Energiatarbimine

Energia lõpptarbimine iseloomustab transpordistööstusesavalikus- ja teenindussektoris ning kodumajapidamistes tarbitavate kütustesoojuse ning elektri aastaseid koguseid. Artikkel annab ülevaate Eesti energiatarbimise lähiajaloost ning esitab tulevikku ulatuvaid energiatarbimise prognoose. Eesti võtnud aastaks 2020 eesmärgi hoida energia lõpptarbimist 2010 aasta tasemel, milleks on 2818 ktoe/a (118 PJ/a või 32,8 TWh/a) ja suurendada taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises 25%-ni.

Eesti riiklik energia- ja kliimakava (REKK2030) seab 2030 aasta eesmärgiks hoida energia lõpptarbimist tasemel 32 kuni 33 TWh/a. Jooniselt 1 on nähtav Eesti on energia lõpptarbimise muutus aastate ja sektorite lõikes. Viimaste aastate jooksul pole energia lõpptarbimine suurel määral kasvanud. Tulenevalt 2020 aasta ülemaailmsest pandeemiast, on oodata 2020 aastal energiatarvimise langust. Ülemaailmne trend näitab siiski energiatarbimise taastumist ja seejärel kasvamist1, mistõttu on üha enam oluline jätkata ja veelgi enam panustada energia kasutuse tõhustamisse kõigis sektorites.

Joonis 1. Energiatarbimine sektorites (Allikas: Eurostati andmetabel ten00124)
Joonis 2. Primaarenergia ja energia lõpptarbimise ning SKP muutus võrreldes referentsaastaga 1995=100 (Allikas: Statistikaameti andmetabelid RAA0012, KE0240)

Energia lõpptarbimine Eestis

Eesti on Euroopa Liidu keskmisega energiaintensiivsuselt pigem viimaste seas, kui võrrelda lisandväärtust, mis on loodud ühe ühiku energia lõpptarbimise kohta (joonis 3). Antud olukorra üks põhjuseid on see, et Eesti SKP on Euroopa Liidu keskmisest madalam, kuid teisalt on palju mõjusam põhjus Eesti põlevkivienergeetika. Joonisel 3 on 2019 andmete põhjal näha energiaintensiivsuse kukkumist, mis tuleneb 2019 aasta põlevkivielektri tootmise vähenemisest. Sama trend jätkub eeldatavasti ka 2020 aastal.

Joonis 3. Energiaintensiivsus (Allikas: Eurostati andmetabel NRG_IND_EI)

Joonis 4 visualiseerib Eesti energia tootlikkust ehk vastupidiselt joonisele 3, on kuvatud toodetud lisandväärtus energiaühiku kohta.

Joonis 4. Energia tootlikkus (Allikas: Statistikaameti andmetabel SN10)

Energiatarbimist võib lisaks sektoriaalsele jaotusele jagada ka energiakandjate kaupa: soojuse, elektri ning kütuste, tarbimiseks. Joonisel 4 on näha aastatake kaupa energia lõpptarbimise jaotust energialiikide (soojus, elekter) ja tarbitud kütuste lõikes.

Joonis 4. Energia lõpptarbimine kütuste ja energialiikide lõikes (Allikas: Statistikaameti andmetabel KE0240)

Elektritarbimine

Elektritarbimine sektorite lõikes on esitatud joonisel 5. Suurim elektri tarbija on äri- ja avaliku teeninduse sektor, millele järgneb tööstuse ja seejärel kodumajapidamiste elektritarbimine. Transpordisektor elektritarve on seni veel väike, kuid kindlasti on oodata transpordisektori elektrifitseerimise tulemusena elektrienergia tarbimise kasvu.

Joonis 5. Sektoriaalne elektrienergia tarbimine (Allikas: Statistikaameti andmetabel KE0240)

Elektritarbimise tipukoormus

Eleringi iga-aastaste Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruannete2 kohaselt:

  • 2019/2020. aasta talveperioodi maksimaalne tipukoormus oli 1382 MW (25.11.2019) ja 2019 suveperioodil 1175 MW (24.09.2019).
  • 2018/2019. aasta talveperioodi maksimaalne tipukoormus oli 1549 MW (28.02.2019) ja 2018 suveperioodil 1126 MW (02.05.2018).
  • 2017/2018. aasta talveperioodi maksimaalne tipukoormus oli 1553 MW (28.02.2018) ja 2017 suveperioodil 1153 MW (16.08.2017).
  • Kõigi aegade maksimaalne tipukoormus on 1587 MW (28.01.2010).

2021. aasta 18. veebruaril kell 09:00 oli elektritarbimise tipukoormus 1555 MW3.

Elektrivõrgukaod

Elektrivõrgukaod saab jagada kahte ossa: ülekandevõrgu (põhivõrgu) kaod, mida haldab Elering AS ja jaotusvõrgu kaod, mille suurim haldaja on Elektrilevi OÜ. Põhivõrk töötab nüüdseks optimaalse taseme lähedal ning põhivõrgu kaod moodustavad 3% brutotootmisestJaotusvõrgu kaod on aastate jooksu vähenenud, kuna toimub pidev jaotusvõrgu uuendamine ja ilmastikukindlale võrgule üleminemine , mille tulemusel vähenevad rikkekaod.

