Energiaühistud

Allikas: Energiatalgud

Energiaturud.png

Artikkel Energiaühistute näol on tegemist kogukondliku ühistegevusega, mille peamiseks eesmärgiks on toota, jaotada ja müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja soojust omatarbe katmiseks, kulude vähendamiseks ja parema elukeskkonna loomiseks. [1]


Peaartikkel: Energiaturud;
Seotud artiklid: Energiaressursid; Varustuskindlus; Energiajulgeolek; Koostootmine; Soojusmajandus; Energiatehnoloogiad; Elektritootmise tehnoloogiad; Soojuse tootmise tehnoloogiad


Tutvustus

Inimeste ning ettevõtete huvi osaleda energiatootmises on olnud tuntav juba mõnda aega. Siinkohal arvestades elektrihinna tõusvat trendi, on huvi tootmises osalemiseks ainud tõusnud. Taastuvenergia turg kätkeb endas ettevõtete huvides suurt ärilist potentsiaali. Paljudes riikides, sh ka Eestis, on pikalt energiasektor olnud suurkorporatsioonide käes. Taastuvenergia pakub võimalust siseneda turule ka paljudel väiksematel teenusepakkujatel ning selline turu jagatud lähenemine võimaldab osaleda ka kodanikel ning kogukondadel. Energiatootmisel võimaldab aktiivselt nii kodanikel kui ka kogukondadel osaleda energiaühistu. [2]

Energiaühistute olulisus peitub võimaluses tootmist demokratiseerida (ise toodetakse ning otsustatakse, samuti arukate investeeringute kaasamine võimaldab väiksemaid energiaarveid), detsentraliseerida ning dekarboniseerida (kohaliku kogukonna panus CO2 vähendamisse). Üheks heaks näiteks siinkohal on Taani, kes 1970-ndate naftakriisi järgselt otsustas liikuda detsentraliseeritud ja efektiivse energiamudeli poole ning on tänasel päeval muutumas üheks parima energiajulgeolekuga riigiks. [2]

Energiaühistu moodustamine võimaldab inimestel paindlikult ja riske hajutades ise rohelist energiat toota ja tarbida, pakkudes seejuures alternatiivi individuaalsele väiketootmisele ning suurtootjatest sõltumisele. Moodustamisel on mitmeid kasulikku mõjusid nii ühiskonnale kui ka looduskeskkonnale. Kodanikel on võimalus aktiivselt otsustada, kui palju ja mis allikast nad energiat toodavad. Viies energiatootmise sinna, kus see ka ära tarbitakse, vähenevad võrgukaod ja sõltuvus tsentraliseeritud tootmisest, mis parandab kogu riigi energiajulgeolekut. [3]

Üle poole taastuvenergia tootmistest Saksamaal ja Taanis on kogukonna omandis. Energiaühistutel on oluline roll võimaldamaks kodanikel aktiivselt osaleda energia genereerimisel. Euroopas on mudelid enamjaolt kohaliku kogukonna kesksed ja enamik energiaühistuid on moodustatud oma liikmetele finantstulu teenimise eesmärgil. Kuid näiteks Rootsis on energiaühistud kogukonna kesksed ja teenindavad peamiselt nende endi vajadusi, riik soodustab nende tegevust (nt maksusoodustused). Saksamaa seevastu on eksperimenteerinud väga erinevate ärimudelitega, kus kohalikel omavalitsusel on keskne roll. Šotimaal seevastu enamasti avalik õiguslikud institutsioonid ei osale kogukondade poolt loodud ühistutes. [3]

Energiaühistute liigid ja põhilised tegevussuunad

Energiaühisuste, mis definitsioonilt on laiem termin kui energiaühistud, jagunevad oma põhikriteeriumite sisult kaheks - asukohaga seotud energiaühisused ning ühise eesmärgiga seotud energiaühisused. [4]

  • asukohaga seotud energiaühisused – kus määravaks tähenduseks on energiaühisuse liikmete paiknemisega seotus (vald, kortermaja, küla, saar, tööstuspark jne). Kohalikud inimesed, ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused panustavad ühiselt energiaprojekti elluviimisse ning saavad ka ise sellest kasu;[4]
  • ühise eesmärgiga seotud energiaühisused – viitab energiaühisuse liikmete seotusele läbi ühiste huvide, milleks võib olla nii kasumi teenimine, kulude kokkuhoid, tehnoloogia arendamine, investeerimine, teadus- ja arendustegevus. Üldiselt sellistel juhtudel asukohaga seotust ei esine, või on teisejärguline.[4]

Küllaltki levinud on ka energiaühisuste hübriidmudel, kus energiaühisuses osalevad nii kohalikud kui ka investorid ning mõlemad saavad projektist kasu. Sageli on hübriidmudel tingitud sellest, et energiaühisuse omandivorm ja -struktuur määravad ligipääsu projekti elluviimiseks vajalikult kapitalile. Kuid ka arendajatel on kohalikke elanikke tarvis, sest sellisel juhul esineb vähem probleeme planeerimis- ja ehitusprotsessis ning kohalike heakskiit aitab kaasa projekti elluviimise edule. Taaskord võib näitena tuua Taani, kus on arendajatel kohustus pakkuda vähemalt 20%-list osalust kohalikele. Hübriidmudeli näiteks võib tuua piirkonna nimega Dundalk Iirimaal, kus 4 km2 suurusel elu-, vabaaja ja ärikeskkonna alal on eesmärkideks aastaks 2020 toota nii soojust kui elektrit taastuvatest energiaallikatest 20% ulatuses ning saavutada valitud hoonetes 40%-line energiasääst. [4]

Energiaühistute põhilisteks tegevussuundadeks on:

Miks energiaühistud?

Energiaühistute loomine on nüüdseks juba kasumlik tegevus. Arvestades energiamajanduse trende ning energiasüsteemi muutumist (joonis 1) on ainus võimalus energia hindade täielikuks kontrolliks osaleda ise energiatootjana energiaturul (samuti lisaks ka energia säästmine). [5]

Energiamajanduse trendid [1]:

Julgust energiaühistute loomiseks annavad mitmetes riikides edukalt tegutsevad energiaühistud. Ühistutesse koondumine võimaldab nii eraisikutel kui ka korteriühistutel, MTÜ-del, väikefirmadel või omavalitsustel osaleda energiaturul

Mainitud kontrolliks energia hindade üle annavad võimaluse ning sisendavad julgust mitmetes riikides edukalt tegutsevad energiaühistud (nt Taani). Energiaühistutesse koondumine võimaldab nii eraisikutel kui ka korteriühistutel, MTÜ-del, väikefirmadel või omavalitsustel osaleda energiaturul. Järgnevalt on loeteluna toodud, miks võiks kaaluda energiaühistu loomist [5]:

1) kohalik omand – elektrijaamad kohalike omanduses aitavad kaasa taastuvenergia kasutuselevõtule;
2) dialoogi teke – kohalikud omanikud aitavad luua dialoogi kogukonnaga ning saada heakskiitu projektidele;
3) teadlikkus – ühistuline omand kasvatab avalikkuse teadlikkust energiaküsimustes;
4) konfliktide ennetamine – ühistuline omand väldib konflikte ja probleemide teket kogukonna ja elektrijaama omanike vahel;
5) madalamad investeeringukulud – ühistuline omand toetab madalamaid investeeringuid ja paremat tehnoloogiavalikut, kuna kiire kasumi teenimine pole esmatähtis;
6) madalamad võrgukulud – hajutatud tootmine väikestes energiaühistutes vähendab ülekandekulusid ja säästab energiat üleriiklikul tasandil;
7) demokraatlikkus – väikeelektrijaamad on demokraatlikud;
8) lahenduste näitlikustamine – kohalik energiatootmine teeb säästva arengu lahendused mõistetavaks;
9) osalemine – elektrienergia ühistus osalemine võimaldab kogukonnal osaleda praktilist säästvat arengut edendavas tegevuses.

Väljakutsed energiaühistute loomiseks

Energiaühistute tulevikuperspektiiv on paljulubav. Ent siiski on selleni jõudmisel vajalik ületada teatud takistusi, on mitmeid väljakutseid, mis vajavad tähelepanu [1]:

  • madal või olematu teadlikkus;
  • puudlik koostöösoov;
  • puudub ettevõtlikkus;
  • suhteline vaesus;
  • ebaefektiivne hoonefond;
  • lootmine riigi abile;
  • väärkäsitlus energiasäästust
  • riikliku pikaajalise vaate puudumine;
  • soojust ja energiasäästu pole seni koos vaadeldud.

Need on väljakutsed ning takistused, mis energiaühistute kontseptsiooni edendamiseks vajavad ületamist. Teavitustegevus laiemale üldsusele on kogumas hoogu ning lähemalt energiaühistutest ning kõige sellega seonduvast on võimalik tutvuda veebilehel www.energiayhistud.ee.

Kasu energiaühistute loomisest

Mõistagi on suurimaks eesmärgiks teenida energiaühistute loomisega eelkõige majanduslikku kasu. Lõpptarbijale võimalik kasu võib seisneda väikemas energiakulus, mis võimaldab enam investeerida elukeskkonda, saavutades seega parema elukvaliteedi. Samuti annab see võimalusi tegeleda põhitegevustega, mis tõstab tööviljakust. energiaühistute kontekstis on võimalus tarbimist planeerida, ehk saavutada motivatsiooni säästvaks eluviisiks. Samuti kaasneb energiaühistutega suurem energiasõltumatus ning energia hind on pikaajaliselt prognoositav. [1]

Puhtmajanduslik kasu on siiski tailor-made äriplaani ja -mudelispetsiifiline. Kindlasti tekitab see uusi ärivaldkondi ning laienevad teenustepaketid. Märksõnaks on ka majandussektorite vaheliste riskide maandamine. [1]

Energiaühistud maailmas

Energiaühistute pioneerideks on Taani, Rootsi, Holland ja Saksamaa ning tänasel ajal on tekkimas üha rohkem ja rohkem uusi tuuleparke, mis on planeeritud ja/või mida käitatakse talunike, koolide või kogukondade poolt, mitte suurte energiafirmade poolt. Headeks näideteks on Saksamaa ning Taani, kus üle poole taastuvenergia tootmistest on kogukonna omandis.

  • näide Kanadast - ligi 60% ühistutest on peamiseks ülesandeks toota elektrit. Kanada suurimad taastuvenergia ühistud (26%) on biokütust tootvad kooperatiivid., sealjuures 68% neist on põllumeeste endi omandis. Nendele järgnevad tuule- (22%) ja päikeseenergia (13%) ühistud.

Näiteid energiaühistutest on veel mitmeid ning teiste näidetega on võimalik tutvuda energiaühistute veebilehel.

Energiaühistute interaktiivsed kaardid

Nii Euroopast kui ka maailmast on kättesaadavad erinevad interaktiivsed kaardid, mis kirjeldavad nii eksisteerivaid energiaühistuid kui ka teisi taastuvenergia projekte.

Energiaühistud Eestis

Energiaühistute loomise eesmärgid

Energiaühistute loomisel on mitmeid eesmärke. Eesmärke on seatud nii kohaliku kogukonna kui ka ettevõtete ning omavalitsuste perspektiivis. Eesmärkide aluseks on just eelkõige teistes riikides toimivad energiaühistud.

Kogukonna seisukohalt on eesmärkideks energiaarvete vähenemine ning seega sõltumatus energiahinna kõikumisest, samuti ka pikaajaliselt energiahinna teadmine ning kulutuste tõhusam planeerimine. Mõistagi on võimalik kogukonnal saada otsest majanduslikku kasu läbi investeeringute ning dividendide teenimise. Kogukonna jaoks on eesmärkideks samuti tõsta hoonete ja eluasemekvaliteeti läbi renoveerimistegevuste. Seejuures on kaasatud kogukond. [1]

Kohaliku omavalitsuse tasandil ning ettevõtete seisukohast võimaldaksid energiaühistud saavutada hinnalt odavamat ning varustuskindlamat energiat. Samuti oleks olulisteks aspektideks piirkonna majandusliku aktiivsuse tõus, tööhõive suurenemine. Mainimist väärt on veel piirkonna arendamiseks vajalike investeeringute lisandumine, piirkonna atraktiivsuse tõus (elanike arvu kasv, maksutulu kaasatus), elukeskkonna ja eluasemefondi kvaliteedi paranemine, elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõus. [1]

Energiaühistute loomise eestvedajad

Energiaühistute loomine võib toimuda nii tihe- kui ka hajaasustusega aladele. Samuti on võimalikud ka virtuaalsed energiaühistud. Linnades, tiheasustusega aladel on energiaühistute eestvedajateks korteriühistud, asumiseltsid, teadus- või tööstuspargid ning samuti ka kinnisvaraettevõtted. Maal, hajaasustusega aladel on energiaühistute eestvedajateks kohalikud omavalitsused, talupidajatest eraisikud, metsaühistud, samuti ka väikesaared ning ka kinnisvaraettevõtted. [1]

Energiaühistute organisatsiooni mudelid

Energiaühistute võimalikud organisatsioonilised mudelid on toodud järgnevalt [1]:

  • tulundusühistu;
  • mittetulundusühistu;
  • seltsing;
  • ettevõte - OÜ või AS;
  • kogukond-ühisus - vastavalt peab olema juriidiline esindaja;
  • koostöökokkulepped erinevate juriidiliste isikute vahel.

Energiaühistute liikmeskond ning organisatsiooni struktuur

Energiaühistute liikmeskond koosneb mitmetest partneritest. Energiaühistu moodustavad kas kogukond (kohalikud elanikud), korteriühistu, kohalik omavalitsus (koos allasutustega), või kohalik ettevõte. Lisaks mainitutele kuuluvad liikmeskonda ka toormaterjali pakkujad, olgu selleks siinkohal näiteks biomassi (puit, hein, sõnnik) pakkujad, samuti ka jaotusvõrgu ettevõtja ning ka tehnoloogiat pakkuvad ettevõtted. Liikmeskonda kuuluvad ka investorid. [1]

Organisatsiooni struktuur võib olla kas [1]:

  • suletud liikmeskonnaga - kus energiaühistu toimimismudel on ülesehitatud kindlale tarbijaskonnale, mis eeldab, et nii osapooled kui ka võrgud on paigas;
  • avatud liikmeskonnaga - kus energiaühistu liikmeskond on kergesti optimeeritav, kus piiravad asjaolud puuduvad;
  • piiratud territooriumiga - kus ühistu tegevusala piiravateks asjaoludeks on hoone maht (korteriühistu), haldusüksuse (KOV) või võrgu territoorium, looduslikud tingimused (väikesaared);
  • territoriaalsete piiranguteta - kus ühistul on territoorium hõlpsasti laiendatav, või territoorium koguni puudub, mis iseloomustav virtuaalset energiaühistut.

Energiaühistute programm

Energiaühistute programm on algatatud Eesti Arengufondi eestvedamisel 2013. aastal. Eesti Arengufond veab energiaühistute initsiatiivi selleks, et:

  • koondada ja jagada teadmust energiaühistute loomise võimalustest;
  • jagada informatsiooni läbi laiapõhjalise teavitustegevuse näitamaks erinevaid valikuvõimalusi ja motiveerimaks otsuste tegemist;
  • kaardistada ja analüüsida energiaühistute loomise ja arendamisega seonduvad erinevad mõjud riiklike arengustrateegiate ja õigusliku keskkonna kaasajastamiseks ning jätkutegevuste algatamiseks;
  • aidata kaasa esimeste energiaühistute tekkele läbi koostöö korraldamise ja finantseerimisalaste võimaluste tuvastamise;
  • Kaasata läbi rahvusvaheliste koostööprojektide elluviimise teiste riikide ekspertteadmist ja rahvusvahelist rahastust.

v programmi eesmärgiks on initsiatiivi loomine ja programmi tegevuste koordineerimine ning initsiatiivide vahendamine ja hoidmine ettevõtlus- ja avaliku sektori vahel.

Energiaühistute Mentorprogramm

Eesti Arengufond viib läbi Energiaühistute Mentorprogrammi, et esmakordselt Eestisse luua energiaühistute võrgustik. Aasta jooksul (november 2014 kuni november 2015) saavad kümme mentorprogrammis osalevat kogukonda tuge ja teadmisi kõigis energiaühistu loomiseks olulistes valdkondades:

  • ühistu finantseerimine;
  • ühistute loomisega seotud õigusküsimused;
  • kogukonna kaasamine ühistu loomiseks;
  • energiatehnoloogiad.

Osalejad teevad lisaks omavahel koostööd ning jagavad kogemusi. Energiaühistute Mentorprogrammi baasil selgitatakse välja võimalikud energiaühistute organisatsiooni mudelid, mille baasilt riiklikke arendustegevusi planeerida. Lisainformatsiooni Energiaühistute Mentorprogrammi kohta leiab energiaühistute veebilehelt.

Energiaühistute loomise tööriistakast

Energiaühistute tööriistakast on loodud eesmärgiga ühistute loomisel otsuste tegemiseks vajalike algandmete ning juhiste kõigile kättesaadavaks tegemiseks. Energiaühistute loomise Tööriistakast lihtsustab arusaamist energiaühistu loomise vajalikkusest ning loomise protseduurist. [1]

Ülesehituselt on tegu neljast platvormist koosneva veebilehega, mida järk-järgult välja arendatakse. [1]

Tööriistakastis sisalduvad tööriistad on järgmised [1]:

  • kalkulaator - tegemist on rakendusega, mis erinevate andmeväljade täitmisel annab esmase hinnagu elektri ja/või soojuse tootmise võimalikkusest ning kasu(m)likkusest;
  • ressursside andmepank - tegemist on kaardirakendusega, millel kuvatakse erinevate ressursside kättesaadavus ning nende kasutatavus;
  • interaktiivne juhend - tegemist on teeviitadena toimiva veebipõhise nõustamissüsteemiga;
  • rahastamisplatvorm - tegemist on keskkonnaga, kus osapooltel on võimalik tutvustada energiavaldkonna projektiideid ning esitleda neid lisarahastuse saamiseks. Lisainfoga rahastamise kohta võib tutvuda "Täiendavat lugemist" juures.

Energiaühistute algatused

Energiaühistute teadaolevate initsiatiivide, algatustega on võimalik tutvuda nii joonisel 2, kui ka külastades energiaühistute veebi vastavat alamlehte "Liikmed.

RSS uudisvoog

Joonis 1. Energiasüsteemi muutumine [1]
Energiasüsteemi muutumine.jpg

Viited

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 Sipelgas, K. Eesti Arengufond. Energiaühistud Eestis.
  2. 2,0 2,1 Energiaühistu ja nutikas mikrovõrk.
  3. 3,0 3,1 Eesti Taastuvenergia Koda. Taastuvenergia kuukiri - jaanuar 2013.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Kukke, M. Advokaadibüroo GLIMSTEDT. September on energiaõiguse kuu!. 2013.
  5. 5,0 5,1 Tamm, I. Milleks energiaühistud?.
  6. Energiaühistute initsiatiivide kaart. [energiaühistud.ee]. (02.05.2013).


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2013 Analüüs Metsaühistute arengu analüüs 2013
2012 Analüüs Metsaühistu infosüsteem 2012
2012 Uuring Metsaühistute hindamiseks vajalike tulemusmõõdikute väljatöötamine
2012 Analüüs Puidu ühismüügi analüüs 2014
2013 Ettekanne Ventilatsioon ja soojuspumpade kasutamine kortermajadel ja ühiskondlikel hoonetel
2013 Ettekanne Maakütte käsiraamatu tutvustus
2013 Ettekanne Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi (nutikas) maja ja katelseadmete õppelabor
2013 Ettekanne Rakvere Tark Maja - Eesti esimene liginullenergiahoone - kaugküte kombineerituna lokaalküttega
2013 Ettekanne Teadmistepõhisest ehitusest
2014 Uuring Energiaühistu asutamise võimalused Eestis
2013 Uuring Energiaühistu ja nutikas mikrovork
- Uuring Rescoop 20-20-20. Best practices report
2011 Uuring Särevere Biogaasi Energiaühistu (SäBE) loomise eelteostatavuse uuringu aruanne
2013 Uuring Energiaühisused Eesti õiguskorras
2013 Uuring Kaugkütte energiasääst
2012 Uuring Viiratsi soojamajanduse tulevikuperspektiivide analüüs
2012 Uuring Üleminek fossiilsetelt kütustelt puitkütustele - Elva linna keskküttevõrgu juhtumiuuring
2012 Uuring Elva soojamajanduse juhtumiuuring. Keskkonna- ja majanduslikud aspektid
2010 Uuring Erinevate päikesekütteseadmete konstruktsiooni ja efektiivsuse võrdlev analüüs
2012 Uuring How to finance a bioenergy project
2013 Uuring Elektrituru käsiraamat
2011 Uuring Arukad võrgud - innovatsioonist kasutuselevõtuni
2012 Uuring Rohetöökohtade potentsiaal Eestis
2012 Uuring Resource Efficiency Gains and Green Growth Perspectives in Estonia
2013 Uuring Maksusoodustused, finantsanalüüs ja tasuvusnäitajad energiaühistute puhul
2013 Uuring Uuring kasutusest väljalangenud ja mahajäetud elamufondi võimalikust probleemsusest
2013 Uuring 2014-2020 perioodi EL vahenditest rahastatavate finantsinstrumentide kasutamise võimalustest Eestis
2014 Uuring Eesti - arve ja fakte 2013
2012 Uuring Puiduenergia - väljaanne metsaomanikule
2007 Uuring Life Cycle Inventories on Bioenergy
- Uuring From Design to Implementation
2008 Ettekanne Energeetiliseks kasutamiseks sobivad biomassi ressursid Eestis
2014 Ettekanne Energiaühistud Eestis
2013 Ettekanne Swedens experience of profitable joint energy projects. Smart Grid an enabler for a sustainable energy system
2013 Ettekanne Energiaühistud - energia tootmise, tarbimise ja säästmise uued ettevõtlusvõimalused Eestis
2013 Ettekanne Energiaühistute näiteid Euroopast
2013 Ettekanne Project References
2013 Ettekanne Energiavõrkude ja energiaühisuste integreerimine - reaalsus või unistus
2013 Ettekanne Eesti - kas oled valmis energiaühistuteks
2013 Ettekanne Nutikas Vormsi - energiasaar
2012 Ettekanne Tuulikud ja energiaühistud koos näidetega
2013 Ettekanne Energiasäästuprojekt kui ühisprojekt äri- ja erakinnisvaraomanikele
2013 Ettekanne Milline mudel võiks töötada Eestis ja kuidas seda rahastada
2011 Ettekanne Väikeste elektrituulikute pakettlahendused
2015 Lõpparuanne Energia tuleviku muutumine - kodanikuühiskond kui peamine osaleja taastuvenergia tootmisel
2015 Ettekanne Ühisrahastuse õiguslik regulatsioon
2015 Ettekanne Kinnisvara ühisrahastamine
2015 Ettekanne Firmade ühisrahastus
2015 Ettekanne Ärilaenud ettevõtetele teistelt inimestelt
2015 Ettekanne Fintechi innovatsioon ja ühisrahastus
2015 Ülevaade Equity Crowdfunding - Legal Framework in Estonia
2014 Ettekanne Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut
2014 Ettekanne Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis
2014 Ettekanne Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele
2014 Ettekanne Eesti põlevkivienergeetika tulevik
2014 Ettekanne Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030
2014 Lõpparuanne Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate finantsinstrumentide eelhindamine
2012 Magistritöö Korteriühistute sotsiaalne ja finantsiline võimekus korterelamute renoveerimiseks
2015 Ettekanne Kogukonnapõhine energiatootmine - kohalik omavalitsus energiaühistu algatajana
2012 Aruanne Rohetöökohtade potentsiaal Eestis
2015 Uuring Current and Future Cost of Photovoltaics


Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

On Teil ettepanekuid, kuidas "ENERGIAÜHISTUD" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENERGIAÜHISTUD" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad