Soojusmajanduse regulatiivne keskkond

Antud artikkel käsitleb soojusenergia tootmise, ülekandmise ning tarbimisega seonduvaid seadusandlikke dokumente ning arengukavasid. Kõige tähtsamaks soojamajandust reguleerivaks dokumendiks on Kaugkütteseadus. Tähtsamad on veel Välisõhu kaitse seadus ning ka Tööstusheite seadus, kuna need käsitlevad suurtele põletusseadmetele, kus toodetakse märkimisväärne osa kogu tarbitavast soojusenergiast, ning ka nendes kasutatavatele kütustele seatud keskkonnapiiranguid. Oluline on ka Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus, mis käsitleb soojuse tootmiseks kasutatavatele kütustele määratud aktsiisimakse.

Peaartikkel: Regulatsioonid
Seonduvad artiklid: Soojusmajandus; Soojusvarustus; Kaugküte; Koostootmine

Eesti Vabariigi seadused

Kaugkütteseadus

Kaugkütteseadus1 reguleerib soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus.

Kaugkütteseadus käsitleb ka soojuse hinna kujundamise reeglistikku. Iga soojust müüv soojusettevõtja peab müüdava soojuse hinna kooskõlastama [http://www.konkurentsiamet.ee/? Konkurentsiametiga]. Kui konkurentsiamet on kooskõlastanud soojuse müügi piirhinna, ei või soojusettevõtja müüa soojust kooskõlastatud hinnast kõrgema hinnaga.

Samuti käsitletakse võrguga liitumise reeglistikku ning soojatarbijate õigusi.

Välisõhu kaitse seadus

Välisõhu kaitse seadus2 käsitleb soojusenergiat tootvatele põletusseadmetele kehtivat kasvuhoonegaaside heitkvootide kauplemise süsteemi. Süsteem on kirjeldatud teemas Elektrimajanduse regulatiivne keskkond: Välisõhu kaitse seadus.

Tööstusheite seadus

Tööstusheite seadus3 seab piirväärtused suurtest põletusseadmetest väljunud heitgaasides sisalduvatele saasteainetele. Vastavalt põletusseadme suurusele ja tüübile on piiratud näiteks vääveloksiidide, lämmastikoksiiside, raskemetallide ning muude saasteainete kontsentratsioon heitgaasides. Täpsemad piirangute piirväärtused on märgitud määruses Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded.

Keskkonnatasude seadus

Keskkonnatasude seadus 4 seab keskkonnatasud paiksetest saasteallikatest, mille alla kuuluvad ka elektri ja soojuse koostootmisjaamad ning soojakatlad, eritatavatele saasteainetele. Saasteainete õhku paiskamise eest ette nähtud tasud on kirjeldatud teemas Elektrimajanduse regulatiivne keskkond: Keskkonnatasude seadus. Käesolevas artiklis on vastavalt Keskkonnatasude seadusele toodud erinevad tasumäärad, nii maavaradele, saasteainetele kui ka jäätmetele. Toodud on kirjeldatud väärtused joonisel 1, joonisel 2, joonisel 3, joonisel 4, joonisel 5, joonisel 6 ning joonisel 7.

Joonis 1. Maavara kaevandamisõiguse tasu alammäärad 2005-2016 a.24

Joonis 2. Maavara kaevandamisõiguse tasu ülemmäärad 2005-2016 a.25

Joonis 3. Maavara kaevandamisõiguse tasu alammäärad 2005-2016 a., põlevkivi ning turvas. 26 

Joonis 4. Maavara kaevandamisõiguse tasu ülemmäärad 2005-2016 a., põlevkivi ning turvas. 27 

Joonis 5. Saastetasumäärad saasteainete heitmisel välisõhku 2005-2016 a.28 

Joonis 6. Saastetasumäärad saasteainete heitmisel välisõhku 2005-2016 a., merkaptaanid ning raskmetallid ja nende ühendid29 

Joonis 7. Saastetasumäärad jäätmete kõrvaldamisel 2005-2016 a.30 

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus 5 paneb paika kütuste kasutamisel rakendatavad aktsiisimaksud. Aktsiisimaksust on vabastatud tahked kütused, mida kasutatakse kodumajapidamistes soojaallikana. Kütustele kehtestatud aktsiisimäärasid kirjeldavad joonis 8, joonis 9, joonis 10, joonis 11, joonis 12. Eesti Vabariigis enam soojuse tootmiseks kasutatud kütustele määratud aktsiisimaks on toodud järgnevalt:

 

Joonis 8. Kütustele kehtestatud aktsiisimäärad 2005-2018 a. (vt. tabel)31

Joonis 9. Vedelkütustele kehtestatud aktsiisimäärad 2005-2018 a.32'

Joonis 10. Vedelkütustele kehtestatud aktsiisimäärad 2005-2018 a.33 

Joonis 11. Gaaskütustele kehtestatud aktsiisimäärad 2005-2018 a.34 

Joonis 12. Tahkekütustele kehtestatud aktsiisimäärad 2005-2018 a.35 

Eesti Vabariigi määrused

Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded6 sätestab suurte põletusseadmete heitgaasides sisalduvate saasteainete lubatud kontsentratsioonide piirväärtused vastavalt põletusseadmete tüübile ja suurusele.

Tõhusa koostootmise nõuded7 on vastavalt Elektrituruseadusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt väljastatud määrus mis seab nõuded tõhusa koostootmise määramiseks. Vastavalt nimetatud määrusele on tõhusa koostootmise alla kuulumiseks nõutav kasutegur järgmine:

Lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise kord 8 on vastavalt Välisõhu kaitse seadusele väljastatud määrus, mis sätestab lubatud süsinikdioksiidi ühikute enampakkumise korra. Enampakkumise korraldajaks on Keskkonnaministeerium ning enampakkumiseks kasutatakse Euroopa Komisjoni poolt valitud ühist enampakkumisplatvormi.

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused9 sätestab süsinikdioksiidi kvootide enampakkumisel saadud tulu kasutamise aruandluse nõuded.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise kord10 on vastavalt Välisõhu kaitse seadusele keskkonnaministri poolt väljastatud määrus, mis seab nõuded erinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste lubade taotlemisele, lubade tingimustele ning vastavale seirele.

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu11 on vastavalt Välisõhu kaitse seadusele Vabariigi Valitsuse poolt väljastatud määrus, mille alusel üel 20 MW soojusvõimsusega põletusseade, välja arvatud ohtlikke või olmejäätmeid põletav seade, mis tegeleb elektri tootmisega kohustatud taotlema süsinikdioksiidi heitkoguse luba.

Paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidete summaarsed piirkogused ja nende saavutamise tähtajad12 seab aastased piirkogused Eesti Vabariigi territooriumil ning samuti ka eraldi suurte põlevkivi kütusena kasutavate seadete poolt õhku paisatud heitgaaside kogustele. Heitkoguste piirid on samad nii elektri- kui soojusenergiat tootvates põletusseadmetes. Vastavad piirmäärad on märgitud teemas Elektrimajanduse regulatiivne keskkond: Määrused.

Euroopa Liidu direktiivid ja määrused

Euroopa Liidu direktiiv 28/2009 13Euroopa Liit. Euroopa Liidu direktiiv 28/2009/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, (23.09.2014). sätestab Euroopa Liidu kliimapoliitika "20/20/20" eesmärgid kõikidele liikmesriikidele, mis on omakorda võetud eesmärkideks paljudes arengukavades. Eesti eesmärgiks on tõsta taastuvate energiallikate osakaalu kogu energiatarbimisest 25%-ni.

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse üldine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetava energia kasutamise edendamiseks. Sellega seatakse kohustuslikud riiklikud eesmärgid seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga summaarses energia lõpptarbimises ja transpordisektoris. Selles sätestatakse eeskirjad liikmesriikide vaheliste statistiliste ülekannete, liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste ühisprojektide, päritolutagatiste, haldusmenetluste, teabe ja koolituse kohta ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia juurdepääsu kohta elektrijaotusvõrgule. Sellega kehtestatakse biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumid.

Euroopa Liidu direktiiv 2012/27/EL 14Euroopa Liit. Euroopa Liidu direktiiv 2012/27/EL energiatõhususe käsitlemise kohta, (25.09.2014). kehtestab ühise meetmete raamistiku energiatõhususe edendamiseks Euroopa Liidus, et tagamaks liidu 2020. aasta energiatõhususe 20 % peaeesmärgi täitmise ja rajamaks teed edasisele energiatõhususe parandamisele pärast seda tähtaega.

Direktiiviga kehtestatakse eeskirjad energiaturu tõkete kõrvaldamiseks ja selliste turutõrgete ületamiseks, mis takistavad tõhusat energia tarnimist ja kasutamist, ning sätestatakse soovituslike riiklike energiatõhususe eesmärkide seadmine aastaks 2020.

Arengukavad

Uus energiamajanduse arengukava Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+ on välja töötamisel ning plaani järgi kinnitatakse 2014. aasta teises pooles. Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+ omab võrreldes eelnevate energiamajanduse arengukavadega palju laiemapõhjalist tegevuskava, ühendades endas Elektrimajanduse arengukava, Biomassi ja bioenergia kasutamise arengukava ja Eesti eluasemevaldkonna arengukava ning seab lähtepositsiooni taastuvenergia tegevuskava, energiasäästu tegevuskava ja hoonete renoveerimise kava koostamisele.

Energiamajanduse riiklik arengukava 2020 15 sätestab põhilised energiamajanduse arengusuunad Eestis. Prioriteetideks on elanikkonnale pideva energiavarustuse tagamine, Eesti energiaavarustuse ning -tarbimise säästlikumaks muutmine ning tarbijatele põhjendatud hinnaga energiavarustuse tagamine.

Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 16 anti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja aastal 2010. Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 kinnitab Euroopa Liidu direktiivi 28/2009 eesmärki suurendada taastuvenergiaallikate osakaalu energia summaarses lõpptarbimises Eestis 25% tasemele aastaks 2020.

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 203017 sätestab riigi tähtsaimad eesmärgid keskkonnasäästmise valdkonnas. Energia valdkonnas on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 seadnud üldeesmärgiks arendada Eesti tarvet rahuldavat energeetikat, mis kasutavad erinevaid tootmisallikaid. Eelistatud on keskkonda minimaalselt koormavad tootmisviisid.

Energia 2020. Säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia (Energy 2020) 18 on 10. novembril 2010. aastal välja antud Euroopa Liidu dokument, mis sätestab peamised Euroopa Liidu eesmärgid energiasektoris, "20/20/20".

Euroopa Energiapoliitika 19 on Euroopa Liidu energiapoliitiline arengudokument, mis käistleb Euroopa Liidu eesmärke, et tagada jätkusuutlik, varustuskindel ning konkurentsivõimeline energia. Eesmärkide saavutamisel on tähtis roll ühtsete energiaturgude loomine ning läbipaistvuse suurendamine ja taastuvate energiaallikate suurem kasutamine ning tehnoloogiate arendamine.

Euroopa Liidu Taastuvenergia tegevuskava 20 on Euroopa Liidu poolt välja antud 10. jaanuaril 2007. aastal ning sätestab Euroopa Liidu jaoks peamised taastuvenergia eesmärgid aastani 2020. Dokument näeb ette, et 2020. aastaks peaks kogu Euroopa Liidu sisemaisest tarbimisest 20% moodustama taastuvatest allikatest pärit energia. Lisaks nähakse ette mitmeid meetmeid, mis aitaksid antud eesmärki täita.

Energia tegevuskava aastani 2050 (Energy roadmap 2050) 21 on 15. detsembril 2011. aastal välja antud dokument, mis käsitleb pikajaalisi energiateemalisi eesmärke Euroopa Liidus. Dokumendi fookuses on uuritud probleeme seoses Euroopa Liidu süsinikdioksiidi emissioonide vähendamisega samal ajal kui on tagatud energia varustuskindlus ja konkurentsivõime.

Prioriteetideks peetakse energiatõhususe olulist suurenemist, peamiselt uute hoonete arvelt, kuid ka transpordis ning muudes sektorites; taastuvenergia osakaalu suurendamist energiavarustuses; energia salvestamise tehnoloogiate arengut ning gaasi kasutamist "üleminekukütusena" taastuvenergiaallikatele.

Eesti konkurentsivõime kava "Eesti 2020" 22. Konkurentsivõime kava "Eesti 2020" kiideti heaks 2011. aastal ning selles on kirjeldatud konkurentsivõime tõstmiseks püstitatud eesmärgid 2015. ja 2020. aastaks. Lisaks sisaldab kava peamisi konkurentsivõime tõstmiseks vajalikke tegevusi.

Riigi konkurentsivõimet mõjutavaks faktoriks on keskkonnasäästlik ning tõhus energiasektor. Rahvusvahelise kliimapoliitikaga sammu pidamisel ja majanduse energiamahukuse vähendamisel on seega oluline tagada EL energia siseturu toimimine ja viia energiamajanduse riiklik arengukava kooskõlla viimastel aastatel toimunud muutustega energiaturul. Kõige suuremad väljakutsed peituvad elektrisektoris, kus täna toodetakse ca 80% elektrienergiast põlevkivist. Lähikümnendi oluline märksõna on energiaallikate mitmekesistamine. See hõlmab nii elektri- ja soojuse koostootmise laiendamist, põlevkivijaamade rekonstrueerimist kui tuuleenergia ja biomassist toodetud energia osakaalu suurendamist.

Energiasäästu sihtprogramm 2007-2013 23 on Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetav valdkonna arengukava, mis kirjeldab Valitsuse tegevusi ühes kitsas energiapoliitika valdkonnas – kütuste ja energia kokkuhoiul. Nimetatud programm koondab eesmärgid ning neist lähtuvad tegevusvaldkonnad energiakasutuse efektiivsuse tõstmiseks, keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja loodusressursside ratsionaalseks kasutamiseks Eestis aastatel 2007-2013. Poliitikadokumenti täiendab kolmeks aastaks koostatav rakendusplaan, mis kirjeldab detailsemalt sellel ajaperioodil elluviimiseks planeeritavaid tegevusi, rakendajaid ning väljundeid.

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2014

Ettekanne

Keskkonnatasude muutmise põhimõtted ja eesmärk, peamised muudatused. Ettekanne

2014

Uuring

Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse mõju analüüs

2013

Uuring

Keskkonnatasude mõjuanalüüs

2013

Uuring

Energiatoodete maksustamise uuring.

-

Arengukava

Energiamajanduse riiklik arengukava 2020

2010

Tegevuskava

Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020

-

Aruanne

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

2010

Aruanne

Energia 2020. Säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia (Energy 2020)

2007

Aruanne

Euroopa Energiapoliitika

2007

Tegevuskava

Euroopa Liidu Taastuvenergia tegevuskava

2011

Tegevuskava

Energia tegevuskava aastani 2050 (Energy roadmap 2050)

2014

Tegevuskava

Eesti konkurentsivõime kava "Eesti 2020"

2007

Aruanne

Energiasäästu sihtprogramm 2007-2013

2014

Aruanne

Riigikontroll. Keskkonnatasud, maksud, arengukavad ja põlevkivisektor

Viited


  1. Riigi Teataja. Kaugkütteseadus, (07.12.2015).↩︎
  2. Riigi Teataja. Välisõhu kaitse seadus, (07.12.2015).↩︎
  3. Riigi Teataja. Tööstusheite seadus, (07.12.2015).↩︎
  4. Riigi Teataja. Keskkonnatasude seadus, (07.12.2015).↩︎
  5. Riigi Teataja. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus, (07.12.2015).↩︎
  6. Riigi Teataja. Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded, (28.11.2013).↩︎
  7. Riigi Teataja. Tõhusa koostootmise nõuded, (22.10.2013).↩︎
  8. Riigi Teataja. Lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise kord, (25.20.2013).↩︎
  9. Riigi Teataja. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused, (25.10.2013).↩︎
  10. Riigi Teataja. Kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise kord, (07.12.2015).↩︎
  11. Riigi Teataja. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu, (07.12.2015).↩︎
  12. Riigi Teataja. Paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidete summaarsed piirkogused ja nende saavutamise tähtajad, (07.12.2015).↩︎
  13. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse riiklik arengukava 2020. (25.09.2014).↩︎
  14. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020, (25.09.2014).↩︎
  15. Keskonnaministeerium. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, (25.09.2014).↩︎
  16. Euroopa Liit. Energia 2020. Säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia, (25.09.2014).↩︎
  17. Euroopa Liit. Euroopa Energiapoliitika, (25.09.2014).↩︎
  18. Euroopa Liit. Taastuvenergia tegevuskava. Taastuvenergia 21. sajandil: jätkusuutlikuma tuleviku rajamine, (25.09.2014).↩︎
  19. Euroopa Liit. Energia tegevuskava aastani 2050, (25.09.2014).↩︎
  20. Vabariigi Valitsus. Eesti konkurentsivõime kava "Eesti 2020", (25.09.2014).↩︎
  21. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. Energiasäästu sihtprogramm 2007-2013, (25.09.2014).↩︎