõhiseks jagamiseks on kasutusel kaks erinevat oksjoni varianti, mille alusel ülekandevõimsusi jagada. Nendeks on otsene ehk ülekandevõimsuse oksjon ja kaudne ehk energia oksjon 6.7

Eesti ja Soome vaheline elektri ülekandevõimsus jaotatakse täielikult kaudse oksjoni meetodil.

Eesti ja Venemaa vahelist ühendusvõimsust ei kasutata elektriturul kaubanduslikul eesmärgil.

Eesti ja Läti vahelist elektrienergiavoogu reguleerib elektriturg, ehk määratakse kaudse oksjoni meetodil. Alates 1. jaanuarist 2014. aastal müüvad Eesti ja Läti põhivõrguettevõtted PTR oksjonil võimalust turuosalistel maandada riske turuolukordadeks, kui Eesti hinnapiirkonnas on elektri hind madalam kui äti hinnapiirkonnas. Oksjonil müüakse aastaks ette 50 MW ja kuude kaupa kuni 150 MW ülekandevõimsust. 8

Elektri müük väiketarbijale

Väiketarbijatel ei ole otstarbekas otse elektriturul tehinguid teha, seda erinevate turul tegutsemisega seosnevate tasuda ja nõuete tõttu. Elektrit müüb väiketarbijale elektri jaemüüja või erandjuhul võrguteenuse pakkuja. Alates elektrituru täielikust avanemisest 1. jaanuaril 2013. aastal, on igal väiketarbjal õigus endale valida meelepärane elektrimüüja.

Kodutarbijale (elektrienergia tarbimist kodumajapidamistes kirjeldab joonis 5) elektrit müüvatel vahendajatel ei pruugi olla elektritootmise võimsusi. Vahendajad ostavad elektrit börsilt, tehes tehinguid nii päev-ette turul kui ka finantsinstrumentidega, et maandada riske. Kuna elekter hangitakse börsilt, on tarbijale pakutava elektripaketi hind tihedas seoses elektrituru hinna eeldatavate trendidega.

Joonis 5. Elektrienergia tarbimine kodumajapidamistes 2004-2014 17

Kodutarbijatele pakutavate pakettide kõige levinumad tüübid on niinimetatud "börsihinnaga pakett" ja "fikseeritud hinnaga pakett". Tarbijad, kes ei ole sõlminud elektrienergia tarbimiseks lepingut ühegi elektrimüüjaga, müüakse neile elektrienergiat üldteenusena.

Börsihinnaga paketi puhul maksab elektritarbija oma tarbimisele vastavalt täpset elektriturul kehtivat elektri hinda. Kui tarbijal ei ole tunnipõhist elektriarvestit (ja seetõttu pole võimalik tunni täpsusega kindlaks teha tema tarbimist), eeldatakse tarbija elektritarbimist tüüpkoormusgraafiku järgi. Börsihinnaga paketis sisalduv marginaal tagab elektri jaemüüjale tema kasumi ning kompenseerib tarbimise juhuslikust loomusest tulenevaid kahjusid.

Fikseeritud hinnaga paketi puhul pakub jaemüüja tarbijale elektrit müüja ühtlase hinnaga, hoolimata elektri turuhinnast ning tarbimise iseloomust. Fikseeritud hinnas sisaldub ka jaemüüjale tekkiv hinnarisk elektri turuhindade volatiilsuse tõttu (kui elektri turuhind tõuseb kõrgemale kui fikseeritud paketi hind, tekib jaemüüjal kahjum).

Üldteenusseks nimetatakse elektri müümist tarbijatele, kes ei ole sõlminud lepingut elektrienergia müüjaga. Üldteenusena on tarbijale elektrit kohustatud müüma võrguettevõtja, kellega tarbijal on sõlmitud võrguleping. Üldteenuse hind leitakse igaks kalendrikuuks selle kuu jooksul üldteenusena müüdud elektrienergia koguse tunnipõhiste andmete ning elektrituru tunnipõhiste hindade kaalutud keskmiste hindade alusel. Elektri omahinnale lisanduvad üldteenuse osutamisega seonduvad põhjendatud kulud ja mõistlik ärikasum9.

