Soojuse hind

Artikkel Soojuse hind täiendab artikleid Soojusmajandus ning Soojusvarustus. Terminiga "soojuse hind" kirjeldatakse soojuse ühikmaksumust (€/MWh või €/GJ). Soojuse hind kujuneb üldjuhul kütuste, tegevuskulude ning riigimaksude koosmõjul.

Soojuse hind Eestis

Soojuse hinna kujunemine

Soojusenergia hind kujuneb järgmiste komponentide koosmõjul:

  1. kütuse hind;
  2. tootmisseadme kasutegur;
  3. tootmisseadme töös hoidmiseks vajalikud tegevuskulud (hoolduskulud);
  4. tootmisseadme amortisatsioonikulud;
  5. põhjendatud tulukus ( kaugkütte korral);
  6. käibemaks (20%).

Soojuse hind ettevõtetele

Statistilisi andmeid soojusenergia hinna kohta ettevõtetes kogutakse Eestis Statistikaameti poolt. Soojuse hinna muutust kirjeldab joonis 1.

Kaugküttesoojuse hind

Kaugkütte muudab loomulikuks monopoliks kaugküttepiirkonna kehtestamine kohaliku omavalitsuse poolt1. Seetõttu peavad alates 01.10.2010 kõigis kaugküttepiirkondades kehtestatavad hinnad olema kooskõlastatud Konkurentsiametiga.

Konkurentsiameti poolt kehtestatud keskmist hinda kaugküttepiirkondades ilmestab joonis 2. Kaugküttepiirkondade kaalutud keskmine hind oli 2013. aasta aprillikuu seisuga 68,5 €/MWh (koos KM-ga)2.

Joonis 2. Konkurentsiametiga kooskõlastatud keskmised ja maksimaalsed soojusenergia piirhinnad lõpptarbijatele5,6

Soojuse hind ja lokaalküte

Kaugkütet mitte kasutavad kodumajapidamised oma soojusenergia hinnas tegevus- (hooldus, amortisatsioon, tööaeg jms) ning seadmete soetuskulusid tavaliselt ei arvesta. Seetõttu võib arvutuslikult sageli jääda mulje, et lokaalküte on kaugküttest odavam. Sealjuures tuleb siiski arvestada, et lokaalkütte kasutamisel on võimalik teatud hinnakomponentidest loobuda (töötasu, tegevustulu). Ülevaate soojusenergia hinna kujunemisest lokaalkütte kasutamise korral annab ettekanne Kaugküte vs lokaalküte3.

Individuaalküttes kasutatakse nii taastuv- kui ka fossiilkütuseid. Ülevaate soojuseenergia maksumusest mitmesuguste kütuste kasutamise korral annab joonis 3.

Joonis 3 koostamisel on kasutatud kütuste alumisi kütteväärtuseid ning katelseadmete arvutuslikke kasutegureid. Joonisel kajastatud hind ei sisalda muuhulgas katelseadme amortisatsioonikulusid ning alginvesteeringu maksumust.

Joonis 3. Kütustest saadava soojusenergia arvutuslik maksumus 2007...2014 7,8

Soojuse hind tulevikus

Jooniselt 4 on nähtav uuringu "Kaugkütte energiasääst" alusel koostatud soojuse hinna prognoosi graafikuid mitmesuguste tehnoloogiate kasutamisel. Täpsemalt on algeeldusi kirjeldatud artiklis Energia hinna prognoosi alused.

Eesti kui terviku soojuse hinna muutusi kirjeldab kaalutud keskmine soojusenergia hind. Kaalutud keskmine soojusenergia hind ( joonis 5) on siinjuhul leitud energia tootmise ühikhindade ning vajaminevate energiakoguste abil. Täpsemalt on soojuse hinna kujunemist mitmesuguste soojusmajanduse stsenaariumite kirjeldatud artiklis Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid.

Joonis 4. Soojuse hinna prognoos mitmesuguste tehnoloogiate kasutamisel9,10

Joonis 5. Kaalutud keskmise soojuse hinna prognoos11

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2013

Uuring

Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades

2013

Uuring

Eesti soojusmajanduse analüüs 2013

2013

Uuring

Kaugkütte energiasääst

2013

Uuring

Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine

2014

Ettekanne

Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut

2014

Ettekanne

Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis

2014

Ettekanne

Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele

2014

Ettekanne

Eesti põlevkivienergeetika tulevik

2014

Ettekanne

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030

2014

Lõpparuanne

Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate finantsinstrumentide eelhindamine

2012

Magistritöö

Korteriühistute sotsiaalne ja finantsiline võimekus korterelamute renoveerimiseks

2012

Aruanne

Rohetöökohtade potentsiaal Eestis

Viited


  1. Karotamm, M. Kaugküttevõrgud, probleemid ja võimalused. (22.07.2013).↩︎
  2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti soojusmajanduse analüüsi kokkuvõte, 2013.↩︎
  3. Saarts, T. Kaugküte vs lokaalküte. (23.07.2013).↩︎
  4. Statistikaamet. KE08: Ettevõttes tarbitud kütuse ja energia keskmine maksumus kütuse/energia liigi järgi. (15.11.2015).↩︎
  5. Uiga, J. Kikas, M. Otepää valla soojamajanduse arengukava. Tartu-Otepää 2013.↩︎
  6. Konkurentsiamet. Hinnaregulatsioon. (22.07.2013).↩︎
  7. Statistikaamet. KE34: Elektrienergia lõpptarbimise hind kodutarbijale. (24.10.2015).↩︎
  8. Statistikaamet. KE32: Maagaasi lõpptarbimise hind kodutarbijatele. (24.10.2015).↩︎
  9. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.↩︎
  10. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst. Lisa 2, Tallinn 2013.↩︎
  11. Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid↩︎