Arutelu:Metsa energeetiline ressurss

Uue teema alustamiseks vajuta ülaloleval nupul "Lisa teema"
Olemasoleva teema kommenteerimiseks vajuta antud teema juures nupul "vasta" ning kirjuta oma
vastus "ASENDA SEE TEKST OMA VASTUSEGA" teksti asemele. Kõige lõpus vajuta nuppu "Salvesta"

Raiemahud -- Liis Kuresoo 9. jaanuar 2013

Esiteks leian, et igasuguste numbrite väljaütlemisega tuleb olla alati väga ettevaatlik, sest need kipuvad hakkama elama oma elu ning see elu ei lõppe isegi siis, kui on jõutud uutele arusaamadele jätkusuutlikkusest.

Ühe põhjuse, miks me ei saa Keskkonnakaitseorganisatsioonina olla nõus MAKis pakutud 12-15 miljoni tihumeetrise suuruse aastase raiemahuga, Jüri-Ott juba tõi ja selleks on siis metsades talletatava süsinikuvaru vähenemine. Täpsemaid arvutusi peame veel ootama, aga see on midagi, millest jätkusuutlikkuse kontekstis ei tohi mööda vaadata. Bioenergia kasutamise üks mõte on vähendada õhkupaisatava CO2 koguseid ja seetõttu tuleks just siinkohal eriliselt jälgida, et CO2 heite kogused varjatult ei suureneks. Praegu saame Jüri-Oti öeldu põhjal aravata, et üle 8 miljoni tihumeetri raiudes need suurenevad.

Teine põhjus, miks me ei saa nõustuda 12-15 miljoni tihumeetrise aastase raiemahu jätkusuutlikkusega on asjaolu, et Eesti metsade juurdekasv on hetkel ca 12,2 miljonit tihumeetrit ning seda kogu metsamaal. Teadupärast moodustavad Eesti metsamaast suure osa kaitsealad - viimaste andmete järgi ca 25%, millest ligikaudu 10% on rangelt kaitstavad. Teada on ka see, et kaitsealade vanuseline struktuur ei erine väga palju ülejäänud Eesti metsa vanuselisest jaotusest, seega võib arvata, et tagavara juurdekasv kaitsealadel on täna täiesti olemas ja ilmselt ka arvestatav number. Oleme ka varasemate sarnaste raiemahu ümber käivate vaidluste käigus olnud seisukohal, et kaitsealadel kasvavat metsa ei tohi käsitleda arvestatava majandusliku resursina. Seda mitte ainult range kaitsega alade puhul vaid ka piiranguvööndites ja hoiualadel ja mujal varasemate metsakategooriate järgi kaitsemetsa kuuluvate metsade puhul. Sest nendes metsades ei ole puidutulu kindlasti põhieesmärk.

Lisaks võib veel öelda, et me ei tea 12 miljoni tihumeetri pikaajalise aastase raiemahu keskkonnamõjudest täna suurt midagi. Selge on see, et lisaks kaitsealadele on metsade elurikkuse säilimise seisukohast tähtsad ka majandusmetsad, aga mis piirini ja kuidas neid Eestis majandada nii, et haruldastel liikidel halvasti ei läheks, ei ole tegelikult tervikuna uuritud. Samas on näiteid sellest, kuidas juba praegune raietegevus, mis ei ole veel aastase 12 miljoni tihumeetri piirini jõudnud, metsaliikidele halvasti mõjub. Soovitan lugeda ELFi lendoravaprojekti viimast ülevaadet, mille tulemused on lausa jahmatavad. Kui haruldastel ja ohustatud metsaliikidel ei ole meie metsamaastikes piisavalt elupaiku ning nad ei saa nende vahel liikuda, kuna puudub piisav sidusus elupaikade vahel, ei saa rääkida jätkusuutlikust majandamisest. Mina ei ole siiani näinud ühtegi sellist analüüsi, mis 12-15 miljoni tihumeetri suurust raiemahu jätkusuutlikkust sellest aspektist käsitleks.

Valdur Lahtvee, ekiri, 04.01.2013: Arvestades Eesti energiasektoris toimuvat (põlevkivi osakaal elektritootmises endiselt kõrge ja uued põlevkivivõimsused rajatakse riigiabi toel suht suures mahus täna ära ja kütavad kenasti aastani 2050 nii põlevkivi ja kuni 50% ulatuses ka puitu) ei ole mul miskit probleemi, kui ENMAK biomassiressursi kaardistamisel kasutatakse MAK maksimaalse raiemahu numbrit 12 Mtm aastas ja sellest tuletatakse energiatootmiseks saadaolev puidumaht. Mida rohkem meil kodumaist biomassiressurssi uue energiakava ettevalmistamisel ette näidata on seda kergem põhjendada vajadust rakendada poliitikameetmeid sellesamuse kodumaise ja CO2-neutraalse ressursi kasutuselevõtuks e. üleminekuks taastuvkütustele. Praktiseerinud metsamehena tean, et selle va 12 Mtm tegelik väljatoomine metsast pole sugugi nii lihtne meie erametsamajandamise tänast seisu arvestades.

