A Energiatarbimine teenindussektoris

Allikas: Energiatalgud
ENERGIAMAJANDUS RESSURSIKASUTUS ASUSTUS TRANSPORT STRATEEGILINE PLANEERIMINE
Hüüumärk.jpg

TÖÖVERSIOON

"Tegu on artikli tööversiooniga. Artikli sisu võib muutuda."

Hüüumärk.jpg

VAJAB ÜLEVAATAMIST

Tegu on artikli esmase versiooniga. Enne artikli avalikku kasutamist peab artikli sisuga nõustuma veel vähemalt üks ekspert.

Energia tarbmist teenindussektoris (edaspidi energiatarbimine) iseloomustab teenindussektoris tarbitavate kütuste ning soojuse ja elektri aastaseid koguseid. Artikkel annab ülevaate Eesti teenindussektori energiatarbimise lähiajaloost ning teeb tulevikku ulatuvaid energiatarbimise prognoose.

Artikkel energiatarbimine teenindussektoris täiendab artiklit energiatarbimine. Artikli alusmaterjalid on koostatud ENMAK 2030+ tarbimise töögrupi poolt. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumide koostamisel. Käesoleva artikli andmeid uuendatakse jooksvalt, et kajastada parimat olemasolevat teadmist energiatarbimise kohta Eestis.

Peaartikkel: Energiatarbimine
Seotud artikkel: Hoonete Energiatõhusus, Hoonefondi ENMAK stsenaariumid

Senine energiatarbimine

Senise teenindussektori energiatarbimise graafikute koostamise aluseks on olnud Eesti Statistikaameti andmebaas [1].

Teenindussektoris tarbitava energia kogus ja võimsus sõltuvad kaubandus- ja teeninduspindade kogusuurusest, kasutatavatest seadmetest (näiteks külmutusseadmed) ja ilmastikust. Järgnevad graafikud esitavad andmeid tarnitud energia kohta, see tähendab, et kütteotstarbeks vajaminev elekter (soojuspumbad ning elektriküte) kuvatakse elektrienergia tulbas.

1990-ndatel toimus majanduse struktuuris põhjalik muutus, kui eelnevalt oli SKP-s suurim osa tööstusel ja põllumajandusel, siis 2000-ndaks aastaks moodustas teenindussektor 65,8% SKP-st. [2].

Lähteandmed: Senine energia kogutarbimine avalikus- ja teenindussektoris[1].

Senine elektritarbimine

Järgneval graafikul on toodud senise elektritarbimine ning elektritarbimise muutuse ja SKP muutuse seos.

Lähteandmed: Senine elektritarbimine avalikus ja teenindussektoris ning sektori elektritarbimise ja SKP protsentuaalne muutus[1].

Senise elektritarbimise graafikult on näha, et sektoris toimus 1999 aastast kuni 2009 aasta majanduskriisini pidev elektritarbimise kasv. 2009 aastal, kui toimus tugev SKP langus, vähenes teenindussektori elektritarbimine vähesel määral.

Senine soojatarbimine

Teenindussektori soojatarbimist mõjutab aasta keskmine kraadpäevade [3] arv. Alloleval graafikul on esitatud ajaloolised energiatarbimise (tarnitud soojus ja kütused) andmed teenindussektori kohta nii kraadpäevadega normeeritult kui normeerimata kujul.

Lähteandmed: Senine Soojusenergia tarbimine avalikus- ja teenindussektoris[1].

Energiatarbimise prognoos kuni 2050

Peaartikkel: Hoonefondi ENMAK stsenaariumid
Energiatarbimise pikaajaliste prognoosid sõltuvad väga suurel määral lähte-eeldustest. Pidades meeles tehtud eelduste umbmäärasust pakuvad aga energiatarbimise pikaajalised stsenaariumid olulist alusinfot erinevate elektri-, sooja- ning transpordistsenaariumide koostamiseks.

Järgnevalt toodud ENMAK raames koostatud tarbimisstsenaariumid kirjeldavad kolme võimalikku energiatarbimise stsenaariumi aastani 2050:

  • Mitte-sekkuv
  • vähesekkuv
  • sekkuv stsenaarium

Stsenaariumite meetmed on kirjeldatud peaartiklites Hoonefondi ENMAK stsenaariumid ja ning Energiatarbimine. Taustaarvutused on nähtaval Google Spreadsheet keskkonnas.

Elektrienergia tarbimist mõjutavad tegurid ja eeldused

Käesoleva prognoosi koostamiseks jaotati elektrienergia tarbimine hoonete ruumidega seotud elektrienergiatarbeks ning olmeelektri tarbeks (osakaaludega 20% / 80% ) vastavalt Energiatarbimise peaartiklis välja toodud loogikale ning Elektrilevi andmetele.

Elektritarbimises on esiteks eeldatud, et soojuspumpade ja elektrikütte tarbeks aastaks 2050 sektoriülene elektrienergiatarve 1100GWh (teenindussektori osa sellest numbrist on arvutatud vastavalt 2010 aasta teenindussektori elektrienergiatarbe suhtele kogu elektrienergiatarbimisest) vastavalt ESPL toodud hinnangutele. Teiseks on eeldatud, et aastal 2050 on elektrikütte osakaal ruumide kütteks kuluvast elektrienergiast langenud 10%-ni (2010 aastal oli see 90%).

Selle valdkonna elektritarbimise (kogu elekter, peale kütteks kuluva elektri) muutuse tõusunurk SKP kasvu suhtes perioodil 2000-2010.a oli 0,44x, ehk kui SKP muutus ühe suhtelise ühiku võrra siis prognoositav elektrienergia tarbimise muutus oli 0,44 suhtelist ühikut. On eeldatud, et tulevikus säiliks mittesekkuva stsenaariumi korral see seos teenindussektori elektritarbimise ning SKP vahel, kuid energiasäästu ning energiaefektiivsuse meetmete vastuvõtmisega (Sekkuv stsenaarium), muutub teenindussektor vähem energiamahukaks ning SKP ja elektrienergiatarbimise vaheline suhe nõrgeneb.

Eeldusena kasutati Rahandusministeeriumi pikaajalist SKP kasvu prognoosi aastani 2050 (reaalkasv).


Lähteandmed: Elektrienergia tarbimise eeldused teenindussektoris[1].

Elektrienergia tarbimise prognoos

Ülaltoodud eelduste rakendamine tarbimisprognoosi koostamisel annab järgneva tulemuse. Graafikul on esitletud erinevate stsenaariumite korral saavutatav elektritarbimise muutus.

Lähteandmed: Elektrienergia tarbimise prognoos avalikus- ja teenindussektoris aastani 2050[1].


Ülaltoodud prognoosist on näha, et elektrienergia tarbimine jääks üsna samale tasemele ning erinevate stsenaariumite mõju oleks suhteliselt väike.

Soojuse tarbimist mõjutavad tegurid ja eeldused

Olemasolevate hoonete soojatarbimise hindamiseks teenindussektoris on kaks võimalust:
1) eeldada mingi konkreetse valimi pealt kütteenergiatarve m2 kohta (Energiateenus OÜ ->150kWh/m2a)
2) teha väljavõte statistikaameti energiabilansist antud sektori soojatarbimise kohta (kaugküte + lokaalküte+elektriküte+soojuspumpade elektrikulu) ning jagada EHR-i andmetega teenindus- ja avaliku sektori hoonete pinnaga (tulemuseks ca 312kWh/m2a) Kahe erineva meetodi abil saadud tulemused erinevad üle 2 korra. See seab kahtluse alla eelkõige Statistikaameti antud sektori andmed. Seoses aga sellega, et säilitada energiabilansist tulenev koguenergiatarbimine, ei ole siinkohal võimalik ilma mõne muu sektori energiatarvet suurendamata lihtsalt antud sektori energiatarvet vähendada 2x. Hetkel järgib seega antud mudel Statistikaameti andmeid, kuni ettepanekuni, kuidas kvaliteetsemaid andmeid kasutada.


Teenindussektori soojustarbimine jaotub omakorda lokaal- ja kaugkütte vahel. Olemasoleva hoonefondi soojustarbimise kirjeldamiseks tuleb lokaal- ja kaugkütte osad omavahel liita. Käesoleva töö raames tehtud arvutused Statistikaameti (energiatarbimine teenindussektoris) ning EHR(teenindussektori netopind) allikate põhjal kajastavad tarnitud energiat (ilma lokaalkatelde ning küttekehade kasutegureid arvestamata) ning nii on 2010 teenindussektori keskmine soojaenergiatarve 231 kWh/m2. Kui siia juurde arvestada veel kütteks kuluv elektrienergia, tuleb keskmine soojaenergiatarve 312 kWh/m2.

Soojatarbimise prognoosi juures eeldatud, et kõik kütused (peale diiselkütuse ja bensiini), mis teenindussektoris kasutatakse, muundatakse soojusenergiaks (lokaalküte). Ajaloolised soojatarbmise andmed on normeeritud välistemperatuuriga (kraad-päevadega). Lisaks on tehtud järgnevad eeldused:

Lähteandmed: Soojuse tarbimise eeldused teenindussektoris[1].

Soojuse tarbimise prognoos

Üleval tehtud eeldustele põhinedes on teenindussektori pikaajaline soojustarbimise prognoos järgmine:

Lähteandmed: Soojuse tarbimise prognoos avalikus ja teenindussektoris aastani 2050[1].


Ülaltoodud jooniselt on näha, et soojusenergia tarbimisele prognoositakse teenindussektoris kõikide stsenaariumite korral vähenemist, kuid sääst pole niivõrd suur kui kodumajapidamiste puhul.

Täiendavat lugemist

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Statistikaamet. KE03: Elektrienergia bilanss, (08.10.2013).
  2. Lumiste, Rein, Lumiste, Rünno. Uued teenused ja innovatsioonipoliitika teenindussektori arenguks 2000.
  3. Kredex kokkuvõte kraadpäevadest Kredex kodulehel


On Teil ettepanekuid, kuidas "A ENERGIATARBIMINE TEENINDUSSEKTORIS" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "A ENERGIATARBIMINE TEENINDUSSEKTORIS" teemahalduriga ALO ALLIK e-aadressil alo.allik1@gmail.com või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad