Kütusemajandus 2010-2014

Artikkel Kütusemajandus 2010-2014 kirjeldab Eesti kütusemajanduses toimunut aastatel 2010-2014.

Kokkuvõte

Visioon valdkonna arenguks aastani 2050

Eesti kasutab oma energiavajaduste rahuldamiseks peamiselt kohalikke kütuseid, mis on riigi energeetilise sõltumatuse ning majandusliku heaolu alustala. Eesti on alternatiivkütuste kasutuselevõtu edendaja ja liigub kõrgemat lisandväärtust võimaldavate lahenduste poole. 1

Valdkondlikud väljakutsed

⇒ Imporditavate kütuste kasutamise vähendamine ühiskonnale kasulikemal viisil.

Gaasi kasutuselevõtt transpordisektoris.

Kütusemajandus 2010-2014

2014. aastal moodustasid kodumaised kütused Eesti energiamajanduses kasutatud kütustest 79% (↑?3% vs 2010). Võrreldes 2010. aastaga on enim suurenenud nii põlevkivi (?↑6,7 TWh // ↑?15%) ja diislikütuse tarbimine (↑?1,4 TWh // ↑?22%), märkimisväärselt on vähenenud maagaasi (↓?1,6 TWh // ↓24%), kerge kütteõli (↓?0,9 TWh // ↓?95%) ning mootoribensiini (↓?0,4 TWh // ↓?13%) tarbimine. Põlevkivi kasutamine on suurenenud eelkõige põlevkiviõli tootmis- ja ekspordimahtude kasvu arvelt, mis panustab põlevkivi kasutusefektiivsuse suurenemisse. Maagaasi tarbimise vähenemine tähendab täiendavat hinnasurvet maagaasi hinna võrguteenuse osale. Üks lahendus sellise mõju leevendamiseks võib olla biometaani tootmisega alustamine ning biometaani jaotamine tarbijatele maagaasitorustiku kaudu.

Valdkonda mõjutavad välised tegurid

Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja kliimapoliitika:

⇒ EL suundumus on liikuda madala süsinikuheitmega majanduse poole aastaks 2050.

⇒ EL-i ülene eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 27 protsendini energia lõpptarbimises.

⇒ EL energiatõhususe seatud mittesiduv eesmärk on suurendada aastaks 2030 energiatõhusust 27 protsendi võrra.

Globaalsed trendid:

⇒ Toornafta, kivisöe ja maagaasi hinnalangus ja hinna aeglane taastumine.

⇒ Elektritarbimise osatähtsuse suurenemine energia lõpptarbimises.

Taastuvenergia tootmisseadmete odavnemine ja konkurentsivõime kasv.

⇒ Rahvastiku vähenemine, vananemine ning linnastumine.

⇒ Kliimamuutused.

Valdkonda mõjutavad siseriiklikud tegurid

Riiklikud eesmärgid:

⇒ Eesti eesmärk tõsta taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises 2020. aastaks 25 protsendini.

⇒ Eesti eesmärk on säilitada 2020. aastaks energia lõpptarbimise tase 2010. aasta tasemel (32,8 TWh).

Vabariigi Valitsuse tegevuskava2:

⇒ Soovime Eesti energiaportfelli mitmekesistamist, sealhulgas bio- ja kohalike kütuste osakaalu suurendamist transpordis ning hajutatud, kohalikel kütustel põhineva väiketootmise edendamist.

⇒ Toetame nii põlevkivitehnoloogiate kui taastuvenergiatehnoloogiate arendamist, soosides uute tootmisvõimsuste (õlitootmine, elektrijaamad, sh tuulepargid) rajamisel lahendusi, mis võimaldavad Eestil saada tööstussektori väärtusahelast laiemat kasu kui üksnes tootmisvõimsuste opereerimine ja loovad energiatehnoloogiate arendamise ning tootmisega seoses Eestisse uusi töökohti.

⇒ Seame sihiks muuta Eesti 2030. aastaks energiakandjaid importivast riigist eksportivaks. Sellega tagame energiajulgeoleku ja soodustame kohalikku tööhõivet

⇒ Soovime Euroopa Liidu ühtse energiapoliitika väljakujundamist, sealhulgas ühtseid hankeid ja imporditavatest kütustest sõltuvuse vähendamist.

⇒ Soovime Balti regionaalse gaasitaristu (Soome ja Balti riikide vaheliste ühenduste, sh Baltic Connectori) kiiret väljaarendamist, selle liitmist ühise Euroopa Liidu gaasituruga, gaasi põhivõrgu omandamist riigi kontrollitava osalusega äriühingu poolt ning maagaasi julgeolekuvaru loomist ja veeldatud maagaasi terminalide rajamist.

⇒ Suuname põlevkivisektori arengut väiksema keskkonnamõju poole. Põlevkivi kasutamisel energiaallikana toetame meetmeid, mis kindlustavad kõrgeima võimaliku kasuteguri.

⇒ Hoidume põlevkivi kaevandamismahu paisutamisest võrreldes kehtivate kaevelubadega. Põlevkivi kasutamisel lähtume põlevkivi tööstusharu keskkonnakoormusest ja tootmise paindlikkusest.

⇒ Jätkame soojussektori reformiga, et aastaks 2030 toodetaks 80% Eestis tarbitavast soojusest kodumaisest biokütustest.

⇒ Toetame säästlikku energiaallikate kasutamist ning eelisarendame elektri- ja soojusenergia koostootmist.

⇒ Toetame statistikakaubanduse raames tõhusa koostootmise puhul Narva elektrijaamades puidu kasutamist.

Seadusandlus ja toetusmeetmed:

⇒ Menetluses on Kaugkütteseaduse ja Elektrituruseaduse muutmise seaduste eelnõud.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusesse tehtud muudatuste alusel tõusevad järgmistel aastatel maagaasi, diislikütuse ning mootoribensiini aktsiisimaksud.

⇒ EL Ühtekuuluvusfondi (ÜF) meetme 6.4 (Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas)) tegevuste raames rahastatakse järgmisi transpordi energiakasutusega seonduvaid tegevusi:

 
6.4.1. Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine (9 mln € -> ~1,3 mln €/a).

⇒ Perioodi 2013–2020 EL-sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest kavandatavatest meetmetest rahastatakse järgmisi transpordi energiakasutusega seonduvatele tegevusi:

 
Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas) (35 mln € -> ~5 mln €/a).

⇒ Maakondliku arengukava MAK 2014–2020 meetmest 6.4 Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mitte põllumajandusliku tegevuse suunas toetatakse mh taastuvenergia tootmist (eelistatakse päikese-, vee-, tuule- ja bioenergia tootmisega seotud investeeringuid) (meetme kogueelarve 57 mln € -> ~8,1 mln €/a).

Valdkonnaga seotud valitsusasutused ja suuremad ettevõtted

Asutuse nimi

Seos // Tegevuseesmärk

Ministeeriumid

 

MKM-i haldusalasse kuulub riigi tööstuspoliitika (sh kütuste tootmine), ning kütuseturu reguleerimine ja vedelkütusevaru haldamine.

Riigi maksupoliitika (sh aktsiisimaksud) kujundamine. Rahandusministeeriumi valitsemisalas on AS Eesti Energia, Maksu- ja Tolliamet, SA KIK ja Statistikaamet

Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuulub põlevkivi-, turba- ja metsaressursiga seonduv ning jäätme- ja veemajandus ja keskkonnatasud

Ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigiline korraldamine

Ministeeriumi ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõime. Ministeeriumi valitsemisalas on Eesti Teadusagentuur ja SA Archimedes

Ministeeriumi haldusalasse kuulub bioressurss (rohtne biomass, vesiviljelus). Maaeluministeerimi valitsemisalas on PRIA.

Ministeeriumide valitsemisalade asutused

 

Surveseadmete (gaasikatlad) ja mõõtevahendite turu- ja kasutamisjärelvalve

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast ja eurorahast ning rakendab rohelist investeerimisskeemi

PRIA ülesandeks on riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste, ja turukorralduslike toetuste andmise korraldamine

Maksu- ja Tolliameti roll ühiskonnas on tõhus ja täpne maksude haldamine, ettevõtluse hõlbustamine ning ühiskonna ja majanduse kaitsmine. Soojuse tootmiseks kasutatavatest kütustest kehtib aktsiisimaks maagaasile, põlevkivile, põlevkiviõlile, kütteõlile ning elektrile

Statistikaamet pakub usaldusväärset ja objektiivset statistikat Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ning trendide kohta

OSPA peamiseks ülesandeks on Eesti Vabariigi vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine.

Äriühingud

 

Elering Gaas on elektrisüsteemihalduri Elering AS-i poolt kontrollitav ettevõte. Elering Gaas AS on Eesti gaasisüsteemi haldur, mille ülesandeks on tagada tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne gaasivarustus.

Eraõiguslikel alustel töötavad kütuste tootmise valdkonna ettevõtted

Põlevkiviõli tootmisega tegelevad Eestis Viru Keemia Grupp AS, Eesti Energia AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ.

Regulatsioonid

Transpordisektori energiatarbimist suunatakse Eestis eelkõige Ühistranpordiseadusega ning Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusega3, mille kohaselt maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia. Transpordisektori energiatarbimisega seonduvaid regulatsioone kirjeldab alljärgnev tabel.

Õigusakti nimi

Viimati muudetud

Redaktsiooni kehtivuse lõpp

Planeerimisseadus

01.09.2015

-

Riigieelarve seadus

01.07.2014

31.12.2015

Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus

01.09.2015

-

Alkoholi-,tubaka-,kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

01.07.2015

31.12.2015

Konkurentsiseadus

01.01.2015

-

Ehitusseadustik

01.07.2015

-

Vedelkütuse seadus

01.07.2015

31.12.2015

Maagaasiseadus

01.01.2015

-

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

01.07.2015

31.12.2015

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

01.12.2015

30.06.2016

Kaugkütteseadus

01.01.2015

-

Elektrituruseadus

01.09.2015

31.12.2017

Metsaseadus

01.07.2015

29.02.2016

Hädaolukorra seadus

01.09.2015

31.12.2015

Veeseadus

16.11.2015

-

Maapõueseadus

17.07.2015

-

Tööstusheite seadus

01.12.2015

31.12.2015

Tuleohutuse seadus

01.07.2015

31.12.2015

Seadme ohutuse seadus

01.07.2015

-

Mõõteseadus

01.01.2015

-

Looduskaitseseadus

01.07.2015

-

Valdkonna ülevaade

Ülevaate valdkonnast annavad joonis , joonis ning joonis

Kütuste maksumused 2008-2014

Kütuste indikatiivsed maksumused perioodil 2008–2014 on esitatud tabelis .

Kulud, tulud, maksud ja subsiidiumid 2010-2014

Alapeatükki kirjeldav informatsioon on esitatud tabelis ning tabelis .

Autobensiiniaktsiis Diislikütuseaktsiis Tahkekütuseaktsiis Põlevkivikütteõliaktsiis Maagaasiaktsiis Elektriaktsiis
2010 85 753 148 981 1 1 317 14 750 29 311
2011 76 778 163 367 634 1 257 13 942 32 251
2012 79 970 212 827 671 1 211 13 632 32 646
2013 76 888 217 501 1 163 1 212 13 065 33 034
2014 41 748 240 296 1 169 1 010 11 418 33 170
2015 78 453 270 715 1 137 1 217 12 303 34 224
2016 101 716 313 316 2 502 3 003 15 477 35 096
2017 135 730 323 368 2 662 3 492 18 048 36 382
2018 167 468 354 116 3 029 2 163 22 022 37 155
2019 166 211 366 490 2 721 2 429 25 386 34 176
2020 156 930 310 558 1 088 2 077 22 575 20 178

Kütusemajandus 2030

Eesti kütusemajandust tulevikus on kirjeldatud Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava ENMAK 2030 eelnõus ning selle alusuuringutes. Alusuuringute tulemusi ning algeeldusi ei ole otstarbekas nende suure mahu tõttu siinkohal eraldi välja tuua. Täpsemalt saab Eesti energiamajanduse võimalike tulevikustsenaariumitega tutvuda lehel www.energiatalgud.ee/ENMAK. ENMAK 2030 koostamise raames kirjeldatud sise- ja väliskeskkonna eelduste täiemahulisel realiseerumisel on Eesti kütusemajanduses oodata järgmisi muutusi - tabel .

 

 

Joonis 1. Kodumaiste kütuste tarbimine Eestis 2009–2014 4

'''''

Joonis 2. Kodumaiste energiatoodete eksport 2009–2014 5'''''

'''''

Joonis 3. Imporditavate kütuste tarbimine Eestis 2009–2014 6,7'''''

Tabel 1. Kütuste indikatiivsed maksumused perioodil 2008–2014, €2014/MWh (ilma käibemaksuta 8

Tabel 2. Kütuseaktsiiside laekumine 2010–2014 9

Tabel 3. Toetusmeetmed ja toetuste väljamaksed kütusemajanduses 2010–2014 10,11

Tabel 4. 2

Viited

 

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2015

Aruanne

Eesti energiamajandus 2015

 

Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

 

Kategooria:Energiatarbimine


  1. ENMAK 2030 eelnõu (13.02.2015) alusel.↩︎
  2. Vabariigi Valitsus. Eesmärgid ja tegevused. Energeetika. (18.12.2015)↩︎
  3. Riigi Teataja. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus. (22.12.2015)↩︎
  4. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE024&ti=ENERGIABILANSS+K%DCTUSE+V%D5I+ENERGIA+LIIGI+J%C4RGI%2C+TERAD%DEAULI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE024: Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi, TJ]. (22.12.2015)↩︎
  5.  
  6. Autorite arvutused. IEA. Energy Prices and Taxes.↩︎
  7. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE22&ti=K%DCTUSE+TARBIMINE+ENERGIA+TOOTMISEKS+JA+LAOVARU+K%DCTUSE+LIIGI+J%C4RGI+%28KUUD%29&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/02Luhiajastatistika/&lang=2 KE22: Kütuse tarbimine energia tootmiseks ja laovaru kütuse liigi järgi (kuud)]. (22.12.2015)↩︎
  8. Rahandusministeerium, september 2015↩︎
  9. Maaeluministeerium. MAK 2007–2013 seireraportid. (22.12.2015)↩︎
  10.  
  11. Rahandusministeerium. Riigi eelarvestrateegia. (22.12.2015)↩︎