Taivo Denks ekiri 04.01.2013: Erinevate puidupakkumise stsenaariumite analüüs on keskkonnaministeeriumi kodulehel üleval. Nagu siin juba öeldud, on selle järgi optimaalne (ja jätkusuutlik) puidukasutus mõõduka puidupakkumise korral 12 miljonit tm vähemalt aastani 2050. Aga see on vaid üks võimalik stsenaarium, tegelikkus sõltub paljudest asjaoludest.

Enn Pärt ekiri, 04.01.13: Kuigi olen selles protsessis peamiselt kõrvaltvaataja kirjutan mõned selgitused.

Metsanduse arengukavaks aastani 2020 arvutati võimalik puidupakkumine erinevate stsenaariumide korral. Stsenaariume oli kolm, iga kohta arvutati kolm võimalikku puidukasutust - maksimaalne, optimaalne ja pika- ajaline. Arvutuste aluseks olid SMI 2008 andmed. Töö aruanne peaks Keskkonnaministeeriumi kodulehe kaudu nähtav olema. Arvutuste järgi oli võimalik puidupakkumine 7,3 miljont tm kuni 22,1 miljonit tm. Arengukava juhtkomisjon leidis (toetudes erinevatele stsenaariumidele), et optimaalne raiemaht aastateks 2011-2020 on 12-15 miljonit tm aastas. Pikemaks perioodiks kui aastani 2020 võimalikku metsakasutust ametlikult ei prognoositud. Lisaks mahtudele leiti ka raiutava puidu teoreetiline sortimentatsioon, tuginedes SMI andmetele ja kasutades A. Padari koostatud algoritme. Tuleb veelkord rõhutada, et kõik arengukava jaoks leitud arvud omavad teoreetilist iseloomu, otseselt ei toeta neid kehtiv seadusandlus, mistõttu praktika võib olla oluliselt teistsugune.

Peeter Muiste e kiri, 04.01.2013: Mul on täiendav kommentaar ELF ja SEIT poolt pakutud raiemahu 8 mln tm kohta pärast aastat 2020. Sellise numbriga ei ole midagi peale hakata, sest raiest saadava puidu jagunemine sortimentideks sõltub raiutava metsa vanuselisest ja liigilisest kooseisust ning sellise laest võetud arvu põhjal ei saa teha mingeid tulevikuprognoose. Nii et prognooside aluseks tuleks võtta ikka võtta MAK. Selle põhjal jätkusuutlik tase vähemalt aastani 2050 on 12 milj tm aastas. Ka kaugema tuleviku prognoos on pikaajalise puidukasutusena seal toodud. Sortimentide vaheline jaotus tulevikus on kindlasti teine, kui on täna. Kui näiteks erametsaomanikud otsustavad osaliselt halli lepa välja raiuda ja asendada selle kuuse, kase või männiga, on energeetikas kasutatavat puitu turule tulemas vähem. Seega tänaseid proportsioone ei tokiks laiendada perioodile pärast 2050.

Märt Riistop ekiri, 04.01.13.:Meie tabel näitab pigem bilanssi erinevates tootmisharudes ja öelda, kuhu läheb üks või teine väljund, on pea võimatu. See sõltub turu olukorrast ja sellest, kui palju turgu mooonutatakse. Viimane on poliitilise otsuse taga ja seda ei saa meie kuidagi prognoosida

1. Kui palju 1. ploki väljundist läheb teiste sisendiks, on praktiliselt võimatu öelda. Pakutud meetod ei ole kindlasti sobiv, sest puitlaastplaadi tootmiseks kasutatakse peamiselt madalakvaliteedilist ümarpuitu, okaspuuhake on praegu ja ka vist ka tulevikus liiga kallis. Samuti ei tohi unustada paberitootmist hakke kasutajana, ideaaljuhul peaks kogu nende sisend olema hake esimesest plokist. Tegelikult on osa okaspaberipuit.

Kõrvaltoodangust kulub koor peamiselt tootmisprotsessis vajaliku soojuse tootmiseks, seda pidi hindama tarbimise töörühm? Kõrvaltoodangust suurem osa läheb kolmandasse plokki, pelletiteks. Karta on, et nii see jääbki. Nii et puhtalt energiaks jääb üle osa vineeri- ja spoonitootmise jääkidest, vast 200 000 m3.

2. Kännud 150 000 m3 võib sisse jätta küll, iseasi, millal selle numbrini jõutakse.

3. Enn Pärdi tabeli jäätmete tulp ei ole meie tabeliga otseselt seotud, 1. plokki lisandub ka imporditud saematerjal miinus eksporditud saematerjal, samuti ei ole realistlik loota näiteks seda, et kogu lehtpuu peenpalk ka palgina kasutamist leiab jpm põhjused.

4. Nii ei tohiks teha.

5. Puitmassi tootmine tarbib ainult ümarpuitu, haava paberipuitu.

Kaks muret: 1. Ressursi potentsiaali saamiseks tuleks seda küsida Keskkonnateabe Keskuselt.

2. Kas ettevaatlikkusega kaasnesid ka mingid arvutused ja milles seisnes Keskkonnateabe Keskuse kaasatus? Meile teadaolevalt ei ole nemad 8 mijonilist raienumbrit kunagi pakkunud.

3. Vastab tõele, aga see ei pruugi nii jääda. Raie edasi lükkamine tähendab metsa kasvu aeglustumist ja väiksemaid raiemahte tulevikus.

4. Sellele küsimusele peaks vastama E.Pärt.

Ettepanek Metsade vanuseline struktuur ei ole 2020. aastaks arvatavasti veel selline, et oleks põhjust raiemahtu vähendada. Ootaks kommentaare asjatundjatelt.

Ahto Oja e kiri, 04.01.13: Paar täpsustavat küsimust: 1. saadetud faili II töölehel "tööstuse ress ja korvaltood" oleks vaja see osakaal II (pruun) ja III (roheline) määrata, kui palju tuleb I (kollasest) kasutusse ja kui palju jääb energiaks? st meile on vaja I (kollasest) saada number, mida võime primaarpotentsiaalina arvestada. kui osakaale ei oska prognoosida, siis ma lahutaks kõrval I teke kogusummast 2,72 mln m3 ainult puitlaastplaadi (III 2) ja puitkiudplaani (III 3) kogused, vastavalt 280 000 m3 ja 44000 m3, ning ülejäänud jätaksin potentsiaaliks? 2. kände, milles viimati koku leppisime 150 000 m3 arvestan ka ikka sisse? 3. Pärdi tabelis "metsakasutus" on jäätmete koguseks 2,128 mln m3, kuid energeetiliseks potentsiaaliks pole seda arvestatud? Kas saan õigesti aru, et see kogus ongi nö lahti löödud "tööstuse ress ..." töölehel? kuid miks on need siis erinevad vastavalt 2,128 ja 2,72 mln m3? 4. Suurusjärgu teada saamiseks lahutasin 2,72 mln 50% pruunist vajadusest (360 000 tm) ning puitlaast ja puitkiudplaadi tegemiseks minevad kogused ja sain 2,036 mln m3? Kas selle suurusega võiks siis puidutööstuse jäätmetest saadava energia potentsiaaliga arvestada?

Mul on kaks muret veel, mille lahendamiseks korraga on mul üks ettepanek: 1. praegune ressurss on nö staatiline, ääramisel juhul aastani 2020, mismaani kehtib praegune MAK, kuid ENMAK jaoks on mul vaja koostada ressursi potentsiaal aastani 2050. 2. Tulenevalt ettevaatlikkuse printsiibist, madala süsiniku majanduse arengukava eelnõust (teevad ELF ja SEIT, koostöös keskkonnateabe keskusega) on välja toodud eeldus, et üle 8 mln tm aastase raiemahuga pärast aastat 2020 ei ole madal süsinikumajandus saavutatav. 3. Kehtiva MAK jooksul pole reaalsed raiemahud ületanud 10 mln tm 4. Padar jt 2009, MES biomassi aruanne ja Enn Pärdi pikaajaline prognoos optimaalse kasutuse stsenaariumis on kõik alla 10 mln tm/a raiemahuga

Ettepanek: 1. arvestada kuni aastani 2020 12 mln tm/a raiemahtu, mille energeetiline potentsiaal siis täpsustub veel jäätmete osas põhjenduseks ka veel see, et lühiajaliselt on metsa vanuselised struktuuris raieküpsete metsade osakaal suurem, pärast aastat 2020 see tasakaalustub?

2. pärast aastat 2020 kuni aastani 2050 on aastane raiemaht 10 mln tm/a, ning muud sortimendid ja energeetiline potentsiaal võetakse samade suhtarvudega nagu "kuni aastani 2020" juhul?

Valdur Lahtvee, ekiri 03.01.2013: minul oli antud numbri (12 mtm asemel mõistlik raiuda 8mtm aastas) kasuks argument, et va meie metsas sihukesi väärtusi , mida kaitsta vaja (eriti vanades metsades) ja mis täna kaitstud pole, aga võivad tulevikus (kui inimesed ja otsusetegijad mõistlikumad) kaitstud saada, mistõttu universaalset ettevaatusprintsiipi arvestades samune veerandik maha saigi lõigatud. Aga ju on teooriat põhjendatud ka juba varemviidatud töös MES biomassi aruanne, Peeter Muiste jt.

Jüri Ott Salm, ekiri, 01.01.13: teeme KKMile analyysi "Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050". Olen selleks palunud E. Pärdil teha arvutused metsa tagavara muutuste kohta ja võimalik valmimisaeg on veebruari alguses. Esialgsed tulemused kyll näitavad seda, et raiemahtude korral yle 8 mln tm a hakkab tagavara, sh sysiniku tagavara metsades vähenema ja see läheb minu hinnangul vastuollu nii YRO kliimaeesmärkide kui ka Euroopa Komisjoni väljatöötatava ettepanekuga COM/2012/93. Üldiseks põhimõtteks on seatud, et maakasutus- ja metsandussektoris toimub inimtekkeline kasvuhoonegaaside heide ja sidumine selle võrra, kuidas muutub taimestikus ja mullas talletunud süsiniku kogus. Eesti kontekstis on siinkohal väga oluline metsade ja nendes seotud süsiniku tagavara säilimine. MAKis toodud raimehatude korral - 12 mln tm/a - tagavara hakkab joudsalt vahenema.

Impordi osakaal muutub tõenäoliselt olulisemaks, seda kogu ELi yleselt. (EUWood raporti kohalelt vajab EL puiduimporti, et nõudlusega hakkama saada, seda eriti majanduse dekarboniseerimise eesmärke silmas pidades, kus energeetikas oleks vajalik biokytuseid, sh puitu). Ka CO2 töös on sel väga oluline osa - olen ka ise 4 mln tm arvestanud energeetikasse (energeetika osa kirjutab Valdur). Samas, ka EMTLi 2011.a puidubilansi aruanne naitab, et ca 4 mln m3 puitu kasutatakse kytteks/energeetikaks, vt http://www.empl.ee/images/stories/skeem2011.jpg

Kuna koostame poliitikadokumente, siis peab selle mahu energeetika tarbeks läbi raakima, kuid lähtudes vaid eeldusest / raimeaht 12 mln tm a / ei järgi ENMAK jätkusuutlikkuse tingimusi.

Peeter Muiste ekiri, 29.12.12: Soovitaks aluseks võtta raiemahu metsanduse arengukava mõõduka puidupakkumise optimaalse puidukasutuse korral, sest see oleks jätkusuutlik kasutusmäär järgmise 40 aasta jooksul. Jätaksin paika ka muud numbrid, mis sellest raiemahust tulenevad (raidmed 1'435 tuhat tm, kännud 150 tuhat tm ja mittemetsamaa küttepuidu 200 tuhat tm, kokku 6,769 tuhat tm). Mis puutub mittemetsamaadelt saadava energiapuidu kogust 0,2 milj tm, siis uuringus (http://www.bioenergybaltic.ee/bw_client_files/bioenergybaltic/public/img/File/MES_aruanne_biomass.pdf ) selgitasime elektriliinide trasside puhastamisel tekkiva puidu koguse ja see oli 0,1 milj tm aastas. Kui juurde lisada kraavitrassid, teede ääred, kalmistud, pargid jt., siis summaarne ressurss mittemetsamaadelt võikski olla 0,2 milj tm. Lisaks veel ühe kommentaari lähteandmete kohta. Nii metsanduse arengukava kui ka „Biomassi ja Bioenergia kasutamise edendamise arengukava 2007-2013" jaoks koostatud analüüsides saadi lubatavad raiemahud metsaandmete modelleerimise tulemusel. Selle käigus selgitati võimalikud raied puuliigiti ja raieviiside lõikes, sellest tulenevalt võimalikud sortimendid, raiejäätmete kogused (need on puuliigiti erinevad) ja kasutavate kändude kogused. Metsanduse arengukava jaoks tulemus oli Eesti kohta üldistav, biomassi kasutamise arengukava puhul selgus ka ressursi ruumiline paiknemine (vajadusel ka valla tasemel).

Ott Otsman, ekiri 28.12.12: Kirjutan siia ka kuna ressursside hindamine on oluline, aga keerukas tegevus,

1. Mis puudutab puidukasutuse potentsiaali meie metsadest sortimenditi, siis siin on õige kui need hinnangud annab seesama tiim kes ka MAK 2020 puidukasutusprognoose tegi ehk, et Keskkonnateabekeskuse tiim EMÜ-ga koostöös. Aga tõsisem hinnang võtab natuke aega minu arusaamise järgi. Hinnang peab ikka toetuma faktidele ja analüüsile. Töörühm peaks kindlustama et see nii on.

2. EMPL omalt poolt saab anda mingi metsakasutuse mahu arvestuse juures hinnangu palju tuleb tööstuselt kõrvaltoodangut (hake, saepuru, höövlilaast, koor jmt). Aluseks siinjuures võtaks selle 12 milj raiemahu. Ja samuti selle palju hinnanguliselt sedasama kõrvaltoodangut tööstus omakorda toodeteks ära kasutab (pelleti, briketi ja plaaditootmine peamiselt, kusjuures pellet ja brikett võivad omakorda olla energiatootmise sisendiks ka kodumaal, aga ilmselt mitte eriti, vähemalt seni kuni eksportmaades areneb samuti taastuvenergia tootmine biomassist ning neil omal puitu eriti pole).

3. Paberipuidu, hakke ja küttepuu eksport ilmselt kindlasti ka on jätkuv tegevus. Väga raske on prognoosida kui suurtes mahtudes ja mõjutajaid on palju: turuolukord, energiatoetused jmt. Samuti on tõenäoline, et tööstuslikku peenpuu kasutust (mitte energiatootmise jaoks) lisandub meil tulevikus.

Peeter Muiste 28.12.12: Arvan samuti, et võimalike raiemahtude ja sealt tulenevate küttepuidu prognooside aluseks peaksid olema metsanduse arengukava jaoks Enn Pärdi koostatud puidupakkumise stsenaariumid (Tabel 1). Kuigi pakutute hulgas on ka optimistlikumaid, võiks ENMAK2030 jaoks aluseks võtta mõõduka puidupakkumise optimaalse puidukasutuse korral, mis oleks jätkusuutlik kasutusmäär lähima 40 aasta jooksul. Tabel 1

wikilink Pilt:Mets part raiemahu prognoos.png

Allikas: Enn Pärt Kas saemeestele jätkub tööd? Eesti Mets 4/2010, 6-11 Üldistest raie- ja puidutöötlemise mahtudest sõltub aga energeetikas kasutatava puidu kogus. Enn Pärdi hinnangul võiks mõõduka puidupakkumise korral energeetikas kasutatavat puitu turule tulla maksimaalselt 7 milj tm. (http://www.eramets.ee/static/files/1356.Enn_Part_Puitu_on_ja_raiuda_tohib_14092012.pdf). TE100-s (http://www.taastuvenergeetika.ee/te100/ ) lähtuti kompromissettepanekust ELF-iga, et aastane raiemaht ei ületa 8 mln tm (Tabel 2). Tabel 2

TE100 prognoosi puhul pole aga selge, miks prognoositakse küttepuude ja raiejäätmete mahu kasvu, kui samal ajal aastane raiutav puidu kogus ei muutu. ENMAK2030 jaoks on oluline anda hinnang raiemahtudele ka pikemas perspektiivis, st. kogu raieringi jooksul. Metsanduse arengukava jaoks koostatud prognooside alusel on näiteks mõõduka puidupakkumise korral pikaajaliseks jätkusuutlikuks raiemahuks 8,8 milj tm. Sarnane tulemus saadi ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Põllumajandusministeeriumi poolt "Biomassi ja Bioenergia kasutamise edendamise arengukava 2007-2013" alusel tellitud uuringus „Eestis olemasoleva, praeguse või juba kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva biomassi ressursi hindamine“ (http://www.bioenergybaltic.ee/bw_client_files/bioenergybaltic/public/img/File/MES_aruanne_biomass.pdf ). Pikaajaliseks jätkusuutlikuks raiemahuks saadi siin 9,8 milj tm, kuid arvestades keskkonnakaitseliste piirangutega 8,4 milj tm. Uuringu tulemused on hiljem ka publitseeritud (Padari jt 2009). Võib teha järelduse, et kaugemas tulevikus jätkusuutlik raiemaht saab olema väiksem, kui seda lubab metsade praegune seisund.

TE100 koostajad: Eeldatud, et 100% paberipuu läheb kütteks. Paberipuu hind ajalooliselt oli veidi kõrgem, aga hetkel vist see vahe on minimaalne. Eeldasime, et raiemaht mis ei sisalda raidmeid on 8000 tm. Seega bruto raiemaht on 9 592 tm (bruto mahust 16,6% moodustavad raidmed). 27% bruto raiemahust on küttepuu ehk 2 590 tm. Paberipuu moodustab 23,3% brutomahust. Peenpalk – 33,1%, millest 50% läheb kütteks (puidutööstuse jäätmed).

Kommentaariks veel niipalju, et TE100 lähtuti kompromissettepanekust ELF-iga, et aastane raiemaht ei ületa 8 mln tm, küttepuude kogus arvutati sellest 27%, (2.59 mln tm) 33% palgiks, millest 50% tuleb puidujäätmeid (1,588 mln tm) paberipuu moodustas 23.3% kogu raiemahust (2,235 mln tm) ja raidmed 16,6%, millest kasutatav oli 70% (1,115 mln tm), kände polnud TE100 arvestatud, nende koguse võtsin PAdar 2009 artiklist ja et maksimum kände on kasutatav aastal 2050, Kui vaadata 2011 statistikat siis küttepuid oli 1,7 mln tm, puiduhaket 1,9 mln tm, puidujäätmeid 0.773 mln tm) puitbrikett ja graanulid 0.437 mln tonni (ehk 0.585 mln tm), kõik need kokku on 4.9 mln tm, aastal 2011, ilma kändude ja paberipuuta (aastase raiemahu juures 8 mln tm?). Täna on ENMAK juhtkomitee öelnud, et me lähtuksime Metsanduse arengukavas kavandatud raiemahust ehk siis 12 mln tm, kui me lähtuksime sellest ja jätame eelolevad suhtarvud samaks, suureneks ka potentsiaal ligi kolmandiku võrra? Kui teil on teised suhtarvus küttepuu, palgi paberipuu raiejäätmete ja raidmete ning kändude arvutamiseks, siis palun pange need kirja.

ressursi peatükis me ei planeerinud vaadelda importi ja eksporti, või kui oskate neid ennustada ajaliselt ja koguseliselt, siis olge nii ja kenad ja kirjutage sellest.

Märt Riistop, EMPL e-kirjast: Hinnaprognoose on võimatu teha, seda ei tehta nii pika aja peale isegi mitte saematerjalile, mille hind kujuneb turuolukorrale

Re: Raiemahud --Johannes Valk (arutelu) 21. jaanuar 2013, kell 19:51 (EET)

: Olen igati nõus Liis Kuresooga selles osas, et uut infot tuleb palju peale ja juba kord justkui selgeks tehtu elab seetõttu pikka aega edasi. Seetõttu on lubamatu teha otsuseid, millega kasvatame jätkuvalt oma süsiniku tagavara. Vastavalt Jüri-Ott Salmi kirjas ära toodule võib ähvardada meid edaspidi süsiniku varu säilitamise nõue. Meie lepikute eluiga üle 40 aasta suurt pole ja juba hetkel on neist ligi kolmveerand raieküpsuse saavutanud, suur osa lagunemas/mädanemas ning sellega sedasama CO2 kasutult õhku paiskamas. Sellele lisaks eritub teatud tingimustes veel mingil määral väidetavalt 10-15 korda kahjulikumat metaani. Viidatud on ka sellele, et meie sisevete kalavarud pole taastunud suuresti seetõttu, et kasutult lagunevast puidust eritub aineid, mis vähendavad vee hapnikusisaldust.

: Olukorras, kus me vaese riigina ei suuda metsaomanikele saamata jäävat puidutulu kompenseerida, rikkudes sellega kehtivat EV Põhiseadust, ei ole lendoravate kaitse vajaduse rõhutamine eetiline. Kirjutasin sellest ja enamastki oma artiklis siinsamas Energiatalgutes ja seni pole sealtoodu osas olulisi vastuväiteid olnud. http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Metsa_on_vaja_majandada,_mitte_m%C3%A4dandada .

: Põllu-, metsa ja jahimajanduses on põhiliseks tootmisvahendiks maa. Kokku moodustavad nad maamajanduse. Viimane on maarahva põhiliseks sissetulekuallikaks. Maarahva arvukuse vähenemise oluliseks põhjuseks on, et inimestel pole maal võimalik teenida piisavas mahus elatist, sest põhilise tootmisvahendi – maa majandamisele seatakse olulisi mittehüvitatavaid piiranguid. http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=4656 ja http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=5814

Näiteks jahiseadusega on mindud isegi nii kaugele, et tekitatud olukorda on nimetatud lausa uueks natsionaliseerimiseks http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=5766 . Odav tööjõud, mis saadakse maamajanduse piiramise arvel, ei saa olla igavesti „Eesti Nokiaks“. Eelnev oli kirjutatud, et näidata milliseid probleeme tekitab metsa energeetilise ressursi tegelikust väiksemana näitamine, kes kannatavad kahju ja kes on kasusaajad.

: Läheme nüüd metsa energeetilise ressursi konkreetsete mahtude juurde ja teeme mõned ligikaudsed arvutused võttes aluseks minu eelpool toodud artiklis esitatud vaikse heakskiidu saanud põhimõtted.

: Käesolevas arutelus Peeter Muiste poolt ära toodud Enn Pärdi koostatud puidupakkumiste stsenaariumide tabeli alusel on võimalik puidupakkumine erinevate stsenaariumide järgi 9 ... 22 mtma (miljonit tihumeetrit aastas). Selliste kõikumiste korral on otstarbekas võtta aluseks keskmine, mis on 15,4 mtma. Ümardades seda näitajat allapoole saame 15 mtma. Eelmise MAK-i soovitus oli 13,1 mtma, raiuti 7,4. Käesoleva MAK-i soovitus on 12 ... 15 mtma.

: Kuna raiutud on soovituslikust vähem, siis on kümnekonna aastaga üle 60 aastaste majandatavate puistute osakaal tõusnud 32 % 35 %-ni. Seega liigume soovitavale vastupidises suunas.

Oluline on raiutava okas- ja lehtpuu vahekord, sest nende energiapuiduks minev osa on erinev.

: Kui MAK 2010 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2451/+Lisa+4+-+Optimaalne+metsakasutus.pdf lk. 30 asuva tabeli 34 järgi oli uuendus- ja harvendusraietega planeeritud raiuda 42 % okaspuud, siis Pärdi tabeli järgi keskmiselt 54%. Kuna seoses okaspuupalgi suurema nõudlusega on raiutud enam just viimaseid, siis oleks loogiline eeldada, et okaspuu osatähtsus edaspidi pigem langeb. Võttes aluseks vahekorra 40:60, saaksime uuendus- ja harvendusraietega raiutava puidu vahekorraks 6 mtma okas- ja 9 mtma lehtpuud.

: Tabel 34 alusel on arvutatav, et okaspuu korral saame energeetikas kasutada 54,8 % ja lehtpuu korral 71,6 % uuendus- ja harvendusraide mahust. Arvestuse aluseks on võetud, et pool palgi raiemahust läheb energeetika tarbeks töötlemisjääkide näol, paberipuiduks läheb mõlemal juhul 10 % raidest ja raidejäätmed kasutatakse energeetikas ära pooles ulatuses. Nende tingimuste korral tekiks 15 mtma raide korral 3,3 mtma energiapuitu okaspuu arvel ja 6,4 mtma energiapuitu lehtpuu arvel.

: Kokku seega 15 mtma raide korral 9,7 mtma energiapuitu, ehk 64,7 % kogu raiutavast puidust.

12 mtma raide korral korral järelikult 7,8 mtma energiapuitu. 8 mtma korral 5,2 mtma energiapuitu. Lisaks eelpool toodule on meil vaja kiiremas korras ära kasutada üle 10 miljoni tm üleseisnud puitu, mis nüüd kõlbab vaid peaasjalikult energia tootmiseks.

: Kuigi energiapuidu väljatuleku protsent on arvestatud kõigi kolme variandi korral sama, peab silmas pidama, et tabelis 34 on raiemahuks arvestatud 12,6 mtma. Sellest suurema raiemahu korral jääb okaspuu osatähtsus ilmselt väiksemaks ja energiapuidu osatähtsus ja väljatulek sellega suurenevad ning vastupidi.

: Kõik on kinni energiapuidu nõudluse taga. Energiapuidu nõudlus tuleb luua. Vastasel korral jääb vastav osa puidust kasutult metsa mädanema/lagunema. Nõudluse tekkimise eeldusena tuleb majandusele anda tegelikkusele vastav signaal metsa energeetilise ressursi mahu osas.

: Samuti tuleb metsaomanikele anda võimalikult laialdane otsustusõigus oma metsa majandamisel. Väidetavalt on näiteks Soomes kaalumisel majandusmetsades riigi poolt kehtestatavast raievanusest loobumine. Senist poliitikat, mis jätab meie metsad mädanema, tuleb muuta.

Varia

Energeetilist puidumahtu mõjutavad tehnoloogilised muutused.
Senine regionaalne puiduturg ning hindade dünaamika turgudel, turuhindade pikaajaline prognoosimine, selle alused
Metsaressursi kasutuse muutus tänasega võrreldes.
Metsa majandamise jätkusuutlikkus.

"Padar jt (2009, lk 83)" toovad Eesti metsade aastaseks juurdekasvuks 9,843 miljonit m3 ilma keskkonna ja muude piiranguteta, sh küttepuude aastane juurdekasv on 1,319 miljonit m3, raiejäätmete ja kändude aastane teoreetiline kasutatav kogus on vastavalt 1,763 mln m3 ja 0,914 mln m3. Kogu teoreetiline potentsiaal ei ole aga kasutatav erinevate loodus-, keskkonna- ja muude piirangute tõttu. Tulundusmetsade pindala on 1,8 miljonit hektarit, erinevate (kaitse jmt)piirangutega majandatavate metsade pindala on 394'000 ha (sh rangelt kaitstavate metsade pindala on 206'900 ha). Rangelt kaitstavates metsades majandustegevust ei toimu, teistes kaitserežiimides olevatest metsadest on arvestatud, et majandustegevus ja sellest tulenev kasutatav küttepuidu ressruss on 50% teoreetilisest. Sellest tulenevalt jääb aastasest teoreetilisest juurdekasvust kasutamata looduskaitse ja muude piirangute tõttu 355'000 m3 küttepuid, 260'000 m3 raiejäätmeid ja 135'000 m3 kände, kokku 750'000 m3.

Aastane kasutatav puidukogus on 8,4 miljonit m3. Traditsioonilise küttepuude kasutamise viiside juures on aastaseks juurdekasvuks/kasutatavaks koguseks 0.963 mln m3, raiejäätmete (põhiliselt ladvad ja oksad) aastaseks koguseks on 1,5 miljonit m3 ja uuendusraietest saadavate kändude kogus aastas on 0,778 mln m3.

Kokku seega kütteks sobiva puidu aastane kogus on 3,241 miljonit m3.

"TE100 biomassi primaarenergia" osa annab aastaseks kasutatavaks raiemahuks kokku 8 mln tm, millest küttepuud moodustavad 2,590 mln tm, paberipuit 2,235 mln tm, peenpalk/jämepalk on 3,175 mln tm. Kokku 8 mln tm/a. See on samas suurusjärgus ("Padar jt (2009, lk 83)" toodud aastase kasutatava puidukogusega 8.4 mln m3/a

Eestis tekkis 2010.a 3,440 mln tm puidujäätmeid (saepuru, puidutööstuse jäätmed), eeldusel, et 50% jämepalgist/peenpalgist tekivad puidujäätmed on kasutatavad energia muundamiseks, on puidu jäätmete kogus aastas 1,588 mln tm/a. Eeldusel, et 70% raidmetest viiakse metsast välja, on energia muundamiseks sobilike raidmete hulk aastas 1,115 mln tm. "TE100 biomassi primaarenergia" lisab põletatava biomassi alla veel põhu, aastase energiakoguse potentsiaaliga 300 GWh/a ja (pilli)roo 100 GWh/a.

"TE100 biomassi primaarenergia" järgi on seega aastaseks puidupõhiseks energia muundamise potentsiaaliks 5,293 mln tm

See on ümardatult 2 mln tm rohkem kui Padari jt (2009) toodud arvutustes, sama suurusjärgu võrra erinevad ka jäme/peenpalk TE100 ja kaubeldava puidu (originaalis: merchantable wood) kogus Padari jt (2009) ülevaates, vastavalt 5,4 mln tm ja 7.4 mln m3. Samas pole TE100 arvestatud kändude potentsiaaliga, mille aga on välja toonud Padari jt oma ülevaates.

Suurim erinevus tuleneb küttepuude kogusest, võimalik põhjus selleks on (Padari jt ülevaates "fire wood") definitsioonis, mida selle all arvestatakse. Erinevuse põhjuseks on asjaolu, et Padari jt ülevaates on paberipuu kogus kaubeldava puidu kategooria all, TE100 on arvestatud, et paberipuu läheb 100% kütteks.

Puiduistandused -- Ahto.oja (arutelu) 17. jaanuar 2013, kell 18:39 (EET)

Kas puidulise ressurssina peaks tulevikus käsitlema ka istandustest saadavad puitu?

FSC standardi loomise ajal kümnekonna aasta eest sai kokku lepitud et metsaistandused, olgu jõulukuused või energiavõsa, ei kuulu metsanduse alla, vaid on pigem ettevõtluse vorm ja maakasutus pigem põllumajanduslik. Täna see oletatav ressurss kuskil ei kajastu, aga kas peaks? Mida arvavad metsanduse asjatundjad?

EMPL muudatusettepanekud -- Ahto.oja (arutelu) 14. veebruar 2013, kell 11:18 (EET)

Allolevad täpsustatud metsa energeetilise ressursi potentsiaali numbrid on lõppraportisse sisse viidud

Ettepanek parandada Eesti energiaressursside lõppraporti ENMAK2030+ (koostanud Ahto Oja, Mõnus Minek Ltd., 15.02.2013) peatükki 1.1 „Wooden biomass from energy järgnevalt“:

1. Lause „Wood wastes (sawdust etc) from wood and timber industry are included in amount of 2.128 million cubic/a.“ asendada lausega „Wood wastes (sawdust, bark etc) from wood and paper industry are include in amount of 2.232 million scm.“ Põhjendus: aruande tekst käsitleb puidutööstuse jäätmetena raiutud tüvepuidu teoreetilise sortimenteerimise „jäätmeid“ (ladvad, saeteed, ülemõõt, etteraie ja palkide koor) ning seda kogumahus energeetilise potentsiaalina. Seejuures on jäetud arvestamata tarbesortimentide töötlemisel tekkivaid kõrvalsaadused, mida saab kasutada energiatootmiseks. Samas ei jõua „jäätmed“ kogumahus metsatööstusesse (osa latvadest, saeteede saepuru, etteraie). Alternatiivina on esitatud jäätmete teke metsatööstuse ettevõtetes tootmises kasutatava puidu puitse toorme jagamisel põhitoodanguks ja kõrvaltoodanguks, millest enamus on kasutatav energiatootmiseks (arvetusest on välja jäetud saetööstuse puiduhake, mida kasutatakse paberitööstuse toorainena). Eeltoodud arvutuse põhjal on lisatud tabelisse 3 veerg „Puidu töötlemise jäätmed metsatööstusest“. Vastavalt ei tohiks tabelis teoreetilise sortimenteerimise jäätmeid käsitleda energeetilise potentsiaalina kuna need on juba kajustatud veerus „Puidu töötlemise jäätmed metsatööstusest“ .

2. Lause „Cutting leftovers (raidmed, wooden waste in forest during fellings) are available at the amount of 1.435 thousand cubic“ asendada lausega „Cutting leftovers (branches, stem tops, small-sized trees) are available at the amount of 0.718 million scm (50% of the amount of total cutting leftovers from regeneration fellings).“ Põhjendus: Kõiki raiejäätmeid ei saa käsitleda energeetilise potentsiaalina kas majanduslikel (majanduslikult ebarentaabel), tehnilistel (oksad kasutatud harvesteride all pinnase kahjustamise vältimiseks) või ökoloogilistel (oksi on keelatud teatud kasvukohatüüpidel metsast ära viia) kaalutlustel. Energeetilise potentsiaalina on siin arvestatud vaid uuendusraiete raiejäätmeid 50% ulatuses.

3. Lause „All of the abovementioned sources are taken into account 100% for the energy conversion“ kustutada kui arvutuskäigule mittevastav. Mitmeid allikaid on arvestatud osaliselt (kännud, puit mittemetsamaalt, raidmed) ning hake on saetööstuse puhul üldse välja jäetud.

4. Asendada Tabel 3 parandatud ja täiendatud tabeliga.

Ettepanekud -- Jaanus.uiga (arutelu) 6. august 2013, kell 12:34 (EEST)

Ettepanekud ...parandada Eesti energiaressursside lõppraporti ENMAK2030 130213.docx EMPL muutusettepanekute põhjendused, veebruar 2013

Ettepanek parandada Eesti energiaressursside lõppraporti ENMAK2030+ (koostanud Ahto Oja, Mõnus Minek Ltd., 15.02.2013) peatükki 1.1 „Wooden biomass from energy järgnevalt“:

4. Asendada Tabel 3 parandatud ja täiendatud tabeliga.

Energy potential from forest sector -- email Ahto Oja 14.02.2013 12:41

Forest sector decreased the energy potential from wood 9% which had impact to total useable potential 1.6% (in GWh) instead of 13353 GWH the wood based biomass potential is 12311 GWh