Artikkel Soojusmajandus 2010-2014 kirjeldab Eesti soojusmajanduses toimunut aastatel 2010-2014.
Valdkonnaga seotud valitsusasutused ja suuremad ettevõtted
|
Asutuse nimi |
Seos // Tegevuseesmärk |
|---|---|
|
Ministeeriumid |
|
|
SOojusmajanduse korraldamine. MKM-i valitsemisalas on AS Elering ning Tehnilise Järelvalve Amet |
|
|
Justiitsministeeriumi valitsemisalasse kuulub Konkurentsiamet |
|
|
Riigi maksupoliitika (sh aktsiisimaksud) kujundamine. Rahandusministeeriumi valitsemisalas on AS Eesti Energi, Maksu- ja Tolliamet, SA KIK ja Statistikaamet |
|
|
Põlevkivi, turba, ja puidu kasutuse reguleerimine, keskkonnatasud. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on Keskkonnaamet, OÜ Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur, RMK ning Keskkonnainspektsioon |
|
|
Ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigiline korraldamine |
|
|
Ministeeriumi ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõime. Ministeeriumi valitsemisalas on Eesti Teadusagentuur ja SA Archimedes |
|
|
MAK 2014–2020 Eesti Maaelu Arengukava 2014–2020) meetmest on põllumajandusettevõtetel võimalik taotleda toetust elektrienergia tootmiseks taastuvatest allikatest. Maaeluministeeriumi valitsemisalas on PRIA |
|
|
Kohalikud omavalitsused |
|
|
Kohalikud omavalitsused |
KOV-del on õigus kehtestada oma territooriumil kaugküttepiirkond |
|
Ministeeriumide valitsemisalade asutused |
|
|
Hinnaregulatsiooni ja turu järelevalve teostamine elektri, maagaasi, kaugkütte ja vee valdkonnas ning postiteenuste turu reguleerimine |
|
|
Surveseadmete (gaasikatlad) ja mõõtevahendite turu- ja kasutamisjärelvalve |
|
|
KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast ja eurorahast ning rakendab rohelist investeerimisskeemi |
|
|
PRIA ülesandeks on riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste, ja turukorralduslike toetuste andmise korraldamine |
|
|
Maksu- ja Tolliameti roll ühiskonnas on tõhus ja täpne maksude haldamine, ettevõtluse hõlbustamine ning ühiskonna ja majanduse kaitsmine. Soojuse tootmiseks kasutatavatest kütustest kehtib aktsiisimaks maagaasile, põlevkivile, põlevkiviõlile, kütteõlile ning elektrile |
|
|
Statistikaamet pakub usaldusväärset ja objektiivset statistikat Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ning trendide kohta |
|
|
Keskkonnaamet menetleb ja väljastab keskkonnalubasid (vee erikasutus, saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku, jäätmete käitlemine, maavara kaevandamine) |
|
|
Teeb järelevalvet looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle |
|
|
Teadus- ja haridustegevuse edendamine ja kaasajastamine. |
|
|
Alus- ja rakendusuuringute ning teadus- ja arengustegevuse finantseerimine? |
|
|
Äriühingud |
|
|
Eraõiguslikel alustel töötavad soojuse tootjad ja jaotajad |
Soojuse tootmine, jaotamine ja müük tarbijatele |
Regulatsioonid
Üldist
Soojusmajandust reguleeritakse Eestis eelkõige Kaugkütteseadusega. Kaugkütteseadus reguleerib soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus ning võrguga liitumist. Nimetatud tegevused peavad olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. 1
|
Õigusakti nimi |
Viimati muudetud |
Redaktsiooni kehtivuse lõpp |
|---|---|---|
|
01.09.2015 |
31.12.2017 |
|
|
01.09.2015 |
- |
|
|
01.07.2014 |
31.12.2015 |
|
|
01.09.2015 |
- |
|
|
01.07.2015 |
31.12.2015 |
|
|
01.01.2015 |
- |
|
|
01.09.2015 |
31.12.2015 |
|
|
01.07.2015 |
- |
|
|
01.09.2015 |
- |
|
|
17.07.2015 |
- |
|
|
01.07.2015 |
- |
|
|
01.07.2015 |
31.12.2015 |
|
|
01.07.2015 |
- |
|
|
01.07.2015 |
- |
|
|
01.07.2015 |
- |
|
|
01.03.2015 |
- |
Kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu
30. mail 2013 esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikogule menetlemiseks Kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on soojusettevõtjate suunamine stabiilsemate, keskkonnasäästlikumate ja odavamate hindadega kütuste kasutamisele eesmärgiga tagada kaugkütte tarbijale võimalikult soodne ja stabiilne soojusenergia hind koos kindla ning võimalikult efektiivselt korraldatud soojusvarustusega. Eelnõu näeb ette ka suuremates võrgupiirkondades toimuvate soojuse ostukorraldusest või soojusettevõtja omandamisest huvituvate ettevõtete eelkontrolli riigi sisejulgeoleku aspektist enne lepingu või tehingu jõustumist. Eelnõu langes menetlusest välja 2015. aasta märtsis seoses Riigikogu koosseisu lõppemisega. Eelnõu on Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemi taasesitatud seisuga 07.09.2015. 2
Seaduseelnõuga taotletavad põhilised muudatused on kirjeldatud alljärgnevalt:
-
- Otseühenduse kaudu jaotatud soojust ei nimetata enam kaugkütteks, mistõttu ei pea soojusettevõtja otseühenduse kaudu jaotatud soojuse hinda Konkurentsiametiga kooskõlastama ning sellele ei laiene kogu võrgupiirkonna jaotusteenuse kulud.
-
- Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusenergiale tarbida ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojust. Sealjuures ei pea kütusevabad taastuvad allikad ei olema muundatud selliselt, et muundamisprotsessis on kasutatud taastuvatest allikatest muundatud elektrienergiat.
-
- Tuuakse sisse soojusmajanduse arengukava mõiste ning selle koostamise põhimõtted. Soojusmajanduse arengukava on kohaliku omavalitsusüksuse visioonidokument, mis on aluseks omavalitsuse territooriumil asuva (kaugkütte)võrgupiirkonna arengu koordineerimisel. Arengukava koostamise eesmärgiks on analüüsida ja selgitada välja optimaalseimad variandid efektiivse ja kulutõhusa kaugküttepiirkonna jätkusuutlikuks arendamiseks. Soojusmajanduse arengukava olemasolu on aluseks perioodi 2014–2020 investeeringutoetuste taotlemisel.
-
- KOV, kus võrgupiirkonnas on kaugküttesoojuse müügimaht alla 50 GWh/a, peab võtma hiljemalt 31. detsembriks 2017 vastu oma haldusterritooriumil paiknevate võrgupiirkondade soojusmajanduse arengukavad.
-
- Soojuse müümisel tarbijale võib soojusettevõtja rakendada kas ühe- või kahetariifset müügihinda. Ühetariifne müügihind arvutatakse soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks vajalike kogukulude alusel. Kahetariifne müügihind koosneb püsitasust ja muutuvtasust ning need arvutatakse püsikulude ja muutuvkulude alusel. Kolm kuud enne kahetariifse hinna rakendamist peab soojusettevõtja avaldama oma veebilehel püsi- ja muutuvtasude kujunemise põhimõtted, mida tuleb rakendada võrgupiirkonna kõikidele tarbijatele võrdväärsetel tingimustel.
- Võrgupiirkonnas, kus soojuse kaalutud keskmine müügihind ei ületa kehtestatud referentshinda, ei pea soojusenergia hinda Konkurentsiametiga kooskõlastama.
Valdkonna ülevaade
Tarbimine 1990-2014
- Katlamajades toodetud soojuse lõpptarbimine 2014. aastal oli 8 TWh (↓?8% vs 2010, kraadpäevadega taandatult ?↑8% vs 2010).
- Katlamajades toodetud soojuse lõpptarbimine kodumajapidamistes oli 2014. aastal 3,5 TWh (↓?17% vs 2010, kraadpäevadega taandatult ?↓2% vs 2010).
