Emissioonikaubandus

Artikkel Emissioonikaubandus kirjeldab kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi.

Üldist

Vastavalt Kyoto protokolli artiklile 17 on kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine rahvusvaheline arveldamise süsteem, mis võimaldab konventsiooniosalistel saavutada Kyoto protokolli sihtarvuga määratud heitkoguseid kvootide ostmise-müümisega. Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine on Kyoto protokolli paindlik vahend, mis annab Eestile täiendavaid võimalusi osaleda kliima-alases rahvusvahelises koostöös ja saada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikute realiseerimisel täiendavaid finantsvahendeid nii riigi kui ka ettevõtete jaoks. 1

Heitkogustega kauplemine soodustab keskkonnakaitset ja samas ei kahjusta oluliselt konventsiooniosaliste konkurentsivõimet. Kauplemise süsteem rajaneb heitkoguste ühtlustatud mõistete ja käsitamise reeglite kehtestamisel ning on konventsiooniosalistele siduv. Näiteks on kasvuhoonegaasidega kauplemisel kohustuslik valida selleks ette määratud tööstussektorid ja keskenduda esialgu vaid põhilisele gaasile – CO2-le. 2

Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused (vt. joonis 1  ning joonis 2 ) on hetkel märkimisväärselt allpool Kyoto sihtarvu väärtust ja edaspidi on kavas mitmed majanduslikult efektiivsed meetmed heitkoguste jätkuvaks vähendamiseks (nt taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmise projektid ja energia efektiivsema kasutamise programmid). Seega on Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste kaubanduse käivitudes potentsiaalne müüja. Eesti ettevõtetel on väljavaade teenida kasvuhoonegaaside heitkoguste müümisega rahvusvahelisel turul märkimisväärseid rahasummasid, mida saab investeerida taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu laiendamisse, energia efektiivsemat kasutamist tagavatesse tehnoloogiatesse jms. See, kui suureks kujuneb kauplemiseks riigi kasvuhoonegaaside heitkoguste registrisse kantav lubatud koguste ühik ehk nn vaba limiit, sõltub suuresti riigi majanduse edasise arendamise kursist. Prognoositava suure majanduskasvu korral tuleks arvestada, et Kyoto sihtarvuga võrreldes jääks Eestile teatav kasvuhoonegaaside heitkoguste varu. Selle määr on sätestatud Marrakechi lepetes. 3

 

Joonis 1. KHG heitkogused Eestis 1990-201325,26

Joonis 2. Kasvuhoonegaaside ning süsinikdioksiidi heitkogused, CO2 ekvivalenttonni27

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem

Kyoto protokolli ratifitseerimisega võtsid Euroopa Liidu liikmesriigid endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni hulka 8% võrra võrreldes aastaga 1990. Seda eesmärki aitab saavutada Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise skeem, ehk EU-ETS (European Union Emissions Trading Scheme). 4

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, algas EL liikmesriikidel alates 1. jaanuarist 2005 KHG lubatud heitkoguste ühikutega kauplemine, ehk EU-ETS esimene kauplemisperiood, mida nimetatakse ka eel-Kyoto kauplemisperioodiks. EU-ETS-is osalevad käitised, mille tegevusalad ja võimsused vastavad kauplemise direktiivi (eelnevalt toodud) lisas I toodud nõuetele, see tähendab ületavad seatud piirväärtused. 5

Eesti on KHG heitkogustega kauplemisel potentsiaalse "müüja" rollis. Majanduse põhjaliku ümberstruktureerimise tõttu tekkis Eestis 1990. aastate alguses rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt baasaastaks valitud 1990. aasta heitkoguste tasemega võrreldes märkimisväärne vähenemine, millele lisandus säästumeetmete rakendamine energiakasutuses, taastuvate energiaallikate, peamiselt puidu ja puidutöötlemisjäätmete utiliseerimise ja tänapäevaste tehnoloogiate kasutuselevõtmine, alternatiivsete energiatootmisviiside juurutamine jm, mis koos summaarse energiatarbe märgatava vähenemisega kõikides majandussektorites on vähendanud seejuures ka KHG heitkoguseid. 6

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise perioodid

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise periood 2005-2007

Esimeseks kauplemisperioodiks, mida teisiti nimetatakse ka eel-Kyoto kauplemisperioodiks (Commitment Period 0 - CP0) pidi iga liikmesriik välja töötama lubatud heitkoguste riikliku jaotuskava (RJK). Vastavalt riigi vajadustele vähendada KHG-de heitkoguseid anti käitajatele kasvuhoonegaaside teatud piirkogus, mida käitajad võisid õhku paisata - kui õhku paisati piirkogusest vähem, siis piirkoguse ning tegeliku heitkoguse vahe oli lubatud maha müüa. 7,8

Esimese perioodi kohta on järgnevalt esitatud "Esimese kauplemisperioodi tulemuste kokkuvõtlik ülevaade". 9,10

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise periood 2008-2012

Alates 2008. aastast algas teine EU ETS kauplemisperiood (samuti ka Kyoto protokolli järgne esimene riikidevaheline kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemisperiood ehk Commitment Period 1 - CP1). Selleks tuli Euroopa Liidu liikmesriikidel koostada ja esitada Euroopa Komisjonile taaskord uued riiklikud jaotuskavad aastateks 2008-2012. 11,12

EU-ETS-i kaasatakse teisel kauplemisperioodil lennundussektorisse kuuluvad õhusõidukite käitajad, kes ületavad täiendatud ja ühendatud kauplemise direktiivi (toodud direktiivi lisa I) piirväärtusi. 13

Eesti esitas 06. juunil 2006. aastal esimese riikliku kasvuhoonegaaside jaotuskava aastateks 2008-2012. Esitatud kava kohta tegi 04. mail 2007. aastal Euroopa Komisjon otsuse, millest lähtuvalt tuli Eestil vähendada taotletud heitkogust 47,8% võrra. Antud otsuse peale esitati 04. mail 2007. aastal Euroopa Komisjoni otsuse kohta hagi Euroopa Kohtusse, mille 23. septembri 2009. aasta otsusega Euroopa Kohus tühistas. 11. detsembril 2009. aastal lükkas Euroopa Komisjon Eesti poolt 2006. aastal esitatud kasvuhoonegaaside riikliku jaotuskava tagasi. Riikliku jaotuskava kohta, mis Eesti esitas 5. septembril 2011. a, tegi Euroopa Komisjon heakskiitva otsuse 5. detsmbril 2011. a. 14,15

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise periood 2013-2020

Aastast 2013 algas EU ETS-i kolmas 8-aasta pikkune kauplemisperiood, mis oma kestuselt on võrreldes eelnevate perioodidega pikem ning on muutunud lubatud heitkoguste ühikute (LHÜ) taotlemise põhimõtted. Sel kauplemisperioodil minnakse valdavalt üle enampakkumistele ning järk-järgult vähendatakse tasuta LHÜ-de eraldamist EU-ETS-i kuuluvatele käitistele. 16,17

Rahvusvaheliste ühikute kasutusmäärad käitiste kaupa, mis on Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud on toodud järgnevalt: Lõplik ICE tabel

Emissioonikaubanduse regulatiivne keskkond

Õigusaktid, mis reguleerivad kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi Eestis on toodud järgneva loeteluna:

Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise register

Alates 20. juunist 2012 alustas tööd uus üle-Euroopaline kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise register ehk lühendatult EUCR (European Union Community Registry). Eesti riiklikust registrist tõsteti edukalt selle tarbeks üle kõigi kasutajate ja tehingutega seotud teave. 18

Registrisse toimub sisse logimine läbi Euroopa Komisjoni Audetnimise Süsteemi ehk ECAS-i. Selleks on vaja omada ECAS kasutaja kontot, mis loodi kõigile registri kasutajatele andmete üle tõstmise käigus. 19

EU-ETS-is toimuvad tehingud (käesolevalt ühikute ost-müük jne) läbi vastava elektroonilise registri, mis on loodud ning mida hallatakse ja peetakse vastavalt Euroopa Komisjoni otsuse 280/2004/EÜ artiklile 6 ning mis hõlmab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 alusel loodud registrit. 20

Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise Eesti register

Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise Eesti registrit hallatakse ja toiminguid sooritatakse vastavalt kehtivale Euroopa Komisjoni määrusele 389/2013, 2. maist 2013, millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2004/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused nr 920/2010 ja nr 1193/2011. 21

Eesti register, nagu ka teiste EU-ETS-i liikmesriikide riiklikud registrid, on ühendatud rahvusvahelise sõltumatu tehingute logiga (teisisõnu ITL-ga) ning Euroopa Ühenduse tehingute logiga (teisisõnu EUTL-iga). Registrites ja tehingute logides hoitakse teavet arvelduskontode hoiuste ja tehingute kohta. 22

Eesti registriga seotud rahvusvahelise aruandlusega seotud teabega on võimalik tutvuda vastaval veebilehel. 23

Registri tasud

Alates 1. augustist 2013, on isiku arvelduskonto või isiku kauplemiskonto avamise taotluse läbivaatamise eest ette nähtud riigilõivu 250 eurot. Alates 2014. isiku arvelduskonto või isiku kauplemiskonto hoolduse eest on ette nähtud iga aasta kohta riigilõivu 320 eurot, mida tasutakse jooksva aasta 15. jaanuariks. 24

Tehingute sooritamine

Tehingute sooritamine EUCR-is toimub läbi kinnitatud kontode nimekirja. Kinnitatud kontode nimekirja kantakse isikutele usaldusväärsed kontod ehk nn tehingupartnerite arvelduskontode numbrid. Oksjonikauba mediaanhinna aastast aegrida kirjeldab joonis 3 .

Joonis 3. Oksjonikauba (KHG heitkogused) mediaanhinna aegrida 08.01.2015...26.11.201528

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2010

Uuring

Kliimapaketi ja heitmekaubanduse negatiivsete mõjude pehmendamine. Lühikokkuvõte

2012

Uuring

Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050

2012

Aruanne

Elektritootmise võimalikud valikud

2014

Uuring

Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse mõju analüüs

2009

Aruanne

Riigi tegevus kasvuhoonegaaside koguste vähendamisel

2008

Aruanne

Saastetasude mõju keskkonnasaaste vähendamisele

2013

Uuring

Kasvuhoonegaaside riigispetsiifiliste eriheitetegurite väljatöötamine energeetika sektoris. Aruanne, I osa

2013

Uuring

Kasvuhoonegaaside riigispetsiifiliste eriheitetegurite väljatöötamine energeetika sektoris. Aruanne, II osa

2014

Aruanne

Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2012

2013

Aruanne

Policies and Measures and Greenhouse Gas Projections

2013

Doktoritöö

Methodology for Calculating CO2 Emission from Estonian Shale Oil Industry

2013

Aruane

Eesti kuues kliimaaruanne

2014

Ettekanne

Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut

2014

Ettekanne

Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis

2014

Ettekanne

Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele

2014

Ettekanne

Eesti põlevkivienergeetika tulevik

2014

Ettekanne

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030

2014

Lõpparuanne

Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate finantsinstrumentide eelhindamine

2006

Ettekanne

EL saastekvootidega kauplemise direktiivi rakendamine uutes liikmesriikides

2004

Aruanne

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste Eesti riiklik jaotuskava aastateks 2005-2007

2006

Aruanne

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste Eesti riiklik jaotuskava aastateks 2008-2012

2011

Aruanne

Eesti riiklik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava aastateks 2008-2012

2012

Aruanne

Rohetöökohtade potentsiaal Eestis

2015

Aruanne

Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2013

Viited


  1. . Keskkonnaministeerium. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2003-2012.↩︎
  2. . Keskkonnaministeerium. Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem. (27.04.2015)↩︎
  3. . Keskkonnaministeerium. Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise perioodid. (28.04.2015)↩︎
  4. . Keskkonnaministeerium. Registri tasud.↩︎
  5. . Keskkonnaministeerium. Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2012. (01.05.2014)↩︎
  6. . Keskkonnaministeerium. Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2013. (28.03.2016)↩︎
  7. . Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=Kk29&ti=KASVUHOONEGAASIDE+HEITKOGUS&path=../Database/Keskkond/08Surve_keskkonnaseisundile/12Ehu_saastamine/&lang=2 KK29: Kasvuhoonegaaside heitkogus]. (29.11.2015)↩︎
  8. . European Energy Exchange (EEX). Emission Spot Primary Market Auction Reports. (28.03.2016)↩︎