Harri Moora ekiri 11.01.2013: Kui võtta aluseks olmejäätmete ringlussevõtu eesmärgid (50% olmejäätmetest ringlussevõtuna taaskasutatud aastaks 2020), siis saab laias laastus pool tekkivatest olmejäätmetest suunata põletusse energiatootmise eesmärgil (see teebki kusagil IRU põletustehase jagu ca 220 000 tonni aastas, edaspidi võib see suureneda, kui olmejäätmete tekkekogus suureneb). Kui aga eesmärke ei täideta, siis läheb liigitikogutud ja ringlussevõtud jäätmetest (eelkõige liigiti kogutud pakendijäätmed) ülejääv segaolmejäätmemass põletusse/jäätmekütuse tootmisse. Sellisel juhul on võimalik põletatav kogus suurem (laias laastus võiks see olla 220 000 t Irusse + 100 000 t MBT). Kavade puhul tuleks siiski vist lähtuda stsenaariumidest, mis võtavad arvesse õiguslikke nõudeid/eesmärke. Panin juurde ka jäätmekava KMH osana koostatud olemjäätmete olelusringi uuringu esialgse versiooni.
Harri
Peeter Eek, ekiri, 11.01.2013: Hilinemisega küll, aga püüan kommenteerida Sinu kirjas toodud küsimusi ja prognoose:
1) KKT J-aruande 2011 andmed jäätmete energiakasutuse osas katavad ka sisseveetud 'põlevjäätmete' kogust ( 19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus), import 20,3 tuh t, samas ka eksport oli 15,8 tuh t. Lihsustatult vedas valdavalt sisse Kunda NC (Inglismaalt jm), välja vedas valdavalt Tallinna Jäätmete Taaskasutuskesksuse AS (de facto Veolia), Lisaks on ka väljaveetud veidi elektroonikjäätmeid jms, mis valdavalt lähevad ringlussevõtuks, aga mingi osa ilmselt ka energiakasutuseks. Samas on selliseid jäätmeid ka sisse toodud, seega on raske täpsemalt öelda, kas selliste jäätmevoogudega seotud energeetilise potensiaaliga materjali osas on bilanss 'positiivne' või mitte.
Lisaks on täpsemate numbrite esitamise soovi korral vaja arvestada, et ehitus-lammutusJ-te osas 'esineb aruandluses teatud ebaregulaarsusi', ehk teiste sõnadega teatud hulk ehitus-lammutusJ-te puitu, mis reaaleselt purustakse ja ka põletakse kuskil katlamajas, ei ole kunagi näidatud jäätmetena jäätmearuandluses. Seega , kui sellised materjalid ka jäätmetena arvestada, siis ei anna see kuidagi juurde 'summaarset' energiakogust, küll aga arvestuslikku 'põlevjäätmete kogust'. Teine probleem siinkohal, on see, 'tavalise hakkpuidu' hulka läheb praeguseni üsna palju töödeldud puitu, mööblit jms, mida tegelikult tavalises katlamajs põletada ei tohi - see peaks minema 2013 a juba J-põletustehasesse. ka see ei annaa arvestaust juudre 'energiat suumaarselt', pigam javaba sed ateteud käitlusrajatiste vahel.
2) Kui nüüd edasi püüda hinnata eelkõige sega-olemejäätmete käitlusega seonduvat - siis kõigepealt võib küll prognoosida aeglast ÜLDIST olmeJ-te tekkekoguse kasvu 1-2 % aastas - lähtudes eeldusest, et kui majandus kasvab keskmiselt ehk 3 % aastas (see võib ka olla ka liiga optimistlik..?), aga rahvastiku vähenemise ja vananemise tõttu, lisaks võib-olla siiski ka teatud 'Jäätmete vähendamise meetmete tõttu', peaks olema olmeJ-te tekkekoguse kasv kindalsti märksa aeglasem majanduskasvust. Oluline on siinkohal, et 'segaolmejäätmed=üldine (olme)jäätmeteke - liigitikogutud jäätmed'. Kuna praegu on liigitikogumine ca 26-28 % olmeJ-te tekkest (J-aruande andmed annavad tõlgendusruumi, kus osa olmelist päritolu J-d satuvad ka J-loendis gruppi 17, 16 jne, mille hulgas olmelist päritolu jäätmete sisaldus on mõneti hinnanguline), siis on ilmne, et kuna aastaks 2020 on ametlikult EL J-direktiivist tulenevalt seatud 'olmeJ-te 50 %-ne ringlussevõtu sihtarv' - siis liigitikogumine lihtsalt peab tegema 'järsu hüppe'. Kuidas see õnnestub nüüd ajaliselt ja kas muudatused ka selle eesmärgi saavutamist tagavad - on küll hetkel raske prognoosida. Eeldades, et siiski liigitikogumise osas midagi põhimõtteliselt suudetakse muuta, siis mina väidaks pigem, et 'segaolmeJ-d ei ole aastaks 2020 enam, kui 200-220 tuh t'.
Selline hinnag lähtub siis sellest, et (olmejäätmetega seotud) liigitikogumine tervikuna kasvab ca 100 tuh t võrra aastaks 2020, milles oluline osa on ka bioJ-tel. Sellised bioJ-d ei läheks küll enam põletamisele, kuid võiksid olla üheks oluliseks sisendiks bio-gaasi tootmisel, st teisel viisil energiatootmise tooraineks. Kuna (eeldusel, et on olemas EL BioJ-te lakkamise määrus- võimalik 2013 lõpp/2014) siis on võimalik digestaati käsitleda tootena ja kogu AD protsessi ka ringlussevõtuna.
Kahtletama ei lähe ei praegu, ei tulevikus, 100 % liigitikogutud jäätmetest ringlussevõtuks, sest a) need sisaldavad iseenest juba osa sega-olmeJ-d b) osa materjali kvaliteet (paber, plastid)on liiga madal, st selle ringlussevõtt pole majanduslikult oststarbekas, isegi, kui oleks võimalik tehnoloogiliselt.
Põlevjäätmete koguse osas üldisemalt on lisaks veel mitmeid seonduvaid küsimusi, nagu näit: 1) kas põlevkivi õli tootmise nn fuusside töötlemise jääk 'jääb õiguslikult jäätmeks' - või tekib sellele 'jäätmete lakkamise kriteeriumide alusel' võimalus liigitada see tooteks (arusaadavalt ei muuda see 'energiakogust', küll aga seda, kas seda arvestada või mitte 'jäätmete hulgas' 2) Aheraine töötlemisega seoses on tekkinud ja tekib veelgi 'kaevandamisjäätmetest toodetud 'peenpõlevkivi', mis õiguslikult on samuti esmaselt 'maavara rikastamisejääde' - kas seda arvestada? 3) teor. on jätkkuvalt energeetlise potensiaalliga ka põlevkivi poolkoks, mida pole tõsimalt viimastel aastatel enam kasutatud (veel 2005-06 põletati ligi 30 tuh t poolkoksi Kunda tsemendiahjus) 4) Minu hinnagul on praegu sisulise lahenduseta 'looduskaitselistel eesmärkidel poollooduslikelt heinamaadelt niidetud ja kogutud hein' (TLN-TRT maanteel, Emajõe silla juures seisab paras virn sellist vaatlemiseks) - õiguslikust saab (tuleb...?) sedagi lugeda bio-lagunevaks jäätmeks, kui sellele mingit muud mõistliku kasutust ei ole. Sellise materjali koguse kohte mul andmed puduvad, loomulikult ei ole sellise materjali teket ja kogumist näidatud siiani ka J-aruandluses. 5) Piisavalt palju ebaselgust on reoveemuda käitlemise tuleviku kohta. EL J-hiararhiast tulenevalt on 'ringlussevõtt' (laiemas tähenduses, st kitsemas tähenduses ei saa selles ilmselt 'toodet' tekkida - kuigi täielikult ei välistaks ka seda) eelistatud põletamise ees. Samas on käimas arutelud, mille kohaselt soovitakse täiendada ka veekeskkonnale ohtlike ainete nimistuid teatud ravimite, hormoonide jms ainetega. Sellised arengud võivad tekitada olukordi, kus tihendatud (või isegi kuivatatud, granuleeritud jms) settemuda käitluse optimaalne lahendus võib olla selle põletamine - praegu on see pigem teoreetiline variant, aga seda ei saa ka välistada aastaks 2020. Lisaks on siin eraldi küsimus, et kas kogu reovesette töötlemine sellises lahenduses 'annab või võtab' energiat.....
3) Hindadest - praeguse seisuga on eelkõige Iru J-põletustehas pakkunud oma vastuvõtuhinnaks ca 20 €/t, samas MBT rajatised pakkusid 2012 kevadel avatud pakkumisel hindu 30-34 €/t (siin ka üks selgitus, miks just MBT rajatiste valdajad 'on raevukad põletustehase kriitikud - kuna põletustehas on majanduslikult teenusepakkunaja edukam.....). Tervikuna on sellega seoses J-sektori lähiaastate hinnaliikumise hinnates liigpalju määramatust. Põletustehase hinnad sõltuvad otseselt nende põletuse mahust (enam, kui MBT rajatistel), lisaks mõjutab nende vastuvõtuhinda ka see, kas tekkiv koldetuhk (ca 20-25 % sisendmassist, kui selleks on sega-olmeJ-d) läheb ladestamisele, mille eest tuleks maksta siis ka ladestamise hinna osana saastetasu (2015 a ca 30 €/t) või leitakse koldetuhale taaskasutusvõimalused, millel saastetasu pole. Sarnane küsimus MBT-ga seoses - kas Polli Prügila ehitatakse (koos MBT tehasega), kas MBT peenfrakstioonile leitakse taaskasutusvõimalused, või see tuleb ladestada jne.
Tulevasi 'väravahindu' mõjutavad oluliselt võimalikud muudatused Keskkonnatasude seaduses, sh eelkõige see, kas ühe ettepanekuna esitatud 'nn segajäätmete taaskasutuse tasu' kehtestatakse, kui kehtetakse, siis millal ja millisel tasemel jne.
Prognoosin eelnevast tulenevalt, et segaJ-te vastuvõtuhinnnad taaskasutamiseks (MBT, põletustehas) on 2020 praegusest tasemest märksa kõrgemad, ca 40-50 €/t (ehk ligikaudu seal, kus praegu on ladestamise hinnad).
Lisaks mõjutavad just jäätmevoogude (seega ka teatud rajatistele vajaliku J-mahu olemasolu kaudu) tervikpilti lähiaastatel eelkõige arengud Lätis. Seal investeeritakse praegu küll nähtavalt EL ÜF raha 'Piirkondlike J-keskustes MBT arendamiseks (kokku 10 KOVdele kuuluvat sellist keskust, millest MBT tuleb küll vist 7-8 keskuses), samas pole veel kuulda uutest põletusvõimsustest lisaks olemasolevale Brocene tsemenditehasele. Tõenäoliseks võib seega pidada teatud jäätmete sissevedu Lätist Eestisse (2011 oli veel vastupidi, sest LV-s ei toodetud RDF-i), mis mahus ja millal see kõik nii toimuma hakkab, on siiski üsna ebaselge. Arvestades LV J-teket, samuti ka nendele kehtivaid liigitikogumise 'ennakarendamise kohustust', võib siiski prognoosida, et seal võib tekkida kuni 200 tuh t/a jäätmekütust (RDF). Kuhu see täpselt liikuma hakkab, kas Lätis tekib ka oma põletustehas (järmise perioodi EL ÜF vahenditega?), on tänaseks teadmata - aga see võib Eesti olukorda üsna tuntavalt mõjutada.
Välistada ei saa ka segaJ.-te sissevedu Eestisse, nii nagu see toimub NO-SW, BE-DE, UK-NL jt riikide vahel üsna märgatavates kogustes (UK-st veeti NL 2011 põletamiseks ca 300 tuh t segajäätmeid - ehk ligikaudu samapalju, kui Eestis aastas tekib, muidugi UK 'üldkogusega' võrreldes on see vaid väga väike osa).
Edu soovides,
Peeter Eek
>>> Ahto Oja <balti.bioenergia@gmail.com> 28.12.2012 20:37 >>>
Keskkonnateabekeskuse 2011. a jäätmete taaskasutamise ülevaates<https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2011_4_recovery.pdf> on toodud jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või muu energiaallikana kokku 276'319 tonni. Energiaks taaskasutatud prügikogus 276'319 tonni<https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2011_4_recovery.pdf>
ja prügilatesse ladestatud olmeprügi oli 2011. a. 272'472
tonni<https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2011_3_landfilled.pdf>, mis teeb kokku 548'791 tonni.
