ENMAK:Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+

Allikas: Energiatalgud
ENMAK 2030+ Juhtimine Ajakava ja tegevused Keskkonnamõjude hindamine Stsenaariumid Meetmed T&A

Käesolev artikkel kirjeldab Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava aastani 2030 koostamise tulemusi. Täpsemalt saab ENMAK 2030-st lugeda dokumentidest ENMAK 2030 eelnõu 10.10.2016 ning ENMAK 2030 KSH aruanne.

Milline on Eesti energiamajandus aastal 2030?

Milliseks kujuneb Eesti energiamajandus aastal 2030? EMAK 2030 eelnõus kirjeldatud meetmete elluviimisel võib Eesti (energia)majanduses oodata järgmisi tulemusi:

ENMAK 2030 põhitulemused
  • Riigieelarve laekumiste kasv 2%/a võrreldes mittesekkuva stsenaariumiga
  • Majanduse energiamahukus väheneb 2030. aastaks 66% võrreldes 2012. aastaga (5,6 -> 2 MWh/1000 €/SKP)[1]


EL-i energia- ja kliimapoliitika raamistik

EL-i energia- ja kliimapoliitika raamistik 2030
  • Aastaks 2050 on KHG emissioonid energiasektorist vähenenud >80% võrreldes 1990. aastaga
  1. Eesti majanduse energiamahukus: prognoos aastani 2030. Energiamahukus aastal 2012 5,6 MWh/1000 €SKP, prognoos aastal 2030 2 MWh/1000 €SK

Energiatõhusus

Energiatõhusus
  • 2030 on primaarenergia sisemaine tarbimine 10% väiksem kui 2012. aastal
  • Eesti majanduse energiamahukus väheneb 5,6 MWh-lt/1000 €SKP (2012) 2,0 MWh-ni/1000 €SKP2012

Energiajulgeolek

Energiajulgeolek
  • 2030. aastal on imporditavate kütuste osakaal 25%
  • 2030. aastal on imporditava elektri osakaal 0%


Majandusmõju

Majandusmõju[1]
  • 2015...2030 muutub suureneb SKP ENMAK 2030 meetmete mõjul 16 mlrd € võrreldes mittesekkuva stsenaariumiga
  • Riigieelarve laekumised kasvavad ~2% võrreldes mittesekkuva stsenaariumiga
  • Riigi tegevuste (sh toetused) maksumus arengukavaga hõlmatud sektorites 2015...2030 on 2,9 mlrd € võrreldes mittesekkuva stsenaariumiga
  • Riigi tulud kasvavad arengukavaga hõlmatud sektorite mõjul 2015...2030 5,2 mlrd € võrreldes mittesekkuva stsenaariumiga
  1. Arvutustulemused on esitatud 2011. aasta hindades ning võrreldes mittesekkuva (BAAS-stsenaariumiga)

Tervise- ja loodusmõju

Tervise- ja loodusmõju
  • PM2.5 mõjust tulenevate varajaste surmajuhtumite arv väheneb 2012. aastaga võrreldes ~50%
  • Energiamajanduse keskkonnamõjust tulenev haiguskoormus väheneb 2012. aastaga võrreldes 40%
  • Energiamajandusega kaasnev negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele leevendatakse KSH aruande ptk 9 toodud meetmetega.


EL 2030 energia- ja kliimapoliitika ning Eesti

Valdkond EL-i raamistik Eesti jaoks 2020 ENMAK 2030 tulemusena aastal 2020 EL-i summaarsed eesmärgid aastaks 2030 ENMAK 2030 tulemusena aastal 2030
Taastuvenergia • 25% energia lõpptarbimises

• 10% transpordikütuste lõpptarbimises

• 11% transpordikütuste lõpptarbimises • 27% energia lõpptarbimises • 45% energia lõpptarbimises
Energia lõpptarbimine Energia lõpptarbimine 32,8 TWh Energia lõpptarbimine 32,4 TWh - Energia lõpptarbimine 31,6 TWh
Primaarenergia sisemaine tarbimine - - Primaarenergia tarbimine ↓27% (vs 2030 prognoos PRIMES mudelis) Primaarenergiaga varustatus 57,7 TWh
Kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus KHG heitkogus ↓20% vs 1990 (40,6 mln t CO2ekv/a)

• CO2 non-ETS ↑11% vs 2005 (5,67 mln t CO2ekv/a)

KHG heitkogus energiasektorist ↓54% (16,6 mln t CO2ekv/a)

KHG heitkogus kauplemissüsteemi kuuluvast (ETS) energiasektorist 13,5 mln t CO2ekv/a)

KHG heitkogus kauplemissüsteemi mittekuuluvast (non-ETS, st transport, energiatootmine) 2,7…2,9 mln t CO2ekvv/a

KHG heitkogus ↓40% (vs 1990)

CO2ekv heitkogus ETS sektoritest ↓43% vs 2005 (12,6 mln t CO2ekv/a)

• CO2ekv heitkogus non-ETS ↓30% vs 2005 (5,67 mln t CO2ekv/a)

KHG heitkogus energiasektorist ↓70% (10,5 mln t CO2ekv/a)

KHG heitkogus ETS energiasektorist ↓45% 8,2 mln t CO2ekv/a)

CO2ekv heitkogus non-ETS (transport, energiatootmine) 1…1,6 mln t CO2ekv/a

ENMAK 2030 - mis on seekord teisiti?

Energiamajanduses tehtavad valikud mõjutavad arenguid pea igas eluvaldkonnas. Lisaks energiahindadele, mis on igas majandamisüksuses oluliseks kululiigiks, on näiteks regionaalne areng ja inimtervis seotud soojusmajanduse ja elamumajanduse poliitikates tehtavatest valikutest, maakasutus ja maaelu ning väliskaubandusbilanss biokütuste tootmisvalikutega, keskkonnaseisund ja äritegevuse efektiivsus valikutest elektrienergia tootmisel. Need on vaid mõned paljudest seostest ja põhjustest, miks Eesti energiamajanduse pikaajaline arengukava aastani 2030, visiooniga aastani 2050 (edaspidi: ENMAK 2030+) ei käsitle energiamajanduse valikuid per se, vaid vaatleb nende valikute mõju keskkonnaseisundile, inimtervisele ning majanduse konkurentsivõimele tervikuna.


Teiseks erinevuseks varasemaga võrreldes on ENMAK 2030+ ulatus: ENMAK 2030+ seob kokku soojusmajanduse, elamumajanduse, elektrienergia tootmise ja ülekande, transpordisektori energiatarbimise ning kohalike biokütuste tootmisega seotud valikud, asendades Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018, biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013 ja Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013. ENMAK 2030+ annab lähtekohad arengukavadele, mida tuleb Euroopa Liidu õigusest tulenevalt esitada Euroopa Komisjonile: taastuvenergia tegevuskava taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ alusel; energiasäästu tegevuskava ja hoonete renoveerimise kava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel.


Kolmandaks muudatuseks ENMAK 2030+ koostamisel on selle koostamise vorm. Et kaasata võimalikult suurt hulka ekspertkonda, kirjeldatakse ENMAK 2030+ tööprotsess veebikeskkonnas www.energiatalgud.ee. See võimaldab töökoosolekutel osalemata olla kursis strateegia väljatöötamise hetkeseisu, uuringutulemuste ja edasiste sündmustega. Strateegia koostamine vikikeskkonnas võimaldab igaühel avaldada arvamust varemesitatud seisukohtade ja uuringutulemuste kohta kartmata, et arvamusavaldus prügikasti maandub. Samas on mistahes muudatuste tegemine ja seisukohtade esitamine jälgitav, see hoiab meie ühise töökeskkonna puhta ja risustamata.


ENMAK 2030: koostamine ning uuendamine

Igapäevane elu oma kiirenevas muutumises toob paratamatult kaasa eelduste ja seoste muutumise, samas peab ENMAK 2030+ kui dokument vastavalt ajagraafikule olema nö. „lukku löödud“. Sellest vastuolust ülesaamiseks kirjeldatakse ENMAK 2030+ nö. kahel tasandil, üks neist on dünaamiline ja teine staatiline.


Staatiline tasand tähendab mingi hetke seisuga fikseeritud eelduste ja seoste põhjal otsustaja poolt tehtud parima stsenaariumi valikut ning ametlikku strateegiat. Dünaamiliselt muutuval tasandil - so. reaalses elus toimuvad muutused kirjeldatakse aga www.energiatalgud.ee veebikeskkonnas iga-aastase revisjoni raames ning sellega toimub staatilise dokumendi tulemuste ning kasutatud indikaatorite prognoositud väärtuste võrdlemine reaalse olukorraga. Mõõdikute ning nende jälgimissüsteemi (-struktuuri) olemasolu on tähtis, sest eesmärgid seatakse protsessidele ning tegevustele, mille tulemusi on raske ette näha. Asjakohaste ning mõõdetavate indikaatorite olemasolu võimaldab eesmärkide täitmist ning rakendatud meetmete mõju jälgida. Seeläbi saab tuvastada valitud suundumuste kitsaskohti ning võimalikke kõrvalekaldeid prognoositust. Piisavalt suurte keskkonnamuutuste puhul on põhjust strateegiat muuta, seepärast ongi ENMAK 2030 ühtaegu staatiline ja dünaamiline.


Veebikeskkond www.energiatalgud.ee on ENMAK 2030+ koostamise platvormiks valitud selleks, et ühest kohast ja seostatult saada ülevaadet hetkeolukorrast ja võimaldada võimalikult suurel hulgal huvitatud osapooltel osaleda strateegia koostamisel. (Head osalemist!)


ENMAK strateegilised eesmärgid

Arengukava kavandatud strateegilised eesmärgid on vastavalt energiamajanduse arengukava algatamisettepanekus:

  1. Energiavarustuse tagamine elektrimajanduses, soojusmajanduses, transpordisektoris, elamumajanduses ja kodumaiste kütuste tootmises.
  2. Majanduse energiamahukuse vähendamine (konkurentsivõimet kahjustamata) ja energiasäästu suurendamine.
  3. Energiajulgeoleku suurendamine energia tootmiseks vajaliku ärikeskkonna, energiainfrastruktuuri ja ühenduste arendamise kaudu.


Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad