Hoonete energiatõhusus

Artikkel Hoonete energiatõhusus täiendab peaartiklit Energiatõhusus. Hoone energiatõhusus on hoone tüüpilise kasutusega seotud energianõudluse rahuldamiseks vajalik arvutuslik või mõõdetud energiahulk, mis hõlmab kütmiseks, jahutuseks, ventilatsiooniks, vee soojendamiseks ja valgustuseks tarbitavat energiat1.

Tulenevalt EL Hoonete Energiatõhususe Direktiivist on liikmesriigid ja sealhulgas ka Eesti kohustatud uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete osas (hoonete põhimõtteskeem on toodud joonisel 1) järgima energiatõhususe nõudeid.2 Pärast 31. detsembrit 2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Samu nõudeid peavad juba pärast 31. detsembrit 2018 täitma uusehitised, mida kasutavad ja omavad riigiasutused.3

Joonis 1. Eestis asuva passiivmaja põhimõtteskeem

Eestis_asuva_passiivmaja_põhimõtteskeem

Hoonete energiatõhususe hindamine

Hoonete energiatõhsust väljendatakse energiatõhsusarvu kaudu, mis leitakse Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika põhjal. Energiatõhususe hindamise metoodikas kasutatavad süsteemipiirid ja sisendid on toodud joonisel 2. Energiatõhususarvu põhjal määratakse hoone kuulumine vastavasse energiatõhususklassi ja kantakse energiamärgisele. Energiatõhususklasside kokkuleppelised piirid erinevate hoonetüüpide jaoks on kujutatud joonisel 3 4.

Joonis 2. Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodikas kasutatavad süsteemipiirid

Hoonete_energiatõhususe_arvutusmetoodika

Joonis 3. Hoonete energiatõhususklassid

Sisekliima

Lisaks energia tarbimisest ja tootmisest tulenevale energiatõhsusarvule on hoonete energiatõhususe juures oluliseks teguriks sisekliima, mille moodustavad ruumide:

  • termiline (soojuslik) sisekliima,
  • õhu puhtus,
  • müratase,
  • valgustus,
  • õhu ionisatsiooni tase,
  • elektromagnetlained.

Energiaarvutuses kasutatakse ehitusseaduse § 3 lõike 72 alusel kehtestatud määruses „Energiatõhususe miinimumnõuded” toodud ruumitemperatuuride seadeid ja ventilatsiooni õhuvooluhulkasid. Näiteks elamutes ruumitemperatuurina 21 °C kütmisel ja 27 °C jahutamisel. Minimaalne õhuvooluhulk ja ventilatsiooni juhtimisgraafik peab üldjuhul olema valitud selliselt, et ei ületata CO2 maksimaalset mahukontsentratsiooni 1000 miljondikku (ppm), mille juures on arvestatud välisõhu mahukontsentratsiooniks 400 miljondikku (ppm).

Sisekliima tagamine on eriti oluline, kuna Eestis on üks ELi kõrgemaid puuduliku sisekliima näitajaid – puuduliku sisekliima koondtervisemõju on 4900 DALY-t aastas miljoni elaniku kohta, mis rahalises väärtuses tähendab riigile 186 miljoni Euro suurust väljaminekut igal aastal5.

Hoonete energiasäästu potentsiaal

Hoonete energiasäästu potentsiaali on hinnatud Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuringus6. Uuringus on leitud, et olemasoleva hoonefondi energiasäästu tehniline potentsiaal on 9,3 TWh/a soojust ja 0,2 TWh/a elektrit ning ehitusstatistika ja energiatõhususe miinimumnõuete määruse energiatõhususe tasemetest (miinimumnõue ja liginull) lähtudes leiti, et uute liginullenergiahoonete ehitamine annaks energiasäästu 0,5 TWh/a soojust ja 0,4 TWh/a elektrit7.

Hoonete energiasäästupotentsiaali uuringus on pakutud hoonefondi energiatõhususe parendamise paketid, ühikmaksumused, mahud ja tulenev energiasääst. Energiavajadus vastavalt hoone soojustamise tasemetele ning küttesüsteemidele on pakutud Cost optimal and nZEB energy performance levels for buildings uuringus (edaspidi "Cost Optimal")8. Cost Optimal uuringus kasutati hoonete tüüplahendusi. Selleks konsulteeriti Eesti arhitektidega, kes pakkusid välja hoonete tüübid, mis esindaks võimalikult suurt osa hoonefondist ning nende põhilahendused9.

Hoonete renoveerimistegevustena on käsitletud tervikliku renoveerimise lahendusi, mis tagavad lisaks energiasäästule ka hoonete pikaealisuse ja sisekliima. Tüüphoonete baasil leitud renoveerimispakettide maksumused ja nüüdispuhasväärtused on toodud joonisel 4  ja Tabelis 110.

Joonis 4. Meetmetes kasutatud tervikliku rekonstrueerimise pakettide maksumused ja 20 aasta nüüdisväärtused

Meetmepakettide_võrdlus

Tabel 1. Järgmise 20 aasta ehitusmahu energiakasutus, ühikmaksumused ja liginullenergiahoonete energiasääst ja lisamaksumus.

Olemasolevad hooned

Valdav enamus olemasolevast hoonefondist on tehnilise potentsiaali mõttes energiatõhususe parendamise objekt. Uute hoonete hoonete energiatõhusus on viimase kümnendi jooksul paranenud kordades (vanad hooned on tänapäevases mõttes soojustamata ja ilma ventilatsioonita). Hooneid saab kasutusotstarbe järgi grupeerida ja põhiliste gruppidena on vaadeldud järgnevaid:

  1. Väikeelamud.
  2. Korterelamud.
  3. Büroohooned ning koolimajad.
  4. Kaubandus-teenindushooned ning tööstushooned.

 

 

 

Korterelamud

Ehitisregistri järgi on Eestis 24 710 kolme ja enama korteriga korterelamut (september 2013).1112

Seni on Eesti korterelamud väikese energiatõhususega. Uuring kasutusest väljalangenud ja mahajäetud elamufondi võimalikust probleemsusest pakub, et keskmine korterelamute enegiakulu on 250 kWh/a ning eesmärgiks on jõuda tasemeni 150 kWh/a.13.

Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuringus võeti näidishoonete põhjal arvutusmudelite loomisel muuhulgas arvesse, et korterelamute välispiirdeid on praeguseks hetkeks juba mingil määral lisasoojustatud, selle olukorra esindamiseks kasutati arvutusmudelis otsaseinte lisasoojustust 50 mm, mis esindab olukorda, kus teatud hulk korterelamuid on juba suuremas või väiksemas mahus lisasoojustatud. Lisaks on arvestaud sellega, et hinnanguliselt 2/3 korterite aknaid on praeguseks hetkeks vahetatud.14

Väikeelamud

Hoonete energiasäästupotentsiaali uuringus on pakutud väikeelamute renoveerimispakettide maksumused ruutmeetri kohta ja tehtava investeeringu nüüdispuhasväärtus ( joonisel 4). Näidishoonete valikul on arvestatud väikeelamute fondile tüüpilisi lahendusi tarindite ja soojusallikate näol. Eesti elamute, ehk kodumajapidamiste, võimalikku energiasäästu potentsiaali on hinnatud teiste hulgas ka Euroopa Energiasäästupotentsiaali andmebaasis ( joonisel 4).

Büroohooned ning koolimajad

Büroohoonete energiatarbimise hindamisel lähtuti konsultantide käsutuses olnud 15 büroohoone ja Allan Hani doktoritööst saadud andmetest1516.

Analüüsimaks büroohoonete energiasäästu potentsiaali koostati kahe büroohoone kohta tarkvaras IDA-ICE 4.5 energiasimulatsiooni mudelid. Lõpptulemustes on näidatud kahe hoone pinna järgi kaalutud keskmiseid näitajaid. Olemasolevate büroohoonete keskmine tarnitud soojusenergia jääb hinnanguliselt vahemikku 140…150 kWh/m2. Tuleb rõhutada, et ka büroohoonetes on ventilatsioon puudulik ja ei vasta tänapäeva nõuetele. Ka seal tõuseks miinimumnõueteni viidud õhuvahetuse korral oluliselt soojusenergia tarbimine17.

Koolimajade energiatarbimise hindamisel lähtuti konsultantide käsutuses olnud 29 koolimaja andmetest. Olemasolevate koolimajade keskmine tarnitud soojusenergia jääb nende põhjal hinnanguliselt vahemikku 130…140 kWh/m2. Samas tuleb rõhutada, et olemasolevates koolimajades on õhuvahetus (ventilatsioon) puudulik ja ei vasta tänapäeva nõuetele. Miinimumnõueteni viidud õhuvahetuse korral tõuseks oluliselt soojusenergia tarbimine.18

Kaubandus-teenindushooned ning tööstushooned

Üldiselt saab öelda, et kaubandus-teenindushoonete energiatarbest moodustab elekter märkimisväärselt suurema osa, kui näiteks eluhoonete üldisest energiatarbest. Suure osa kaubandushoonete elektritarbimisest moodustab tehnoloogia sh. külmikud, külmletid, erinevad vitriinid. Soojusest kulub enamus (valimi põhjal 62%) ventilatsiooni peale. Eelkõige on selline energiatarbimise jaotus iseloomulik suurte kaubanduskeskuste puhul, kus on märkimisväärselt suur toidukaupade osakaal.19

Lao ja tööstushoonete energiatarbe hindamiseks võeti valim 5-st lao- ja tööstushoonest. Suure mõjuga on hoone täpne kasutusotstarve ja kasutusreziim. Samuti on energeetilise säästu potentsiaali mõjutajaks hoones toimuvad protsessid ja nende jääksoojuse kasutamisevõimalused. Lao ja tööstushoonete energiatõhususe parendamise võimalused ja vajadus sõltub peamiselt hoone ehitusaastast ja sellest tulenevalt tema ehituslikest lahendustest.20

Olemasolevate hoonete summaarne energiasäästu potentsiaal

Hoonete energiasäästupotentsiaali uuringu põhjal on hoonefondi arvutatud summaarne energiasäästupotentsiaal vahemikus 5-15 TWh/a soojust ja ca 2 TWh/a elektrit. Minimaalne energiasäästupotentsiaal on saadud kõige kergemate (esimeste) renoveerimispakettidega saavutatavat energiasäästu summeerides ning maksimaalne vastavalt kõige põhjalikumate (viimaste) pakettide säästu summeerides. Energiasäästu tehniline potentsiaal saadakse kui arvutatakse viimaste pakettide energiasääst võrreldes olemasoleva hoonefondi olukorraga. Sellisel viisil arvutatud hoonefondi energiasäästu tehniline potentsiaal on 9,3 TWh/a soojust ja 0,2 TWh/a elektrit. Soojuse energiasääst võrduks umbes 80%-ga hoonefondi praegusest soojusenergia kasutusest 21.

Uute hoonete ehitusmahud ja energiasäästu potentsiaal

Ehitusmahud

ENMAK tarbimise töögrupi hinnangul on ehitusmahtude kasv teenindussektoris 2010. aasta suhtes perioodil 2010-2020 1,5 %, 2020-2030 1,3 % ja 2030-2032 1,1 %. Elamute puhul on uute hoonete aastaseks juurdekasvuks kõigil perioodidel märgitud 1 %. Kusjuures, oluline on see, et elamufondist 55 % moodustavad korterelamud ning 45 % eramud.22 ENMAK tarbimise töögrupi koostatud analüüsid energiatarbimine teenindussektoris ja kodumajapidamistes käsitleb soojustarbimise prognoosi eelduseid ehk ehitusmahtusid 2050. aastani. Uute hoonete ehitusmahud on esitatud joonisel 8 .

Joonis 8. Ehitusmahtude prognoos 

Kasutusest väljalangevate elamute hulka kirjeldab Uuring kasutusest väljalangenud ja mahajäetud elamufondi võimalikust probleemsusest. Hinnanguliselt vajab Eestis hetkel lammutamist 253 ja renoveerimist 223 probleemset korterelamut ehk kokku 476 tühja või vähemalt 25% ulatuses tühja korterelamut. Tuginedes rahvastiku maakondliku muutuse prognoosile leiti uuringus ka probleemsete korterelamute ligikaudne lisanduv hulk aastateks 2015-2030. Prognoosi tulemusena prognoositi, et antud aja jooksul lisandub 644 probleemset korterelamut.

Uute hoonete energiasäästu potentsiaal

Uute hoonete energiakasutust on analüüsitud Hoonete energiasäästupotentsiaali uuringus lähtuvalt ehitusstatistika ja energiatõhususe miinimumnõuete määruse energiatõhususe tasemetest (miinimumnõue ja liginull) 23.

Uute hoonete miinimumnõuded:

  • Eramud: ≤ 160 kWh/m2/a;
  • Korterelamud: ≤ 150 kWh/m2/a;
  • Büroohooned, raamatukogud ja teadushooned: ≤ 160 kWh/m2/a.
     

Uute hoonete liginullenergiataseme nõuded:

  • Eramud: ≤ 50 kWh/m2/a;
  • Korterelamud: ≤ 100 kWh/m2/a;
  • Büroohooned, raamatukogud ja teadushooned: ≤ 100 kWh/m2/a.
     

Uute hoonete ehitusmahud aastani 2032 projetseeriti lähtudes 2010. aasta ehitusmahtudest. Tabelis 1 on toodud tulemused vastavalt miinimumnõuetele ja liginullenergianõuetele ehitatud hoonetele ning nende erinevused. Energiasääst ja energiasäästu ühikmaksumus näitab liginullenergiahoonete energiasäästu ja selle maksumust. Tulemused näitavad, et liginullenergiahooned ei ole nüüdisväärtuse järgi majanduslikult tasuvad, kuigi erinevused on suhteliselt väikesed nii ehitusmaksumuses (enamikel juhtudel 6%) kui nüüdisväärtuses.24

Tabelis 1 toodud maksumused sisaldavad käibemaksu. Uute hoonete arvutuste tegemisel on lähtutud tänasest Energiatõhususe miinimumnõuete määrusest. EL on direktiiviga seatud eesmärgiks saavutada aastaks 2020 liginullenergiahoone energiatõhusus uutel hoonetel. Praegu on Eestis seatud eesmärgiks saavutada enamus hoonete puhul vähemalt ETA 100 kWh/m2/a ning elamute puhul 50 kWh/m2/a. EL direktiivid lisavad, et energiatõhususe miinimumnõue peab olema seatud kuluoptimaalsele tasemele, mis tähendab, et iga viie aasta tagant tehakse uued arvutused ning seega võivad numbrid erineda tänastest. Seda sellepärast, et EL ei saa sundida riike tegema lisainvesteeringuid, mis ei ole majanduslikult mõistlikud. Seega on tabelisse koondatud numbrid pigem indikatiivsed ning neid tuleb käsitleda juhistena otsuste tegemisel. Analüüsi tulemusena võib järeldada, et täna on kasulikum investeerida hoonete renoveerimisse uute hoonete ehitamise asemel. Liginullenergiahooneid ei ole täna veel majanduslikult kasulik ehitada, sest need nõuavad lisainvesteeringut, mis ei ole tasuv 20 ja 30 aasta perspektiivis, vastavalt hoone kasutusotstarbele. 25

Liginullenergiahoonete ehituse energiasääst on 0,5 TWh/a soojust ja 0,4 TWh/a elektrit, mis täiendab olulise lisana olemasolevates hoonetes saavutatavat säästu. Samas liginullenergiahoonete energiasäästu ühikmaksumused (1400–2300 €/MWh/a) on mõnevõrra suuremad kui olemasolevate hoonete puhul, näidates et olemasolevaid hooneid parandades saavutatakse energiasääst soodsamalt.

Joonis 9. Kodumajapidamiste energiasäästu tehniline potentsiaal, energia kokkuhoid võrreldes baasaastaga 

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2014

Uuring

Korterelamute renoveerimisturu ülevaade ja perioodi 2010-2014 korterelamute rekonstrueerimistoetuse mõju analüüs

2014

Ettekanne

Arengusuundadest ehitussektoris

2014

Ettekanne

Hoonete T&A vajadus

2014

Ettekanne

ENMAK riigile majanduslikult tasuvad toetusmäärad

2014

Ettekanne

ENMAK riigile majanduslikult tasuvad toetusmäärad

2014

Ettekanne

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete toimivus korterelamutes

2014

Ettekanne

Küttesüsteemi vajadus liginullenergiahoones

2014

Ettekanne

Korterelamute rekonstrueerimise uus määrus ja KedEx-i toetused

2014

Ettekanne

Elamumajanduse uus arengukava

2014

Ettekanne

Rohemärgiste põhikategooriate analüüs Eesti tingimustes

2014

Ettekanne

Energiavaiade tootlikkus ja laadimine

2013

Ettekanne

Hoonete energiatõhususest

2013

Ettekanne

Hoonete energiatõhusus, Energiatõhusa ehituse tuumiklabor, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut

2009

Uuring

Energy efficiency in the Nordic building sector - potential and instruments

2010

Uuring

Nordic Analysis of Climate Friendly Buildings

2012

Uuring

Energy Efficiency Trends in Buildings in the EU

2012

Uuring

Financing the Energy Efficient Transformation of the Building Sector in the EU

2012

Uuring

Kuluoptimaalsed, madal- ja liginullenergiamajad

2012

Uuring

Madalenergia ja liginullenergiahoone kavandmine, mitteelamud

2012

Uuring

Energiatõhususe miinimumnõuete tõendamise ja selle kontrolli võimekuse tõstmise uuring.

2012

Uuring

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst

2013

Uuring

Korterelamupiirkondade perspektiiv tervikliku ruumilise renoveerimise osas lähtudes regionaalsetest ja demograafilistest trendidest.

2012

Uuring

Üürieluaseme kättesaadavus ja vajadus. Üliõpilaste hinnangute analüüs.

2013

Uuring

Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa 1, Taastuvenergialahendused.

2013

Uuring

Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa II - Energiasalvestid ja salvestustehnoloogiad.

2013

Uuring

Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa III - Näidishoone.

2012

Raamat

Madal- ja liginullenergiahooned. Büroohoonete põhilahendused eskiis- ja eelprojektis..

2012

Ettekanne

Hoonete keskkonnamõju arvestamine, „roheline märk“.

2013

Ettekanne

Eesti esimene liginullenergiahoone, kaugküte kombineerituna lokaalküttega.

2013

Ettekanne

Energiateenusettevõtete turu käivitamise võimaluste analüüs

2013

Analüüs

Energiatõhususe lepingu (EPC) analüüsi kokkuvõte 2013

2013

Aruanne

Energia- ja veekasutuse aruanne 2013

2013

Uurimustöö

Muinsuskaitse all oleva koolimaja tellistest välisseina seespoolse lisasoojustuse soojus- ja niiskustehnilise toimivuse uuring.

2014

Aruanne

Rekonstrueeritud. korterelamute sisekliima ja energiatarbe seire ja analüüs.

2012

Aruanne

Kütteenergia tarbimise vähendamine korterelamutes läbi tarbijate teadlikkuse tõstmise ja käitumisharjumuste muutmise, tuginedes individuaalse küttekulu mõõtmisele.

2012

Aruanne

Haridusvõimalused ja tööjõud Eesti ehitussektoris.

2009

Uuring

Fassaadide soojustus- ja renoveerimistööde abimaterjalid korteriühistutele.

2012

Juhend

Madalenergia- ja liginullenergiahoone kavandamine. Juhend büroo ja avalike hoonete tellijale.

2012

Juhend

Madalenergia- ja liginullenergiahoonete kavandamine. Juhend korterelamute projekteerijatele, ehitajatele ja tellijale.

2012

Juhend

Madal- ja liginullenergiahoone kavandamine. Juhend väikeelamute projekteerijale, ehitajale ja tellijale.

2013

Uuring

Sõpruse pst 244, Tallinn, korterelamu renoveerimisjärgne uuring. Osa I.

-

Uurimustöö

Energiatõhususe propageerimine korterelamutes.

2010

Uuring

Renoveeritud ja vähemalt üks aasta ekspluatatsioonis olnud elamute ehitusfüüsikalise olukorra uuring.

2012

Aruanne

Eesti eluasemefondi ehitustehniline seisukord - ajavahemikul 1990-2010 kasutusele võetud korterelamud.

2011

Aruanne

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga.

2009

Raport

Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga.

2010

Uuring

Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga.

2011

Aruanne

Eesti kortermajades 2008-2011 a. läbi viidud energiaauditite analüüs.

2011

Aruanne

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I. Uuringu I etapi lõpparuanne.

2013

Ettekanne

Linnavalgustuse automatiseeritud juhtimise lahendused

2013

Ettekanne

Tark keskkond - Tark valgustus

2013

Ettekanne

Best Practices From the Energy Efficient Region in Skaftkärr

2014

Uuring

Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks

2014

Ettekanne

Multiple regression as an evaluation tool for the study of relationships between energy consumption, air-tightness and their influencing factors

2014

Ettekanne

Soojusliku päikesekollektori tootlus

2014

Ettekanne

Korterelamu rekonstrueerimise investeeringuvajadus ja kulutõhusus

2014

Ettekanne

Rekonstrueerimine vs. lammutamine - energia, majanduslikkus, keskkonnamõju

2014

Ettekanne

Päikese vabasoojuse kasutus - akende energiabilanss

2014

Ettekanne

Aken-sein kinnituse soojuslik optimeerimine

2014

Ettekanne

Ventilatsiooni soojustagastuse efektiivsus

2014

Ettekanne

Ventilatsiooniõhu eelkütte lahendus ja tulemused Eesti kliimas

2014

Ettekanne

Seiretulemused - soojuslik mugavus ja piirete toimivus

2014

Ettekanne

Seiretulemused, energiatõhusus

2015

Ettekanne

Energiamajanduse kavandamine ja toetused

2015

Ettekanne

Korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhitingimused

2015

Ettekanne

Energiasäästu lahendustest korrusmajadele

2015

Ettekanne

ESCO - rahastuse võimalus läbi energiasäästu maksumuse

2015

Ettekanne

Energiatõhususe parendamine on majanduslikult otstarbekas ja kuluefektiivne. Näited Eesti praktikast

2015

Aruanne

Mudelprojekteerimise projektijuhi käsiraamatu koostamine

2015

Ettekanne

Ülevaade mudelprojekteerimise (BIM) rakenduskava uuringust

2015

Ettekanne

BIM protsessiskeemid ehitustegevuseks

2015

Ettekanne

Korrashoiu BIM ehitusteabe nõuete kirjeldamine ja kvaliteedi tagamine

2015

Ettekanne

Liitreaalsuse kasutatavus ehitusvaldkonnas

2015

Ettekanne

Innovatsiooni võimalused ehk mudeldamisega uuele tasemele

2015

Ettekanne

Arhitektuuri mudelite energiasimulatsiooni lahendused ja lühike demo

2015

Aruanne

Rohemärgis 2015 klassifikatsioon

2015

Aruanne

Rohemärgise standard

2015

Uuring

The state of housing in the EU 2015

2015

Uuring

Korterelamute välispiirete lisasoojustamise sõlmejoonised ja tüüpkorterite ventilatsioonilahendused

2013

Uuring

Tehnilised nõuded kooli- ja büroohoonetele

2015

Uuring

Heakorratööde üldine kirjeldus (aprill 2015)

2014

Uuring

Heakorratööde üldine kirjeldus (juuli 2014)

2015

Uuring

Tehnohoolduse tehniline kirjeldus (aprill 2015)

2014

Uuring

Tehnohoolduse tehniline kirjeldus (juuli 2014)

2015

Uuring

Radooniohu vähendamise lahendused olemasolevatele ja uutele hoonetele

2015

Uuring

ISKE nõuete rakendamine riigi ja kohaliku omavalitsuse uusehitistele

2013

Uuring

Mudelprojekteerimise juhend + lisad

2012

Uuring

COBIM mudelprojekteerimise üldjuhendid

Viited


  1. Euroopa Liidu õiguse kokkuvõtted. Hoonete energiatõhusus,2012.↩︎
  2. EKVÜ, TTÜ, Energiatõhususe miinimumnõuete tõendamise ja selle kontrolli võimekuse tõstmine, 2010, (01.10.2013).↩︎
  3.  
  4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klassi määramine, 2013.↩︎
  5. IAIAQ, 2011 Directorate-General for Health & Consumers, Promoting Actions for Healthy Indoor Climate, 2011↩︎
  6.  
  7. Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring: Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, Tallinn 2013.↩︎
  8. Kurnitski J., Saari A., Vuolle M., Cost optimal and nZEB energy performance levels for buildings,2011.↩︎
  9.  
  10. Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring: Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud,2013.↩︎
  11. DTZ kinnisvaraekspert. Uuring kasutusest väljalangenud ja mahajäetud elamufondi võimalikust probleemsusest↩︎
  12. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Riiklik ehitisregister (14.12.2013)↩︎
  13.  
  14.  
  15.  
  16. Hani, A dissertatsioon: "Investigation of Energy Efficiency in Buildings and HVAC Systems" Peatükk 3: Energiatarbimine elamud, õppeasutused, avalik-ühiskondlikud hooned. Tallinna Tehnikaülikool, 2012↩︎
  17. Riigi Teataja, Energiatõhususe miinimumnõuded, 2007.↩︎
  18.  
  19.  
  20.  
  21.  
  22.  
  23.  
  24.  
  25.  
  26. Ehitusuudised.ee. ELi direktiiv seab uutele hoonetele ranged energiakulu piirangud. (23.04.2015)↩︎
  27. Riigi Teataja, Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika. (07.03.2014)↩︎
  28.  
  29. ENMAK 2030 elamumajanduse valdkonna arengukava stsenaariumite aruanne, 2014↩︎
  30. Data Base on Energy Saving Potentials. Energy Saving Potentials, Results by country, (16.03.2014).↩︎
  31.  
  32.