Energia lõpptarbmist (edaspidi energiatarbimine) avalikus- ja teenindussektoris (edaspidi teenindussektoris) iseloomustab sektoris tarbitavate kütuste ning soojuse ja elektri aastaseid koguseid. Artikkel annab ülevaate Eesti teenindussektori energiatarbimise lähiajaloost ning teeb tulevikku ulatuvaid energiatarbimise prognoose.
Artikkel energiatarbimine teenindussektoris täiendab peaartiklit energiatarbimine. Artikli alusmaterjalid on koostatud ENMAK 2030+ tarbimise töögrupi poolt. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumide koostamisel. Käesoleva artikli andmeid uuendatakse jooksvalt, et kajastada parimat olemasolevat teadmist teenindussektori energiatarbimise kohta Eestis.
Senine energiatarbimine
Eesti teenindussektori energiatarbimine inimese kohta sarnaneb Euroopa Liidu keskmisega. Eesti teenindussektori energiatarbimine inimese kohta oli 2011 aastal 3,53 MWh/in/a ja Euroopa Liidu tolleaegse 27 liikmesriigi keskmine näitaja oli 3,59 MWh/in/a. Samas joonisel 1 ja joonisel 2 on näha, et teenindussektoris loodud lisandväärtus on Eestis Euroopa liidu vanadest riikidest madalam. Suurim oli teenindussektoris loodud lisandväärtus energiaühiku kohta Luksemburgis, ka SKP oli seal suurim. 12.
Eesti senise teenindussektori energiatarbimise graafikute koostamise aluseks on olnud Eesti Statistikaameti andmebaas. Teenindussektoris tarbitava energia kogus ja võimsus sõltuvad kaubandus- ja teeninduspindade kogusuurusest, kasutatavatest seadmetest (näiteks külmutusseadmed) ja ilmastikust. Järgnevad graafikud esitavad andmeid tarnitud energia kohta, see tähendab, et kütteotstarbeks vajaminev elekter (soojuspumbad ning elektriküte) kuvatakse elektrienergia tulbas.
Senine energiatarbimine avalikus- ja teenindussektoris on esitatud joonisel 3. Energiatarbimises on näha majanduskasvu ja majanduse struktuuriliste muudatuste mõjud. 1990-ndatel toimus majanduse struktuuris põhjalik muutus, kui aastal 1990 moodustas valdava osa SKP-st tööstus ja põllumajandusektor, siis 2000-ndaks aastaks oli valdav osa juba teenindussektoril (teenindussektoris toodetud lisandväärtus moodustas 65,8% SKP-st). 3.
|
|
|
Joonis 2. Teenindussektoris loodud lisandväärtus ühe tarbitud energiaühiku kohta aastal 2013 |
Senine elektritarbimine
Joonisel 4 on toodud senine elektritarbimine ning elektritarbimise muutuse ja SKP muutuse seos teenindussektoris.
Senise elektritarbimise graafikult on näha, et sektoris toimus 1999 aastast kuni 2009 aasta majanduskriisini pidev elektritarbimise kasv. 2009 aastal, kui toimus tugev SKP langus, vähenes teenindussektori elektritarbimine vähesel määral. Aastal 2010 oli teenindussektori elektritarbimine 2,5 TWh/a, mis moodustas antud aastal 34% kogu riigi elektritarbimisest.
|
|
Senine soojuse tarbimine
Teenindussektori soojuse tarbimist mõjutab aasta keskmine kraadpäevade 4 arv. Joonisel on esitatud ajaloolised energiatarbimise (tarnitud soojus ja kütused) andmed teenindussektori kohta nii kraadpäevadega normeeritult kui normeerimata kujul.
|
Joonis 5. Senine soojusenergia tarbimine avalikus- ja teenindussektoris |
Energiatarbimise prognoos kuni 2050
ENMAK 2030+ prognoos
Peaartikkel: Energiatarbimise ENMAK stsenaariumid
Seotud artikkel: Hoonefondi ENMAK stsenaariumid
Energiatarbimise pikaajalised prognoosid sõltuvad väga suurel määral valitud lähte-eeldustest. Järgnevalt toodud ENMAK raames koostatud tarbimisstsenaariumid kirjeldavad kolme võimalikku teenindussektori energiatarbimise stsenaariumi aastani 2050:
- Mitte-sekkuv
- vähesekkuv
- sekkuv stsenaarium
Stsenaariumite meetmed on kirjeldatud peaartiklites Hoonefondi ENMAK stsenaariumid ja ning Energiatarbimine. Taustaarvutused on nähtaval Google Spreadsheet keskkonnas.
Elektri- ja soojatarbetarbe prognoos on koostatud tuginedes hoonefondi energiasäästupotentsiaali uuringule5 (täpsem käsitlus artiklis Hoonete energiatõhusus). Sellest uuringust tuletati nii uute, kui ka rekonstrueeritavate hoonete soojuse ja elektri eritarbimise väärtused. Antud väärtused on välja toodud Google Spreadsheet keskkonnas.
Elektri tarbimise prognoos
Seotud artikkel: Elektritootmise ENMAK stsenaariumid
Erinevate elektritarbimisstsenaariumide võrdlemisel on näha, et sõltumata stsenaariumist tõuseb elektritarbimine antud sektoris (umbes 5% kümne aasta jooksul). Selle põhjuseks on eelkõige see, et sekkuva stsenaariumi korral tõuseb elektritarve tänu suuremahulisele terviklikule renoveerimisele.
Avaliku ja teenindussektori pikaajaline elektritarbimise prognoos on esitatud joonisel 6
|
Joonis 6. Elektri tarbimise prognoos avalikus- ja teenindussektoris aastani 2050 |
Soojuse tarbimise prognoos
Seotud artikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid
Avaliku ja teenindussektori pikaajaline soojustarbimise prognoos on esitatud joonisel 7
Jooniselt on näha, et soojusenergia tarbimisele prognoositakse teenindussektoris kõikide stsenaariumite korral vähenemist, kuid meetmetega saavutatav sääst pole niivõrd suur kui kodumajapidamiste puhul.
|
Joonis 7. Soojuse tarbimise prognoos avalikus ja teenindussektoris aastani 2050 |
Täiendavat lugemist
|
Aasta |
Kategooria |
Pealkiri |
|---|---|---|
|
2013 |
Uuring |
|
|
2008 |
Uuring |
Energy efficiency in the public sector, Energy Charter Secretariat, 2008 |
|
2012 |
Uuring |
Energy Efficiency Status Report 2012, Electricity Consumption and Efficiency Trends in the EU-27 |
|
2013 |
Uuring |
Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa I, Taastuvenergialahendused |
|
2013 |
Uuring |
Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa II - Energiasalvestid ja salvestustehnoloogiad |
|
2013 |
Uuring |
Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa III - Näidishoone |
|
2013 |
Analüüs |
|
|
2013 |
Aruanne |
|
|
2013 |
Ettekanne |
Energiamajanduse arengukava 2020 eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks |
|
2013 |
Ettekanne |
|
|
2013 |
Ettekanne |
|
|
2014 |
Uuring |
Viited
- Eurostat. tps00001: Population on 1. January, (10.01.2014).↩︎
- Eurostat. Energy Consumption by Sector, (10.01.2014).↩︎
- Lumiste, Rein, Lumiste, Rünno. Uued teenused ja innovatsioonipoliitika teenindussektori arenguks, 2000 (20.11.2013).↩︎
- Kredex kokkuvõte kraadpäevadest Kredex kodulehel, (01.12.2013)↩︎
- Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring: Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, Tallinn 2013.↩︎
- Statistikaamet. KE03: Elektrienergia bilanss, (08.10.2013).↩︎
- Statistikaamet. KE04: Soojuse bilanss, (14.11.2013).↩︎
- Statistikaamet. KE061: Kütuste tarbimine majandusharu ja kütuse liigi järgi, (14.11.2013).↩︎
- Statistikaamet. KE02: Energiabilanss, (14.11.2013).↩︎
- Statistikaamet. Püsivhindades SKP elaniku kohta, kasvutempo ja koguväärtused, (14.11.2013).↩︎