Energiatõhusus tähistab energia ja muude ressursside tarbimise ökonoomsust seadme või ehitise sihtotstarbelise kasutamise korral.
Energiatõhusust on käsitletud erinevate valdkondade kaupa järgnevates energiatõhususe alamartiklites:
Senine energiatõhusus
Perioodil 1996–2010 kasvas Eestis energiatõhusus oluliselt. Seda näitab kõiki sektoreid hõlmava üldise energiaefektiivsuse indeksi ODEX vähenemine 36% võrra (keskmiselt –3.1% aastas). Alates 2000. aastast on energiatõhususe kasv aeglustunud ja 2005. aastast väga vähesel määral kahanenud. 1
Energiasäästupotentsiaal
Sektorite lõikes on suurim energiasäästupotentsiaal kodumajapidamistel, millele järgneb transpordisektor. Tööstussektori ja teenindussektori energiasäästu potentsiaalid on eelnimetatud sektoritest väiksemad. Joonisel on näidatud Euroopa Energiasäästupotentsiaalide andmebaasi andmestik Eesti kohta, milline võiks olla erinevates sektorites tehniliselt võimalik energiasääst aastaks 2030 võrreldes aastaga 20042.
Joonis 1. Summaarne tehniliselt võimalik energiasäästupotentsiaal Eestis võrreldes aastaga 2004 |
Järgnevalt on toodud Eestis koostatud uuringute hinnangud energiasäästupotentsiaali kohta:
- Hoonefondi puhul on arvutatud, et olemasoleva hoonefondi energiasäästu tehniline potentsiaal on 9,3 TWh/a soojust ja 0,2 TWh/a elektrit. Ehitusstatistika ja miinimumnõuete määruse energiatõhususe tasemetest (miinimumnõue ja liginull) lähtudes leiti, et uute liginullenergiahoonete ehitamine annaks lisanduvalt energiasäästu 0,5 TWh/a soojust ja 0,4 TWh/a elektrit. Loe lähemalt: Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, Tallinn 2013.
- Tööstussektoris on elektrienergia säästu potentsiaaliks 10% ning soojuse säästu potentsiaaliks 30%, ehk vastavalt 0,22 TWh/a ja 0,64 TWh/a 3.
- Transpordisektori puhul prognoositakse, et sekkuva stsenaariumi rakendumise korral on võimalikuks energiasäästuks aastal 2030 0,18 TWh/a võrreldes 2010 aasta transpordisektori koguenergiatarbega. Transpordisektoris on energiatõhusus pigem energiatarbimise kasvu tasakaalustav kui lisanduvat säästu loov.
Eeltoodust lähtuvalt on eri valdkondade võrdluses suurim energiasäästupotentsiaal olemasolevate hoonete soojustamisel.
Tõhusus energia ülekandmisel
Elektrivõrk
Viimase 10 aasta jooksul on võrgukaod elektrivõrgus jäänud umbes 10% juurde brutotootmisest. Elektrivõrgu kadude olulist vähenemist tulevikus ei ole ette näha, kuna ülekandevõrk töötab nüüdseks juba suhteliselt optimaalsel tasemel. Pigem on oodata kadude suurenemist, kuna põhivõrgu bilanssi lisanduvad välisühendused Soomega ja prognoositakse ka Eesti elektritarbimise suurenemist.
Kaugküte
Statistikaameti andmetel on aastatel 2010...2012 soojuskadu kaugküttevõrkudest jäänud vahemikku 14,4...15,2 % 4. Potentsiaal soojuskadude vähendamiseks Eesti kaugkütte soojustorustikes on suhteliselt suur - pärast süsteemi optimeerimist ning soojustorustike renoveerimist oleks võimalik vähendada soojuskadusid 2...4 korda. Kaugküttesüsteemides, kus on senimaani kasutusel 4-torusüsteem (soe tarbevesi jõuab tarbijateni eraldi soojustorustiku abil) võivad soojuskaod väheneda isegi kuni 5...6 korda.5
Täiendavat lugemist
Viited
- Odyssee Mure, Energiatõhusus Eestis, (16.03.2014).↩︎
- Fraunhofer-Institute for Systems and Innovation Research, Data Base on Energy Saving Potentials, Results by country, (16.03.2014).↩︎
- Keskkonnainvesteeringute Keskus, Energiateenusettevõtete turu käivitamise võimaluste analüüs, 2013↩︎
- Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE04&ti=SOOJUSE+BILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE04: Soojuse bilanss], (10.11.2013).↩︎
- Hlebnikov, A. The Analysis of Efficiency and Optimization of District Heating Networks in Estonia, Tallinn 2010.↩︎
- Data Base on Energy Saving Potentials. Energy Saving Potentials, Results by country, (16.03.2014).↩︎