Elektri turuhinda mõjutavad tegurid

Elektri turuhinna kujunemine sõltub väga paljudest aspektidest ning seda ei ole võimalik pikema aja vältel täpselt prognoosida. Tähtsaimaid elektri hinnale mõju avaldavad teguri on:

  • Tarbimise muutumine: tarbimine muutub perioodiliseld ning ka sõltuvalt muudest teguritest (näiteks ilm). Tarbimise muutumise näidet ühe ööpäeva jooksul võib vaadelda joonisel joonisel 6.
  • Ilmastikuolud: ilmastik võib elektri hinda langetada suure tuuleenergiatoodangu tõttu või sademeterikkal aastal hüdroenergia toodangu tõttu. Külm talv võib elektri hinda kergitada.
  • Majanduslikud tegurid: kütuste hinnad ning Euroopa Liidu kliimapoliitika omavad otsest mõju elektritootjate kuludele elektri tootmisel.
  • Elektrisüsteemi hetkeolukord: Hinna kujunemisel mängib olulist rolli tootmis- ja ülekandevõimsuste kättesaadavus.

Joonis 6. Ühe ööpäeva elektritarbimise näidis, 20.10.2015 andmete alusel 18

Elektri hinna kõikumist aasta jooksul võib vaadelda joonisel 7, kus on kujutatud nädalate keskmised hinnad Eesti hinnapiirkonnas.

Joonis 7. Nädalate keskmised elektri hinnad Eesti hinnapiirkonnas 2014.-2016. aastal. 19

Elektri hinna aastate keskmisi väärtusi on kujutatud joonisel 8. Võib märgata, et teatud piirkondades on keskmiselt kõrgem hind kui teistes. Samuti erineb keskmine elektri hind aastate lõikes.

Joonis 8. Aastate keskmised keskmised elektri hinnad erinevates turupiirkondades 20

Elektrienergia keskmist hinda NPS hinnapiirkondades saab võrrelda joonisel 9.

Joonis 9. Keskmine hind 2015 juulis ning 2015 augustis NPS hinnapiirkondades 21

Elektri lõpphind

Tarbija maksab elektrit tarbides lisaks elektrienergia hinnale ka muid tasusid ning makse, mis kahandavad elektri omahinna osakaalu vähem kui poole peale kogu elektri tarbimise eest makstavast summast. Kolm suurimat komponenti elektri hinnas kodutarbijale on maksud, võrgutasud ning elektri omahind.

Elektri omahind on hind, millega elektri jaemüüja suudab elektrit hankida. Elektrit võidakse osta börsilt või lepingutega elektritootjatelt.

Käibemaksu määr on 20 % elektri omahinnast10ning see lisandub koheselt elektri hinnale. Elektri jaemüüjate pakutud pakettide hinnad on hinnapakkumistes kodutarbija jaoks alati näidatud koos käibemaksuga.

Elektriaktsiisi määr on 4,47 eurot ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta11.

Võrguteenuse tase sõltub võrguteenuse osutajast ning kodutarbija liitumispunkti asukohast. Kõik võrguteenuste määrad on kooskõlastatud konkurentsiameti poolt. Võrguteenuse määradega võib tutvuda konkurentsiameti kodulehel.

Ligikaudset määratlust kodutarbijale elektri lõpphinna moodustamisest võib jälgida joonisel 10  (võrgutasudest omakorda moodustab 35% põhivõrgu ehk Eleringi ülekandetariif ning 65% jaotusvõrgu ülekandetariif).

Joonis 10. Kodutarbija elektri lõpphinna moodustumine 22

Lähemalt on elektri hinna kujunemisest juttu seonduvas artiklis Elektri hind lõpptarbijale.

 

Bilansiselgitus

Elektritarbimist ja -tootmist ei ole võimalik kunagi täie kindlusega ennustada. Tarbimine ja tootmine varieeruvad seoses tarbijate ettearvamatu käitumisega, ootamatute ilmastuolude, elektrijaamade avariide ja muu sarnase tõttu. Seetõttu tekib erinevus päev-ette turul toimunud tehingute suuruse vahel ning reaalsete energiavoogude vahel. Pärast realiseerunud elektri tootmiste- ja tarbimiste selgumist toimub vastavalt sellele tasaarveldus, ehk bilansiselgitus.

Väiketarbija ebabilansi eest vastutab elektrimüüja, kellega on sõlmitud elektrimüügileping, või võrguteenust pakkuv asutus juhul, kui elektrimüügilepingut ei ole sõlmitud. Teatud tarbijate ebabilansi eest vastutav asutus, ehk bilansihaldur peab pärast realiseerunud energiavoogude selgumist ostma energia, mis tal turul tegutsedes puudu jäi või müüma maha energia, mis tal üle jäi. Lõpliku bilansiselgituse teostab süsteemioperaator, kelleks Eestis on AS Elering.

Finantsturg

Turul tegutsevad osapooled on tihti haavatavad riskide poolt, mida toob endaga elektrienergia turuhinna suur volatiilsus. Seetõttu kasutavad turuosapooled erinevaid võimalusi elektri hinna kindlustamiseks mingis mahus oma portfellist. Üks levinumaid viise on kasutada finantsinstrumente, näiteks forwardeid. Nord Pool Spot turu forvarditega kaubeldakse Nasdaq OMX finantsturul12.

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2012

Teabematerjal

Elektrituru käsiraamat

2012

Aruanne

Eesti elektrituru täielik avanemine

2013

Ettekanne

Võrguga liitumise tingimused väiketootmisseadmetele

2012

Aruanne

Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2012

2013

Aruanne

Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2013

2014

Aruanne

Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2014

2015

Aruanne

Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2015

2011

Aruanne

Tootmispiisavuse aruanne 2011

2012

Aruanne

Tootmispiisavuse aruanne 2012

2013

Aruanne

Tootmispiisavuse aruanne 2013

2012

Aruanne

Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2012

2013

Aruanne

Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013

2013

Aruanne

Elektertransport ja selle mõju elektrisüsteemi talitlusele

-

Arengukava

Energiamajanduse arengukava aastani 2020

-

Arengukava

Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018

2010

Tegevuskava

Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020

-

Kokkuvõte

Elektrisüsteemi kuukokkuvõtted

2014

Uuring

Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks

2014

Raport

Subsidies and costs of EU energy. An interim report

2014

Raport

Subsidies and costs of EU energy. Lisa 1-3

2014

Raport

Subsidies and costs of EU Energy. Lisa 4-5

2014

Ettekanne

Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut

2014

Ettekanne

Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis

2014

Ettekanne

Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele

2014

Ettekanne

Eesti põlevkivienergeetika tulevik

2014

Ettekanne

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030

2014

Ettekanne

Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut

2014

Ettekanne

Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis

2014

Ettekanne

Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele

2014

Ettekanne

Eesti põlevkivienergeetika tulevik

2014

Ettekanne

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030

2014

Lõpparuanne

Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate finantsinstrumentide eelhindamine

2014

Aruanne

Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine

2014

Aruanne

Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs

2014

Aruanne

Tootmispiisavuse aruanne 2014

2012

Aruanne

Rohetöökohtade potentsiaal Eestis

2015

Uuring

Current and Future Cost of Photovoltaics

2013

Aruanne

Energiasäästudirektiivi 2012 27 EL rakendamise võimaluste analüüs

2015

Uuring

Tarbimise juhtimine elektrisüsteemi paindlikkuse tagajana

2003

Uuring

Study of the Cost Breakdown for the services provided by Eesti Energia AS Transmission division to Televõrgud AS

Viited


  1. Kukke, M. Advokaadibüroo GLIMSTEDT. Energiaturukorraldus.↩︎
  2. Elering AS. Elektrituru käsiraamat.↩︎
  3. Elering. Ülekandevõimsuste jaotusmehhanismid. (25.02.2014).↩︎
  4. Elering. Ülekandevõimsuste jaotamine Eestis, (25.02.2014).↩︎
  5. Elering. Limiteeritud PTR-ide oksjon, (03.03.2014).↩︎
  6. Elering. Üldteenus, (25.02.2014).↩︎
  7. Riigi Teataja. Käibemaksuseadus, (02.10.2014).↩︎
  8. Riigi Teataja. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus, (04.02.2014).↩︎
  9. Nasdaq OMX. www.nasdaqomx.com, (03.03.2014).↩︎
  10. Nord Pool Spot NordPoolSpot.com, (25.10.2015).↩︎
  11. Nord Pool Spot. Market members: Producers, (04.03.2014).↩︎
  12. Nord Pool Spot. Elspot volumes. (17.03.2016).↩︎
  13. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE03&ti=ELEKTRIENERGIA+BILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE03: Elektrienergia bilanss]. (25.10.2015)↩︎
  14. Elering. Tarbimine ja tootmine, (25.10.2015).↩︎
  15. Elering AS. Elektrituru kokkuvõte jaanuar 2015, (25.10.2015).↩︎
  16. Elering. Eesti elektrituru täielik avanemine, (02.10.2014).↩︎