Energiatõhusus transpordis

Artikkel Energiatõhusus transpordis täiendab artiklit Peaartikkel: Energiatõhusus ning kirjeldab energiaefektiivsuse aspekte transpordisektoris.

Peaartikkel: Energiatõhusus
Seotud artiklid: Transpordi ENMAK stsenaariumid, Energiatarbimine transpordisektoris

Senine transpordisektori energiatõhusus

Peaartikkel: Energiatõhusus
Seotud artiklid: Transpordi ENMAK stsenaariumid, Energiatarbimine transpordisektoris

Ajavahemikus 1996 kuni 2010 iseloomustas kogu transpordi energiaefektiivsust langev trend, selle üheks peamiseks põhjustajaks oli maanteetranspordi osakaalu suurenemine (seotud artikkel Energiatarbimine transpordisektoris, samuti illustreerivaks näiteks on joonis 1 ning joonis 2). Maanteetranport on üks madalaima efektiivsusega transpordiliike ja kõige suuremate summaarsete emissioonidega transpordiliik Euroopa Liidus1. Sõiduautode ja teiste transpordiliikide energiatarbe võrdlus ühe reisijakilomeetri kohta on näidatud joonisel 32.

Eesti, Eesti lähinaabrite ja Euroopa Liidu keskmine sõiduautode kütuse tarbimine ning selle prognoos on näidatud joonisel 43.

Nagu transpordisektori energiatarbimise artiklis esitatud andemetelt näha, siis Eesti autode summaarne energiatarbimine suurenes kuni aastani 2008. Võib oletada, et selle põhjuseks on heaolu kasv ja sellega kaasnev suurem sõiduautode kasutamine. Alates 2008. aastast näitab ODEX indeks transpordi energiatõhususe suhtelist paranemist 4. Viimastel aastatel on reisijate ( joonisel 5) ja kaupade ( joonisel 6) transportimisel suhteline energiatarbimine kilomeetri kohta vähenenud ning prognoositakse antud trendi jätkumist - kasutatakse senisest tõhusama kütusekasutusega sõidukeid ja sõidukite täituvus on parem.

 

Joonis 3. Erinevate transpordiliikide energiatarve ühe reisijakilomeetri kohta10'

Joonis 4. Sõiduautode keskmine kütuse tarbimine 100 kilomeetri kohta aastatel 2004-2010 ning energiasäästu tehnilise teostatavuse prognoos kuni 2030, L/100 km

Joonis 5. Eesti, Eesti lähiriikide ja Euroopa Liidu keskmine energiatarbimine kaubaveo ühe tonn-kilomeetri kohta, Wh/tonn-km

Joonis 6. Eesti, Eesti lähiriikide ja Euroopa Liidu keskmine energiatarbimine reisijateveo ühe reisijakilomeetri kohta, Wh/reisija-km

 

Riiklikud meetmed

Peaartikkel: Energiatõhusus
Seotud artiklid: Transpordi ENMAK stsenaariumid, Energiatarbimine transpordisektoris

Otseseid transpordi energiatõhususe tõstmisele suunatud riiklikke programme Eestis ei ole. Kaudset mõju on avaldanud meetmed, mis sisaldusid Transpordi arengukavas 2006–2013. Arengukavas oli püstitatud eesmärk mitte suurendada transpordi mõju keskkonnale. Ühistranspordi osatähtsuse suurendamises nähakse peamist võimalust selle eesmärgi poole liikumisel. Kyoto protokolli alusel toimuvast heitmekvoodi ülejääkide müügist saadavat tulu kasutatakse elektritranspordi (umbes 500 autot koos üle 200 laadimisjaamaga üle Eesti ning trammid Tallinnas) ja ühistranspordi (energiatõhusad linna- ja maaliinide bussid, mis saavad kasutada ka biogaasi) arendamiseks 5.

Transpordi arengukava 2014-2020 on koostamisel.

Massipiirangud

Peaartikkel: Energiatõhusus
Seotud artiklid: Transpordi ENMAK stsenaariumid, Energiatarbimine transpordisektoris

Massipiirangutest sõltub otseselt kaubavedude energiatarbimine tonn-kilomeetri kohta, ehk transpordisektori energiatõhususe üks indikaator.

Massipiirangutega seotud probleemid Eestis: 6

 
1. Eestis on kehtestatud veokitele madalam täismassipiirang kui meie majanduslikel konkurentidel Soomes, Rootsis ja Lätis, mis tähendab transpordikulude ebaproportsionaalselt suurt osakaalu näiteks puiduhinnas.
2. Sellest tingitud suur vedude arv tähendab nii suuremat välisõhusaastet kui mürareostust.
3. Vedajatel on raske investeerida nüüdisaegsetesse metsaveosõidukitesse, kui nende potentsiaali ei saa täiel määral rakendada.
4. Vananeva autopargi olemasolu ja võimalike liiklusreeglite rikkumisega kaasneb suur liiklusoht.

Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekud raskeveokite täismassipiirangute mõju ja metsanduse arengu ning keskkonnaseisundi osas (11.02.2014): 7

 
1. 6- ja enama teljelistele paarisvelgedega autodele kuni 52-tonniste vedude lubamine aastaringselt, ohtlikud marsruudid sulgeda 2013. aasta jooksul.
2. Kaaluda 7- ja enama teljelistele paarisvelgedega autodele Maanteeameti lubadega teatud marsruutidel ja talvisel ajal läbikülmunud maapinna oludes kuni 60-tonniste vedude lubamist alates 2014. aastast.
3. Selleks koostada ja realiseerida teede ja sildade investeerimisprogramm aastateks 2014–2020.
4. Kuna Maanteeameti poolt kasutatavad projekteerimisnormid ja -juhendid on vastuolulised ja ei kajasta muutunud olukorda, tuleks kaaluda Taanis või Rootsis kasutusel oleva juhendtarkvara eeskujuks võtmise võimalust.

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2014

Uuring

Energiasäästupotentsiaal Eesti transpordis ja liikuvuses. Energiamajanduse arengukava 2030+ taustauuring

2012

Ülevaade

ELMO - Eesti elektromobiilsuse programm

2013

Uuring

Elektriautode kasutamise uuring

2012

Ülevaade

Ülevaade ENMAK transpordi energiasäästu töörühmale SEI varasemates uuringutes kasutatud transpordipoliitika meetmete mõju ja kuluefektiivsuse hinnangutest

2007

Ülevaade

Environmentally Friendly Vehicles, Experiences and Definitions

2012

Lõpparuanne

Läänemere piirkonna transpordi juhtumiuuringu analüüs

2011

Uuring

Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52 t veoste aastaringse liikumise võimalusest

2010

Ettekanne

Säästva transpordi raporti poliitikasoovitused

2012

Ülevaade

Ülevaade ENMAK transpordi energiasäästu töörühmale SEI varasemates uuringutes kasutatud transpordipoliitika meetmete mõju ja kuluefektiivsuse hinnangutest

2011

Uuring

Muldkeha läbikulumise ja kandevõime seose uuring

2012

Ülevaade

Puidutranspordi makromajanduslik uuring

2012

Ülevaade

Raskeveokite täismassipiirangute mõju metsanduse arengule ja keskkonnaseisundile.

2013

Analüüs

Energiatõhususe lepingu (EPC) analüüsi kokkuvõte 2013

2013

Aruanne

Energia- ja veekasutuse aruanne 2013

2013

Ettekanne

Linnavalgustuse automatiseeritud juhtimise lahendused

2013

Ettekanne

Tark keskkond - Tark valgustus

2013

Ettekanne

Best Practices From the Energy Efficient Region in Skaftkärr

2014

Uuring

Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks

-

Arengukava

Transpordi arengukava 2006-2013

2015

Ettekanne

Energiamajanduse kavandamine ja toetused

2015

Ettekanne

Korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhitingimused

2015

Ettekanne

Energiasäästu lahendustest korrusmajadele

2015

Ettekanne

ESCO - rahastuse võimalus läbi energiasäästu maksumuse

2015

Ettekanne

Energiatõhususe parendamine on majanduslikult otstarbekas ja kuluefektiivne. Näited Eesti praktikast

2015

Uuringuaruanne

Transpordimaksude rakendamise võimalused Eestis

Viited

Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


  1. Eurostat, Transport energy consumption and emissions↩︎
  2. David Gordon Wilson, Bicycling Science (3d ed), Energy cost of movement by various means, (04.03.2014).↩︎
  3. Fraunhofer-Institute for Systems and Innovation Research, [http://www.eepotential.eu/results_cty.php| Data Base on Energy Saving Potentials].↩︎
  4. Mure Odyssee projekt, [http://www.odyssee-indicators.org/publications/country_profiles_PDF/eso_nl.pdf| Odyssee-Mure database], (2012).↩︎
  5.  
  6. Riigikogu keskkonnakomisjon. Raskeveokite täismassipiirangute mõju metsandus arengule ja keskkonnaseisundile, ettepanekud, (2012).↩︎
  7.  
  8. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE024&ti=ENERGIABILANSS+K%DCTUSE+V%D5I+ENERGIA+LIIGI+J%C4RGI%2C+TERAD%DEAULI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE024: Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi, GWh], (10.03.2015).↩︎
  9. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE062&ti=K%DCTUSE+TARBIMINE+TEGEVUSALA+JA+K%DCTUSE+LIIGI+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE062: Kütuse tarbimine tegevusala ja kütuse liii järgi, tuhat tonni], (10.03.2015).↩︎
  10. David Gordon Wilson, Bicycling Science (3d ed), Energy cost of movement by various means, (04.03.2014).↩︎
  11. Fraunhofer-Institute for Systems and Innovation Research, [http://www.eepotential.eu/results_cty.php| Data Base on Energy Saving Potentials].↩︎
  12. Fraunhofer-Institute for Systems and Innovation Research, [http://www.eepotential.eu/results_cty.php| Data Base on Energy Saving Potentials].↩︎
  13. Fraunhofer-Institute for Systems and Innovation Research, [http://www.eepotential.eu/results_cty.php| Data Base on Energy Saving Potentials].↩︎