Energiatõhusus

Energiatõhusus tähistab energia ja muude ressursside tarbimise ökonoomsust seadme või ehitise sihtotstarbelise kasutamise korral.
Energiatõhusust on käsitletud erinevate valdkondade kaupa järgnevates energiatõhususe alamartiklites:

Taastuvenergiast toodetud elektri osatähtsus elektri kogutarbimises, % Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises, % Elektrienergia toodang elaniku kohta, MWh Koostootmisprotsessis toodetud elektri osatähtsus elektri kogutoodangus, % Energiatootlikkus, eurot kilogrammi õliekvivalendi kohta Energiasõltuvusmäär, % Taastuvenergia osatähtsus transpordis, %
2010 10,30 24,60 9,70 10,30 2,50 15,50 0,43
2011 12,20 25,30 9,60 10,40 2,70 13,90 0,45
2012 15,70 25,50 9,20 9,70 2,80 20,00 0,45
2013 12,90 25,30 10,10 9,30 2,50 14,00 0,45
2014 14,00 26,10 9,50 10,00 2,80 11,10 0,42
2015 15,60 28,20 7,90 11,90 3,10 9,80 0,41
2016 15,60 28,70 9,30 10,20 2,90 8,00 0,43
2017 17,00 29,10 10,00 11,60 3,10 3,90 0,42
2018 19,70 30,00 9,30 12,10 3,10 0,70 3,30
2019 22,00 31,90 5,70 19,80 4,17 4,80 5,15
2020 .. .. 4,60 27,70 .. .. ..
Tabel 1 Energiatõhususe näitajad (Statistikaamet, KE36)

Senine energiatõhusus

Perioodil 1996–2010 kasvas Eestis energiatõhusus oluliselt. Seda näitab kõiki sektoreid hõlmava üldise energiaefektiivsuse indeksi ODEX vähenemine 36% võrra (keskmiselt –3.1% aastas). Alates 2000. aastast on energiatõhususe kasv aeglustunud ja 2005. aastast väga vähesel määral kahanenud. 1

Energiasäästupotentsiaal

Sektorite lõikes on suurim energiasäästupotentsiaal kodumajapidamistel, millele järgneb transpordisektor. Tööstussektori ja teenindussektori energiasäästu potentsiaalid on eelnimetatud sektoritest väiksemad. Joonisel on näidatud Euroopa Energiasäästupotentsiaalide andmebaasi andmestik Eesti kohta, milline võiks olla erinevates sektorites tehniliselt võimalik energiasääst aastaks 2030 võrreldes aastaga 20042.

Joonis 1. Summaarne tehniliselt võimalik energiasäästupotentsiaal Eestis võrreldes aastaga 2004

Järgnevalt on toodud Eestis koostatud uuringute hinnangud energiasäästupotentsiaali kohta:

  • Hoonefondi puhul on arvutatud, et olemasoleva hoonefondi energiasäästu tehniline potentsiaal on 9,3 TWh/a soojust ja 0,2 TWh/a elektrit. Ehitusstatistika ja miinimumnõuete määruse energiatõhususe tasemetest (miinimumnõue ja liginull) lähtudes leiti, et uute liginullenergiahoonete ehitamine annaks lisanduvalt energiasäästu 0,5 TWh/a soojust ja 0,4 TWh/a elektrit Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise

hoonete energiasäästupotentsiaali uuring: Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, Tallinn 2013. .

  • Tööstussektoris on elektrienergia säästu potentsiaaliks 10% ning soojuse säästu potentsiaaliks 30%, ehk vastavalt 0,22 TWh/a ja 0,64 TWh/a 3.


Eeltoodust lähtuvalt on eri valdkondade võrdluses suurim energiasäästupotentsiaal olemasolevate hoonete soojustamisel.

Tõhusus energia ülekandmisel

Elektrivõrk

Viimase 10 aasta jooksul on võrgukaod elektrivõrgus jäänud umbes 10% juurde brutotootmisest. Elektrivõrgu kadude olulist vähenemist tulevikus ei ole ette näha, kuna ülekandevõrk töötab nüüdseks juba suhteliselt optimaalsel tasemel. Pigem on oodata kadude suurenemist, kuna põhivõrgu bilanssi lisanduvad välisühendused Soomega ja prognoositakse ka Eesti elektritarbimise suurenemist.

Kaugküte

Statistikaameti andmetel on aastatel 2010...2012 soojuskadu kaugküttevõrkudest jäänud vahemikku 14,4...15,2 % 4. Potentsiaal soojuskadude vähendamiseks Eesti kaugkütte soojustorustikes on suhteliselt suur - pärast süsteemi optimeerimist ning soojustorustike renoveerimist oleks võimalik vähendada soojuskadusid 2...4 korda. Kaugküttesüsteemides, kus on senimaani kasutusel 4-torusüsteem (soe tarbevesi jõuab tarbijateni eraldi soojustorustiku abil) võivad soojuskaod väheneda isegi kuni 5...6 korda.5

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2007

Ülevaade

Environmentally Friendly Vehicles, Experiences and Definitions

2012

Lõpparuanne

Läänemere piirkonna transpordi juhtumiuuringu analüüs

2011

Uuring

Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52 t veoste aastaringse liikumise võimalusest

2010

Ettekanne

Säästva transpordi raporti poliitikasoovitused

2012

Ülevaade

Ülevaade ENMAK transpordi energiasäästu töörühmale SEI varasemates uuringutes kasutatud transpordipoliitika meetmete mõju ja kuluefektiivsuse hinnangutest

2011

Uuring

Muldkeha läbikulumise ja kandevõime seose uuring

2012

Uuring

Puidutranspordi makromajanduslik uuring

2012

Uuring

Raskeveokite täismassipiirangute mõju metsanduse arengule ja keskkonnaseisundile.

2013

Analüüs

Energiatõhususe lepingu (EPC) analüüsi kokkuvõte 2013

2013

Aruanne

Energia- ja veekasutuse aruanne 2013

2013

Ettekanne

Energiamajanduse arengukava 2020 eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks

2013

Ettekanne

Linnavalgustuse automatiseeritud juhtimise lahendused

2013

Ettekanne

Tark keskkond - Tark valgustus

2013

Ettekanne

Best Practices From the Energy Efficient Region in Skaftkärr

2014

Uuring

Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks

2014

Ettekanne

Multiple regression as an evaluation tool for the study of relationships between energy consumption, air-tightness and their influencing factors

2014

Ettekanne

Soojusliku päikesekollektori tootlus

2014

Ettekanne

Korterelamu rekonstrueerimise investeeringuvajadus ja kulutõhusus

2014

Ettekanne

Rekonstrueerimine vs. lammutamine - energia, majanduslikkus, keskkonnamõju

2014

Ettekanne

Päikese vabasoojuse kasutus - akende energiabilanss

2014

Ettekanne

Aken-sein kinnituse soojuslik optimeerimine

2014

Ettekanne

Ventilatsiooni soojustagastuse efektiivsus

2014

Ettekanne

Ventilatsiooniõhu eelkütte lahendus ja tulemused Eesti kliimas

2014

Ettekanne

Seiretulemused - soojuslik mugavus ja piirete toimivus

2014

Ettekanne

Seiretulemused, energiatõhusus

2015

Ettekanne

Energiamajanduse kavandamine ja toetused

2015

Ettekanne

Korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhitingimused

2015

Ettekanne

Energiasäästu lahendustest korrusmajadele

2015

Ettekanne

ESCO - rahastuse võimalus läbi energiasäästu maksumuse

2015

Ettekanne

Energiatõhususe parendamine on majanduslikult otstarbekas ja kuluefektiivne. Näited Eesti praktikast

2013

Raport

Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050

2013

Aruanne

Energiasäästudirektiivi 2012 27 EL rakendamise võimaluste analüüs

2015

Aruanne

Rohemärgis 2015 klassifikatsioon

2015

Aruanne

Rohemärgise standard

2015

Uuring

The state of housing in the EU 2015

2013

Uuring

Radooniohu vähendamise lahendused olemasolevatele ja uutele hoonetele

2013

Uuring

ISKE nõuete rakendamine riigi ja kohaliku omavalitsuse uusehitistele


Viited


  1. Odyssee Mure, Energiatõhusus Eestis, (16.03.2014).↩︎
  2. Fraunhofer-Institute for Systems and Innovation Research, Data Base on Energy Saving Potentials, Results by country, (16.03.2014).↩︎
  3. Keskkonnainvesteeringute Keskus, Energiateenusettevõtete turu käivitamise võimaluste analüüs, 2013↩︎
  4. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE04&ti=SOOJUSE+BILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE04: Soojuse bilanss], (10.11.2013).↩︎
  5. Hlebnikov, A. The Analysis of Efficiency and Optimization of District Heating Networks in Estonia, Tallinn 2010.↩︎
  6. Data Base on Energy Saving Potentials. Energy Saving Potentials, Results by country, (16.03.2014).↩︎