ENMAK:Eesmärgid

Eesti majanduse energiamahukus on üks kõrgemaid ELs. Osaliselt on see tingitud tootmisstruktuurist, mis hõlmab suuresti energia- ja ressursimahukaid sektoreid ja tööstusharusid. Energiaressursside efektiivsemaks kasutamiseks on oluline toetada avaliku sektori ja elamufondi hoonete rekonstrueerimist (sh soojustamist ning suurendada tootmisprotsesside energiatõhusust. Energiaportfelli mitmekesistamine peab hõlmama nii elektri ja soojuse koostootmise laiendamist, taastuvenergiaallikate osakaalu suurendamist eelkõige transpordis ja energiatootmises (sh biomassil ja jäätmetel põhineva energeetika arendamist) kui ka põlevkivijaamade tõhusamaks rekonstrueerimist. Energiaallikate mitmekesistamine, energiatehnoloogiate (eriti energiasäästu lahendused) jätkuv areng ja hajusa energiatootmise edendamine ja piisavate energiaühenduste rajamine leevendab nii fossiilkütuste kättesaadavuse probleeme, praeguse energiasektori negatiivset keskkonnamõju kui ka loob uusi ärivõimalusi. (allikas: Eesti 2020 konkurentsivõime kava valdkonnas "Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika")

Vabariigi Valitsuse poliitika põhisuund 13. "majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine" sisaldab tegevused: jäätmetekke vähendamine ja jäätmete tõhusam kasutamine, energiasäästule suunatud tegevuste toetamine, energia tõhus tootmine ja säästlik kasutamine, uute keskkonnasõbralike ja vähemressursimahukate tehnoloogiate väljatöötamine ja kasutuselevõtt ehitussektoris, koostootmisjaamade arendamine, transpordisektori energiasääst, hoonete energiasäästu soodustamine, soojus- ja elektriülekandekadude vähendamine.

Eeltoodud seisukohti toetab ka EK positsioon Partnerluslepingu ja programmide 2014-2020 ette valmistamiseks ja eriti rõhutab EK selles arengukavade ja meetmete pika-ajalist horisonti, mitte keskendumist pelgalt aastale 2020, vaid pidades silmas kogu majanduse dekarboniseerimise (süsinikuneutraalse majanduse) eesmärki aastaks 2050. Eesti suurim puudujääk taastuvenergia tegevuskavas 2020 toodud eesmärgist on, et 10% transpordis kasutatavatest kütustest peavad pärinema taastuvatest allikatest, 2010. aastal oli taastuvatest allikatest pärinevate kütuste osakaal 0.2%. Tõsi, EK on teinud ka ettepaneku, et II ja III põlvkonna biokütuseid arvestatakse 2 ja neljakordselt.

ENMAK strateegilised eesmärgid

Energiamajanduse pika-ajalise arengukava juures on strateegilisteks eesmärkideks seega

  1. varustuskindluse mõistes ja sisus kokkuleppimine ja sellest lühiajaliste otsuste ja valikute tegemisel kinni pidamine
  2. energiakokkuhoid kõikides valdkondades
  3. järk-järguline fossiilkütuste asendamine taastuvate energiakandjatega, pidades silmas kogu ühiskonna süsinikuneutraalse (energia)majanduse saavutamise kaugemat eesmärki aastaks 2050
  4. hajuse-, autonoomse ja "targa võrgu" põhimõtetel isemajandavate taastuvenergia regioonide tekke soodustamine energiaühistute näol
  5. energiakandjate ühenduste (elekter, maagaas eelkõige) rajamine EL-u suunal, eesmärgiga sünkroniseerida Eesti elektrivõrk EL-uga.