Eeldusel, et kogu täna ladestatav olmeprügi ja juba energeetiliseks otstarbeks kasutatud prügi moodustavad jäätmete energeetilise ressursi, siis keskmise energiasisaldusega 2.75 MWh/t on see 1509 GWh aastas. Eeldame, et kogu ladestatav olmeprügi ja kogu 2011.a. energiaks või kütuseks kasutatud prügi on 100% võimalik kasutada energia muundamiseks, eeldame, et see kogus kasvab 10% dekaadis ja et prügilagaasi kogus väheneb 10% dekaadis suletud prügilatest otsa lõppeva biogaasi tõttu.
- 1. Kas olete eeltooduga nõus? Kui mitte, tooge palun enda numbrid ja
allikad ning eeldused?*
- 2. Millist hinda prognoosite jäätmetele, mida hakatakse energia
muundamiseks kasutama Eestis ENMAK ajaperioodil?*
- 3. Palun saatke oma kommentaarid ENMAK wikikeskkonda:*
http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Ressursid#J.C3.A4.C3.A4tmete_energeetiline_ressurss---> Arutelu ossa, koos viidetega.
kust tuleb R1 tonnid, millest need koosnevad? Prügilagaas arvestada EBA järgi IRU numbrid 100% sisse, olmest 50% põletamisele, IRUs puuduolev imporditakse
KKM, EMÜ
Eesti Energia siiski arvatavasti ON parim allikas jäätmeressursi hindamiseks, sest nende uuringute alusel on tehtud investeerimisotsused. Seega peaks info olema igati adekvaatne (Urmo heinam, urmo.heinam@energia.ee) Kui jäätmeid vaadata kütusena, siis atraktiivne on katsuda neist välja pigistada nii palju kasu kui võimalik. Paljud jäätmefirmad töötavad jäätmeid juba praegu ümber jäätmekütuseks. Ragn-Sellsi jäätmekütusetehas on moodsaim põhja- ja baltimaades, sest neil on kasutusel ka jäätmete biokuivatamine (Ragn-sells, Jüri Hion, jyri.hion@ragnsells.ee) Tallinna prügila jäätmekütusetehas on jõudnud sinnani, et prügimäkke ei viia peaaegu ühtegi jäätmekoormat otse (Allan Pohlak, allan.pohlak@veolia.ee) Ka need mõlemad suured kütusetehased on oma investeerimisotsused teinud jäätmekütuse turgu tundes. Jäätmekütuse põhitarbija on täna Eestis Kunda tsemenditööstus. Usutavasti on ka neil olemas selge omapoolne ülevaade potentsiaalsest jäätmekütuseturust Eestis (Kalle Kikas, kalle.kikas@knc.ee). Kunda põletab ka ohtlikke jäätmeid, mille kütteväärtus on tavaliselt suur. Ka seda võiks arvesse võtta.
- Põllumajanduslikud jäätmed
- Paiknemine, ressursihinnang, kasutusvaldkonnad ja hinnad nüüd ja tulevikus, hinnamuutuse prognoosi lähtealused.
- on arvestatud biogaasi peatükis
- Jäätmeressursi väärkasutus, ja parandamisvõimalused
- jäätmevaldkond on seni vaikinud
- Tehnoloogilised kasutusvõimalused seni ja tulevikus
- prügilate lahtikaevamine
- ohtlike jäätmete kasutamine energia muundamiseks viisil, et keskkonn ja teerviseohutuse nõuded on täidetud
- Munitsipaaljäätmed.
1. Kogused, paiknemine, kasutusvaldkonnad, hinnand nüüd ja tulevikus. Kasutamata ressurss.
- Tööstusjäätmed.
1. Kogused, paiknemine, kasutusvaldkonnad ja hinnad, hinnamuutuse mõjurid. Küsida koguseid Peeter Eekilt konjuktuuriinstituudi bioenergia Eesti Energia olmejäätmet
Kaastööd on palutud Jäätmekäitlejate liit, Harri Moora, Peeter Eek, KKM