ENMAK 2030. Elektrivõrkude stsenaariumid

Käesolev artikkel käsitleb Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) elektrivõrkude stsenaariume. Täpsemalt on stsenaariumite algeeldustest ning arvutustulemustest võimalik lugeda aruandes Aruanne energiamajanduse arengukava elektrimajanduse(elektrivõrgu) tegevuskava koostamisest. Elektrivõrkude ENMAK stsenaariumitega seonduvate elektritootmise ENMAK stsenaariumitega on võimalik tutvuda artiklis Elektritootmise- ja võrkude ENMAK stsenaariumid.

Üldeeldused

Lähteolukord

2012. aastal oli Eestis elektri tarbimine 7,23 TWh, netoeksport 2,24 TWh ning kadu elektri üle kandmisel ja jaotamisel oli 12,16% ehk 0,879 TWh.

Kolme suurima jaotusvõrguettevõtte SAIDI näitajad on järgmised: Elektrilevi OÜ, 188; Imatra Elekter AS, 26,1 ja VKG Elektrivõrgud OÜ 6,66.

Stsenaariumid

Elektrivõrkude stsenaariumite raames on analüüsitud vajalikke investeeringuid nii põhi- kui jaotusvõrkudesse. Investeeringute maht põhivõrku tuleneb peamiselt vajadusest rajada uusi ülekandeliine tänu elektritootmisvõimsustele, lähtuvalt elektritootmise stsenaariumitest.

Jaotusvõrkudesse investeerimist on uuritud jaotusvõrgu talitluskindluse näitajate baasil ning jaotatud kolmeks stsenaariumiks: Mittesekkuv, Reaalne ja Panustav

Investeeringud jaotusvõrku

Elektrivõrkude stsenaariumite lõikes tehakse erineva kaaluga investeeringuid jaotusvõrkudesse. Suuremate investeeringute eesmärk on suurendada kaabelvõrgu osakaalu jaotusvõrkudest ning seeläbi suurendada jaotusvõrkude ilmastiku- ja varustuskindlust. Investeeringute mahtu jaotusvõrkudesse ja vastavalt tulenevat kaabelvõrgu osakaalu võib jälgida tabelis 1 

Tabel 1. Investeerinud jaotusvõrku stsenaariumite lõikes ja tulenev kaabelvõrgu osakaal3,4

Meetmed ja tegevused

Alljärgnevalt on kirjeldatud Elektrivõrkude stsenaariumitega seonduvad meetmed ja tegevused. Tegevustega tutvumiseks ja nende kommenteerimiseks klõpsake vastava meetme lingil.

1.2. Elektrienergia tõhus ülekanne sh
 
1.2.1 Võrguteenuste kvaliteedi tõstmine (standardite EVS-IEC 60038, EVS-EN 50160, IBC 61000 nõuete täitmine)
1.2.2 Õhuliinide asendamine ilmastikukindlate lahendustega jaotusvõrgus
1.2.3 Uute 330 kV (Sindi-Riia ja Sindi-Harku) liinide rajamine
1.2.4 Uute elektrijaamade liitumiste rajamine (110 kV, 330 kV)
1.2.5 Uute tehniliste lahenduste (aruka võrgu lahendused; iseseisva sagedusega võrguna töötamine st. töötamine lahtiühendatuna võrgust või töötamine lühiajaliselt võrgust väljalülitamise korral) ja muude meetmete kasutuselevõtt (arveldamine tunnibilansi alusel, ülekandetariifi muutus püsi- ja muutuvkulusid arvestavaks)

Stsenaariumite tulemused

Muutused katkestuskahju vähenemisest ja varustuskindluses

Jaotusvõrgu kaabelvõrgu arendamiseks tehtud investeeringute tõttu ei suurene mitte ainult varustuskindlus, vaid ka väheneb kahju, mis tekib tarbijatele katkestuste ajal. Nimetatud muutuste suurusi stsenaariumite lõikes võib jälgida tabelis 2 .

Tabel 2. Stsenaariumite oodatavad tulemused5,6

Muutused energiatõhususes

Elektrivõrkude stsenaariumite vaheline energiatõhususe muutus tuleneb kadude erinevusest stsenaariumite lõikes. Kadusid ja vastavat energiatõhususe muutust võib jälgida tabelis tabelis 3 

 

Tabel 3. Energiatõhususe muutus elektrivõrgu stsenaariumite lõikes7,8

Maksumuse hinnang

Elektrivõrkude stsenaariumite maksumus tuleneb peamiselt investeeringu- ja hoolduskuludest elektrivõrku. Maksumused on toodud tabelis 4 .

Tabel 4. Stsenaariumite maksumused9,10

Välismõjud

Välismõjusid hinnatakse elektrivõrgu stsenaariumites peamiselt vähenenud katkestuste ajaga seonduva kahjude vähenemisega. Väliskuluks on hinnanguliselt 147 tuhat eurot minuti kohta avariilise katkestuse kohta ning 86 tuhat eurot minuti kohta plaanilise katkestuse kohta. Vastavalt stsenaariumite tulemusele (SAIDI näitajale) tuleneb stsenaariumipõhine kulu.

Hinnang majandusmõjule

Hinnangut elektrivõrkude stsenaariumite majandusmõjule kirjeldab tabel 5 . Stsenaariumite mõju lühikirjeldus on nähtav alljärgnevalt1,2:

1. Väliskaubandus: investeeringud toovad kaasa impordi kasvu, võrgukadude vähenemine elektri müügi ehk ekspordi kasvu => netomõju väliskaubandusele siiski negatiivne.
2. Investeeringute mõju ehitussektori (võrkude ehitus) kaudu.
3. Ostujõu muutus: võrgukadude vähenemine mõjutab positiivselt (sh ettevõtete kasumit), kuid investeeringute maksumus kandub võrgutasudesse ja ostujõu muutus on kokkuvõttes negatiivne.
4. Mõju valitsussektori tuludele: toetusi ei maksta, investeeringud mõjutavad positiivselt, ostujõu muutus aga negatiivselt riigi maksutulusid.
5. Tööhõive kasv on seotud tehtavate võrguinvesteeringutega.
6. Positiivne mõju keskkonnale avaldub elektritootmise kaudu ja otse võrgu stsenaariumitele ei ole allokeeritud.

 

Tabel 5. Stsenaariumite majandusmõju hinnang - Elektrivõrgud 2015-203011,12

Stsenaariumite ettekanded

Kuupäev

Ettekande nimi ja esitaja

Ettekande esitamise koht

03.2014

'''Vali, L. Elektrimajanduse stsenaariumid '''

ENMAK 2030+ tutvustamiskoosolekud

03.2014

Grünvald, O. ENMAK 2030 majandusmõjude analüüs

ENMAK 2030+ tutvustamiskoosolekud

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2013

Uuring

Elektrivõrgu tänane olukord. Võimalikud arengustsenaariumid.

2013

Uuring

Elektrilevi OÜ kesk-ja madalpingevõrgu varustuskindluse näitajad ja muutuste mõjurid erinevates varustuskindluse piirkondades üleminekul kaablivõrgule.pdf‎ .

2014

Raport

Eesti pikaajalised elektritootmistsenaariumid

     

Viited


  1. Grünvald, O.; Lokk, A. ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüs, Tallinn 2014.↩︎
  2. Grünvald, O.; Lokk, A. ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüs. Arvutusmudel, Tallinn 2014.↩︎
  3. ENMAK 2030. Elektrivõrgu stsenaariumite aruanne, 04.09.2014.↩︎
  4. ENMAK 2030. Elektrivõrkude stsenaariumite tulemused, 04.09.2014.↩︎