- Soojuse lõpptarbimine ettevõtetes ulatus 2014. aastal 4,5 TWh-ni (?↓1% vs 2010, kraadpäevadega taandatult ?↑?17% vs 2010).
- Tähenduslikku seost kodumajapidamiste ja ettevõtete soojuse lõpptarbimise kasvu ja SKP reaalkasvu vahel perioodil 2010–2014 polnud.
Toodetud soojuse tarbimist perioodil 1990-2014 kirjeldab joonis 1.
|
Joonis 1. Katlamajades toodetud soojuse lõpptarbimine Eestis 1990–2014 3 |
Jaotamine 2010-2014
- Kadu soojusvõrkudes ulatus 2014. aastal 0,9 TWh-ni (↓?14% vs 2010, kraadpäevadega taandatult ?↑2% vs 2010).
Kadu soojusvõrkudes kirjeldab joonis 2.
Tootmine 1990-2014
- Soojuse tootmine Eesti katelseadmetes ulatus 2014. aastal 8,9 TWh-ni (?↓9% vs 2010).
- Kodumaiste kütuste osatähtsus soojuse tootmisel katelseadmetes oli 2014. aastal 46,6 protsenti (↑?0,6% vs 2010).
- Soojust toodeti katelseadmetes 2014. aastal 42 protsendi ulatuses maagaasist (↓6% vs 2010) ning 38 protsendi ulatuses biomassist (↑?13% vs 2010).
- Lokaalküttes kasutati kütuseid soojuse tootmiseks 7,3 TWh (?↓10% vs 2010).
- Kodumaiste kütuste osatähtsus lokaalküttes kasutatud kütustes oli 2014. aastal 72 protsenti.
- Lokaalküttes kasutati 2014. aastal 61 protsendi ulatuses biomassi (0% vs 2010) ning 20 protsendi ulatuses maagaasi (0% vs 2010).
- Taastuvkütuste osakaal soojusmajanduses ulatus 2014. aastal 48,7 protsendini (↑?7% vs 2010).
Soojuse tootmist kirjeldavad joonised: joonis 3, joonis 4 ning joonis 5.
Samuti on koostatud erinevaid interaktiivseid kaarte, mis on esitatud järgnevalt:
- Eesti kaugküttevõrkude asukohad ning kaugküttesoojuse hind Eestis 2015 - Joonis 1.
- Kaugkütte müügimahtude indikatiivne jagunemine Eestis (v.a Tallinna müügimaht) 2012. aasta seisuga - Joonis 3.
- Soojusmajanduse arengukavade olemasolu kohalikes omavalitsustes 2015. aasta II kvartali seisuga - Joonis 1.
- >300 kW Eesti katelseadmed 2012. aasta seisuga - Joonis 1.
|
Joonis 3. Kütuste kasutamine (primaarenergia) soojuse tootmiseks Eestis 1990–20145,6,7 |
|
Joonis 4. Soojuse tootmine kütuseliigiti 2009–20148,9,10 |
|
Joonis 5. Kütuste kasutamine (primaarenergia) soojuse tootmiseks lõpptarbimises 2009–201411,12 |
Soojuse hind
Rahalised näitajad:
- Katlamajades toodetud soojuse ning lokaalküttes kasutatud kütuste ostmiseks kulus 2014. aastal hinnanguliselt 550 mln €2014 (???↓5,7%real vs 2010), enim vähenes kulu taastumatutele vedelkütustele (??↓?90%real vs 2010).
- Konkurentsiametiga kooskõlastatud kaugküttesoojuse keskmine piirhind oli 2015. aasta alguse seisuga 79,2 €2014/MWh (koos KM) (↑?14%real vs 2011).
- Soojuse hind ettevõtetele oli 2014. aastal 60,1 €2014/MWh (ilma KM-ta) (?↑??19%real vs 2010).
- Maagaasiaktsiis oli 2014. aastal 23,45 €/1000 m3 (=2,5 €/MWh) (???↓?12%real vs 2010).
