Kütuste regulatiivne keskkond

Antud artikkel käsitleb kütustega, kütuste tootmise, tarbimise ning transiidiga seonduvaid regulatiivseid aspekte. Oluliseks kütuseid reguleerivaks seaduseks on Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus, mis käsitleb kütustele rakendatud aktsiisimaksumäärasid. Kuna Eestis tarbitavatest kütustest suure osa moodustavad vedelkütused, on olulisel kohal ka Vedelkütuse seadus.

Vedelkütused

Eesti Vabariigi seadused ja määrused

Vedelkütuse seadus1 reguleerib vedelkütuste käitlemise korda, nõudeid vedelkütustele ning riikliku järelvalve teostamist seaduses mainitud nõuete täitmisel.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus2 käsitleb vedelkütuste aktsiisiga maksustamise korda ning aktsiisimäärasid ning muuhulgas ka aktsiisist vabastamise korda. Aktsiisist on vabastatud mootorikütus ja kütteõli, mis toimetatakse Eesti Vabariiki sõiduki standardses kütusepaagis, mis on piisav selle sõiduki sihtkohta jõudmiseks ning mida ei tooda sisse kaubanduslikul eesmärgil. Samuti on aktsiisimäärast vabastatud kütused, mida kasutatakse elektri tootmiseks. Järgnevalt toodud tabelis on toodud kütustele kehtestatud aktsiisimäärad naturaalühikutes. Joonis 1, joonis 2, joonis 3 ning joonis 4 kirjeldavad kütustele kehtestatud aktsiisimäärad energiaühikutes ning seda aastatel 2005 - 2018.

Erinevate vedelkütuste aktsiisimäärad on toodud alljärgnevas tabelis:

Tabel: Vedelkütuste aktsiisimäärad vastavalt Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusele(vt. ka Joonis 1)3

Vedelkütuse liik

Aktsiisimäär, eurodes

Aktsiisikauba mõõtühik maksustamisel

Pliivaba bensiin

422,77

1000 liitrit

Pliibensiin

422,77

1000 liitrit

Lennukibensiin

422,77

1000 liitrit

Petrooleum

330,10

1000 liitrit

Vedelgaas

125,26

1000 kilogrammi

Diislikütus

392,92

1000 liitrit

Eriotstarbeline diislikütus või kerge kütteõli

110,95

1000 liitrit

Raske kütteõli

15,01

1000 kilogrammi

Põlevkivikütteõli

15,01

1000 kilogrammi

Vedelkütusevaru seadus4 näeb ette, et riigil peab igal ajahetkel olema kasutuskõlblik vedelkütuse varu mis on võrdne 90 päeva keskmise vedelkütuse tarbimise mahuga. Eestis vastutab vedelkütusevaru loomine ja haldamine Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 5.

Välisõhu kaitse seadus6 reguleerib vedelkütuseid puudutava seire teostamist ning samuti näeb ette määruse Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika kehtestamise, mis seab Eestis kasutatavatele vedelkütustele keskkonnaalased piirangud.

Nõuded vedelkütusele7 on vastavalt Vedelkütuse seadusele väljastatud dokument, mis seab vedelkütuste tüüpidele, kaasa arvatud biokütustele, standardid millele kütused peavad vastama. Antud määrus ei kehti põlevkiviõlile.

Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika8 seab lähtuvalt Välisõhu kaitse seadusele Eestis kasutatavatele vedelkütustele kvaliteedipiirangud.

Vedelkütusevaru haldaja tegutsemispõhimõtted ning vedelkütusevaru haldaja poolt müügiks pakutava vedelkütusevaru müümise kord varustamisraskuste korral9 seab üldise reeglistiku Vedelkütusevaru seadusest lähkuvalt tegutseva riikliku vedelkütusevaru eest vastutava asutuse tegevusele ning vedelkütustega varustamise tarnimisraskuste korral.

 

Joonis 1. Kütustele kehtestatud aktsiisimäärad 2005-2018 a. (vt. tabel)

 

Joonis 2. Vedelkütustele kehtestatud aktsiisimäärad 2005-2018 a.

 

Joonis 3. Vedelkütustele kehtestatud aktsiisimäärad 2005-2018 a.

 

Joonis 4. Gaaskütustele kehtestatud aktsiisimäärad 2005-2018 a.

Euroopa Liidu direktiivid ja määrused

Euroopa Liidu direktiiv 119/200910 on Euroopa Liidu Nõukogu poolt välja antud direktiiv, mis kohustab liikmesriike looma ning haldama vastavalt oma siseriiklikule tarbimisele toornafta ja naftatoodete varusid. Antud direktiiv on aluseks Vedelkütusevaru seadusele.

Arengukavad

Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+ on välja töötamisel ning plaani järgi kinnitatakse 2014. aasta teises pooles. Uus energiamajanduse arengukava käsitleb ka vedelkütustega seonduvaid eesmärke aastani 2030.

Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 202011 seab riigile muuhulgas ka mitmeid vedelkütustega seonduvaid eesmärke. Aastaks 2012. on ette nähtud vedelkütusevaru loomine (täidetud) nign aastaks 2020 viia taastuvate kütuste osakaalu transpordisektoris vähemalt 10% suuruseks.

Põlevkiviõli

Põlevkivist toodetavale põlevkiviõlile kehtivad seadusandlikud dokumendid käsitlevad põlevkiviõli vedelkütusena. Vedelkütustele kehtivad dokumendid kehtivad ka põlevkiviõlile, kui ei ole mainitud vastupidist.

Maagaas

Peamine maagaasiga seonduvaid tegevusi reguleeriv seadusandlik dokument on Eestis Maagaasiseadus, Euroopa Liidu dokumentidest Euroopa Liidu kolmas elektri ja maagaasi siseturu paketis sisalduvatest viiest dokumendist kolm. Maagaasile rakenduvad seadused kehtivad ka veeldatud maagaasile ning vastavate nõuete täitmisel ka biogaasile ning biomassist toodetud gaasile.

Eesti Vabariigi seadused ja määrused

Maagaasiseadus12 reguleerib maagaasi impordi, ülekande ja müügiga seonduvaid tegevusi ning gaasivõrgu korraldust lähtudes Euroopa Liidu määrusest 715/2009.

Vastavalt maagaasiseaduses toodud maagaasivõrku haldavale ettevõttele toodud nõuetele ei tohi nimetatud ettevõtte samal ajal olla gaasi müüja. Lisaks on sätestatud detailsemad nõuded süsteemihalduri ehk gaasivõrku haldavale ettevõttele.

Lisaks on toodud nõuded gaasi müüjatele ning gaasi müümise korrale tarbijatele, pannes aluse gaasitarbijate põhiõigustele gaasi ostmisel.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus13 seab aktsiisimaksu Eestis tarbitavatele kütustele, muuhulgas maagaasile. Maagaasile rakendatav aktsiismäär on 23,45 eurot 1000 kuupmeetri maagaasi (vt. ka Joonis 4) kohta. Aktsiisimaksust on vabastatud maagaas, mida kasutatakse elektri tootmiseks ning maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös hoidmiseks.

Euroopa Liidu direktiivid ja määrused

Euroopa Liidu direktiiv 73/200914 kehtestab kogu Euroopa Liidule ühised reeglid maagaasi ülekandele, tarbijatele jaotamisele ning salvestamisele. Antud direktiiv puudutab peamisels maagaasi, veeldatud maagaasi, biogaasi ning biomassist toodetud gaasi. Direktiivi peamiseks eesmärgiks on igasse riiki luua gaasivõrku haldav ning gaasi müüjatest iseseisev gaasivõrguettevõtte analoogselt elektripõhivõrku haldava põhivõrguettevõttega. Maagaasi põhivõrguettevõttete loomine ning sõltumatuse tagamise eesmärgiks on pikemas perspektiivis Euroopa Liidu sisese energiaturu efektiivsuse tõstmine, energia varustuskindluse suurendamine ning ühise energiaturu loomine kogu Euroopa Liidu territooriumil.

Euroopa Liidu määrus 713/2009 15 kehtestab Energiasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti loomise. Ameti ülesandeks on anda Euroopa Liidu direktiivides 2009/72/EÜ ning 2009/73/EÜ käsitletud põhivõrguettevõtetele, reguleerivatele asutustele ning ülekandesüsteemi halduritele arvamusi ja soovitusi, et aidata mainitud asutustel täita nendes direktiivides ette nähtud reguleerimisülesandeid.

Euroopa Liidu määrus 715/2009 16 käsitleb maagaasivõrke, maagaasihoidlaid ning veeldatud maagaasi terminalidega seonduvat reeglistikku. Lisaks reguleerib see määrus maagaasivõrke haldavate ettevõttete koostööorganisatsiooni ENTSOG (Euroopa gaasipõhivõrguettevõtete koostööorganisatsioon). Lisaks sätestab antud määrus reegleid, mille eesmärk on tagada kõigile turuosalistele võrdne juurdepääs maagaasivõrgule, maagaasihoidlatele ning veeldatud maagaasi terminalidele.

Arengukavad

Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+ on välja töötamisel ning plaani järgi kinnitatakse 2014. aasta teises pooles. Uus energiamajanduse arengukava käsitleb ka maagaasiga seonduvaid eesmärke aastani 2030.

Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 202017 seab riigile mitmeid maagaasiga seonduvaid strateegilisi eesmärke. Aastaks 2018 on eesmärgiks rajada maagaasiühendus, mis ühendab Balti riikide maagaasivõrgu mõne muu Euroopa Liidu riigiga. Samuti on aastaks 2018 eesmärgiks rajada Balti riikidesse veeldatud maagaasi või vedelgaasi infrastruktuur.

Biokütused

Eesti Vabariigi seadused ja määrused

Maagaasiseadus18 sätestab, et selles loetletud nõuded gaasile kehtivad ka biogaasile, biomassist saadavale gaasile, kui need vastavad maagaasi kvaliteedinõuetele ning neid saab gaasivõrgu kaudu edastada. Siit lähtub, et biogaas ning biomassist saadav gaas on Maagaasiseaduse silmis võrdväärne maagaasiga, kui seda edastatakse maagaasivõrgu kaudu.

Seonduv teema: Maagaasi puudutavad regulatiivsed dokumendid

Vedelkütuse seadus19 kehtib lisaks konventsionaalsetele vedelkütustele ka biokütustele, kui ei ole märgitud vastupidiselt.

Seonduv teema: Vedelkütuseid käsitlevad regulatiivsed dokumendid

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus20 käsitleb Eestis kasutatavatele kütustele rakendatud aktsiisimäära. Kui biokütus vastab nõuetele, mis on loetletud määruses Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika toodud biokütuste säästlikuse nõuetele, ei rakendata biokütusele Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisimäärasid.

Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika21 sätestab biokütuste säästlikuse kriteeriumid, mille täitmisel vabastatakse biokütus kütuseaktsiisist.

Euroopa Liidu direktiivid ja määrused

Biokütuste kasutamist mõjutavad mitmed Euroopa Liidu regulatsioonid ning direktiivid, mis kuuluvad peamiselt, või on tihedalt seotud Euroopa Liidu kliima- ja energiapaketiga. Järgnevalt on toodud lühidate kirjeldustena regulatsioonide nimetused ning mõjuala. 22

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ (Renewable Energy Sources Directive (RES-D))23, mis on kliimapaketi direktiivide seaduse üldosa, mis sätestab kütusekasutuse keskkonnaalased eesmärgid Euroopa Liidus ja liikmesriikide rolli nende saavutamisel. Kesksel kohal on iga liikmesriigi jaoks siduv eesmärk, et aastal 2020 toodetakse taastuvallikatest 10% igas transpordiliigis tarbitud kütusest. Samuti on olulise mõjuga see, et RES-D määrab biokütuste tootmise säästlikkuse kriteeriumid, millele miinimumnõuete täitmisel hakatakse arvestama toodetud biokütuse mõju KHG heidete vähenemisele ning millest sõltub seega biokütuse turustatavus. 24

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/30/EÜ (Fuel Quality Directive (FQD))25, mis sätestab kütuste dekarboniseerimise mehhanismi KHG heidete vähendamise eesmärgil. Rõhutatakse, et eesmärk toota taastuvallikatest 10% transpordikütusest pole mitte mahu põhine, vaid suhteline ehk KHG kärpe põhine. See tähendab, et mida säästlikumalt on biokütus toodetud, seda kõrgem on ka selle turuväärtus, sest seda peab eesmärgiks seatud KHG kärpe saavutamiseks fossiilkütusesse segama väiksemas mahus kui vähem säästlikult toodetud kütust. 26

Renewable Energy Directive (RED), mis sätestab projekti seisukohast olulise asjaolu, et biomassist kütuse tootmisel eelistatakse koostootmist elektri- ja soojusjaamades tulenevalt suuremast KHG heidete kärpest. 27

REACH28 on kemikaalide käsitluse pakett, mis reguleerib EL-s kasutatava kütuse tootjate toormeallika deklareerimist, mis muutus kõigile tootjatele kohustuslikuks alates 1.jaanuarist 2011. REACH raames hinnatakse toodetud biokütuse vastavust kliimapaketi seaduse üldosas RES-D sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele. 29

Indirect Land Use Change (ILUC)30 on Euroopa Liidu seisukoht maakasutuse muutusele avalduva kaudse mõju osas. Biokütuste tootmisel tekkivat mõju maakasutuse muutusele võetakse arvesse KHG heidete arvestamisel biokütuste tootmisprotsessis. Rakendusdokumendi täpne iseloom ja mõju oli Euroopa Komisjonis arutlusel 2010. aastal, seejuures esitas Euroopa Komisjon vastava dokumendi projekti liikmesriikidele 1. märtsil 2010 ning see jõustus 2010.a lõpus. 31

Keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised32 sätestab biokütuste tootmise keskkonnasõbralikkuse tingimused, millele vastates kvalifitseeruvad riigiabile biokütuste tootjad. 33

Arengudokumendid

Euroopa Liidu biokütuste strateegia34 seab aluse Euroopa Liidu ühtsele biokütuste kasutamise edendamise poliitikale. Biokütuste kasutamise suurendamise põhiabinõudena nähakse biokütuste nõudluse stimuleerimist, bioressursside üldist edendamist ning laiapõhjalist koostööd teadus- ja arendustegevuses.

Muud kütused

Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult kirjeldatud seadusandlikke aspekte, mis käsitlevad kütuseid, mis on Eestis vähekasutatud ning mida regulatiivsed dokumendid põhjalikult ei käsitle.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus35 sätestab muuhulgas kütuseaktsiisi kivisöe, pruunsöe ja koksi aktsiisimäärad (vt. ka Joonis 4). Aktsiisimäär kivisöele, pruunsöele ning koksile on 0,30 eurot vastava kütuse gigadžauli ülemise kütteväärtuse kohta. Aktsiisimaksust on vabastatud kütused, mida kasutatakse elektri tootmiseks ning tahked kütused mida kasutatakse kodumajapidamistes kütteallikana.

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2014

Ettekanne

Keskkonnatasude muutmise põhimõtted ja eesmärk, peamised muudatused. Ettekanne

2014

Uuring

Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse mõju analüüs

2014

Ettekanne

Keskonnatasude seaduse muutmise seaduse mõju analüüs. Ettekanne

2014

Uuring

Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale ning selle indikaatorid

2014

Uuring

Põlevkivitööstuse mõju demograafilistele arengutele kuni aastani 2030

2014

Uuring

Estonian oil shale mining and oil production macroeconomic impacts study

2013

Uuring

Keskkonnatasude mõjuanalüüs

2013

Uuring

Energiatoodete maksustamise uuring.

-

Arengukava

Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020

2013

Aruanne

Bioetanooli kasutamise eeldused ja võimalused Eestis

2007

Rakendusuuring

Transpordis kasutatavas kütuses biokütuse osatähtsuse suurendamiseks vajalikud meetmed

2014

Aruanne

Riigikontroll. Keskkonnatasud, maksud, arengukavad ja põlevkivisektor

Viited


  1. Riigi Teataja. Vedelkütuse seadus, (07.12.2015).↩︎
  2. Riigi Teataja. Vedelkütusevaru seadus, (07.12.2015).↩︎
  3. Eesti Vedelkütusevaru Agentuur. OSPA. (25.09.2014).↩︎
  4. Riigi Teataja. Välisõhu kaitse seadus, (07.12.2015).↩︎
  5. Riigi Teataja. Nõuded vedelkütusele, (07.12.2015).↩︎
  6. Riigi Teataja. Vedelkütusevaru haldaja tegutsemispõhimõtted ning vedelkütusevaru haldaja poolt müügiks pakutava vedelkütusevaru müümise kord varustamisraskuste korral, (07.12.2015).↩︎
  7. Euroopa Liit. Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2009/119/EÜ millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid, (15.12.2013).↩︎
  8. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, (25.09.2014).↩︎
  9. Riigi Teataja. Maagaasiseadus, (07.12.2015).↩︎
  10. Euroopa Liit. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks diektiiv 2003/55/EÜ, (22.10.2013).↩︎
  11. Euroopa Liit. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrus nr 713/2009 millega luuakse Energiasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet, (16.10.2013).↩︎
  12. Euroopa Liit. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta, (16.10.2013).↩︎
  13. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, (25.09.2014).↩︎
  14. Riigi Teataja Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (07.12.2015).↩︎
  15. Riigi Teataja. Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika, (07.12.2015).↩︎
  16. Kask, Ü. Tallinna Tehnikaülikool. Bioetanooli kasutamise eeldused ja võimalused Eestis, (26.09.2014).↩︎
  17. Euroopa Liit. Renewable Energy Sources Directive (RES-D), (26.09.2014).↩︎
  18. Euroopa Liit. Fuel Quality Directive (FQD), (26.09.2014).↩︎
  19. Euroopa Komisjon. REACH, (26.09.2014).↩︎
  20. Euroopa Komisjon Indirect Land Use Change (ILUC), (26.09.2014).↩︎
  21. Euroopa Liit. Keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised, (26.09.2014).↩︎
  22. Euroopa Liit. Euroopa Liidu biokütuste strateegia, (16.12.2013).↩︎