Artikkel Võrgukaod: kaugküte täiendab artiklit Kaugküte. Kaod kaugküttetorustikes esinevad soojuskadudena. Konkurentsiameti käsitluses on kaugküttetorustike soojuskaod soojusettevõtja poolt kaugküttevõrku antud (toodetud ja/või sisseostetud) ja müüdud soojuse vahe võrku antud soojuse koguse suhtes väljendatuna protsentides.
Kaugküttega seonduv on Eestis reguleeritud:
Kaugküttevõrgu soojuskadu
Kaugküttevõrgu soojuskadu saab iseloomustada mitmete näitarvude abil:
- toodetud soojushulga suhe müüdud soojuse kogusesse (%);
- soojuskadu torustiku pikkusühiku kohta (W/jm);
- soojusläbikandetegur (W/(m•K))1;
- soojuskadu torustiku pikkusühiku kohta aastase perioodi jooksul (MWh/jm).
Soojuskao suurust mõjutavateks teguriteks on muuhulgas2:
- kahe keskkonna - torudes voolava kaugküttevee ja torusid ümbritseva keskkonna (õhk, pinnas) temperatuuride vahe;
- eespool mainitud kahe keskkonna vaheliste kihtide summaarne soojustakistus (oleneb kihtide paksusest ja nende materjali soojusjuhtivusteguritest);
- toru sisepinna ja isoleeritud toru välispinna konvektiivse soojusülekande tegurid.
Sealjuures on olulisimateks komponentideks isolatsioonimaterjali ja selle kattekihi soojustakistus ning takistus soojuse üle kandmisel toru välispinnalt ümbritsevasse keskkonda. Juhul, kui toru on paigutatud pinnasesse, on vaja arvestada ka pinnase soojustakistusega3. Tuleb arvestada, et märg pinnas on märksa parem soojusjuht kui kuiv pinnas.
Seadusandlik regulatsioon
Seotud artikkel: Soojusmajanduse regulatiivne keskkond
Kõikides kaugkütte võrgupiirkondades tuleb alates 01.10.2010 kehtestatavad hinnad kooskõlastada Konkurentsiametiga4.
Konkurentsiametiga kooskõlastatakse müüdava soojuse vastavalt Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtetele. Metoodikas kajastatud hinna arvutamise metoodikas on esitatud torustike soojuskadudele tehnilised nõuded vastavalt MKM-i määrusele. Tehnilised nõuded soojuskadudele on järgmised 5:
- 2013. aastal mitte üle 19 %;
- 2014. aastal mitte üle 18 %;
- 2015. aastal mitte üle 17 %;
- 2016. aastal mitte üle 16 %;
- alates 2017. aastast mitte üle 15 %.
Seega sõltub soojuskadu Konkurentsiameti käsitluses soojuse tarbimistihedusest: mida kõrgem on tarbimistihedus, seda väiksem on protsentuaalne soojuskadu ja vastupidi. Reguleeritava soojuskao suurust mõjutab suuresti ka sooja tarbevee jaotamine suvel, kui protsentuaalne soojuskadu võib ulatuda isegi 80 %-ni6, 7.
Kaugkütte soojuskaod Eestis
Soojuskadudele kaugküttevõrkudest on antud mitmeid hinnanguid: Riigikontrolli poolt 2011. aastal kogutud mitmesuguste statistiliste andmete alusel varieerusid soojuskaod kaugküttevõrkudes vahemikus 11...20,6 %8. Sealjuures on näiteks Statistikaameti andmetel aastatel 2010...2012 aastal soojuskadu kaugküttevõrkudest jäänud vahemikku 14,4...15,2 %9
Kõige täpsemad andmed kaugküttevõrkude kohta on Konkurentsiametil, kellele soojusettevõtjad peavad piirhinna kooskõlastamiseks esitama täpsed andmed oma soojuse müügiga seonduva tegevuse kohta. Samas on nende andmete jagamine probleemne seoses ärisaladuse ning isikuandmete kaitsega. 2013. aasta II pooles valmis Konkurentsiameti analüüs riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades. Joonisel 1 ning Tabelis 1 antakse ülevaade eelnimetatud dokumendis kirjeldatud kaugkütte soojuskadudega seonduvast.
Tuleb mainida, et 239-st Eestis paiknevast kaugküttevõrgust oli seisuga 01.06.2013 Konkurentsiamet kooskõlastanud müüdava soojuse hinna 122-s võrgupiirkonnas10.
Joonisel 1 ning Tabelis 1 kajastatu kirjeldab soojuskadudega seonduvaid keskmisi väärtusi. Tuleb arvestada, et grupis:
- müügimahuga <3 000 MWh/a oli 18 võrgupiirkonda, kus tegelik kadu jäi vahemikku 18,1...24,1 % ning 11 võrgupiirkonda, kus tegelik soojuskadu jäi vahemikku 27,4...35 %;
- müügimahuga 3 001...6 000 MWh/a oli 5 võrgupiirkonda, kus tegelik kadu jäi vahemikku 18,9...22,6 % ning 2 võrgupiirkonda, kus tegelikud soojuskaod olid vastavalt 25,6 % ja 28,6 %;
- müügimahuga 6 001...10 000 MWh/a oli üks võrgupiirkond, kus tegelik kadu ulatus 18,8 %-ni ja üks võrgupiirkond, kus tegelik soojuskadu torustikest oli 23,4 %.
|
|
Soojuskaod tulevikus
Seotud artikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid; Lokaalküte
Soojuskadude vähendamine
Soojuskao vähendamiseks kaugküttevõrgust saab kasutada mitmeid meetmeid:
- 1) torustike soojusisolatsiooni parendamine 11:
- olemasolevate torustike niiskunud ja katkise isolatsiooni asendamine uue, kuiva soojusisolatsiooniga,
- soojustorustike kanalite veevabaks muutmine (drenaaž),
- uute, eelisoleeritud torude paigaldamine,
- 2) kaugkütte soojusvõrkude läbimõõtude optimeerimine;
- 3) soojustorustike likvideerimine:
- üleminek lokaalküttele asulates, kus kaugküte pole jätkusuutlik12,
- kõrgtemperatuursete soojussalvestite kasutamine13.
Kindlasti tuleb kaugküttesüsteemi renoveerimisel arvestada võimaliku hoonete soojustamisest tuleneva soojustarbimise vähenemisega14, 15.
Soojuskadude prognoos
2010. aastal valminud Eesti kaugkütte soojusvõrkude efektiivsuse-alases doktoritöös väideti, et potentsiaal soojuskadude vähendamiseks Eesti kaugkütte soojustorustikes on suhteliselt suur - pärast süsteemi optimeerimist ning soojustorustike renoveerimist oleks võimalik vähendada soojuskadusid 2...4 korda. Kaugküttesüsteemides, kus on senimaani kasutusel 4-torusüsteem (soe tarbevesi jõuab tarbijateni eraldi soojustorustiku abil) võivad soojuskaod väheneda isegi kuni 5...6 korda.16
Sealjuures tuleks arvestada, et soojutorustike ehitamine on sageli pikema tasuvusajaga kui nende planeeritav eluiga (30 a)17.
Joonisel 2 on kirjeldatud võimalikku soojuskadude vähenemist kaugküttevõrkudest vastavalt Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava tarbeks koostatud soojusmajanduse arengustsenaariumitele. Tegemist on vaid mõne versiooniga võimalikest prognoosidest. Täpsemalt on soojustorustike soojuskadude võimalikust vähenemisest räägitud Soojusmajanduse stsenaariumites ning uuringus Kaugkütte energiasääst.
|
Joonis 2. Soojuskadude vähenemine mitmesuguste soojusmajanduse stsenaariumite korral |
Täiendavat lugemist
Viited
- Ingermann, K. Kaugkütte soojuskaod. (10.11.2013).↩︎
- Riigi Teataja. Kaugkütteseadus. (06.10.2013).↩︎
- Riigi Teataja. Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord. (10.11.2013).↩︎
- Konkurentsiamet. Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades, 2013.↩︎
- Riigikontroll. Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel, Tallinn 2011.↩︎
- Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE04&ti=SOOJUSE+BILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE04: Soojuse bilanss], (10.11.2013).↩︎
- Vabamägi, A. 5 väikeasula kaugkütte võrgupiirkonna tehnilis-majanduslike auditite „Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine“ kokkuvõte, 2013.↩︎
- Eesti Arengufond. Kõrgtemperatuurse soojussalvesti kasutamise võimalused Eestis, Tallinn 2012.↩︎
- Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.↩︎
- Hlebnikov, A. The Analysis of Efficiency and Optimization of District Heating Networks in Estonia, Tallinn 2010.↩︎
- Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid↩︎