Biomajandus

Allikas: Energiatalgud

Energiatehnoloogiad.png

Biomajandus on taastuva biomassi väärindamine omavahel seotud majandustegevuste kaudu. Biomajandus hõlmab majandussektoreid, mis kasutavad bioloogilisi ressursse: põllumajandus, metsamajandus, kalandus, toidu-, sööda-, kiu-, paberi-, energia-, keemia-, biotehnoloogiatööstus jt.

Seotud artiklid: Energiatehnoloogiad, Biogaas, Vedelad biokütused


Biomajanduse edendamine Eestis

Eesti biomajanduse analüüs

2015 suvel valmis analüüs biomajanduse olemusest ja peamistest väljakutsetest Eestis - Eesti biomajanduse analüüs.


Analüüsi tulemustega ning taustainfoga saab tutvuda järgmistes dokumentides:


Analüüsi lühikokkuvõte


Biomajandust kui omavahel läbi ühise ressursikasutuse seotud majandustegevuste kogumit Eestis seni kompleksselt käsitletud pole (joonis 1). Kehtivates valitsemissektori arengudokumentides ning koostatud uuringutes on hõlmatud vaid üksikud biomajanduse osised. Ühtse, väärtusahelate põhise (joonis 2), lähenemise puudumise ning valitsemissektori poolse suunamise killustatuse tõttu on biomassi kasutavate majandusvaldkondade poolt loodav lisandväärtus märkimisväärselt väiksem potentsiaalist.


Biomajanduse edendamine pole maailmas uudne – aktiivselt on sellega näiteks tegelemas ka meie lähiriik, Soome (joonis 3). Soome biomajanduse strateegia näeb ette aastaks 2025 biomajanduse toodangu kasvu 4% aastas kasvades tänaselt 60 mlrd € 100 mlrd € aastal 2025 ja luues sektoris 100 000 uut töökohta (kompenseerides töökohtade vähenemist teistes sektorites). Sealjuures moodustaks puidutööstus (sh metsandus) ~50% biomajandusest.


Olulisimad järeldused Eesti biomajanduse analüüsist on:

1. Biomajanduse peamine väljakutse on biomajanduslike ressurssidest suurema lisandväärtuse loomine. Lisandväärtuse suurendamiseks on vaja leida vastus küsimustele „Millisena näeme Eesti biomajandust aastal 2050?“ Vastuse leidmiseks tuleb biomajandusega seonduvaid võimalusi käsitleda väärtusahelapõhiselt. Käesolev analüüs pakub selleks võimalikud lahendused.
2. Eesti biomajandusega seotud valdkondade lisandväärtuse potentsiaal on suur, sest
a. Biomajandusega seotud ettevõtetes Eestis on lisandväärtus töötaja kohta (joonis 4) kaks kuni kolm korda madalam võrreldes Euroopa Liidu riikide keskmisega.
b. Aastal 2013 moodustas otseselt ning kaudselt biomajandusega seotud ettevõtete toodang (joonis 5) 1/3 Eesti ettevõtete kogutoodangust (kokku ~11 mlrd €).
c. Kolmandik Eesti kasutuses olevast põllumajandusmaast (joonis 6) (300 000 – 350 000 ha) on väärtusloomest väljas või on alakasutatud. Ettevõtjad saavad nende maade põhitulu põllumajandustoetustest.
3. Eesti arengut suunab 55 strateegilist dokumenti, millest 30 on seotud biomajandusega. Nimetatud strateegiadokumendid kehtivad valdavalt aastani 2020. Valitsemissektor sekkub biomajandusega seotud valdkondadesse aktiivselt läbi mitmesuguste toetusmeetmete ja seadusloome. Valdkonna jätkusuutilikuks arenguks ning konkurentsivõime edendamiseks on vajalik ettevõtlust sisuliselt kaasates luua valdkondi siduv pikaajalise vaatega arengudokument visiooniga aastani 2050.


Biomajanduse strateegia

2014. aasta II pooles valmis Põllumajandusministeeriumi poolt ettepanek Vabariigi Valitsusele koostada uus valdkonna arengukava Eesti biomajanduse strateegia aastani 2030, mille põhieesmärgiks on luua biomajanduse valdkondi siduv strateegiline raamistik, mis aitab inimeste heaolu kasvu nimel muuta biomassi tootmise ja kasutamise võimalikult efektiivseks ja samas keskkonnasäästlikuks, väärindades seeläbi maksimaalselt olemasolevat maa- ja veeressurssi.


Strateegia eelnõu ettepanekuga on võimalik tutvuda siin.


04.02.2015 kell 10.00–17.00 toimus Biomajanduse strateegia avaseminar. Seminari eesmärgiks oli kaasata valdkondade asjatundjad biomajanduse strateegia väljatöötamisse. Seminari ettekanded ning täpsem info on leitavad Põllumajandusministeeriumi kodulehelt ning energiatalgud.ee veebilehelt.

Seminari ettekanded

Biometaan

27. märtsil 2015 kell 15:00 toimus Eesti Arengufondis biometaani tootmise väärtusahela analüüsi esitlemine.

Biometaani roll on nii maailmas kui ka Eestis muutumas: biomassist ja põllumajanduslikest jääkidest toodetud biometaani kasutatakse edukalt transpordisektori üleminekul taastuvatele energiaallikatele. Kuna biometaani näol on tegemist taastuvkütusega ja teda saab toota kohalikest ressurssidest, annab biometaani tootmine oma panuse ka Eesti sisemajanduse elavdamiseks, vähendades seeläbi fossiilsete kütuste importi.

Esitlemisele tulnud ettepanekud on osa rakenduslikust tegevusest Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava (ENMAK 2030+) koosseisus. Planeeritud tegevuste elluviimisega suurendatakse energiajulgeolekut, edendatakse majandust, parandatakse tööviljakust ning tõstetakse maakasutuse efektiivsust.


Ettekanded ja dokumendid:

Valdkondlikud sündmused


Biomajandus, rohemajandus, biotööstus

Globaalsete, omavahel seotud muutustega on kaasnenud vajadus korraldada ümber senist majandustegevust, et muuta see vähese CO2-heitega ja loodusvarade kokkuhoidliku kasutusega sotsiaalselt vastutustundlikuks majanduseks e. rohemajanduseks (Green Economy või Bioeconomy). Sellise majandusviisi puhul kasutatakse n.ö. "puhtaid tehnoloogiaid" ja taastuvaid loodusvarasid, juurutatakse uusi majandusarvestuse meetodeid ja majandusstiimuleid, asendatakse CO2-mahukad tehnoloogiad vähese süsiniku heitega tehnoloogiatega. [1].

Üheks selliseks tehnoloogiaks on biotööstuskompleks (Biorefinery).

Biomassi töötlemise ettevõte ehk biotööstuskompleks (biorefinery; analoogia põhjal varasema ajaga - biokeemiakombinaat) on ettevõte, milles olevad seadmed ja tehnoloogilised protsessid võimaldavad biomassi muundada kütusteks (tahked, vedelad ja gaasilised biokütused), energiaks (soojus ja elekter) ning kemikaalideks (piimhape) ja materjalideks (kiududeks).

Biotööstuskompleksi kontseptsioon (joonis 7) on sarnane tänapäevaste nafta rafineerimise tehastega, milles valmistatakse mitmesuguseid kütuseid ja naftaprodukte keemiatööstusele. Tööstuslikke biotööstuskomplekse peetakse kohaliku biomassi põhise tööstusharu loomise kõige paljulubavamaks vahendiks. Biotööstuskompleksi eelis on see, et maksimeeritakse tooraine (biomass) kasutust ja väärindatakse lähtetooret võimalikult paljudeks produktideks, kasutades samas mitmeid erinevaid lähtematerjale parimal võimalikul viisil. Töötlusprotsesside heitsoojust on võimalik kasutada asulate või üksikehitiste soojusega varustamiseks.

Biotööstuskomplekside üldiseks sisendiks on biomass ja saadusteks kütused, kemikaalid ja materjalid. Kõigi eelnimetatud platformide tehnoloogiliste protsesside kõrvalsaadusteks on soojus ja elekter. Toodetavad kõrge rahalise väärtusega aga väikesemahulised kogused kemikaale (nt aminohapped, piimhape) annavad kasumi ja madalama rahalise väärtusega aga suure tootmismahuga produktid (nt biokütused) aitavad riikidel täita ELi ees võetud kohustusi kasvuhoonegaaside vähendamiseks (joonis 8).

Biotööstuskompleksi põhikontseptsioon

Terminiga biopõhised tooted viidatakse kolmele erinevale toote kategooriale[2]:

a) biokütused (nt biodiislikütus ja bioetanool);
b) bioenergia (nt soojus ja elekter);
c) biokemikaalid ja –materjalid (nt merevaik- ja piimhapped, kiudained).

Biotööstuskompleksides saadavateks produktideks võivad olla ka loomasöödad ja inimtoidu komponendid. Biotööstuskompleksid võimaldavad töödelda kõiki biomassipõhiseid lähteaineid (ka biojäätmeid) ja väärindada neid parimal võimalikul viisil maksimaalset väärtust omavateks lõpp-produktideks. Need ettevõtted on küllalt paindlikud ja võimaldavad väljastada laias valikut mitmesuguseid tooteid. Biotööstuskomplekside naabrusesse on mõistlik rajada teisi ettevõtteid, kes kasutavad ettevõtte tooteid edasiseks väärindamiseks (nt nanokiudude tootmine (nanotselluloos), loomasöötade ja toidulisandite tootmine, bioplasti tootmine jpm).[2]

Biotööstuskompleksid Eestis

Eestis oleksid biotööstuskompleksidele sobivaks ressursiks puit, rohtne biomass ning olme, tööstuse ja põllumajanduse biojäätmed ja kõrvalsaadused. Välisriikidest kogemuse kohaselt oleks nt puitbiomassi põhise biotööstuskompleksi majanduslikult tasuva bioetanooli toodangu maht 100 000 tonni aastas (sellist biotööstuskompleksi hakatakse 2013. aastal rajama Soomes).[3]

Eestis tuleks uurida väiksema mastaabiliste, kuid kallimaid lõpptooteid valmistatavate biotööstuskomplekside teostatavust ja nende majanduslikku tasuvust. Mõnes Euroopa riigis (Austria, Saksamaa) on ka rohtsel biomassil töötavaid katsekompleksse, kuid nende majanduslikku tasuvust on raske hinnata, sest need on rajatud mitmete projektide toel ja on pilootseadmetega varustatud. Toodavad näiteks aminohappeid, piimhapet jms. [3]


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2015 Ettekanne Biomajanduse mõiste, valdkonnad ja ulatus
2015 Ettekanne Sunabacka, S. Sustainable growth from bioeconomy
2015 Ettekanne Aben, M. Makromajanduslikud väljakutsed
2015 Ettekanne Biomajanduse arengukava - ressursid
2015 Ettekanne Biomajanduse strateegia. Inimkapital ja tehnoloogiad
2015 Ettekanne Lentso, A. Tarbimine - toit, sööt, puit
2015 Ettekanne Ravimuda kasutamise potentsiaalist
2015 Ettekanne Vesiviljelus biomajanduse raamistikus – arengud Põhjamaades
2015 Ettekanne Sinise majanduskasvu võimalused Taani vaates
2015 Ettekanne Vesiviljelus – mereressursside tasakaalustatud kasutamine
2015 Ettekanne Eesti võimalused sinise majanduskasvu nišivaldkondades
2014 Ettekanne Sünteetiline bioloogia. The next big thing
2014 Ettekanne Biomajanduse ja sünteetilise bioloogia võimalused
2014 Ettekanne Taimed ja sünteetiline bioloogia
2014 Ettekanne Sünteetiline bioloogia
2014 Ettekanne Sünteemibioloogia, sünteetiline bioloogia - elamise jätkusuutlikkus
2012 Ettekanne Global usage perspectives of biomass
2012 Ettekanne Taastuvenergia osatähtsus Eestis ja biomassi osatähtsus
- Aruanne Biomassi väärindamine: ärivõimalus tööstusele ja maapiirkondadele
2012 Ettekanne Biomassist energiat, kas mõju puiduhinnale on tingitud sellest
2014 Ettekanne Rohemajandus ja selle tekkimise eelduseks olevad oskused Eestis
2015 Aastaraamat Eesti statistika aastaraamat 2015
2013 Lõpparuanne Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012
2014 Ülevaade Puidubilanss - Ülevaade puidukasutuse mahtudest 2013
RSS uudisvoog

Joonis 1. Lihtsustatud skeem biomajandusest Eestis. [4]
Lihtsustatud skeem biomajandusest Eestis.jpg
Joonis 2. Biomajanduse kuues väärtusahelas loodavad tooted ja teenused (I-VI) ressursist

turustamiseni (TAI – teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon). [4]

Biomajanduse kuues väärtusahelas loodavad tooted ja teenused ressursist turundamiseni.JPG
Joonis 6. Eesti rohumaade kasutus (punane – kasutuses; roheline – alakasutatud). [4]
Eesti rohumaade kasutus (punane – kasutuses; roheline – alakasutatud).JPG


Joonis 7. Kolmel erineval "platformil" töötav biokompleks: biokeemia, termokeemia ja mikroorganismide biotööstuskompleks. [2]
Biorefinery concept.jpg
Joonis 8. Biotooted: turuhind ja -maht [7]
Biotooted.jpg

Viited

  1. Kuldna, P.; Peterson, K.; Nõmmann, T. Rohemajanduse mõistest ja mõõtmisest. Säästva Eesti Instituut, 2012.
  2. 2,0 2,1 2,2 World Economic Forum. The Future of Industrial Biorefineries. 2010. (03.09.2013).
  3. 3,0 3,1 Ülo Kask, TTÜ STI. (E-kiri 21.12.2012).
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Eesti Arengufond. Eesti biomajanduse analüüs. 2015. (30.06.2015).
  5. Aben, M. Makromajanduslikud väljakutsed.
  6. 6,0 6,1 Statistikaamet. EM008: Ettevõtete lisandväärtus ja tootlikkusnäitajad tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi. (30.03.2016).
  7. Bioenarea. Biomassi väärindamine: ärivõimalus tööstusele ja maapiirkondadele. 2012.


On Teil ettepanekuid, kuidas "BIOMAJANDUS" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "BIOMAJANDUS" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad