Energiatarbimine teenindussektoris

Energia lõpptarbmist (edaspidi energiatarbimine) avalikus- ja teenindussektoris (edaspidi teenindussektoris) iseloomustab sektoris tarbitavate kütuste ning soojuse ja elektri aastaseid koguseid. Artikkel annab ülevaate Eesti teenindussektori energiatarbimise lähiajaloost ning teeb tulevikku ulatuvaid energiatarbimise prognoose.

Artikkel energiatarbimine teenindussektoris täiendab peaartiklit energiatarbimine. Artikli alusmaterjalid on koostatud ENMAK 2030+ tarbimise töögrupi poolt. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumide koostamisel. Käesoleva artikli andmeid uuendatakse jooksvalt, et kajastada parimat olemasolevat teadmist teenindussektori energiatarbimise kohta Eestis.

Senine energiatarbimine

Eesti teenindussektori energiatarbimine inimese kohta sarnaneb Euroopa Liidu keskmisega. Eesti teenindussektori energiatarbimine inimese kohta oli 2011 aastal 3,53 MWh/in/a ja Euroopa Liidu tolleaegse 27 liikmesriigi keskmine näitaja oli 3,59 MWh/in/a. Samas joonisel 1  ja joonisel 2  on näha, et teenindussektoris loodud lisandväärtus on Eestis Euroopa liidu vanadest riikidest madalam. Suurim oli teenindussektoris loodud lisandväärtus energiaühiku kohta Luksemburgis, ka SKP oli seal suurim. 12.

Eesti senise teenindussektori energiatarbimise graafikute koostamise aluseks on olnud Eesti Statistikaameti andmebaas. Teenindussektoris tarbitava energia kogus ja võimsus sõltuvad kaubandus- ja teeninduspindade kogusuurusest, kasutatavatest seadmetest (näiteks külmutusseadmed) ja ilmastikust. Järgnevad graafikud esitavad andmeid tarnitud energia kohta, see tähendab, et kütteotstarbeks vajaminev elekter (soojuspumbad ning elektriküte) kuvatakse elektrienergia tulbas.

Senine energiatarbimine avalikus- ja teenindussektoris on esitatud joonisel 3. Energiatarbimises on näha majanduskasvu ja majanduse struktuuriliste muudatuste mõjud. 1990-ndatel toimus majanduse struktuuris põhjalik muutus, kui aastal 1990 moodustas valdava osa SKP-st tööstus ja põllumajandusektor, siis 2000-ndaks aastaks oli valdav osa juba teenindussektoril (teenindussektoris toodetud lisandväärtus moodustas 65,8% SKP-st). 3.

Joonis 1. Teenindussektoris loodud lisandväärtus ühe tarbitud energiaühiku kohta aastal 2013 (tumedam värv tähistab suuremat lisandväärtust)

Joonis 2. Teenindussektoris loodud lisandväärtus ühe tarbitud energiaühiku kohta aastal 2013

Senine elektritarbimine

Joonisel 4  on toodud senine elektritarbimine ning elektritarbimise muutuse ja SKP muutuse seos teenindussektoris.

Senise elektritarbimise graafikult on näha, et sektoris toimus 1999 aastast kuni 2009 aasta majanduskriisini pidev elektritarbimise kasv. 2009 aastal, kui toimus tugev SKP langus, vähenes teenindussektori elektritarbimine vähesel määral. Aastal 2010 oli teenindussektori elektritarbimine 2,5 TWh/a, mis moodustas antud aastal 34% kogu riigi elektritarbimisest.

Joonis 4. Senine elektritarbimine avalikus ja teenindussektoris ning sektori elektritarbimise ja SKP protsentuaalne muutus

Senine soojuse tarbimine

Teenindussektori soojuse tarbimist mõjutab aasta keskmine kraadpäevade 4 arv. Joonisel on esitatud ajaloolised energiatarbimise (tarnitud soojus ja kütused) andmed teenindussektori kohta nii kraadpäevadega normeeritult kui normeerimata kujul.

Joonis 5. Senine soojusenergia tarbimine avalikus- ja teenindussektoris

Energiatarbimise prognoos kuni 2050

ENMAK 2030+ prognoos

Peaartikkel: Energiatarbimise ENMAK stsenaariumid
Seotud artikkel: Hoonefondi ENMAK stsenaariumid

Energiatarbimise pikaajalised prognoosid sõltuvad väga suurel määral valitud lähte-eeldustest. Järgnevalt toodud ENMAK raames koostatud tarbimisstsenaariumid kirjeldavad kolme võimalikku teenindussektori energiatarbimise stsenaariumi aastani 2050:

  • Mitte-sekkuv
  • vähesekkuv
  • sekkuv stsenaarium
     

Stsenaariumite meetmed on kirjeldatud peaartiklites Hoonefondi ENMAK stsenaariumid ja ning Energiatarbimine. Taustaarvutused on nähtaval Google Spreadsheet keskkonnas.

Elektri- ja soojatarbetarbe prognoos on koostatud tuginedes hoonefondi energiasäästupotentsiaali uuringule5 (täpsem käsitlus artiklis Hoonete energiatõhusus). Sellest uuringust tuletati nii uute, kui ka rekonstrueeritavate hoonete soojuse ja elektri eritarbimise väärtused. Antud väärtused on välja toodud Google Spreadsheet keskkonnas.

Elektri tarbimise prognoos

Seotud artikkel: Elektritootmise ENMAK stsenaariumid

Erinevate elektritarbimisstsenaariumide võrdlemisel on näha, et sõltumata stsenaariumist tõuseb elektritarbimine antud sektoris (umbes 5% kümne aasta jooksul). Selle põhjuseks on eelkõige see, et sekkuva stsenaariumi korral tõuseb elektritarve tänu suuremahulisele terviklikule renoveerimisele.

Avaliku ja teenindussektori pikaajaline elektritarbimise prognoos on esitatud joonisel 6 

 

Joonis 6. Elektri tarbimise prognoos avalikus- ja teenindussektoris aastani 2050

Soojuse tarbimise prognoos

Seotud artikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid

Avaliku ja teenindussektori pikaajaline soojustarbimise prognoos on esitatud joonisel 7 

Jooniselt on näha, et soojusenergia tarbimisele prognoositakse teenindussektoris kõikide stsenaariumite korral vähenemist, kuid meetmetega saavutatav sääst pole niivõrd suur kui kodumajapidamiste puhul.

Joonis 7. Soojuse tarbimise prognoos avalikus ja teenindussektoris aastani 2050

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2013

Uuring

Inglisekeelne kokkuvõte Eesti energiatarbimisest

2008

Uuring

Energy efficiency in the public sector, Energy Charter Secretariat, 2008

2012

Uuring

Energy Efficiency Status Report 2012, Electricity Consumption and Efficiency Trends in the EU-27

2013

Uuring

Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa I, Taastuvenergialahendused

2013

Uuring

Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa II - Energiasalvestid ja salvestustehnoloogiad

2013

Uuring

Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa III - Näidishoone

2013

Analüüs

Energiatõhususe lepingu (EPC) analüüsi kokkuvõte 2013

2013

Aruanne

Energia- ja veekasutuse aruanne 2013

2013

Ettekanne

Energiamajanduse arengukava 2020 eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks

2013

Ettekanne

Linnavalgustuse automatiseeritud juhtimise lahendused

2013

Ettekanne

Tark keskkond - Tark valgustus

2014

Uuring

Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks

Viited

  1. Eurostat. tps00001: Population on 1. January, (10.01.2014).↩︎
  2. Eurostat. Energy Consumption by Sector, (10.01.2014).↩︎
  3. Lumiste, Rein, Lumiste, Rünno. Uued teenused ja innovatsioonipoliitika teenindussektori arenguks, 2000 (20.11.2013).↩︎
  4. Kredex kokkuvõte kraadpäevadest Kredex kodulehel, (01.12.2013)↩︎
  5. Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring: Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, Tallinn 2013.↩︎
  6. Statistikaamet. KE03: Elektrienergia bilanss(08.10.2013).↩︎
  7. Statistikaamet. KE04: Soojuse bilanss(14.11.2013).↩︎
  8. Statistikaamet. KE061: Kütuste tarbimine majandusharu ja kütuse liigi järgi(14.11.2013).↩︎
  9. Statistikaamet. KE02: Energiabilanss(14.11.2013).↩︎
  10. Statistikaamet. Püsivhindades SKP elaniku kohta, kasvutempo ja koguväärtused(14.11.2013).↩︎