Energiatarbimine transpordis

Visioon valdkonna arenguks aastani 2050

Transpordisektori energiakasutus on säästlik ning selle sõltuvus majanduse seisundist on vähenenud. Transpordi energiakasutuse vähendamiseks ellu kutsutud meetmed on parandanud Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, vähendanud kulutusi transpordikütustele ning kohalike kütuste tootmine on parandanud Eesti kaubandusbilanssi. 1

Valdkondlikud väljakutsed

 
⇒ Maanteetransport ja kütuste tarbimine transpordis on kasvanud samas tempos majandusega, mistõttu on Eesti majandus üks Euroopa transpordimahukamaid ja kütusekulukamaid.
 
⇒ Transpordisektoris tuleb EL kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks liikuda järk-järgult efektiivsema kütusetarbimisega sõidukipargi suunas, mis koos teiste rakendatavate meetmetega aitab vähendada transpordisektoris tekkivat KHG heidet.
 
⇒ Tulenevalt EL taastuvenergia direktiivis 2009/28/EÜ määratud transpordisektori taastuvenergia eesmärgist peab Eesti aastaks 2020. saavutama taastuvenergia osakaaluks transpordisektoris 10 protsenti selles sektoris tarbitud vedelkütuse kogusest.

Transpordi energiatarbimine 2010-2013 (2014)

Rahalised näitajad

  • Transpordikütuste ostmiseks kulus 2014. aastal hinnanguliselt 1 100 mln €2014 (??↑15%real vs 2010) – kulu diislikütusele suurenes 24%real ning kulu mootoribensiinile vähenes 12%real.
  • 65 protsenti (~700 mln €2014) kulust transpordikütustele moodustas kulu kütusele.
  • Diislikütuse hind oli 2014. aastal 1,06 €2014/l (??↑0,8%real vs 2010). 2015. aasta esimeses pooles langes hind 0,9 €2014/l-ni.
  • Mootoribensiini hind oli 2014. aastal 1,06 €2014/l (?↑?0,5%real vs 2010). 2015. aasta esimeses pooles langes hind 0,86 €2014/l-ni.
  • Mootoribensiini ja diislikütuse aktsiisilaekumine ulatus 2014. aastal 370 mln €2014-ni (?↑?4,6%real vs 2010).
  • Transpordisektori energiakasutuse valdkonda suunati 2014. aastal 3,1 mln €2014 ulatuses (?↑?238%real vs 2010) toetusi. Perioodil 2010-2014 suunati transpordi energiakasutuse valdkonda toetusi keskmiselt 2,4 mln €2014/a.

Kütuste tarbimine

  • 61 protsenti transpordikütuste tarbimisest Eestis toimus 2013. aastal sõiduautodes (0% vs 2010)
  • Transpordikütuste tarbimine 2013. aastal ulatus 8,5 TWh-ni (?↓1,4% vs 2010). Enim kasutatud kütused olid diislikütus (67%) ning mootoribensiin (33%).

Reisijatevedu

  • Reisijatevedu bussides ulatus 2013. aastal 2 415 mln reisija-kilomeetrini (?↑?17% vs 2010).
  • Reisijatevedu raudteel ulatus 2014. aastal 280 mln reisija-kilomeetrini (?↑?13,7% vs 2010).

Kaubavedu

  • Kaubavedude maht oli 2014. aastal 9 560 mln tonn-km (↓?21,9% vs 2010). Kaubavedu veoautodega kasvas 12,5 protsenti – langus toimus raudteekaubaveo mahtudes (↓?-51%).

Valdkonda mõjutavad välised tegurid

Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja kliimapoliitika:

⇒ EL suundumus on liikuda madala süsinikuheitmega majanduse poole aastaks 2050.
⇒ EL-i ülene eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 27 protsendini energia lõpptarbimises.
⇒ EL energiatõhususe seatud mittesiduv eesmärk on suurendada aastaks 2030 energiatõhusust 27 protsendi võrra.
⇒ EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi välised (non-ETS) sektorid peavad heitkoguseid vähendama 30 protsenti.

 

Globaalsed trendid2:

⇒ Toornafta ja maagaasi hinnalangus ja hinna aeglane taastumine.
⇒ Elektritarbimise osatähtsuse suurenemine energia lõpptarbimises.
⇒ Rahvastiku vähenemine, vananemine ning linnastumine.
⇒ Kliima soojenemine (Eestis kütteperioodi keskmine temperatuur ?2 °C aastaks 2050).

Valdkonda mõjutavad siseriiklikud tegurid

Riiklikud eesmärgid:

⇒ Eesti eesmärk tõsta taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises 2020. aastaks 25 protsendini.
⇒ Aastaks 2020 on Eesti eesmärk toota 17,6 protsenti tarbitavast elektrist taastuvatest allikatest.
⇒ Eesti eesmärk on säilitada 2020. aastaks energia lõpptarbimise tase 2010. aasta tasemel (32,8 TWh).

 

Vabariigi Valitsuse tegevuskava3:

⇒ Soovime Eesti energiaportfelli mitmekesistamist, sealhulgas bio- ja kohalike kütuste osakaalu suurendamist transpordis ning hajutatud, kohalikel kütustel põhineva väiketootmise edendamist.
⇒ Toetame energiasäästu tagavate meetmete juurutamist, sealhulgas ligi-nullenergia ehitusnõuete rakendamist. Tõstame avalike hoonete energiatõhusust projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel. Loome tingimused ja keskkonna energiaühistute ning energiateenusettevõtete tekkeks.

Seadusandlus ja toetusmeetmed

 
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusesse tehtud muudatuste alusel tõusevad järgmistel aastatel maagaasi, diislikütuse ning mootoribensiini aktsiisimaksud.
⇒ EL Ühtekuuluvusfondi (ÜF) meetme 6.4 (Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas)) tegevuste raames rahastatakse järgmisi transpordi energiakasutusega seonduvaid tegevusi:
 
6.4.1. Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine (9 mln € -> ~1,3 mln €/a).
⇒ ÜF meetme 9.1 (Linnapiirkondade jätkusuutlik areng) tegevuste raames rahastatakse järgmisi transpordi energiakasutusega seonduvaid tegevusi:
 
9.1.1. Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamine (26 mln € -> ~3,7 mln €/a).
⇒ 2013–2020 perioodi EL-sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest kavandatavatest meetmetest rahastatakse järgmisi transpordi energiakasutusega seonduvaid tegevusi:
 
Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas) (35 mln € -> ~5 mln €/a).
⇒ Aastal 2015 jätkub keskkonnasäästlike trammide finantseerimine (25 mln € väljamakseid veel tegemata).

Valdkonnaga seotud valitsusasutused ja suuremad ettevõtted

Asutuse nimi

Seos // Tegevuseesmärk

Ministeeriumid

 

Valdkonnapõhiselt kuulub transpordisektori korraldamine MKMi haldusalasse, mõjutades tegevusi riigile kuuluva infrastruktuuri ehitamise ning ehitamisele esitatavate nõuete, ühistranspordiliikluse korraldamise ning autodele ja nende juhtimisele esitatavate nõuete kehtestamise kaudu.

Liikumisega seotud infrastruktuur ja transpordikorraldus on otseselt seotud üldplaneeringute, teemaplaneeringute ja detailplaneeringutega, mis kuuluvad eelkõige Siseministeeriumi pädevusse, kes teostab järelevalvet ka kõigi omavalitsuste temaatilise planeerimistegevuse ja detailplaneeringute üle.

Riigi maksupoliitika (sh aktsiisimaksud) kujundamine. Rahandusministeeriumi valitsemisalas on AS Eesti Energia, Maksu- ja Tolliamet, SA KIK ja Statistikaamet

Kliimaeesmärkide ja -poliitikaga seonduvad tegevused

Transpordiga seonduvad emissioonid kujunevad oluliseks terviseriskiks. Tervisega seonduv kuulub Sotsiaalministeeriumi haldusalasse.

Ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigiline korraldamine

Ministeeriumi ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõime. Ministeeriumi valitsemisalas on Eesti Teadusagentuur ja SA Archimedes

MAK 2014–2020 Eesti Maaelu Arengukava 2014–2020) meetmest on põllumajandusettevõtetel võimalik taotleda toetust elektrienergia tootmiseks taastuvatest allikatest. Maaeluministeeriumi valitsemisalas on PRIA

Kohalikud omavalitsused

 

Kohalikud omavalitsused

Transpordi korraldamine oma territooriumil on iga kohaliku omavalitsuse vastutusalas

Ministeeriumide valitsemisalade asutused

 

Riigi poliitika ja arengukavade elluviimine, juhtimisfunktsiooni ja riikliku järelevalve teostamine ning riiklike suundade kohaldamine teehoiu, liiklusohutuse, ühistranspordi ja liiklusvahendite keskkonnaohutuse valdkonnas.

Surveseadmete (gaasikatlad) ja mõõtevahendite turu- ja kasutamisjärelvalve

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast ja eurorahast ning rakendab rohelist investeerimisskeemi

PRIA ülesandeks on riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste, ja turukorralduslike toetuste andmise korraldamine

Maksu- ja Tolliameti roll ühiskonnas on tõhus ja täpne maksude haldamine, ettevõtluse hõlbustamine ning ühiskonna ja majanduse kaitsmine. Soojuse tootmiseks kasutatavatest kütustest kehtib aktsiisimaks maagaasile, põlevkivile, põlevkiviõlile, kütteõlile ning elektrile

Statistikaamet pakub usaldusväärset ja objektiivset statistikat Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ning trendide kohta

OSPA peamiseks ülesandeks on Eesti Vabariigi vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine.

Teadus- ja haridustegevuse edendamine ja kaasajastamine.

Alus- ja rakendusuuringute ning teadus- ja arengustegevuse finantseerimine?

Äriühingud

 

AS Eesti Liinirongid on riigile kuuluv ettevõte, kes korraldab Elroni kaubamärgi all Eestis reisirongiliiklust

AS Eesti Raudtee on raudtee administratsiooni rolli täitev äriühing, kes hoolitseb raudteetaristu arendamise ja korrashoiu, liiklusjuhtimise ja ohutuse eest.

Riigile kuuluv raudtee kaubaveo ettevõte.

Regulatsioonid

Transpordisektori energiatarbimist suunatakse Eestis eelkõige Ühistranpordiseadusega ning Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusega4, mille kohaselt maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia. Transpordisektori energiatarbimisega seonduvaid regulatsioone kirjeldab alljärgnev tabel.

Õigusakti nimi

Viimati muudetud

Redaktsiooni kehtivuse lõpp

Vedelkütusevaru seadus

01.01.2015

-

Planeerimisseadus

01.09.2015

-

Riigieelarve seadus

01.07.2014

31.12.2015

Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus

01.09.2015

-

Alkoholi-,tubaka-,kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

01.07.2015

31.12.2015

Konkurentsiseadus

01.01.2015

-

Ühistranspordiseadus

01.10.2015

-

Ehitusseadustik

01.07.2015

-

Raskeveokimaksu seadus

01.01.2012

-

Autoveoseadus

01.07.2015

-

Raudteeseadus

01.07.2015

-

Vedelkütuse seadus

01.07.2015

31.12.2015

Maagaasiseadus

01.01.2015

-

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

01.07.2015

31.12.2015

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

01.12.2015

30.06.2016

Valdkonna ülevaade

Kütuse tarbimine:

  • 61 protsenti transpordikütuste tarbimisest Eestis toimus 2013. aastal sõiduautodes (0% vs 2010)
  • Transpordikütuste tarbimine 2013. aastal ulatus 8,5 TWh-ni (↓??1,4% vs 2010). Enim kasutatud kütused olid diislikütus (67%) ning mootoribensiin (33%).

Reisijatevedu:

  • Reisijatevedu bussides ulatus 2013. aastal 2 415 mln reisija-kilomeetrini (?↑17% vs 2010).
  • Reisijatevedu raudteel ulatus 2014. aastal 280 mln reisija-kilomeetrini (↑?13,7% vs 2010).

Kaubavedu:

  • Kaubavedude maht oli 2014. aastal 9 560 mln tonn-km (↓?21,9% vs 2010). Kaubavedu veoautodega kasvas 12,5 protsenti – langus toimus raudteekaubaveo mahtudes (?↓-51%).

Valdkonna energiatarbimist kirjeldavad joonis 1 , joonis 2 , joonis 3 , joonis 4 , joonis 5 ning joonis 6.

 

Transpordikütuste maksumus

Rahalised näitajad:

  • Transpordikütuste ostmiseks kulus 2014. aastal hinnanguliselt 1 100 mln €2014 (↑?15 %real vs 2010) - kulu diislikütusele suurenes 24%real ning kulu mootoribensiinile vähenes 12%real.
  • 65 protsenti (~700 mln €2014) kulust transpordikütustele moodustas kulu kütusele.
  • Diislikütuse hind oli 2014. aastal 1,06 €2014/l (↑?0,8% vs 2010). 2015. aasta esimeses pooles langes hind 0,9 €2014/-ni.
  • Mootoribensiini hind oli 2014. aastal 1,06 €2014/l (?↑?0,5%real vs 2010). 2015. aasta esimeses pooles langes hind 0,86 €2014/l-ni.
  • Mootoribensiini ja diislikütuse aktsiisilaekumine ulatus 2014. aastal 370 mln €2014-ni (?↑?4,6%real vs 2010).

Transpordi kütuste maksumust kirjeldavad joonised: joonis , joonis , joonis ning joonis .

Kulud, tulud, maksud ja subsiidiumid

Rahalised näitajad:

  • Transpordikütuste ostmiseks kulus 2014. aastal hinnanguliselt 1 100 mln €2014 (↑?15 %real vs 2010) - kulu diislikütusele suurenes 24%real ning kulu mootoribensiinile vähenes 12%real.
  • 65 protsenti (~700 mln €2014) kulust transpordikütustele moodustas kulu kütusele.
  • Diislikütuse hind oli 2014. aastal 1,06 €2014/l (↑?0,8% vs 2010). 2015. aasta esimeses pooles langes hind 0,9 €2014/-ni.
  • Mootoribensiini hind oli 2014. aastal 1,06 €2014/l (?↑?0,5%real vs 2010). 2015. aasta esimeses pooles langes hind 0,86 €2014/l-ni.
  • Mootoribensiini ja diislikütuse aktsiisilaekumine ulatus 2014. aastal 370 mln €2014-ni (?↑?4,6%real vs 2010).
  • Transpordisektori energiakasutuse valdkonda suunati 2014. aastal 3,1 mln €2014 ulatuses (??↑238%real vs 2010) toetusi. Perioodil 2010 2014 suunati transpordi energiakasutuse valdkonda toetusi keskmiselt 2,4 mln €2014/a.

Alapeatükki kirjeldavad järgmised joonised ning tabelid: joonis , tabel ning tabel 1

Tabel 1. Diislikütuse aktsiisi, mootoribensiini aktsiisi ja raskeveokimaksu laekumised (Tuhat eurot)

Transpordi energiatarbimine 2030

Eesti transpordi energiatarbimist tulevikus on kirjeldatud ENMAK 2030 eelnõus ning selle alusuuringutes. Alusuuringute tulemusi ning algeeldusi ei ole otstarbekas nende suure mahu tõttu siinkohal eraldi välja tuua. Täpsemalt saab Eesti energiamajanduse võimalike tulevikustsenaariumitega tutvuda lehel www.energiatalgud.ee/ENMAK. ENMAK 2030 koostamise raames kirjeldatud sise- ja väliskeskkonna eelduste täiemahulisel realiseerumisel on Eesti transpordi energiatarbimises oodata järgmisi muutusi - tabel .

 

 

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2015

Aruanne

Eesti energiamajandus 2015

 

Viited


  1. ENMAK 2030 eelnõu (13.02.2015) alusel.↩︎
  2. Keskkonnaagentuur. Luhamaa, A., Kallis, A., Mändla, K., Männik, A., Pedusaar, T. & Rosin, K. Eesti tuleviku kliima stsenaariumid aastani 2100. Tallinn 2014.↩︎
  3. Vabariigi Valitsus. Eesmärgid ja tegevused. Energeetika. (18.12.2015)↩︎
  4. Riigi Teataja. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus. (18.12.2015)↩︎
  5. Keskkonnaministeerium. Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990–2013. National Inventory Report. 2015↩︎
  6. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TS131&ti=VEOSEK%C4IVE+TRANSPORDILIIGI+J%C4RGI+%28KVARTALID%29&path=../Database/Majandus/22Transport/12Transpordi_uldandmed/&lang=2 TS131: Veosekäive transpordiliigi järgi (kvartalid)]. (18.12.2015)↩︎
  7. Eesti Arengufond. Autorite arvutused. 2015↩︎
  8. Autorite arvutused.IEA Energy Prices and Taxes. 2015. a alusel↩︎
  9. Rahandusministeerium, september 2015↩︎
  10. Keskkonnaministeerium, september 2015↩︎
  11. SA KredEx. Majandusaasta aruanded. (21.12.2015)↩︎