- Põlevkiviaktsiis oli 2014. aastal 0,3 €/GJ (=1,1 €/MWh) (??↑85%real vs 2011141).
- Kivisöe aktsiis oli 2014. aastal 0,3 €/GJ (=1,1 €/MWh) (????↓12%real vs 2010).
- Põlevkiviõli aktsiis oli 2014. aastal 15,01 €/1000 kg (=1,8 €/MWh) (???↓?12%real vs 2010).
- Kerge kütteõli aktsiis oli 2014. aastal 110,95 €/1000 l (=11,2 €/MWh) (????↓12%real vs 2010).
- Maagaasi- ja põlevkiviaktsiisi laekumine ulatus 2014. aastal 12,9 mln €-ni (????↓23%real vs 2010).
- Maagaasiaktsiisi määr aastal 2020 on 40,52 €/1000 m3 (=4,3 €/MWh)142 (???↑49%real vs 2014, ???↑6,8%real/a).
- Põlevkivi aktsiisi määr aastal 2020 on 0,93 €/GJ (=3,4 €/MWh)142 (????↑167%real vs 2014, ???↑17,8%real/a).
- Kivisöe aktsiisi määr aastal 2020 on 0,93 €/GJ (=3,4 €/MWh)142 (????↑167%real vs 2014, ???↑17,8%real/a).
- Põlevkiviõli aktsiis 2020. aastal on 57 €/1000 kg (=5,2 €/MWh)142 (????↑228%real vs 2010, ???↑21,8%real/a).
- Kerge kütteõli aktsiis 2020. aastal on 542 €/1000 l (=54,6 €/MWh)142 (???↑?228%real vs 2010, ???↑26,9%real/a).
- Elektri- ja soojuse tootmisprotsessidega seonduvaid keskkonnatasusid deklareeriti 2014. aastal 77 mln €2014 (????↑32%real vs 2010), mis moodustas 80% kõigist deklareeritud keskkonnatasudest).
- Soojusmajandusse suunati 2014. aastal 9,2 mln €2014 ulatuses (???↑?360%real vs 2010). Perioodil 2010–2014 keskmisena suunati soojusmajandusse toetusi 8,7 mln €2014/a. Varem tehtud uuringutest selgus, et soojusmajanduses on toetused vajalikud eelkõige kaugküttetorustiku renoveerimiseks.
Soojuse hinda kirjeldavad joonised on esitatud järgnevatel joonistel: joonis 6 ning joonis 7.
|
Joonis 6. Konkurentsiametiga kooskõlastatud kaugküttesoojuse piirhinnad (koos käibemaksuga) 2011–201513,14 |
|
Joonis 7. Ettevõtetes kasutatud soojuse maksumus (ilma käibemaksuta) 2005–201415 |
Kulud, tulud, maksud ja subsiidiumid 2010-2014
Rahalised näitajad:
- Katlamajades toodetud soojuse ning lokaalküttes kasutatud kütuste ostmiseks kulus 2014. aastal hinnanguliselt 550 mln €2014 (???↓5,7%real vs 2010), enim vähenes kulu taastumatutele vedelkütustele (??↓?90%real vs 2010).
- Konkurentsiametiga kooskõlastatud kaugküttesoojuse keskmine piirhind oli 2015. aasta alguse seisuga 79,2 €2014/MWh (koos KM) (↑?14%real vs 2011).
- Soojuse hind ettevõtetele oli 2014. aastal 60,1 €2014/MWh (ilma KM-ta) (?↑??19%real vs 2010).
- Maagaasiaktsiis oli 2014. aastal 23,45 €/1000 m3 (=2,5 €/MWh) (???↓?12%real vs 2010).
- Põlevkiviaktsiis oli 2014. aastal 0,3 €/GJ (=1,1 €/MWh) (??↑85%real vs 2011141).
- Kivisöe aktsiis oli 2014. aastal 0,3 €/GJ (=1,1 €/MWh) (????↓12%real vs 2010).
- Põlevkiviõli aktsiis oli 2014. aastal 15,01 €/1000 kg (=1,8 €/MWh) (???↓?12%real vs 2010).
- Kerge kütteõli aktsiis oli 2014. aastal 110,95 €/1000 l (=11,2 €/MWh) (????↓12%real vs 2010).
- Maagaasi- ja põlevkiviaktsiisi laekumine ulatus 2014. aastal 12,9 mln €-ni (????↓23%real vs 2010).
- Maagaasiaktsiisi määr aastal 2020 on 40,52 €/1000 m3 (=4,3 €/MWh)142 (???↑49%real vs 2014, ???↑6,8%real/a).
- Põlevkivi aktsiisi määr aastal 2020 on 0,93 €/GJ (=3,4 €/MWh)142 (????↑167%real vs 2014, ???↑17,8%real/a).
- Kivisöe aktsiisi määr aastal 2020 on 0,93 €/GJ (=3,4 €/MWh)142 (????↑167%real vs 2014, ???↑17,8%real/a).
- Põlevkiviõli aktsiis 2020. aastal on 57 €/1000 kg (=5,2 €/MWh)142 (????↑228%real vs 2010, ???↑21,8%real/a).
- Kerge kütteõli aktsiis 2020. aastal on 542 €/1000 l (=54,6 €/MWh)142 (???↑?228%real vs 2010, ???↑26,9%real/a).
- Elektri- ja soojuse tootmisprotsessidega seonduvaid keskkonnatasusid deklareeriti 2014. aastal 77 mln €2014 (????↑32%real vs 2010), mis moodustas 80% kõigist deklareeritud keskkonnatasudest).
- Soojusmajandusse suunati 2014. aastal 9,2 mln €2014 ulatuses (???↑?360%real vs 2010). Perioodil 2010–2014 keskmisena suunati soojusmajandusse toetusi 8,7 mln €2014/a. Varem tehtud uuringutest selgus, et soojusmajanduses on toetused vajalikud eelkõige kaugküttetorustiku renoveerimiseks.
Alapeatükki kirjeldavad joonised ning tabelid: joonis 8, tabel 1 ning tabel 2.
|
|
|
|
Soojusmajandus 2030
Eesti tuleviku soojusmajandust on kirjeldatud ENMAK 2030 eelnõus ning selle alusuuringutes. Alusuuringute tulemusi ning algeeldusi ei ole otstarbekas nende suure mahu tõttu siinkohal eraldi välja tuua. Täpsemalt saab Eesti energiamajanduse võimalike tulevikustsenaariumitega tutvuda lehel www.energiatalgud.ee/ENMAK. ENMAK 2030 koostamise raames kirjeldatud sise- ja väliskeskkonna eelduste täiemahulisel realiseerumisel on Eesti soojusmajanduses oodata järgmisi muutusi ( tabel 3).
|
|
Täiendavat lugemist
|
Aasta |
Kategooria |
Pealkiri |
|---|---|---|
|
2015 |
Aruanne |
Viited
- Riigi Teataja. Kaugkütteseadus. (17.12.2015)↩︎
- Eelnõude infosüsteem. Kaugkütteseaduse muutmise seadus. (17.12.2015)↩︎
- Statistikaamet. KE04: Soojuse bilanss. (17.12.2015)↩︎
- Keskkonnaministeerium. National Inventory Report. Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2013. (2015)↩︎
- Statistikaamet. KE024: Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi, TJ. (17.12.2015)↩︎
- Eesti Arengufond. Autorite arvutused↩︎
- Statistikaamet. KE043: Katlad ja nende toodetud soojus katla ligii järgi. (17.12.2015)↩︎
- Statistikaamet. KE034: Koostootmisjaamade võimsus , toodang ja kasutatud kütus. (17.12.2015)↩︎
- Konkurentsiamet. (17.12.2015)↩︎
- Statistikaamet. KE08: Ettevõtetes tarbitud kütuse ja energia keskmine maksumus kütuse/energia liigi järgi. (17.12.2015)↩︎
- Rahandusministeerium, september 2015↩︎
- Keskkonnainvesteeringute Keskus. Aastaraamatud↩︎