Eestis on 33 jaotusvõrguettevõtjat. Elektrilevi OÜ omas 2019 lõpptarbimise arvestuses suurimat müügimahtu (86,3%). Müügimahult järgnesid VKG Elektrivõrgud OÜ (turuosa 3,11%) ja Imatra Elekter AS (turuosa 2,83%). Ülejäänud 30 jaotusvõrguettevõtja turuosa oli 2019 aastal 7,7%.4

Elektrilevi OÜ 2020 aasta majandusaasta aruande põhjal moodustasid võrgukaod 284,1 GWh, 2020. aastal võrku sisenenud elektrist ehk 4,0%. 2020. aasta lõpu seisuga oli Elektrilevi madalpinge võrgust ilmastikukindel 92% ja kogu madal- ning keskpinge  võrgust ilmastikukindel kokku 70%.

Soojuse tarbimine

Statistikaameti andmetel tarbiti soojust 2019 aastal 5401 GWh. Joonisel 6 on kuvatud soojusenergia tarbimine, millest suurima osakaalu moodustab soojuse tarbimine kodumajapidamistes. On näha, et 2010. ja 2018 aastate külmade talveilmade tõttu on nende aastate soojuse tarbimine ka veidike kõrgem, seevastu 2015. aastal oli keskmisest soojem talv (2015 märts, november ja detsember olid läbi aegade ühed soojemad kuud).5

Joonis 6. Senine sektoriaalne soojuse lõpptarbimine Eestis, GWh (Allikas: Statistikaameti andmetabel KE0240)

Kaugküte

Eestis tarbib üle 60 % elanikkonnast soojust kaugküttesoojusena6. Kokku on Eestis üle 200 kaugkütte võrgupiirkonna ning üle 1500 km soojustorustikku7.

Ülejäänud elanikud kasutavad soojuse tootmiseks lokaalseid kütteseadmeid.

Kaugkütte soojuskadu

Soojuskadudele kaugküttevõrkudes on antud mitmeid hinnanguid: Riigikontrolli poolt 2011. aastal kogutud mitmesuguste statistiliste andmete alusel varieerusid soojuskaod kaugküttevõrkudes vahemikus 11...20,6%8.

Seisuga 31.12.2020 oli prognoositud kaalutud keskmine suhteline trassikadu 15,2%. 160le võrgupiirkonnale kooskõlastatud müüdava soojuse kaalutud keskmine piirhind oli 51,71 €/MWh ja aritmeetiline keskmine piirhind 63,47 €/MWh.7

Kaugkütte valdkonda reguleerib kaugkütteseadus, mille kohaselt kooskõlastab soojusettevõtja soojuse piirhinna Konkurentsiametiga. Kooskõlastatud hinnad ja hindade kooskõlastamise alused on välja toodud Konkurentsiameti veebilehel.

Kütuste tarbimine

Joonisel 7 on kuvatud vedelkütuste lõpptarbimine, millest põhiline osa tarbitakse transpordisektoris. Selguse huvides on joonisel 8 kuvatud kogu transpordisektori energiatarbimine. Transpordisektoris tarbitakse seni eelkõige mootoribensiini ja diislikütust, mida imporditakse.

Joonis 7. Vedelkütuste tarbimine (Allikas: Statistikaameti andmetabel KE0240)
Joonis 8. Transpordisektori kütuste tarbimine (Allikas: Statistikaameti andmetabel KE0240)

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2014

Ettekanne

Arengusuundadest ehitussektoris

2014

Ettekanne

Tarbimise juhtimise võimalused Eestis

2014

Ettekanne

Energiaandmete jagamise platvormi "Estfeed"

2014

Ettekanne

ENMAK riigile majanduslikult tasuvad toetusmäärad

2014

Ettekanne

Elamumajanduse uus arengukava

2013

Uuring

Inglisekeelne kokkuvõte Eesti energiatarbimisest

2012

Uuring

Energy Efficiency Status Report 2012, Electricity Consumption and Efficiency Trends in the EU-27

2008

Uuring

Energy efficiency in the public sector, Energy Charter Secretariat, 2008

2012

Uuring

Energiasäästlik käitumine elanikkonnas

2012

Uuring

Energiatarbimine kodumajapidamistes

2012

Uuring

Leibkondade energiatarbimine

2003

Juhised

Energiaaudit tööstuses, juhised

2012

Artikkel

Euroopa energiamahukast tööstusest

2012

Artikkel

Energy efficiency and energy consumption in industry

2014

Rakendusuuring

Tartu linna elamuehituse dünaamika ja eluasemenõudluse prognoos

2013

Analüüs

Energiatõhususe lepingu (EPC) analüüsi kokkuvõte 2013

2013

Aruanne

Energia- ja veekasutuse aruanne 2013

2013

Ettekanne

Energiamajanduse arengukava 2020 eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks

2013

Ettekanne

Linnavalgustuse automatiseeritud juhtimise lahendused

2013

Ettekanne

Tark keskkond - Tark valgustus

2014

Uuring

Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks

2012

Aruanne

Energiasäästu ja keskkonnahoiu võimaluste uurimine puidu konvektiivkuivatamisel

2013

Aruanne

Ventilatsiooni mahtkiiruse määramine loomuliku ventilatsiooniga vabapidamisega veiselautades

2013

Aruanne

Energiasäästudirektiivi 2012 27 EL rakendamise võimaluste analüüs

2015

Aastaraamat

Eesti statistika aastaraamat 2015

2013

Uuring

Riigi Kinnisvara energiajuhtimise aastaaruanne 2014

  • 1. World Energy Outlook 2020, IEA
  • 2. Eleringi varustuskindluse aruanded 2018-2020
  • 3. Elering Live - Elektri tarbimine ja tootmine
  • 4. Aruanne Elektri- ja Gaasiturust Eestis 2019-2020
  • 5. Riigi Ilmateenistuse ilmaülevaated
  • 6. Kütte ja jahutuse tõhususe võimalused Eestis
  • 7. a. b. Konkurentsiamet
  • 8. Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel, Riigikontroll 2011