Kütused

Artikkel Kütused võtab kokku erinevad kütuseliigid, mida antud keskkonnas kajastatud. Kütuseks loetakse mootorikütust ja kütteõli (pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas), tahkekütuseid (kivisüsi, pruunsüsi ja koks), kütusesarnast toodet ja biokütust. 1

Joonis 1 Kütuste tarbimine elektri- ja soojusenergia tootmisel, GWh (Statistikaamet, KE023)

 

Kütuste- ja elektriaktsiisi laekumine (tuhat eurot) peegeldab kütuste tarbimise muutust:

Autobensiiniaktsiis Diislikütuseaktsiis Tahkekütuseaktsiis Põlevkivikütteõliaktsiis Maagaasiaktsiis Elektriaktsiis
2010 85 753 148 981 1 1 317 14 750 29 311
2011 76 778 163 367 634 1 257 13 942 32 251
2012 79 970 212 827 671 1 211 13 632 32 646
2013 76 888 217 501 1 163 1 212 13 065 33 034
2014 41 748 240 296 1 169 1 010 11 418 33 170
2015 78 453 270 715 1 137 1 217 12 303 34 224
2016 101 716 313 316 2 502 3 003 15 477 35 096
2017 135 730 323 368 2 662 3 492 18 048 36 382
2018 167 468 354 116 3 029 2 163 22 022 37 155
2019 166 211 366 490 2 721 2 429 25 386 34 176
2020 156 930 310 558 1 088 2 077 22 575 20 178

Vedelkütused

Vedelkütus on vedel põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes, samuti ka mootorsõidukites kasutatav vedelgaas, mis standardtingimustel on gaasilises olekus. 2

Eestis reguleerib vedelkütuse käitlemise alused ning korra Vedelkütuse seadus. Samuti sätestab nimetatud seadus maksude laekumise ja enamkasutatavate mootorikütuste kvaliteedi tagamise korra, vastutuse seaduse rikkumise eesti ning riikliku järelvalve teostamise korralduse. 3

Kütusteks vedelkütuse seaduse mõistes on 4:

1) bensiin;
2) lennukibensiin;
3) petrooleum;
4) diislikütus;
5) kerge kütteõli;
6) raske kütteõli;
7) põlevkivikütteõli (vt. ka Põlevkiviõli);
8) mootorsõidukites kasutatav vedelgaas.

 

Ligi 25% Eestis tarbitavast energiast kulub transpordile, mille tarbeks imporditakse välismaalt vedelkütuseid. Eestis toodetakse vedelkütusena põlevkiviõli (vt. ka Põlevkiviõli), millest enamus eksporditakse. Eestil on ka vedelkütuste varu, mille varude moodustamist ning haldamist reguleerib Eestis Vedelkütusevaru seadus. Vedelkütuste varude haldamisega tegeleb riigile kuulub AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur - OSPA. 5

Vedelkütuse varud asuvad Eestis, Soomes, Rootsis ja Taanis. Eestis hoitakse 2013. aasta seisuga vedelkütusevaru, mis vastab 47 päeva sisemaisele tarbimisele. 6

Kütusenõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus - nõuded vedelkütusele, mille järgi peab Eestis müüdav kütus vastama Euroopa standarditele. Kütuse müügi, ekspordi, impordi ja hoiuteenuse osutamiseks on vaja registreeringut majandustegevuse registris.

Tahkekütused

Tahkekütusteks Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse järgi, mis on kütteainena kasutatavad tahkeküstused, on kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi. Samuti on Eesti kontekstis ka tahkekütusteks kodumaise päritoluga puitkütused ning turvas. 78

Vedelkütuste hinnatõus maailmaturul on tinginud ka puitkütuste ning turba hinnatõusu, ent samas on nimetatud kodumaised kütused muutumas konkurentsivõimelisemaks soojuse- ja elektriturul. Nimetatud ressursside senine eksport on järjest enam asendumas kodumaise tarbimisega ( joonis 3  ning joonis 4 ). Valmimas on mitmed uues puitu, turvast ja ka jäätmeid kütusena kasutavad koostootmisjaamad (vt. ka Koostootmine), mis suurendavad oluliselt nõudlust nende ressursside järele, mis teisalt võib tingida nimetatud ressursside kallinemise. Pidades silmas energiabilansi mitmekesisust, keskkonnakaitset, tööhõivet ning turu stabiilsust, on oluline nende kodumaiste energiaressursside kasutuse suurendamine. Põlevkivi kasutamine elektritootmiseks on vähenemas järkjärgult, andes seejuues rohkem võimalusi põlevkiviõli (vt. ka põlevkiviõli) ning -kemikaalide tootmiseks.

Biokütused

Biokütused on biomassist toodetud vedelad või gaasilised transpordis kasutatavad kütused. Biokütus, organismide elutegevuse tulemusena tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud (vääristatud) tahke, vedel või gaasiline aine. Biokütuste hulka kuuluvad bioetanool ja -metanool, biodimetüüleeter (ETBE), biometüültertbutüüleeter (MTBE), biodiislikütus ehk bio­diisel (FAME), puhas taimeõli, biogaas, biovesinik, sünteetilised biokütused ja ka tselluloosi sisaldavast toormest toodetud tahked kütused (hakkpuit, puitbrikett, pelletid). 910

Biokütus on ka aianduses katmikaladel kasvupinna soojendamiseks kasutatav orgaaniline materjal (sõnnik, põhk, turvas, olme- ja tööstusjäät­med), mille aeroobsel lagunemisel vabaneb soo­just. Biokütuse põletamisel vabanevat CO2 kliimamuutuse põhjustajana ei arvestata, sest kütuse põletamisel eraldub sama palju CO2 kui taim oma eluea jooksul fotosünteesides seob. 11

Biodiislikütus ehk biodiisel on taimsetest või loomsetest õlidest toodetud diisli­kütuse omadustega metüülester. Biodiislit toode­takse enamasti rafineeritud õli ümberesterdamisel metanooliga, kasutades katalüsaatorina kaalium- või naatriumhüdroksiidi. Biodiislist umbes 80% toodetakse rapsiõlist (RME), kasutatakse ka sojaõli (SME) ja teisi loodus­likke rasvu. Biodiisli tootmise üks kõrvalsaadusi on glütserool, mida kasutatakse ravimi- ja kosmeetikatööstuses. 12

Kütuste import

Statistikaameti andmete kohaselt kuulub imporditavatest kütustest vedelkütuste valdkonda. Eestisse imporditi 2012. aastal fossiilsetest vedelkütustest rasket kütteõli, kerget kütteõli, diislikütust, mootoribensiini, vedelgaasi. Nimetatud vedelkütuste valdavaks kasutusalaks on transport ( diislikütus, mootoribensiin, vedelgaasi). Ligi 25% Eestis tarbitavast energiast kulub transpordile, milleks välismaalt vedelkütuseid imporditaksegi. 94% transprodisektori energiatarbimisest kasutatakse maanteevedudel ja autodes. Kuna Eesti pinnal transpordikütuseid ei toodeta, ega toorainet ümber ei töödelda, siis imporditakse vedelkütuseid peamiselt Soomest ja Leedust, lisaks marginaalsed kogused ka Valgevenest ning Rootsist. Impordi vähendamiseks rakendatakse biometaani, bioetanooli ning biodiisli tootmist ning kasutuselevõttu. 1314

Vedelkütuste ning ka tahkekütuste importi kirjeldavad joonised 4-6 .

Üheks impordiartikliks on ka gaaskütused. 2012. aastal imporditi fossiilseid gaaskütuseid ( maagaas, vedelgaas. Maagaasi Eestis ei toodeta, kuid selle importi saab taaskord osaliselt vähendada biometaani tootmise ning kasutuselevõtuga.

Joonis 4. Vedelkütuste import Eestisse 2004 - 2014, GWh22

Joonis 5. Tahkekütuste import Eestisse 2004 - 2014, GWh23

Joonis 6. Gaaskütuste import Eestisse 2004 - 2014, GWh24 

Kütuste eksport

Eesti energiaressurssides on kodumaiste energiaallikate osatähtsus suur, põhinedes enamasti põlevkivil. Aasta-aastalt on koos põlevkiviõlitoodangu kasvuga suurenenud ka põlevkivi tarbimine õlitööstuses. Kütteõli tootmine suurenes aastaga üle 4%, seejuures üle 85% toodangust eksporditi. Ligi pool (40%) eksporditud põlevkiviõlist läheb Belgiasse, järgneb eksport Hollandisse (20%) ja Rootsi (18%). 15

Viimase viie aastaga on energiaturul oluliseks kütuseliigiks saanud puidugraanulid. Selle aja jooksul on nende toodang suurenenud üle 1,5 korra ja võrreldes 2012. aastaga ligi 15%. Üle 90% toodetud puidugraanulitest eksporditi, sellest kaks kolmandikku (61%) Taani ja viiendik (20%) Rootsi. 16

Kodumaistest energiatoodetest eksporditi 2013. aastal põlevkiviõli, elektrienergiat ning turba- ja puidutooteid. 17

Eksporti kirjeldavad joonis 7  ning joonis 8.

Joonis 7. Vedelkütuste eksport Eestist 2004 - 2014, GWh25

Joonis 8. Tahkekütuste eksport Eestist 2004 - 2014, GWh26

 

Viited

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

-

Arengukava

Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020

2013

Arengukava

Transpordi arengukava 2014-2020

-

Õppematerjal

Kütus

2012

Aruanne

Biokütused ja nende kasutamine väikekütteseadmetes

-

Ettekanne

Biometaani tootmise ja kasutamise teekaart energiamajanduse pikaajalises plaanis 2030 ja perspektiiviga 2050

-

Veebileht

Eesti Biokütuste Ühing

2012

Ettekanne

Kohalike biokütuste tootmisvõimalused Hiiumaal

2013

Ettekanne

Kohalike biokütuste tootmisvõimalused Hiiumaal ning soojuse ja elektri koostootmise majanduslikud aspektid

2014

Aruanne

Kütusekvaliteedi kontroll ja aruandlus aastatel 2011-2014. 2014

2013

Aruanne

Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis

2013

Aruanne

Kütusekvaliteedi kontroll ja aruandlus aastatel 2011-2014. 2013

2015

Aastaraamat

Eesti statistika aastaraamat 2015

2012

Määruse lisamaterjal

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 63 "Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika" Lisa 4. Kütuste tarbimisaine alumised kütteväärtused

Viited


  1. . Maksu- ja Tolliamet. Kütuseaktsiis.↩︎
  2. . Riigi Teataja. Vedelkütuseseadus.↩︎
  3. . Riigi Teataja. Kütuste täpsustatud loetelu.↩︎
  4. . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vedelkütused.↩︎
  5. . Riigi Teataja. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus.↩︎
  6. . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020.↩︎
  7. . Eesti Entsüklopeedia. Biokütus.↩︎
  8. . Statistikaamet. Aastastatistika.↩︎
  9. . Eesti Statistika. Statistika aastaraamat 2014.↩︎
  10. Statistikaamet. Kütuste tarbimine kütuse liigi järgi. (24.10.2015)↩︎
  11. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE05&ti=ENERGIA+L%D5PPTARBIMINE%2A&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 Kütuste tarbimine, TJ]. (24.10.2015)↩︎
  12. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE02&ti=ENERGIABILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE02: ENERGIABILANSS]. (24.10.2015)↩︎
  13. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE02&ti=ENERGIABILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE02: ENERGIABILANSS]. (24.10.2015)↩︎
  14. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE02&ti=ENERGIABILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE02: ENERGIABILANSS]. (24.10.2015)↩︎
  15. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE02&ti=ENERGIABILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE02: ENERGIABILANSS]. (24.10.2015)↩︎
  16. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE02&ti=ENERGIABILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE02: ENERGIABILANSS]. (24.10.2015)↩︎