ENMAK 2030. Eesti energiamajanduse teekaardid

Artikkel ENMAK 2030. Eesti energiamajanduse teekaardid on loodud kirjeldamaks ning välja selgitamaks Eesti jaoks optimaalseimat energiamajandusstsenaariumit. Tegemist on meetmete paketiga ENMAK 2030+ strateegiliste eesmärkide täitmiseks. 1

Teekaartide koostamise alus

„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK 2030, arengukava või eelnõu) koostamise ettepanekus on kirjeldatud lahendamist vajavad energiamajanduse valdkondlikud probleemid 2,3:

1) Elektrimajanduses optimaalse, Eesti vajadustest lähtuva elektritootmisportfelli loomine; tipunõudluse rahuldamine Eestis asuvate tootmisvõimsustega või ühendustega naabritega; kas ja kuidas saab riigi energiapoliitika soosida uute tootmisvõimsuste rajamist, seejures tuleb stsenaariumide koostamisel arvestada mh kohalike primaarenergiaressursside saadavust ning rangema ja leebema kliimapoliitika mõjusid;
2) Soojusmajanduses mh kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkuse tagamine, turupõhisema hinnaregulatsiooni saavutamine, kohaliku omavalitsuse rolli tugevdamine;
3) Kütusemajanduses mootorikütuste importkütustest, sh fossiilkütustest sõltuvuse vähendamine ja gaasi varustuskindluse tagamine;
4) Transpordisektoris taastuvenergia väike osakaal transpordis kasutatavate kütuste hulgas ning ebapiisav süsinikumahukuse kahanemine transpordis kasutatavate kütuste tarneahelas;
5) Elamumajanduses elamufondi suur energiakulu, ebatervislik sisekliima, eluasemekeskkonna planeerimise ebaefektiivsus.
 
 

Energiamajanduse probleemide lahendamiseks ja ENMAK 2030 eesmärkide täitmiseks välja pakutavate meetmete ja tegevuste välja töötamine toimus kokkuvõtvalt järgmistes ( joonis 1) sammudes 4,5:

1) energiamajanduse valdkondlike probleemide ja eesmärkide sõnastamine ENMAK 2030 koostamise ettepanekus;
2) probleemide lahendamiseks ja eesmärkide täitmiseks töötati välja meetmed ja tegevused (kirjeldati ENMAK 2030 KSH programmis lisas 1) ning nende erineva võimaliku rakendamise mahu (mh energiasäästu saavutamise) ja riigipoolse sekkumise (panustamise) alusel valdkondade stsenaariumid.
3) valdkondade stsenaariumide mõjude hindamine mõjukriteeriumide näitajate alusel: maksumus riigisektorile aastani 2030; energiajulgeoleku ja varustuskindluse prognoos aastani 2030; majandusmõju analüüs; kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete prognoos aastani 2050; olelusringianalüüsi alusel võrdluses Euroopa vastavate keskmiste näitajatega mõju ökosüsteemide kvaliteedile, globaalsele soojenemisele, ressursikasutusele ja tervisele; maastikumuutuse visualiseerimine, meetmete ja tegevuste mõju Natura kaitsealade võrgustikule;
4) valdkondade stsenaariumide kombinatsioonide (5x3x3x3=135) ehk teekaartide koostamine.
5) valdkondade stsenaariumide mõjude summeerimine teekaartides;
6) teekaartide paremusjärjestamine kõigi mõjukriteeriumide näitajate alusel, parima teekaardi ehk optimaalseima energiavarustuse stsenaariumi tuvastamine ja seeläbi meetmete ja tegevuste loetelu, nende rakendatavuse mahu täpsustumine;
7) sensitiivsusanalüüs kõigi elektritootmise stsenaariumide ja teiste valdkondade Sekkuvate (ehk riigisektori maksimaalse panustamise) stsenaariumide kombinatsioonidele International Energy Agency ehk Rahvusvahelise Energiaagentuuri (edaspidi IEA) kolme stsenaariumi Current Policies, New Policies, 450 Scenario6 kütustehindade ja CO2 hinna prognooside alusel aastani 2030.

Joonis 1. ENMAK 2030 eesmärkide täitmiseks välja pakutavate meetmete ja tegevuste välja töötamine sammudena 49,50

Teekaartides kasutatud ENMAK 2030 meetmed

Tutvumiseks vaadata tabelit 1. 7,8

Tabel 1. Teekaartides käsitletud ENMAK 2030 meetmed (v.a 1.3, 1.4, 1.6, 2.9) 51,52

Teekaartide koostamise alusuuringud

ENMAK 2030 valdkondade meetmete ja nende erinevas mahus rakendamise stsenaariumide välja töötamine toimus kahes etapis 9,10:

 
I - Alusuuringute ja analüüside teostamine täpsustamaks Eesti energiaressursside ja energiasäästu potentsiaali (detsember 2012-september 2013):
 
II - Valdkondade meetmete välja pakkumine ja nende alusel stsenaariumide väljatöötamise kohta aruannete koostamine (september 2013-veebruar 2014):

Nimetatud alusuuringute ja valdkondade stsenaariumide aruannete alusel käsitletakse käesolevas KSH aruandes kavandatud ENMAK 2030 meetmete alusel välja töötatud stsenaariumide keskkonnamõju olulisust. Täpsemalt kirjeldab stsenaariumide saamist ja mõju hindamist joonis 2. 11,12

Joonis 2. 2030 valdkondade stsenaariumide kombinatsioonide saamise ja võrdlemise ülesehitus ja metoodika. 53,54

Alternatiivide ehk teekaartide võrdlemise kriteeriumid ja indikaatorid

ENMAK 2030 kavandatud meetmete ja tegevuste ning nende erineva rakendamise mahu analüüsiks kasutati erinevaid sisendandmeid ning 2015-2030 mõjunäitajaid, mis on toodud KSH aruande Lisas 4 ja ptk 5 skeemil 1, mis on samuti nähtav jooniselt 2. 13,14

Irje Möldre (KSH ekspert, Eesti Arengufond) määras kriteeriumid ( tabelis 2 mõju vähenemine looduskeskkonnale ja mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele ja varale energiajulgeoleku tagamisel, majanduse konkurentsivõime paranemisel, tervisemõju vähenemisel aastaks 2030) ja olulise mõju indikaatorid (arvestades KSH programmile laekunud ettepanekuid ning topeltarvestuse vältimist), mille alusel alternatiive võrrelda. Lisaks KeHJS §4015 nõuetele tulenevad mõju hindamise kriteeriumid 16,17:

1) ENMAK 2030 eelnõus kirjeldatud üld-, strateegilistest ja alameesmärkidest;
2) Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest;
3) Euroopa puhta õhu programmis seatud eesmärkidest;
4) Täna energiamajanduses loodusvarade kasutamise tekitatavate heitkoguste probleemsusest ning olulisusest.

Tabel 2. Energiamajanduse keskkonnamõju olulisuse indikaatorid alternatiivide võrdlemisel 55,56

Mõju prognoosimise meetodid

Mõju prognoosimine teostati neljas etapis, mis on kirjeldatud käesolevas peatükis. ENMAK 2030 valdkondade stsenaariumide keskkonnamõju olulisuse täpsustamiseks teostati tööd, milles kasutatud mõju prognoosimise meetodid kirjeldati ning saadud tulemused vormistati järgnevalt toodud aruannetes 18,19:

ENMAK 2030 eelnõus on varem, KSH programmi staadiumis kavandatud meetmete ja tegevuste nimetusi sisu oluliselt muutamata ümbersõnastatud ja muudetud on numeratsiooni. Lisaks on eelnõud täiendatud järgmiste meetmetega: gaasivarustuse tagamine, kütusevarude säilitamine, energeetikaalane väliskoostöö, teadus- ja arendustegevus, energeetikaalane haldusvõimekus. Nimetatud meetmed ja meede energiasääst muudes sektorites ei sisaldu meetmete erineva rakendamismahu alusel välja töötatud energiamajanduse Teekaartides ning nimetatud meetmetega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju on seetõttu hinnatud kvalitatiivselt. 20,21

Valdkondade stsenaariumide mõju prognoosimine

Konkurentsivõime prognoosimine

ENMAK 2030 valdkondade stsenaariumide konkurentsivõime hindamiseks pikas perspektiivis teostasid majandusmõju analüüsi Olavi Grünvald (Finantsakadeemia OÜ) ja Aivo Lokk (Väärtusinsener OÜ) töötades välja konkurenstivõime mõõtmiseks majanduse seisundi indeksi ja ressursimahukuse indeksi. Majanduse seisundi ja ressursimahukuse indeksid on leitud stsenaariumite tulemustele kaalude andmise kaudu. Konkurentsivõime koondindeksit on võimalik arvutada nimetatud alamindeksite kombinatsioonina. Indeksid on koostatud ja kasutatavad ainult ENMAK 2030 stsenaariumite koondmõju hindamiseks ja stsenaariumite omavaheliseks võrdluseks. Majandussektorite tootmismahtude mõju hindamiseks makromajandusele (lisandväärtus, sisemajanduse koguprodukt (SKP), väliskaubanduse saldo, tööhõive) kasutati metoodikat, mis põhineb majanduse sümmeetriliste sisend-väljund tabelite koefitsientidel. Majandusmõju analüüsis on kasutatud Statistikaameti koostatud Eesti 2010 aasta sümmeetrilise sisend-väljundtabelit, mis toob ära toodete pakkumise/kasutamise väärtused miljonites eurodes. Sisend-väljund tabelites on 65 sektorit, millest sobivad (st mõjutatud sektorid) välja valiti. 22

Majanduse seisundi indeksi koostamiseks arvutati majandusnäitajate muutused võrreldes baasprognoosiga. Indeksis kasutati näitajate keskmisi muutusi vaadeldud perioodidel (2015-2030 ja 2015-2050). Ressursikasutuse ja keskkonna (primaarenergia- ja fossiilse energia tarbimine, CO2 emissioon) näitajate prognoosid on tehtud valdkonna ekspertide poolt. Ressursikasutuse indeksis on need näitajad suhestatud SKP-sse. Indeksite koostamisel anti igale indeksi komponendile kaal, mis põhinevad aruande koostajate hinnangutel. 23

Keskkonnatasusid valdkondade stsenaariumide majandusmõju analüüsis ei arvestatud. Balmoreli mudeli sisendina elektritootmise stsenaariumides pole keskkonnatasude arvestamine võimalik. Keskkonnatasude kasv aastani 2030 polnud majandusmõju analüüsi koostamise ajal teada. Keskkonnatasude muutuste mõju, nafta ja CO2 hinna mõju Eesti põlevkivitööstuse jätkusuutlikkusele ning põlevkivitööstuse laiemat mõju riigi tuludele, tööhõivele ja Eesti majanduse lisandväärtusele on eraldi analüüsitud. Töös analüüsiti põlevkivitööstuse võimalikke arengustsenaariumeid. Pikaajalises perspektiivis (aastal 2035) panustaks põlevkivi tööstusharu jätkusuutlikus stsenaariumis riigi kogutuludesse 5,1 %, samal ajal kui pikaajalise hääbumise korral jääks vastav näitaja 2,5% juurde ja väheneks tulevikus veelgi. Jätkusuutlikus stsenaariumis suureneks põlevkivitööstuse pikaajaline mõju tööhõivele ja tööstuse osatähtsus kogu Eesti lisandväärtusest tõuseks 6 %-ni. 24

Kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete prognoosimine

Marek Maasikmets ja Tanel Laasma (EKUK) prognoosisid valdkondade stsenaariumidega kaasnevate atmosfääri peenosakeste PM2,5 ja muude õhusaasteainete leviku ning kasvuhoonegaaside tõttu õhukvaliteedi muutused ajavahemikule 2012-2050. Elektritootmisel arvutati välja kasvuhoonegaaside (CO2, CH4 ja N2O), NOx, SO2 ja PM2.5 heitkogused. Soojavarustusel arvutati välja kasvuhoonegaaside (CO2, CH4 ja N2O), NOx, SO2, PM2.5, LOÜ ja HCB heitkogused. Põlevkiviõli tootmisel arvutati välja kasvuhoonegaaside (CO2, CH4 ja N2O), NOx, SO2, PM2.5, LOÜ, H2S ja PAH heitkogused. Euroopa Liidu tasandil on rakendatud kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks kaht peamist poliitikasuunda: direktiiviga 2003/87/EÜ kehtestatud Euroopa Liidu heitkoguste kauplemise süsteem (ETS – Emissions Trading Scheme) ja otsusega 406/2009/EÜ kehtestatud jagatud kohustuse otsus (käsitleb kõiki KHG heitkoguseid, mis ei ole kaetud ETSiga, ehk siis nonETS heitkogused). Kuna Eesti puhul võivad nonETS heitkogused vastavalt otsusega 406/2009/EÜ paika pandud KHG heitkogused suureneda aastatel 2013-2020 maksimaalselt 11% võrreldes 2005. aastaga, siis prognoositi ETS ja nonETS KHG heitkogused aastani 2050. 25

Saasteainete hajumisarvutused teostati kasutades selleks Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi Airviro modelleerimiskeskkonna Euleri advektsiooni-difusiooni võrgustikmudelit. Saasteainete hajumisarvutustel kasutati Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemis sisalduvaid heitkoguste andmebaase (Keskkonnaagentuuri 2012.a. Õhu saasteallikate infosüsteemi ametlikud andmed - keskkonnaluba omavate käitised, kodumajapidamised e. kohtküte, transport), seireandmeid ning Euleri advektsiooni-difusiooni võrgustikmudelit. Transpordi hajumisarvutustes kasutati SEI Tallinn (Mari Jüssi poolt teostatud heitkoguste arvutused Copert mudeli lähteandmete alusel) esitatud transpordi heitkoguseid, mida kombineeriti Keskkonnaagentuuri 2012.a. ametlike heitkogustega ning andmed teedevõrgustiku, liiklustiheduse ja sõidukite liikumiskiiruse kohta pärinevad Eesti Keskkonnauuringute Keskuse andmebaasist. Eeldati, et olulisemate saasteallikate asukohad ei muutu. 26

Ülipeente osakeste PM2,5 tervisemõju prognoosimine

Hans Orru (Tartu Ülikooli tervishoiu instituut) teostas ENMAK 2030 valdkondade stsenaariumidega eeldatavalt kaasneva tervisemõju muutuste hindamise kasutades saasteindikaatorina ülipeeneid osakesi. Tervisemõju hindamiseks koguti andmed rahvastiku, suremuse, ülipeente osakeste õhusaaste ekspositsiooni ja selle riskitasemete kohta. Lähtuti rahvusvaheliselt tunnustatud ja eelnevalt kasutatud metoodilistest põhimõtetest. Praeguse suremuse iseloomustamiseks kasutati 2011. a andmeid kogusuremuse erinevates asustusüksustes, milleks tehti samuti päring Statistikaametile. Ülipeente osakeste ekspositsioonina kasutati modelleeritud ülipeente osakeste (PM2,5) sisaldusi. Modelleerimisruudustikuna kasutati sama 1x1 km ruudustikku, mis oli aluseks 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmestikule. Õhusaastetasemete modelleerimiseks kasutati AirViro tarkvara, mis on välja töötatud Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt. Modelleerimised viis läbi Marek Maasikmets ja Tanel Laasma (EKUK). Ülipeente osakestega kokkupuutest tulenevate varajaste surmade juhtude arvutamisel kasutati juhtumite arvutamiseks kasutati järgnevat valemit 27:

              ΔY=(Y0 × pop)×(eβ×x -1)

kus Y0 on algne suremus; pop eksponeeritute hulk; β ekspositsiooni ja toime funktsioon (relatiivne risk saasteühiku kohta) ning X arvatav saasteaine ekspositsioon (kontsentratsioon). Juhtumid arvutati absoluutarvuna eri asustusüksustes üle 30-aastastel elanikel (lähtudes eeldusest, et antud vanusest nooremad isikud ei ole piisavalt kaua püsivale õhusaastele eksponeeritud olnud, et negatiivsed pikaajalised mõjud avalduda saaksid). 28

Keskkonnamõju olulisuse prognoosimine programmiga Simapro

Valdkondade stsenaariumide keskkonnamõjude olulisuse modelleerimiseks on kasutatud olelusringi hindamise meetodit (LCA) ning vastavat tarkvara - SimaPro 8.0.3.14 Analys versiooni ja Ecoinvent andmebaasi. Modelleerimise eesmärgiks oli välja selgitada valdkondade stsenaariumide keskkonnamõjud aastal 2030 ning võrrelda neid Eesti energiamajanduse tänase olukorraga ning Impact 2002+ meetodis kasutatava Euroopa keskmise väärtusega. Selleks selgitati välja kohalike kütuste tootmisel ja energia tootmisel kasutatavad energiaressursid ning modelleeriti kütuste tootmise, transpordi, energia tootmise protsessid sidudes neid konkreetsete energiatehnoloogiatega ja transpordiviisidega. Seejärel modelleeriti energia lõpptarbimine, kus eelnevas etapid modelleeritud energiatoodangut täiendatakse edastamise, muundamise ja jaotamise protsessidega ning nendes protsessides tekkivate kadudega. Stsenaariumide võrdlus ja keskkonnamõjude arvutus teostati Impact 2002+ meetodi versiooniga 2.11 ning eraldi nii ühe tarbitud ühiku (1 kWh soojus- või elektrienergiat, 1 pkm või 1 tkm) kohta kui ka stsenaariumide kogumahu kohta, samuti ühe Eesti elaniku kohta. Selleks jagati stsenaariumide kogumaht prognoositava rahvaarvuga, mis on 2030. aastal 1 279 865. 29

Kõikide stsenaariumide tulemused saadi 15 mõjukategoorias, mis teisendati nelja kahjukategooriasse. Mõjukategooria on keskkonnamõju liik, millega on võimalik suhestada uuritava süsteemi olelusringi inventuur-analüüsi tulemusi. Mõjukategooria indikaator on mõjukategooria koguseline väärtus. Impact 2002+ mõjukategooriad on kantserogeensed ühendid (Carcinogens), mittekantserogeensed ühendid (Non-carcinogens), hingamisteid kahjustavad anorgaanilised ühendid (Respiratory inorganics), ioniseeriv kiirgus (Ionizing radiation), osoonikihi hõrenemine (Ozone layer depletion), hingamisteid kahjustavad orgaanilised ühendid (Respiratory organics), öko toksilisus veekeskkonnale (Aquatic ecotoxicity), ökotoksilisus pinnasele (Terrestial ecotoxicity), pinnase hapestumine ja toitainetega rikastumine (Terrestial acidification / nutrification), maa hõivamine (Land occupation), veekeskkonna hapestumine (Aquatic acidification), veekeskkonna eutrofeerumine (Aquatic eutrophication), globaalne soojenemine (Global warming), taastumatud energiaallikad (Non-renewable energy) ja mineraalide kaevandamine (Mineral extraction). Kui mõjukategooriad väljendavad esmast mõju keskkonnale, siis sihtpunkti kahjukategooriad väljendavad lõplikku tulemust: kahju inimtervisele (Human health), öko-süsteemidele (Ecosystem quality), ressurssidele (Resources) ja kliimamuutusele (Climate change). 30

Kõige viimases etapis viidi läbi normaliseerimine ja kaalumine ning saadi kokkuvõtlikud tulemused kõigi stsenaariumide kohta üksikpunktidena (Pt) võrdlusena Euroopa vastavate keskmistega ( joonis 3). 31

Joonis 3. ENMAK 2030+ stsenaariumite modelleerimise, omavahelise võrdlemise ja keskkonnamõjude olulisuse hindamise protsess tarkvaraprogrammiga SimaPro ning hindamismeetodiga Impact 2002+

SimaPro_Impact2002

Mõju prognoosimine energiajulgeolekule

Eesti Vabariigi Välisministeeriumi Euroopa Liidu energiajulgeoleku käsitluse kohaselt puudub energiajulgeolekul siiani kindel kokkulepitud mõiste ja metoodika selle hindamiseks. Erinevad riigid ja organisatsioonid määratlevad energiajulgeolekut erinevalt, kuid üldjuhul mõistetakse seda mõnes järgnevas tähenduses: varustuskindlus, sõltumatus impordist, infrastruktuuri julgeolek, tarnijate stabiilsus ja paljusus, energiaallikate mitmekesisus. Eesti jaoks on olulisim energiajulgeolek kui ELi ühtse energiapoliitika osa. Liikmesriikide ja Euroopa Liidu kui terviku energiajulgeolekut mõjutavad menetletavad siseturu ning kliima- ja energiapoliitika õigusaktide eelnõud. Euroopa Liidu energiajulgeoleku tagamiseks on vajalik tarnijate mitmekesistamine, täiendavate energiaühenduste rajamine liikmesriikide vahel ja toimiva energiaturu loomine Euroopa Liidus. 10. novembril 2010 Euroopa Komisjoni poolt avaldatud Energiastrateegia ja 17. novembril 2010 avaldatud Infrastruktuuri teatis koos energiaturu toimimist tagava 3. energiapaketi rakendamisega ning 7.09.2011 avaldatud EL-i energiapoliitika välismõõtme teatis on peamised vahendid selle eesmärgi saavutamiseks. Oluline on energiaprojektide finantseerimise seos uue finantsperspektiiviga 2014-2020. 32

ENMAK 2030 ettevalmistamisel tegutses varustuskindluse töögrupp. Töögrupi tegevuse tulemus on vormistatud aruandes “Energiajulgeolek. ENMAK uuendamise eeltöö”. Energiajulgeoleku indikaatorid on täpsustatud ja vastavad arvutused teostatud valdkondade stsenaariumide kohta aastal 2030. Arvutuste tulemused on esitatud ja arvestatud Teekaartide mudelis valdkondade stsenaariumide kombinatsioonide võrdlemisel. 33

Valdkondade stsenaariumide kombinatsioonide mõju prognoosimine

Eesti Arengufondi eksperdid koostasid arvutussüsteemi programmis MS Excel ning sisestasid vajalikud algandmed (KSH aruanne, lisad 5-9), mille abil valdkondade stsenaariumid liita kombinatsioonideks summeerides nende mõjude indikaatorite väärtused. Loodud Exceli tabelarvutus nimetati ENMAK 2030 Teekaartide mudeliks, millele koostati lisaks kasutusjuhend ( KSH aruande lisa 4). 34

Mudel võimaldab tulemuste seast eemaldada kombinatsioonid, mis ei täida aastaks 2020 seatud energia lõpptarbimise eesmärki ning õhusaasteainetele seatud piirkoguste eesmärke. Lisaks saab välistamise alusena kasutada kasvuhoonegaasidele seatud eesmärkide mitte täitmist, kombinatsioone saab reastada ka iga indikaatori väärtuste alusel. 35

Kombinatsioonide reastamine

Teekaartide mudelis kasutatud sisendite ja indikaatorite, samuti kombinatsioonide reastamise metoodika täpsustamise osas küsiti, saadi ja arvestati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Energeetikanõukogu liikmete tagasisidet. KeHJS §3436 kohaselt koostab KSH ekspert KSH programmi ja aruande koostöös strateegilise planeerimisdokumendi koostajaga. Kombinatsioonide reastamiseks kasutatud metoodika osas Majandus- ja Kommunikatsioonil KSH aruande koostamise ajal vastuväiteid ei olnud. 37

ENMAK 2030 teekaartide võrdlemiseks otsustati kasutada kohandatud metoodikat, mille järgi: iga indikaatori puhul kombinatsioonid paremusjärjestatakse ning seega saavad kõik kombinatsioonid kohapunktid. Kõikide indikaatorite kohta saadud kohapunktide järjestuste alusel saadakse kombinatsioonide üldjärjestus ehk leitakse kombinatsioon, mis on kõiki indikaatoreid arvestades parim. 38

Kõik indikaatorid, mida stsenaariumide mõju hindamisel kasutati täna oluliste mõjude vähendamise kirjeldamiseks meetmete ja tegevuste tulemusel aastaks 2030, on riigi seisukohalt ENMAK 2030 eesmärkide täitmisel võrdselt olulised. Seetõttu polnud vajalik ka indikaatorite kaalumine. 39

Eeldatav mõju keskkonnaseisundile

Eeldatav mõju keskkonnaseisundile on iga olulise mõju indikaatori kohta saadud valdkondade stsenaariumide mõjude summeerimisel saadud kombinatsioonides ehk teekaartides. Käesolevalt on käsitletud indikaatorite väärtusi kombinatsioonides aastal 2030 ning kasvuhoonegaaside koguseid aastal 2050. 40

Keskkonnamõju näol on tegu eeldatavalt kaasneva vahetu või kaudse mõjuga inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Mõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus 41 nimetab keskkonnamõju ümber keskkonnahäiringuks (see on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sh keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile). Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §3 sätestab, et oluline keskkonnahäiring tekib keskkonnakvaliteedi piirväärtuste ületamisel; saastatuse põhjustamisel; keskkonnakahju ja olulise keskkonnamõju põhjustamisel ning olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustiku alale. 42

Mõju olulisus võrdluses keskmise eurooplasega

Mõju hindamise käigus modelleeriti valdkondade stsenaariumide keskkonnamõju olulisus võrreldes energiamajanduses kasutatud ressursse, tekkivaid kasvuhoonegaaside koguseid, ohustatavat liikide arvu ning mõju tervisele Eesti elaniku ja Euroopa elaniku kohta. Võrdluse alusel ( joonis 4) võib nentida, et Eesti elanik võrrelduna keskmise eurooplase tänasel päeval ning aastal 2030 kasutab oluliselt rohkem ressursse. Ressursside kasutusel tekib vastavalt rohkem kasvuhoonegaase, on suurem ohtu sattuvate liikide arv ning negatiivne mõju tervisele. 43

Kõikide arengustsenaariumite korral on Eestis avalduvad mõjud suuremad kui Euroopa Liidu liikmesriikides keskmiselt. Kõige suurem on erinevus Põlevkivi ja TE++ stsenaariumite korral. Viimase korral jääb EL-i keskmine kättesaadavasse kaugusesse ning ei ole välistatud, et andmete täiustamisel võib vahe veelgi väheneda. Uuringu käigus selgus, et kui jätta erandina välja Põlevkivi stsenaarium, siis on näiteks 1 kWh elektrienergia tootmine Eestis (1,4 – 1,8*10-4 Pt/kWh) täiesti võrreldav elektri tootmisega teistes Euroopa riikides. Jooniselt 4 võib näha, et üks keskmine eurooplane avaldab kõige suuremat mõju keskkonnale läbi transpordi. Aastal 2030 ilmnevad kõige suuremad keskkonnamõjud elektrimajanduse Põlevkivi (PK+UG) stsenaariumis. Elektrimajanduses on keskkonnale kõige paremaks Taastuvenergia++ stsenaariumi realiseerumine, soojusmajanduses ja transpordisektoris sekkuvad stsenaariumid ( joonisel 4 Energiaühistud 2030 ja TP 2030). 44

Joonise 4 põhjal mõjutab inimtervist kõige enam energia- ja kütuste tarbimine soojusmajanduses ja transpordisektoris. Joonisel 4 esitatud tulemuste kohaselt on kõigis modelleeritud valdkondades ühe Eesti elaniku mõjud aastal 2012 ja aastal 2030 10-35 korda suuremad ühe eurooplase mõjudest aastal 2012. Tulemuse selgitamisel ja usaldusväärsuse kinnitamisel võib appi võtta võrdluseks mõõdikuna nt. Eesti ökoloogilise jalajälje suuruse, mis on maailma riikide seas esikümnes edestades ühtlasi peaaegu kõiki Euroopa riike. Eesti suure ökoloogilise jalajälje ⅔ ulatuses põhjustavad fossiilkütuste põletamisega kaasnev CO2 heide ja puidu kasutamine, modelleeritud valdkondade stsenaariumides on Eesti elaniku suur mõju võrdluses eurooplasega põhjustatud eelkõige fossiilkütuste varude ammendamisest ja kaasnevast kliimamuutusi põhjustavast CO2 tekkest, aga ka mõjust ökosüsteemi kvaliteedile peamiselt puidu kasutamisest tulenevalt. 45

Joonis 4. ENMAK 2030 elektri-, soojusmajanduse ja transpordisektori stsenaariumite (TE ja TE++ taastuvenergia stsenaariumid, MS mittesekkuv, VS vähesekkuv, TP teadmistepõhine) keskkonnamõjud normaliseeritult ja kaalutult ühe elaniku kohta võttes arvesse stsenaariumi kogumahtu. Võrdlusena on esitatud ka Baas stsenaariumite mõjud ühe Eesti elaniku kohta ning Euroopa 2012. a andmetel põhinevate vald¬kondlike stsenaariumite (EU 2012) keskkonnamõjud ühe eurooplase kohta.

Kombinatsioonidega ehk teekaartidega kaasnev keskkonnamõju

Valdkondade stsenaariumide kombinatsioone saadi kokku 135, st 3 transpordi × 3 hoonete ja soojusvarustuse × 3 biokütuste stsenaariumit × 5 elektritootmise stsenaariumit. Konkurentsivõimekava Eesti 2020 kohaselt peab energia lõpptarbimine aastal 2020 püsima 2010 aasta tasemel. Antud eesmärki täidab 15 kombinatsiooni, võrreldava tulemuse andsid veel 15 kombinatsiooni. Esimesed valitud 15 kombinatsiooni vastavad ühtlasi aastaks 2020 seatud eesmärgile SO2, LOÜ ja PM2,5 vähendamise osas, kuid 3 kombinatsiooni (elektritootmise PK&UG stsenaariumit sisaldavad) ei täida NOx 71 % vähedamise eesmärki aastaks 2030 võrreldes aastaga 2005. Ettevõtete tegevuskavade kohaselt on Narva elektrijaamades kavas lämmastikupüüdmisseadmete (deNOx) paigaldamine tolmpõletuskateldele aastaks 2015 ning võib eeldada siiski NOx vähendamisele seatud eesmärgi täitmist aastal 2020. Seega on võimalik kõiki elektritootmise stsenaariume käsitleda alternatiividena tänasele elektritootmisele. Siinkohal on toodud näitena Teekaartide mudeli (KSH aruande Lisa 4) väljavõte järjestatud 15 kombinatsioonist joonisel 6. 46

Tabelis esitatud Teekaartide järjestamise tulemuse kohaselt on esikohal ehk parimas teekaardis elektritootmisel taastuvenergia stsenaarium (TE taastuvenergia eesmärgi 50 % aastaks 2030 täitmine, kuid olemasolevates Narva elektrijaamades põlevkivi asendamine kivisöega) kombinatsioonis teiste valdkondade Sekkuvate (riigi poolse maksimaalse sekkumisega) stsenaariumidega. Valdkondade stsenaariumide koostamisel ja teekaartide võrdlemisel on arvestatud keskkonnakaitse eesmärkide, sihtväärtustega aastaks 2020 ja 2030, mis on kirjeldatud KSH aruande peatükis 3 (ptk 3). Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika ning Eesti keskkonnakaitse eesmärgid seavad keskkonnamõju vähendamisel mõõdetavad sihttasemed riigile, kuid mitte erinevatele majandussektoritele, sh energiamajandusele. Seega ei saa võrrelda energiamajanduses kavandatud meetmete tulemusel saavutatavat keskkonnamõju vähenemist kogu riigile (sh teistele majandussektoritele) seatud kohustustega. Kuid kuna energiasektor ja transpordi energiakasutus on Eestis peamisteks kasvuhoonegaaside ja joonisel 6 esitatud õhusaasteainete tekitajateks, siis on riigi mõõdetavad kohustused (õhusaasteainete piirkogused ja KHG vähendamise eesmärgid toodud KSH aruande ptk 8.3.1) kasutatavad indikatiivsena. ENMAK 2030 parima teekaardi, PK&UG ja Sekkuvate stsenaariumide teekaardi ning Baas stsenaariumi (ehk elektritootmise LIB ja teistes valdkondades mittesekkuvate stsenaariumide kombinatsioonid) õhusaasteainete trendid aastail 1990-2050 on toodud KSH aruande peatüki 8.3.1 joonistel 2-4 ( joonis 7, joonis 8, joonis 9 ja kasvuhoonegaaside trendid aastail 1990-2050 on toodud joonisel 5 ( joonis 10). 47

Joonis 5. Väljavõte ENMAK 2030 Teekaartide järjestusest ENMAK 2030 Teekaartide mudelis.

Joonis 6. ENMAK 2030 teekaartide võrdlus keskkonnamõju olulisuse indikaatorite alusel aastal 2030.

Joonis 7. NOx heide aastail 1990-2050 ENMAK 2030 parimas teekaardis, PK&UG ja Sekkuvate stsenaariumide teekaardis ning Baas stsenaariumis (elektritootmise LIB stsenaarium ja teiste valdkondade mittesekkuvad stsenaariumid) 63, Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Elektritootmise-, põlevkiviõli tootmise-, soojusvarustuse- ja transpordi energiakasutuse stsenaariumidega kaasnevate atmosfääri peenosakeste PM 2,5 ja muude õhusaasteainete leviku ning kasvuhoonegaaside tõttu õhukvaliteedi muutuste prognoosimine ajavahemikule 2012-2050

Joonis 8. SO2 heide aastail 1990-2050 ENMAK 2030 parimas teekaardis, PK&UG ja Sekkuvate stsenaariumide teekaardis ning Baas stsenaariumis (elektritootmise LIB stsenaarium ja teiste valdkondade mittesekkuvad stsenaariumid) 64, Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Elektritootmise-, põlevkiviõli tootmise-, soojusvarustuse- ja transpordi energiakasutuse stsenaariumidega kaasnevate atmosfääri peenosakeste PM 2,5 ja muude õhusaasteainete leviku ning kasvuhoonegaaside tõttu õhukvaliteedi muutuste prognoosimine ajavahemikule 2012-2050

Joonis 9. PM2,5 heide aastail 1990-2050 ENMAK 2030 parimas teekaardis, PK&UG ja Sekkuvate stsenaariumide teekaardis ning Baas stsenaariumis (elektritootmise LIB stsenaarium ja teiste valdkondade mittesekkuvad stsenaariumid) 65, Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Elektritootmise-, põlevkiviõli tootmise-, soojusvarustuse- ja transpordi energiakasutuse stsenaariumidega kaasnevate atmosfääri peenosakeste PM 2,5 ja muude õhusaasteainete leviku ning kasvuhoonegaaside tõttu õhukvaliteedi muutuste prognoosimine ajavahemikule 2012-2050

Joonis 10. ENMAK 2030 teekaartides KHG heide (mln t) 1990-2050 66, Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Elektritootmise-, põlevkiviõli tootmise-, soojusvarustuse- ja transpordi energiakasutuse stsenaariumidega kaasnevate atmosfääri peenosakeste PM 2,5 ja muude õhusaasteainete leviku ning kasvuhoonegaaside tõttu õhukvaliteedi muutuste prognoosimine ajavahemikule 2012-2050

Teekaartide reastamise kokkuvõte

ENMAK 2030 teekaartide reastamise kokkuvõte on toodud järgnevalt toodud (vt. ka tabel 3) loeteluna 48 :

  • valdkondade stsenaariumide kombinatsioone saadi kokku 135, millest 120 ei täida energia lõpptarbimise 2020 eesmärki ja 3 kombinatsiooni puhul ei vähene CO2 heitkogus 85% aastaks 2050 võrreldes aastaga 1990;
  • 15 kombinatsiooni ehk ENMAK 2030 Teekaarti võrreldi ja järjestati 23 mõjuindikaatori aastaks 2030 prognoositud väärtuste alusel saadud kohapunktide summasid reastades;
  • baasstsenaariumiks on elektritootmises LIB ehk Liberaalne (turuolukorras majanduslikult otstarbekaim viis energianõudluse täitmiseks) ja teistes valdkondades mittesekkuvad ehk riigipoolse minimaalse sekkumise stsenaariumid;
  • parimaks teekaardiks ehk optimaalseimaks energiavarustuse stsenaariumiks osutus indikaatorite alusel ( KSH aruande peatüki 8.3 tabel 8.1) valdkondade stsenaariumide kombinatsioon, milles rakenduksid riigipoolse maksimaalse panustamise stsenaariumid. Seejuures elektritootmisel Narva elektrijaamades kasutataks alates aastast 2020 kivisütt ja osaliselt uttegaasi, kuid uute fossiilkütustel töötavate tootmisvõimsuste rajamine põhineb ainult elektrienergia ja soojuse koostootmisel ning vaadeldaval perioodil kasvaks oluliselt tuuleenergia kasutus;
  • parima teekaardi elluviimisel on ajaperioodil 2015-2030 prognoositud riigi tegevuste maksumuseks 197 MEUR/a ja tuludeks 278 MEUR/a;
  • enim positiivset majandusmõju (suurima tuluga riigile) ja energiajulgeolekut (vähima importkütuste ja elektritoodangu osakaaluga) tagab aastani 2030 ENMAK 2030 teekaart, kus kombinatsioonis teiste valdkondade Sekkuvate ehk riigi maksimaalse panustamise stsenaariumidega kasutatakse elektritootmisel põlevkiviõlitootmise protsessis tekkivat uttegaasi;
  • täna ja tulevikus energiamajandusega seonduva tervisemõju peamiseks põhjuseks on puidu kasutamine kohtküttes
  • teostatud analüüside, uuringute ja mõju prognooside alusel kaasneks teekaartide elluviimisel enamuse indikaatorite osas (20 23-st) võrreldes aastaga 2012 aastaks 2030 positiivne mõju ehk tulemuste paranemine ( KSH aruande peatükk 8.3 tabel 8.1);
  • kolme indikaatori alusel avaldub kavandatud meetemete ja tegevuste rakendamisel oluline negatiivne mõju järgmiselt:
1) parimates teekaartides energiajulgeoleku seisukohalt imporditud kütuste ja elektritoodangu impordi osakaal kasvab oluliselt aastaks 2030
2) hävimisohus liikide arv vaadeldaval perioodil kasvab kõigi 135 teekaardi puhul võrreldes aastaga 2012.

Tabel 3. ENMAK 2030 KSH protsessi tegevused ja tulemused

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2014

Aruanne

Stsenaariumitega kaasneva õhukvaliteedi muutuste prognoos 2012-2050

2014

Aruanne

Õhusaaste tervisemõju

2014

Aruanne

Arengukavaga kaasneva mõju Natura hindamine

2014

Aruanne

Valdkondade stsenaariumitega kaasneva keskkonnamõju modelleerimine

2014

Ettekanne

Ülipeened osakesed (PM2,5)ja nende tervisemõju

2014

Ettekanne

ENMAK 2030+ valdkondade stsenaariumite keskkonnamõjude modelleerimine

2014

Ettekanne

ENMAK 2030 teekaartide järjestamine

Eelnõu

2014

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030

2014

Seletuskiri

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ kinnitamine“ juurde

2014

Aruanne

ENMAK 2030 eelnõule laekunud ettepanekud

2014

Aruanne

ENMAK 2030 valdkondade meetmete elluviimiseks vajalik indikatiivne teadus- ja arendustegevuse kaardistus

2014

Aruanne

Energiamajanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegiline hindamine

2014

Aruanne

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm

2014

Protokoll

Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu

2014

Aruanne

KSH aruande Lisa 3. ENMAK 2030 KSH aruandele laekunud ettepanekute arvestamine

2014

Mudel

ENMAK 2030. Teekaartide mudel

2014

Juhend

ENMAK 2030 teekaartide mudel. Juhend

2014

Mudel

ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüs. Arvutusmudel

2014

Kokkuvõte

ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüsi kokkuvõte

2014

Analüüs

ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüs

Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

Viited


  1. Möldre, I. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm.
  2. Möldre, I. Eesti Arengufond. “Energiamajanduse arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegiline hindamine.
  3. Eesti Arengufond. ENMAK 2030 teekaartide järjestamismudeli kasutamise juhendmaterjal.
  4. International Energy Agency. IEA stsenaariumid.
  5. Riigi Teataja. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus.
  6. Riigi Teataja. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus.
  7. Keskkonnaagentuur. Estonian Informative Inventory Report 1990-2012.