Energiaühistud 2010-2014

Artikkel Biometaan 2010-2014 kirjeldab biometaani puudutavaid arenguid Eestis aastatel 2010-2014.

Tutvustus

Ühistu – vabatahtlikult ühinenud isikute autonoomne ühendus ühiste majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste täitmiseks ühisomandis oleva ja demokraatlikult juhitud ettevõtte kaudu1.

Energiaühistu – kogukondlik ühistegevus, mille peamiseks eesmärgiks on toota, jaotada ja müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja soojust eelkõige omatarbe katmiseks, kulude vähendamiseks ja parema elukeskkonna loomiseks. Organisatsiooni looja on kogukond. Eesmärk: kulude optimeerimine; varustuskindlus ja julgeolek, piirkonna konkurentsivõime tõstmine ja väärtuste jätmine oma piirkonda.

Energiaühing – kogukondlik ühistegevus, mille peamiseks eesmärgiks on ühisinvesteeringud elektrienergia ja sooja tootmisesse tavapärase investortegevusena tulu saamise eesmärgil. Organisatsiooni looja: ettevõte. Eesmärk: kogukonna kaasamine nõusoleku saamiseks; lisainvesteeringu kaasamine; kogukonnal – tulu teenimine.

Energiaühisus – energiaühistu ja -ühingu koondnimetus.

Energiaühistute peamised tegevussuunad:

 
Elektrienergia tootmine ja oma tarbijatele jaotamine.
Soojuse tootmine ja oma tarbijatele jaotamine.
Elektrienergia ja soojuse koostootmine ning oma tarbijatele jaotamine.
Võrku müümine ja teiste tarbijate varustamine.
⇒ Tarbimise suunamine.
⇒ Hoonete rekonstrueerimine ja renoveerimine.
⇒ Kogukonna energiateadlikkuse kasvatamine.
⇒ Ühistegevuse arendamine.
⇒ Tootva tarbijana (ingl: prosumer) toimimise tutvustamine – energiaturism.

Eesmärgid valdkonna arenguks

 
1. Kogukondade ja lõpptarbijate kulude vähendamine ja parema elukeskkonna loomine.
2. Uute ettevõtlusvormide motiveerimine ja investeeringute kaasamine energiavaldkonna projektidesse läbi kogukondliku tegevuse.

Valdkondlikud väljakutsed

 
⇒ Tagada kvaliteetne energia- ja soojusmajandus kõigis Eesti piirkondades, kõigile Eesti inimestele vananeva ja väheneva ühiskonna tingimustes.
⇒ Ajalooliselt väljakujunenud tsentraliseeritud energiamajanduse süsteemilt üleminek detsentraliseeritud tuleviku hajasüsteemile.
⇒ Tagada kvaliteetne ja majanduslikult kättesaadav soojusenergia Eesti elanikele, aidates kaasa kohalike omavalitsuste tegevusele Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS)2 tulenevate soojusmajandusega seotud kohustuste täitmisel.
⇒ Amortiseerunud ja renoveerimist vajavast hoonefondist (sh nii eluasemed kui ka avalikus kasutuses olevad hooned) tulenevate ebakvaliteetsete elamistingimuste parandamine.
⇒ Vähendada leibkondade energiaarveid ja tagada sõltumatus energiahinna kõikumisest energiatarbimise struktuuri muutuste tingimustes – vähendada sh vaesust ja optimeerida võrgud.
⇒ Tagada kvaliteetse elektrienergia kättesaadavus Eesti äärealadel ja eraldatud piirkondades, nt väikesaartel.
⇒ Tõsta elanike teadlikkust energiamajandusest tulenevate võimaluste kasutamiseks, suunamaks energiasäästu ja tarbimist.
⇒ Tõhustada maaelu arengut ja vähendada ääremaastumist, tagades teenuste kättesaadavuse haja-asustuses ning efektiivistades kohalike ressursside, sh puidu, biomassi ja maa kasutust.
⇒ Arendada ettevõtlikkust ja koostööd energiavaldkonnas uute ettevõtlusvormide tekkimiseks.

Valdkonda mõjutavad välised tegurid

Rahvusvahelised energiamajanduse trendid, mis kogukonnapõhist mikro- ja väiketootmise algatamist motiveerivad.

 
⇒ Ühesuunalise energialiikumise muutumine kahesuunaliseks.
⇒ Areng tootjapõhiselt struktuurilt tarbijapõhiseks.
⇒ Euroopa Liidu energiapoliitikas pööratakse üha enam tähelepanu mikro- ja väiketootmise ning taastuvenergia arendamisele.
Taastuvenergia ressursside rakendustehnoloogiate odavnemine ja seeläbi kasutusmahu suurenemine. Nii tootmise, salvestamise kui ka monitoorimise seadmete kättesaadavuse paranemine.
Võrkude juhtimise ja haldamise muutus – süsteemi keerukamaks muutumine – tarkade võrkude ja tarkade hoonete areng.
⇒ Energiavaldkonna ettevõtlusstruktuuri ning teenuste muutumine.
⇒ Hoogustuv kodanikuühiskonna tegevus, sotsiaalvõrgustike olulisus igapäevaelu kujundamisel, jagamismajanduse trendide üha hoogustuv kasv ning ühisrahastusplatvormide kiire areng.

Valdkonda mõjutavad siseriiklikud tegurid

 
⇒ Poliitiline valmisolek energiaühistute tekkimisele ja tegutsemisele kaasaaitamiseks vajalike tingimuste ja keskkonna loomisel: Vabariigi Valitsuse tegevuskava ja valitsuse koalitsioonileping (punkt 9.3): Toetame energiasäästu tagavate meetmete juurutamist, sealhulgas ligi-nullenergia ehitusnõuete rakendamist. Tõstame avalike hoonete energiatõhusust projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel. Loome tingimused ja keskkonna energiaühistute ning energiateenus-ettevõtete tekkeks.
⇒ Menetluses on seaduseelnõud, mis mõjutavad energiaühistute tekkimist ja tegutsemist: Elektrituruseadus (ELTS); Kaugkütteseadus (KKütS); Maagaasiseadus (MGS); Energiamajanduse korralduse seadus (ENMAKs).
⇒ Energiaühistute Programmi rakendamine Eesti Arengufondi eestvedamisel ja koostöövõrgustiku kaasaaitamisel aastatel 2014–2015.
⇒ Kohalike omavalitsuste madal võimekus Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus KOKS-st tulenevate kohustuste täitmiseks – 64 kohalikku omavalitsust (KOV) on soojusmajanduse osas jätkusuutmatud – elanikkonnale vaja tagada lahendused.
⇒ Vajadus uute teenuste ja ettevõtlusvormide järele energiasektoris – energiaühistute koostöövõrgustiku partnerite tegevused: Elering AS-i „Targa võrgu arendusprojekt“; Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) infotehnoloogiliste energiajuhtimisja monitoorimisplatvormide arendus; jt.
⇒ Hoogustuv kodanikuühiskonna tegevus (mõttekojad, asumiseltsid jt) ja Eesti pikaajaline kogemus ühistulises tegevuses (10 000+ korteriühistut, aktiivsed tarbijate ühistud, aiandusühistud jt).

Energiaühistute Programmi koostöövõrgustik

 
1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakond ning ehitus- ja elamuosakond
2. SA KredEx eluasemedivisjon
3. Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus
4. Eesti Maaülikool
5. Tallinna Tehnikaülikool
6. Eesti Taastuvenergia Koda
7. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
8. Eesti Maaomavalitsuste Liit
9. Eesti Erametsakeskus
10. Eesti Kinnisvarafirmade Liit
11. Eesti Korteriühistute Liit
12. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
13. Eestimaa Talupidajate Keskliit
14. Eesti Elektritööstuse Liit
15. Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda
16. Advokaadibüroo Glimstedt
17. 4Energia
18. Elektrilevi
19. Elering AS
20. Eesti Ühistupank
21. Fundwise.me
22. Baltic Sea Region Energy Cooperation (BASREC)3

100%

Vajalikud tegevussuunad riigi ja kohalikul tasandil valdkonna eesmärkide saavutamiseks

 
⇒ Suurendada elanike teadlikkust energiaühistute loomise võimalustest ja majanduslikust kasust.
⇒ Aidata kaasa nende kogukondlike algatusgruppide tegevusele, kes kohalikul tasandil tegelevad energiaühistute ja -ühingute loomise eestvedamisega.
⇒ Soodustada erialaliitude, fondide ja teiste nn katusorganisatsioonide tegevust, kes oma tegevusega aitavad kaasa energiaühistute ja -ühingute loomisele.
⇒ Viia läbi alusuuringud põhjendamaks energiaühistute ja -ühingute tekkimise sotsiaalmajanduslikke tagajärgi; saamaks ülevaadet kogukondliku energiatootmise mahu ja tulevase potentsiaali kohta; analüüsida õigusliku keskkonna vastavust energiaühistute ja -ühingute tekkimise võimaldamise osas; kaardistada teiste riikide parimad praktikad ja finantsmehhanismid, et luua alus Eesti energiaühistute ja ?ühingute edulugude tekkele.
⇒ Selgitada välja võimalikud ja parimad Eestis toimivad energiaühistute ja -ühingute mudelid, et selle baasilt planeerida edasisi riiklikke tegevusi, jagada teistele kogukondadele teadmust ja motivatsiooni ning soodustada algatuste vahel võrgustumist.
⇒ Vajadusel kaasajastada õiguslik keskkond ja muuta see energiaühistute ja -ühingute loomist enam soosivaks.
⇒ Arendada koostööprojektide raames rahvusvahelist koostööd riikidega, kes energiaühistute ja -ühingute liikumise osas omavad pikaajalist kogemust.

Energiaühistute arendamine Eestis

Tegevused enne Energiaühistute Programmi algatamist (periood kuni november 2013)

Riiklikul tasandil ja eelkõige mittetulundussektori poolt tegeleti eelkõige taustsüsteemi kaardistustega, näiteks „Energiaühisused Eesti õiguskorras”4 (Advokaadibüroo Glimstedt, ITL tellimusel, 2013) ja „Kaugkütte energiasääst”5 (Eesti Arengufond, 2013). Koostati valdkonnaspetsiifilisi juhendmaterjale, näiteks "Tuuleenergia ühistu - ise toodame, tarbime ja müüme elektrit teistelegi”6 (Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon (edaspidi: ETA) 2013). Samuti avaldati meedias artikleid ja korraldati teavitustegevusi ka sündmustena, nagu seminar „Energiaühingud – uued võimalused investeerimisel energiamajandusesse” ning töötuba „Kulud tuludeks – energiaühistud” Arvamusfestivalil 2013. Eesti Arengufondi „Energiaühistute initsiatiivide kaardistuse” kohaselt korraldati kogukondade tasandil mitmeid energiaühistute algatamist ettevalmistavaid tegevusi. Selleks teostati kohalike ressursside ja küttesüsteemide uuringuid, räägiti läbi erinevate osapooltega, otsiti partnereid; mõnel juhul jõuti energiaühistu tegevust koordineeriva organisatsiooni loomiseni ning mõnel korral ka läbimõeldud protsessi- ja projektijuhtimiseni.

Avaliku ja mittetulundussektori poolt elluviidud tegevused näitasid, et huvi energiaühistute algatamise temaatika vastu oli märkimisväärne. Saavutamaks kogukondliku energiatootmise initsieerimistegevuses süsteemsust, läbimõeldust ja järjepidevust, kutsuti Eesti Arengufondi eestvedamisel ja partnerorganisatsioonide toel 2013. aasta teises pooles ellu Energiaühistute Programm.

Energiaühistute Programm

Lähteülesanne (tellimus) Energiaühistute Programmi algatamisel

 
1. Avaliku diskussiooni algatamine energiaühistute ja teiste kogukondlike energia tootmis- ja edastamisvõimaluste üle, hõlmates nii elektri kui soojuse valdkonda.
2. Leida Eestis rohujuure tasandil viis motiveeritud algatust ning luua energiaühistute pilootprojektid, tuues välja Eestis toimivad energiaühistute mudelid.
3. Koondada alusandmed ja analüüsida Eestis energiaühistute algatamiseks ja toimimiseks olemasolevat keskkonda ning pakkuda lahendused arenguteks.
4. Luua energiaühistute algatamisele ja tegutsemisele kaasaaitav ökosüsteem ning toimiv koostöövõrgustik.
5. Kaasata energiaühistute algatamise tegevuste elluviimiseks rahvusvahelist kompetentsi ja rahastust.

Energiaühistute Programmi tegevussuunad

Eesti Arengufond veab Energiaühistute Programmi, selleks et:

 
koondada ja jagada teadmust energiaühistute loomise võimalustest;
olla infoväravaks läbi laiapõhjalise teavitustegevuse näitamaks erinevaid valikuvõimalusi energiaühistu algatamisel ja motiveerimaks otsuste tegemist;
kaardistada ja analüüsida energiaühistute loomise ja arendamisega seonduvad mõjud riiklike arengustrateegiate ja õigusliku keskkonna kaasajastamiseks ning jätkutegevuste algatamiseks;
aidata kaasa esimeste energiaühistute tekkele, pakkudes mitmekülgset nõustamistegevust, korraldades koostööd ja tutvustades rahastusvõimalusi;
kaasata Eesti energiavaldkonda teiste riikide ekspertteadmist ja rahvusvahelist rahastust, algatades ja viies ellu rahvusvahelisi koostööprojekte.

Energiaühistute Programm – kellele?

Energiaühistute algatamisest ja toimimisest võidavad eelkõige:

 
lõpptarbijad – kelle kulutused elektrile ja soojale vähenevad;
kohalike omavalitsuste elanikud, kellele pole praegusel ajal tagatud soojusenergia kättesaadavus ja kvaliteet;
kohalikud omavalitsused, kes vajavad lahendusi soojamajanduse korraldamisel;
kohalike ressursside omanikud: talupidajad ja metsaühistud;
kinnisvaraettevõtjad – tarbija väiksem energiakulu=suurem laenuteenindusvõime. Energiatootmine on kinnisvaraportfelli edasine lahutamatu osa. Uued ärivaldkonnad ja teenuste paketi laienemine. Majandussektorite vaheline riskide maandamine;
väikesaarte elanikud.

Energiaühistute Programm on suunatud järgmistele sihtgruppidele, aidates mitmesuguste tegevuste ja pakettide kaudu kaasa nende panuse tõstmisele energiaühistute loomisel ja toimimisel.

 
1. Energiaühistute loomise eestvedajad
⇒ Linnades tiheasustusega aladel: korteriühistud, asumiseltsid, teadus-tööstuspargid, kinnisvaraettevõtted.
⇒ Maal haja-asustusega aladel: kohalikud omavalitsused, ressursside omanikud: metsaomanikud, metsaühistud, talupidajad, väikesaarte kogukonnad, öko-kogukonnad.
2. Energiaühistute loomisele kaasaaitavad osapooled
⇒ Avaliku sektori otsustajad ministeeriumitest, ametitest, fondidest.
⇒ Valdkonna erialaliitude ja katusorganisatsioonide esindajad.
⇒ Teadus- ja uurimisasutused, ülikoolide teadurid.
⇒ Investorid ja muud rahastajad.
3. Eesti avalikkus kui lõpptarbijad.
4. Rahvusvaheline avalikkus sh otsustajad BASREC-riikides.

Eesti energiaühistute liikumise kaugemat eesmärki võib vaadelda nelja tähtsa alameesmärgi kaupa, milleks on kogukondade ja lõpptarbijate kulude vähendamine ning kaasaaitamine parema elukeskkonna loomisele, samuti uute ettevõtlusvormide tekke soodustamine ja investeeringute kaasamine energiavaldkonna projektidesse kogukondliku tegevuse kaudu. Selleks, et energiaühistute liikumise üld-eesmärkide saavutamisele kaasa aidata ning Energiaühistute programmile esitatud väljakutseid täita on Eesti Arengufondi juhtimisel ning koostöövõrgustiku partnerite kaasabil ja nõusolekul koostatud programmile 2014. ja 2015. aastateks tegevusplaanid, mis hõlmavad süsteemselt kõiki vajalikke tegevusi eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks. Programmi tegevussuunad ja tegevused tõusetusid „Eesti energiaühistute initsiatiivide kaardistuse” käigus läbi viidud algatuste süvaintervjuudest, varem tehtud uuringutest ning energiaühistute koostöövõrgustiku liikmete valdkonnaspetsiifilisest sisendist? samuti Eesti Arengufondi lepingupartneri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusest. Tegevusplaani koostamisel on lähtutud ka Vabariigi Valitsuse tööplaani punktist 9.3

Energiaühistute Programmi ülesehitus ja tööriistad

VALDKONNA ÜLDEESMÄRGID:

 
⇒ Kogukondade ja lõpptarbijate kulude vähendamine ja parema elukeskkonna loomine.
⇒ Uute ettevõtlusvormide motiveerimine ja investeeringute kaasamine energiavaldkonna projektidesse kogukondliku tegevuse kaudu.


'''I. TEGEVUSVALDKOND: ENERGIAÜHISTUTEST JA NENDE LOOMISE VÕIMALUSTEST TEAVITAMINE JA TEADLIKKUSE TÕSTMINE

Eesmärk: ENERGIAÜHISTUTE TÄHTSUSTUMINE JA TEADLIKKUSE TÕUS

Oodatavad tulemused:

 
1. Suurenenud on (erinevatesse sihtgruppidesse kuuluvate) isikute ja kogukondade arv, kes on teadlikud energiaühistute loomise ja arendamise võimalustest.
2. Tekkinud on kogum isikuid, kes on huvitatud ja tegelevad energiaühistute temaatika ja informatsiooni levitamisega kohalikul tasandil.
3. Tõusnud on (eri sihtgruppidesse kuuluvate) isikute ja kogukondade motivatsioon energiaühistute loomiseks.
4. Suurenenud on eri osapoolte (nn kaasaaitavate organisatsioonide) arusaam ja motivatsioon energiaühistute tekkimisele kaasaaitamiseks – rahastamine, õiguskeskkond, koostöövõrgustik.
5. Loodud on alus ja motivatsioon energiaühistute liikumise arendamiseks Eestis – katusorganisatsiooni loomise eeldus ja huvitatud osapooled.
6. Tõstatunud on laiem diskussioon ühiskonnas energiaühistute tekkimise ja sellest tulenevate muudatuste üle senises elukorralduses.

1.1. TEAVITUSTEGEVUSED – sündmuste korraldamine; kommunikatsioonitegevused
Eesmärk:

 
⇒ Rohkem energiaühistute initsiatiive!
⇒ Energiaühistute loomisele kaasaaitavate osapoolte motiveeritus ja koostöö.
⇒ Avaliku diskussiooni tekitamine.

Tööriistad:

 
⇒ Läbimõeldud ja seostatud sihtgrupipõhine teavitustöö – sündmuste algatamine, läbiviimine ja tulemuste vahendamine; partnerite motiveerimine teavitustöö tegemiseks.
⇒ Kommunikatsioonitegevused: energiaühistute veebilehe ellukutsumine ja värskeima informatsiooniga täitmine, meedias energiaühistute sõnumitest ja tegevustest teabe levitamine erinevate allikate vahendusel; energiaühistute liikumisele ühtse visuaalse identiteedi loomine.

1.2. UURINGUD

 
Energiaühistute ja ühisuste ellukutsumiseks riiklike ja erasektori finantsmeetmete analüüs ja pilootimine.
⇒ Kaardistada Eestis energiaühistute tekkimise võimalikud mõjud Eesti majandusele ja ühiskonna liikmetele.
⇒ Selgitada, kas ja missugused õiguslikud takistused eksisteerivad energiaühistute tekkeks ja toimimiseks.
⇒ Leida energiaühistute algatused ja selgitada välja motivatsioon ning väljakutsed energiaühistute liikumise käivitamiseks.
⇒ Kaardistada BASREC energiaühistute algatamise ja tegutsemise kogemus ja levitada teadmust rahvusvaheliselt.

Tööriistad:

 
⇒ Finantsmeetmete uuring ja prototüüpimine.
⇒ Energiaühistute loomise sotsiaalmajanduslike mõjude uuring.
⇒ Õigusmõjude uurimus energiaühistute mentorprogrammi raames.
⇒ Potentsiaalsete energiaühistute algatuste kaardistus.
⇒ BASREC-riikide energiaühistute uuring.

I. TEGEVUSVALDKOND: ENERGIAÜHISTUTE LOOMISE SOODUSTAMINE

Eesmärk: ENERGIAÜHISTUTE TEKKIMINE JA EDUKAS TEGUTSEMINE

Oodatavad tulemused:

 
1. Loodud on kokku vähemalt viis-kuus energiaühistut ja -ühingut.
2. Energiaühistute loomisel otsuste tegemiseks vajalikud algandmed ja juhised on kõigile kättesaadavad.
3. Õiguslik keskkond on energiaühistute loomist soosiv, arenemisvõimalusi tagav ja turu osapooltele võrdseid võimalusi loov.
4. Valdkonna finantsvõimekus on suurenenud tänu investorite ja lõpptarbijate investeeringute lisandumisele.
5. Paranenud on energiaühistute initsiaatorite ja energiaühistute loomisele kaasaaitavate organisatsioonide koostöö.

2.1. ENERGIAÜHISTUTE MENTORLUS

Tulemused

osalejate jaoks:

 
⇒ Teadmised ja oskused energiaühistu loomiseks.
⇒ Vajalikud alusmaterjalid on koondatud: valideeritud äriplaan, kokkulepe kogukonnaga, otsus tehnoloogia kohta, alusmaterjal ja teadmine alginvesteeringute saamiseks.
⇒ Kuulumine koostöövõrgustikku – kogemuste jagamise võimalus.
⇒ Edasine pilootprojekti staatus.

otsustajate jaoks:

 
Energiaühistute võimalikud mudelid ja arengupotentsiaal.
⇒ Reaalsed pilootprojektid ja edulood.
Sotsiaalmajandusliku mõju analüüs.
Õiguskeskkonna analüüs ja probleemkohtade esile toomine.

Tööriistad:

 
⇒ Algatuse põhine aastane mentorlus neljas valdkonnas: õigus, rahastamine, tehnoloogia, kogukonna kaasamine.
⇒ Neli töötuba energiaühistute algatuste esindajatele, ekspertidele ja põhipartneritele: progressi hindamine, kogemuste vahetamine, individuaalsed kohtumised ekspertidega.
Lõpukonverents: avalikkusele 29. september 2015.
⇒ EnLife-platvormi testimine.

2.2. ENERGIAÜHISTUTE NÕUSTAMINE – TÖÖRIISTAKAST (veebipõhine)

Eesmärk:

 
Energiaühistute loomisel otsuste tegemiseks vajalikud algandmed ja juhised on kõigile kättesaadavad.
⇒ Arusaamine energiaühistu loomise vajalikkusest ja protseduurist on lihtsustunud.
⇒ Investeeringute lisandumine valdkonda ja finantsvõimekuse kasv?.

Tööriistad:

www.energiaühistud.ee keskkonnas neljast platvormist koosnev alaleht, mis on üles ehitatud üksteistele järgnevate rakendustena:

 
Kalkulaator on rakendus, mis andmeväljade täitmisel annab esmase hinnangu elektri ja/või soojuse tootmise võimalikkuse ja kasu(m)likkuse kohta.
Ressursside andmepank on kaardirakendus, millel on kuvatud eri kihtidena mitmesuguste ressursside kättesaadavus ja kasutatavus.
Interaktiivne juhend on teeviitadena toimiv veebipõhine nõustamissüsteem.
Rahastamisplatvorm on keskkond, kus osapooled saavad tutvustada energiavaldkonna projektiideid ning esitleda neid lisarahastuse saamiseks.

2.3. ÕIGUSKESKKOND ja TEGEVUSPLAANID

Eesmärk:

 
⇒ Eesti õiguskeskkonnas energiaühistute tekkimise võimaluste ja tingimuste kaardistamine ning kaasaaitamine vajaliku õigusruumi arendamisele.

Tööriistad:

 
⇒ Osalemine energiaühistute algatamist ja tegutsemist reguleerivate eelnõude väljatöötamises: ELTS; KKütS; MGS; ENMAKs; KOKS jt.
⇒ Õigusruumis muudatuste ellukutsumiseks vajalike alusandmete koondamine ja analüüside läbiviimine.
⇒ Osalemine finantsmeetmete väljatöötamises energiaühistute algatamiseks ?avaliku sektori toetusmeede, eraalgatuslikud rahastamismeetmed – ühisrahastus, pangateenused jms).
⇒ Lisarahastuse kaasamine energiaühistute valdkonna arendamiseks ja juhtimiseks, osaledes rahvusvahelises koostööprojektis.

2.4. KOOSTÖÖ ARENDAMINE ja ÖKOSÜSTEEMI HOIDMINE

Eesmärk:

 
Energiaühistute loomisele ja tegutsemisele kaasaaitavate osapoolte ökosüsteem on loodud ja toimib.
⇒ Energiaühistute algatuste koostöövõrgustiku tekkimisele on loodud alus ning võrgustik areneb iseseisvalt.

Tööriistad:

 
Eesti Arengufond koordineerib energiaühistute programmi koostöövõrgustiku tegevust, edastades selleks infot, korraldades kootöösündmusi, algatades partneritega projekte ja osaledes partnerite tegevustes.
⇒ Energiaühistute algatuste koostööplatvormi loomine nii interaktiivselt kui sündmuste näol.
⇒ Rahvusvahelistes koostööprojektides osalemine.

Energiaühistute Programmi elluviidud tegevused ja tulemused

Energiaühistute Programmi tegevusplaanis kavandatud vajalikke tegevusi on ellu viidud aastatel 2014–2015 Eesti Arengufondi juhtimisel ja energiaühistute koostöövõrgustiku liikmetega koostöös, arvestades olemasolevaid võimalusi ja ressursse. Energiaühistute programmi elluviimises osales enamik Eesti Arengufondi Energia- ja Rohemajanduse suuna ekspertidest ja analüütikutest ning teatud arendustegevused (nt mentorprogrammi raames läbi viidud mentorlus, õigusmõjude analüüs, energiaühistute veebilehe arendamine ja haldamine; visuaalse identiteedi loomine) osteti teenuslepingutega sisse.

Teavitustegevused ja kommunikatsioon

Eesmärk: Kogukondade ja lõpptarbijate energiakulutuste vähendamiseks on esmatähtis tagada eelnimetatud osapoolte arusaamine valdkonna toimimisest ning kogukondliku energiatootmise potentsiaalist ja võimalustest. Energiavaldkond, eelkõige elektrisse puutuv, on Eestis ajalooliselt toiminud tsentraalselt ning on seetõttu jäänud lõpptarbijatele kaugeks ja arusaamatuks nii ülesehituse, protsesside kui ka tingimuste poolest. Tulenevalt energiavaldkonna arengutrendidest, sh energia säästmise vajadusest ja kuluefektiivsusest, aga ka ühiskonna muutumisest sotsiaalvõrgustikel põhinevaks, on üha olulisemaks saanud teadmised, kuidas iseseisvalt kujundada energia tootmist ja tarbimist. Energiaühistute programmi algatusperioodil leidis kinnitust fakt, et energiaühistute algatusgruppidest väljaspool olevad inimesed enamasti ei teadnud ja ei mõistnud kogukondliku energiatootmise võimalusi ja selles peituvat potentsiaali, kuna informatsioon selle kohta ei olnud lihtsasti kättesaadav ning ei olnud nendeni viidud. Tulenevalt asjaolust, et Eestis on energiaühistute temaatika suhteliselt uus ja energiaühistute võimalustest ja moodustamise vajadusest teatakse suhteliselt vähe, on tarvis laiapõhjalist teavitus- ja kommunikatsioonitegevust, mis hõlmab nii erisuguseid meetodeid, vahendeid ja allikaid kui ka erinevaid partnereid ja sihtgruppe. Energiaühistute programmi raames võeti teavitustöös lisaks tavapärasele info jagamisele eesmärgiks ka motiveerimine ja inspireerimine. Oluline ei olnud inimestele ühekordselt infot kätte jagada, vaid tekitada huvi ja n-ö panna silmad särama, selleks et tekiks uusi eeskõnelejaid ning enam aktiivseid inimesi, kes sooviksid üheskoos energiavaldkonna väljakutseid vastu võtta ja kohalikku keskkonda parandada. Peatähtis oli energiaühistute loomisele kaasaaitavate osapoolte (energiaühistute koostöövõrgustiku liikmesorganisatsioonide) motiveerituse ja koostöö loomine, selleks, et energiaühistute temaatika võimalikult paljusid osapooli kõnetaks ja seeläbi sõnum võimalikult laiaulatuslikult ning konkreetsete sihtgruppideni jõuaks. Lisaks ökosüsteemi teadlikkuse tõstmisele ja uute energiaühistute algatuste tekkimisele oli teine peamine eesmärk avaliku diskussiooni tekitamine ning aluse loomine aruteludeks, mis võiksid ellu kutsuda suuremaid muudatusi ühiskonnas.

Ühiskonnas juurdunud mõttemaailmade muutmine on keeruline ülesanne ning tulemuste nägemine võtab aega. Teavitustöö planeerimisel arvestati, et parima tulemuse saavutamiseks peab Energiaühistute programmi teavitustöö hõlmama nii sündmuste korraldamist kui ka kommunikatsioonitegevusi. Sündmuste korraldamisel ja läbiviimisel lähtuti printsiibist, et üldrahvalikke kärajaid pole mõtet ja võimalik piiratud ressursside tingimustes korraldada ning kontsentreeritud sõnumi kohaleviimiseks on efektiivsem energiaühistute potentsiaalsete algatusgruppide põhine lähenemine neile mõistetavas keeles. Nimetatud potentsiaalseteks algatusgruppideks olid:

 
a) tiheasustusega piirkondades – korteriühistud, asumiseltsid, kinnisvaraettevõtted, teadus- ja tööstuspargid ning
b) haja-asustusega piirkondades – kohalikud omavalitsused, ressursiomanikud, sh metsaühistud ja talupidajad, väikesaared.

Sündmused: Energiaühistute programmi raames viidi energiaühistuid puudutavad sõnumid kuulajateni kokku 24 korral ning seda nii programmi raames korraldatud teavitussündmuste teavitusürituste näol kui ka esitlustena partnerite üritustel. Korteriühistute Liidu aastafoorumitel 2013 ja 2014 viidi energiaühistuid puudutavad sõnumid üle 700 aktiivse korteriühistu juhi ja neile teenuseid pakkuva ettevõtteni7,8. Kinnisvara ettevõtjatele tutvustati energiaühistutes peituvat potentsiaali kinnisvaraettevõtete aastakonverentsil (2014) ettekandega „Energiaühistud Eestis: kas kinnisvaraettevõtluse tulevikutrend või ulme?“. Sõnum jõudis 99 kinnisvara arendamisega tegeleva ettevõtjani. Kohalikele omavalitsustele tutvustati energiaühistute võimalusi nii pealinnas toimunud linnade ja valdade päevadel (2015) kui ka eraldi korraldatud väljasõiduseminaridena Viljandimaal Kõpus (2014) ja Võrus (2015). Eelnimetatud sündmustel tehtud ettekanded on kättesaadavad energiaühistute veebilehel sündmuste rubriigis. Kohalike omavalitsuste üritustel osales umbes 100 inimest. Metsaühistuteni viidi kogukondliku energiatootmise temaatika Türil asetleidnud infoseminaril „Metsameetme ja Natura 2000 toetused, Energiaühistud“ (2015), kus kuulajaskonda kuulus 38 inimest9. Energiaühistute mentorprogrammi raames ning Ruhnu energiaühistu algatuse juures viidi Ruhnu saarel 2015. aasta juunis läbi ligi nädal väldanud väiketuuliku iseehitamise koolitus, milles osales kohapeal 20 inimest10.

100%

Lisaks energiaühistute algatusgruppidele on energiaühistute valdkonna informatsiooni jagatud ka energiavaldkonna osapooltele ja seda järgmiste sündmuste raames. 2013. aasta lõpus toimunud Tuuleenergia Klastri korraldatud kahepäevasel konverentsil „Mere tuuled”, kus osales 80 inimest11. Äripäeva, Glimstedti ja Arengufondi koostöös korraldatud IV Energia Aastakonverentsil „Uued ja nutikad ühised energiaprojektid” (2013)12 osales 85 inimest; Eesti Maaülikooli korraldataval iga-aastasel konverentsil „Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine” XV TEUK (2013)13 osales 250 inimest; EÜS kõnekoosolekul 2013 osales ligi 20 inimest; Äripäeva ja Glimstedti koostöös korraldatud V Energia aastakonverentsil „Eesti energiapoliitika täidetud ja täitmata lubadused” (2014)14 osales ligi 100 inimest. Samuti on inspiratsiooni jagatud ka energiavaldkonnas tegutsevatele aktivistidele koostöös Eesti Taastuvenergia Kojaga nende klubilise tegevuse käigus, kus taastuvenergia ühistute teemalisel klubiõhtul osales ligi 30 inimest.

Diskussiooni algatamiseks Eesti ettevõtjate seas energiaühingute ja nende potentsiaali teemal viidi koostöös Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojaga 2015. aastal edukalt läbi 48 osalejaga seminar „Elektri- ja soojusenergia väiketootmine energiaühingulise mudelina”. Energiaühistute teemat käsitles põhjalikult eri tahkude pealt Energiaühistute Mentorprogrammi kokkuvõttev konverents „Energiaühistu – kogukondlik elekter ja soojus”, kus tutvustati ligi 100 kuulajale energiaühistute aastase programmi peamisi tulemusi. Ligi 60 programmis osalejat võttis osa neljast energiaühistute algatuste töötoast. Põlvamaa energeetikakonverents „Energeetiline isemajandamine – reaalsus või utoopia” andis 193 kuulajale ülevaate energiaühistute loomise võimalustest. 2015 aastal on tulemas veel Äripäeva ja Glimstedti Advokaadibüroo koostöös korraldatav VI energia aastakonverents, kus energiaühistute potentsiaali taas kindlasti publikule tutvustatakse.

100%

Infoühiskonnas on uue temaatika, nt energiaühistute sõnumi levitamiseks ning osapoolte motiveerimiseks esmatähtis olla hästi nähtav ja teha info lihtsasti kättesaadavaks just elektroonilisel kujul. Selleks on enam levinud ja tõhusamad viisid toimiv ja informatiivne veebileht ning konto sotsiaalmeedias (FB, Twitter jms). Seetõttu kutsuti ellu energiaühistute temaatikat põhjalikult käsitlev veebileht www.energiayhistud.ee ehk www.energiaühistud.ee. Veebileht püüab levitada infot efektiivselt ja mõjuvalt võimalikult suurele auditooriumile, aidates kaasa järgmiste eesmärkide täitmisele:

:*ƒAnda ülevaade energiaühistute mõistest, loomise vajadusest, eelistest, teiste riikide kogemusest ning sellest, mis Eestis seoses energiaühistutega toimub, nt teha kättesaadavaks kõik teostatud uuringud ning jagada infot riiklike tegevuste ja toetusprogrammide kohta.

:*ƒTööriistakasti vahendusel teha energiaühistute loomisel otsuste tegemiseks vajalikud algandmed ja juhised kõigile kättesaadavaks; luua arusaamine energiaühistu asutamise protseduuridest? ning tõsta finantsvõimekust investorite ja lõpptarbijate investeeringute abil?.

:*ƒKajastada energiaühistutega seotud ja neile korraldatud teavitussündmusi, teavitada avalikkust ja energiaühistute loomisega seotud osapooli valdkonnas toimuvast.

:*ƒLuua meediale võimalikult ülevaatlik ja inspireeriv keskkond energiaühistute valdkonna kajastamiseks eriallikate kaudu ning pakkuda selleks materjali fotode, salvestuste, trükiste jms näol.

:*ƒEnergiaühistute platvormi kaudu luua energiaühistute algatajatele ja initsiatiividele üle Eesti võimalus saada infot teiste algatuste kohta, jagada kontakte, vahetada kogemusi, planeerida ühistegevusi jms.

:*Lihtsustada energiaühistute moodustamisele kaasaaitavate osapoolte vahelist koostööd ja asjaajamist ning aidata kaasa ühtsete sõnumite levitamisele.

:*Võimaldada energiaühistute uutel huvilistelt energiaühistute ökosüsteemi osapooltega lihtsasti kontakti saada.

Energiaühistud.ee

Tegemist on tihedalt sidustatud ja ristviidetega ühendatud Eesti Arengufondi poolt ellu kutsutud teise veebilehega Energiatalgud.ee, mille eesmärk on olla keskne koht energiamajandusega seotud küsimustele vastuste andmisel. Energiatalgud.ee põhineb wiki-keskkonnal ning sisaldab laiapõhjalist akadeemilist teabematerjali ning energiavaldkonna sündmuste kajastusi. Mõlemad veebilehed on üles ehitatud nii, et keskkonnad üksteist vajaliku infoga täiendaksid, mitte ei dubleeriks. Energiaühistud.ee on avalikkusele kättesaadav ja kasutatav alates 2015. aasta aprilli keskpaigast. Oktoobri teise nädala seisuga oli veebilehte külastatud kokku 5 800 korda, millest 4 200 on olnud uusi külastajaid ning korduvkasutajaid 1 600. Energiaühistud.ee veebi on vaadatud 31 800 korda ning kõige sagedamini aprillis, juunis ja septembris ning sessioonide käigus on külastatud konkreetseid alalehti, millele on kulunud ka rohkem aega kui lihtsalt lehel ringi vaatamisele. Selleks et hinnata veebilehe eesmärkide täitmist, pole kasutajate küsitlust veebilehele lühikese käigusoleku ajal (millesse jäi ka suveperiood) veel tehtud, kuid eelnimetatud näitajate alusel võib kodulehe lugeda infoallikana edukaks nimetatud perioodil.

100%

Teavitustöö tulemused ja edasised tegevused

Teavitustöö tulemused:

Teadlikkus energiaühistute temaatikast on tõusnud, samuti on suurenenud arusaam energiaühistu loomise vajalikkusest ja võimalustest Eestis.

 
⇒ Teadlike inimeste arv on suurenenud. Energiaühistute Programmi raames või sellega seoses korraldatud teavitusüritustel jagati energiaühistute teemalist informatsiooni kokku rohkem kui 2 000 aktiivsele ja teemast huvituvale inimesele.
⇒ Energiaühistute algatusgruppide arv on suurenenud. (Programmi alguses kaardistati 30 energiaühistu algatust. Energiaühistut luua plaanivate huvitatud isikute pöördumiste ja lisainformatsiooni küsimine energiaühistute programmi eestvedajatelt energiaühistu loomiseks, on sagenenud).

Energiaühistute loomisele kaasakaasaaitavate osapoolte teadlikkus ja motiveeritus energiaühistute valdkonna arendamiseks on suurenenud.

 
⇒ Ökosüsteemi osapooled on saanud võimalikult hea ülevaate energiaühistute potentsiaalist ja võimalustest ning on tekkinud huvi sõnumi levitamiseks ja tegevuste algatamiseks iseseisvalt. Koostöövõrgustiku liikmed on algatanud sündmusi ja loonud võimalusi energiaühistute algatuste edasiseks tegevuseks.
⇒ Energiaühistute programmi koostöövõrgustikku seni mittekuuluvad organisatsioonid on võtnud initsiatiivi ja algatanud mitmeid teavitustegevusi – seminarid, töötoad jne.
⇒ Esile on kerkinud isikuid, kes on huvitatud ja tegelevad energiaühistute temaatika ja teabe levitamisega kohalikul tasandil – EÜMP algatuste esindajad, Viljandi, Saare ja Põlva maavalitsus, Võru linn, TREA jt.

Motivatsioon energiaühistute valdkonda puudutavat teabe ja info levitamisega jätkamiseks.

 
⇒ Loodud on alus ja motivatsioon energiaühistute liikumise arendamiseks Eestis – eeldused katusorganisatsiooni loomiseks ja huvitatud osapooled on olemas. Energiaühistute Programmi koostöövõrgustiku liikmed on andnud tagasisidet, et ka aastatel 2016+ on vaja energiaühistute programmiga jätkata.
⇒ Energiaühistute Programmi koostöövõrgustikku hetkel veel mitte kuuluvad organisatsioonid on teinud ettepanekuid edasiseks teavitusalaseks koostööks ja energiaühistute sõnumi levitamiseks.

Ühiskonnas on algatatud diskussioon energiaühistute loomisest, võimalikust potentsiaalist ja väljakutsetest ühiskonnas.

 
⇒ Meediakajastuste arv on kasvanud. Ilmus üle 45 artikli üle-eestilistes päevalehtedes ja kohalikes lehtedes; avaldati üle 10 pressiteate; saadi ligi 4 raadiokajastust; veebilehte Energiaühistud.ee on külastanud üle 5 800 külastaja 31 800 korral (15.10.15 seisuga).
⇒ Meedia huvitatus teema käsitlemise osas on tõusnud – meediaväljaannete otsesed pöördumised teema kajastamiseks.
⇒ Avalikkuse kiire reageerimine ja arvamuste paljusus avaldatud energiaühistute temaatilistele artiklite kohta (kommentaaride arv ja tekkimise kiirus).
⇒ Veebilehe Energiaühistud.ee külastatavus on arvestades ülal oleku aega „hea, kuid info esitamist on vaja parandada parema leitavuse huvides.
⇒ Energiaühistute Programmi ühtne kuvand on meeldejääv ja lihtsasti äratuntav (hinnang kasutajate tagasiside põhjal).

Edasised tegevused:

:* Energiaühistute potentsiaali selgitamine ja kogukondliku energiamajanduse võimaluste tutvustamine lõpptarbijatele ehk rohujuure tasandil selgitustöö. Kui Energiaühistute Programmi esimestel aastatel keskenduti teavitustöö tegemisel eelkõige initsiatiivgruppide informeerimisele ja harimisele, siis edaspidi on oluline sõnumeid levitada ka laiemalt lõpptarbijatele ning selgitada neile energiamajanduse ülesehitust, energiatootmise võimalusi väikelahenduste abil ning tarbimise suunamise ja vähendamise olulisust.

:* Teavitussündmuste korraldamine järgmistele energiaühistu algatusgruppidele: asumiseltsid, eramajade omanikud, talupidajad, kohalikud omavalitsused. Teavitustöö on vaja teha, sest nimetatud sihtrühmadele eraldi teavitussündmuseid pole toimunud või teavitati sihtgruppi osaliselt (nt kohalikud omavalitsused).

:* Kommunikatsioonitegevuste jätkamine. Energiaühistute potentsiaali käsitleva teabe levitamiseks on oluline Energiaühistute programmi koostöövõrgustiku ühtne läbimõeldud tegevus, mistõttu on tarvis koostada ja ellu viia ühtne kommunikatsioonikava ja jätkata tegevuste elluviimisega. Energiaühistutega seotud teemade põhjalikuma ja kvaliteetsema käsitlemise huvides on oluline meedia harimine ja õigete algandmete olemasolu.

Uuringud

Energiaühistute programmi üks peamisi ülesandeid oli alusandmete koondamine ja analüüsimine, selleks et luua motiveeritud alus Eestis energiaühistute algatamisele ja toimimisele ning vajadusel planeerida edasisi tegevusi, jagada teadmust ja motivatsiooni ning soodustada toetava ökosüsteemi teket. Tulenevalt sellest, et kogukondliku energiamajanduse arendamine on Eestis olnud suhteliselt vähe käsitletud teema, oli selles valdkonnas varem põhjalikke uuringuid läbi viidud pisteliselt ning vaid spetsiifilisi tahke kajastade. Selleks, et luua valdkonnast tervikpilt ning katmaks võimalusel kõik seni uurimata valdkonnad, oli vaja koguda ja analüüsida andmeid energiaühistute temaatikat käsitlevates järgmistes valdkondades:

:* Selgitada, kas ja missugused õiguslikud takistused eksisteerivad energiaühistute tekkeks ja toimimiseks.

:* Kaardistada Eestis energiaühistute tekkimise potentsiaalsed mõjud Eesti majandusele ja ühiskonna liikmetele.

:* Kaardistada BASREC-riikide energiaühistute algatamise ja tegutsemise kogemus ja levitada teadmust rahvusvaheliselt.

:* Analüüsida ja pilootida riiklikke ja erasektori finantsmeetmeid energiaühistute ja ühisuste ellukutsumiseks.

:* Leida energiaühistute algatused ja selgitada välja motivatsioon ning väljakutsed energiaühistute liikumise käivitamiseks.

Õiguslik analüüs „Energiaühistute loomist ja tegutsemist takistavad probleemid Eestis”

Energiaühistute õiguskeskkonna analüüsi eesmärk on:

 
1) hetkeolukorra ja võimalike takistuste kaardistamine energiaühistute loomise kontekstis, mis tõstatuvad energiaühistute algatuste praktilistes eeltegevustes;
2) analüüsi koostamine, tuues välja, kas Eesti õiguskeskkond on täna energiaühistute loomist soosiv või pidurdav ning mis osas;
3) õiguskeskkonna muudatusettepanekute ja praktiliste soovituste koostamine, et energiaühistute loomise ja toimimise lihtsustamiseks edaspidi.

Tehtud analüüsi põhjal esitab Eesti Arengufond soovitused õigusandjatele, kelle abiga soovitakse luua Eestis energiaühistute loomist ja toimimist soosiv õiguskeskkond. Samuti kasutatakse tulemusi üldises teavitustegevuses.

Tegevused:

Eesti Arengufond algatas 2014. aasta novembris Energiaühistute Mentorprogrammi (edaspidi: EÜMP) eesmärgiga soodustada Eestis elujõuliste energiaühistute tekkimist ja toimimist ning tõsta teadlikkust energiaühistute potentsiaalist Eestis ja Läänemereäärsetes riikides. EÜMP ehitati üles põhimõttel, et kümnele üle Eesti paiknevale programmi valitud energiaühistulisele algatusele (EÜMP algatused) olid programmi elluviimise vältel toeks üheksa mentorit neljast valdkonnast:

 
1) tehnoloogiad (päikese-, tuule- ja bioressursi ning soojuspumpade osas)?;
2) kogukonna kaasamine;
3) finants;
4) õigus?.

EÜMP õigusmentori roll, milleks oli EÜMP algatuste nõustamine organisatsioonimudeli valikul, õiguskeskkonna analüüs ja energiaühistute veebilehe tarbeks õiguslike materjalide koostamine, usaldati Eesti Arengufondi poolt 2015. aasta märtsis läbiviidud hanke tulemusena Advokaadibüroole GLIMSTEDT. Põhiülesandeks 2015. aasta märtsist kuni 2015. aasta novembrini väldanud mentorluse käigus oli leida EÜMP algatuste baasil üles need kehtiva õiguse probleemid, mis takistavad energiaühistute loomist ja toimimist, neid probleeme analüüsida ning esitada lahendusettepanekud. Advokaadibüroo GLIMSTEDT töötas õigusmentorile püstitatud eesmärgi täitmiseks esmalt läbi Eesti Arengufondi, EÜMP algatuste ja teiste EÜMP mentorite poolt koostatud ja kogutud infomaterjalid, käsitles probleemkohti teiste EÜMP mentoritega, viis läbi kõigi kümne EÜMP algatusega individuaalsed intervjuud, korraldas EÜMP programmis osalevatele algatustele ühepäevase intensiivse õigusküsimuste töötoa, mille käigus korraldas ühtlasi EÜMP algatuste teemakohased küsitlused. Käesolev analüüsidokument võtab eelkirjeldatud töö sisu ja tulemused kokku. Analüüs koos kokkuvõtvate lisadega, mis annavad võrdleva ülevaate nii energiaühistuteks sobivatest organisatsioonimudelitest, energiaettevõtjatele kehtivatest eri- ja lisanõuetest kui ka energiaühistute ideede realiseerimisel ette tulla võivatest varalistest suhetest, on leitav energiaühistute veebilehelt.

Analüüs koos lisadega ja energiaühistu asutamise näidisdokumendid on mõeldud abiks kõigile, kes kaaluvad energiaühistu moodustamist või oma tegevusega energiaühistute loomisele kaasaaitamist. Analüüs põhineb analüüsi koostamise ajal (märts 2015 – september 2015) kehtinud õigusaktidele, ega käsitle tulevikus jõustuvaid õigusaktide redaktsioone ega õigusaktide eelnõusid, mis samal ajal erinevates instantsides menetluses olid.

Õigusliku analüüsi peamised tulemused:

 
1. Mõistete puudumisest ja ebasobivusest tulenevad probleemid
1.1. Energiaühistu mõiste puudumine. Energiaühistu mõiste ei ole Eesti kehtivates õigusaktides defineeritud?. Seetõttu ei ole selge, kas energiaühistu, mille tekkele soovitakse EÜMP tulemusena kaasa aidata, võiks olla a) tulunduslik või mittetulunduslik; b) geograafilise asukohaga seostatud või seostamata?; c) tegevuspiirangutega või tegevuspiiranguteta. Seetõttu on ka ebaselge, kas Eesti õiguskorras vastab energiaühistu mõnele olemasolevale ühinguvormile või tuleks energiaühistu otstarbeks luua täiesti uus ühinguvorm.
 
1.2. Tänase õigusruumi kohaselt ning tuginedes EÜMP valimile selgus, et sobivaks vormiks konkreetsete algatuste puhul energiaühistuna tegevuse alustamiseks, on valdavalt aktsiaseltsi või osaühingu vorm. See on selgitatav EÜMP algatuste valimiga, millest valdava osa moodustasid kohalike omavalitsuste initsiatiivil põhinevad ja ebavõrdsete panustega algatusgrupid. Traditsiooniline eraisikute energiaühistuline algatus peaks eelduslikult olema tulundusühistu või mittetulundusühing. Leiame, et oleks soovitav jätta energiaühistutele võimalus valida erinevate ühinguvormide vahel, vastavalt nende vajadustele ja ühinguõiguslikele kriteeriumitele. Sel juhul tuleks kaaluda kehtiva õiguse muutmist pigem sellisel viisil, et kaotada piirangud, mis kohustavad isikuid tegelema energiaettevõtlusega mingis kindlas õiguslikus vormis. Seega tuleb teha põhimõtteline valik, kas eelistada Eestis energiavaldkonnas vaid professionaalset ettevõtlust või toetada kogukondlikku algatust ka energiasektoris ning milliste tunnuste abil neid eristada.
 
1.3. Elektrivõrgu ja võrguteenuse mõiste. Kehtiv ELTS loeb võrguks mistahes elektripaigaldist või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini. ELTS ei sisalda tarbijapaigaldise mõistet. Kogu Eesti territoorium on jagatud elektri jaotusvõrguettevõtjate vahel teeninduspiirkondadeks, mis ei või kattuda. Teeninduspiirkonnas võib võrku või liini ehitada ja võrguteenuseid osutada üksnes piirkonnas tegevusluba omav jaotusvõrguettevõtja ise. Teeninduspiirkondi saab muuta vaid võrguettevõtjate vastastikusel kokkuleppel. Uute jaotusvõrguettevõtjate teket kehtiv ELTS ette ei näe. Otseliin ei ole ette nähtud elektrienergia edastamiseks mitmele tarbijale. Otseliini ehitamine ja kasutamine on seotud väga oluliste piirangutega.
 
2. Organisatsiooni mudelite piirangud
2.1. Nõue tegutseda energiaettevõtluses aktsiaseltsi või osaühinguna. ElTS, MGS ja KKütS kohaselt peab elektri ja soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga tegelev isik, samuti gaasi jaotamisega tegelev isik tegutsema osaühingu või aktsiaseltsi vormis. MGS kohaselt ei saa gaasi tootja, müüja ega võrguettevõtja olla mittetulundusühing. ElTS, MGS ja KKütS sätestavad ka erandid, millistel juhtudel juriidilise isiku vorminõude järgimine ei ole kohustuslik (nt mitte-põhitegevusena ühe kinnistu piires tegutsemine, alla teatud võimsuse energia tootmine ja müük, mittetulundusühingu poolt oma liikmetele energia edastamine ja müük jm). EÜMP algatuste pinnal võib järeldada, et need erandid ei ole energiaühistutele sageli sobivad, kuna ühistud kavandavad energia valdkonnas tegutsemist põhitegevusena, ühe kinnistu piirest kaugemal, ettenähtud piirangutest suurema võimsusega tootmisseadmetega või müües toodangut ka mitte-liikmetele.
 
2.2. Kõrgendatud kapitalinõue. ElTS, MGS ja KKütS sätestavad elektri, gaasi ja soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga tegelevatele ettevõtjatele sageli kõrgendatud aktsia- ja osakapitali nõude, mis energiaühistutele on ebaproportsionaalselt kõrge. Reeglina on see 31 950 eurot, elektri jaotusvõrguettevõtjal aga 127 800 eurot.
 
2.3. Kohalik omavalitsus ei või olla tulundusühistu liikmeks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ei näe kohalikule omavalitsusele ette õigust olla tulundusühistu liikmeks. Samas on teistes Euroopa Liidu riikides tulundusühistu võrdse valitsemise põhimõtte (1 liige=1 hääl) tõttu üks eelistatuim energiaühistu organisatsiooni mudel, milles saavad osaleda ka kohalikud omavalitsused. Kohaliku omavalitsuse eestvedamine ja kaasalöömine on energiaühistulisele liikumisele väga oluline ka Eestis.
 
3. Energia tootmisega seotud küsimuste ebapiisav regulatsioon
3.1. Soojuse tootja liitumine kaugküttevõrguga ei ole reguleeritud. KKütS ei käsitle võrguteenuse osutamist tootjale. Soojuse jaotuse teenus ei hõlma soojuse edastamist alates tootmisseadmest või tarbijapaigaldisest (liitumispunktist). Kehtivas õiguses puudub regulatsioon selle kohta, kas ja kuidas peab soojuse võrguettevõtja tagama tootjatele võrguühenduse.
 
3.2. Gaasi tootmine ja tootjale võrguteenuse osutamine on reguleeritud ebapiisavalt. MGS ega selle rakendusaktid ei reguleeri gaasi tootmist sisuliselt. Gaasi kvaliteedinõudeid ei ole õigusaktiga kehtestatud. Tootjate liitumine gaasivõrguga ja üldse võrguteenuse osutamine tootjatele on MGS-s reguleeritud vaid osaliselt. Liitumislepingu sõlmimist tootmisseadme omanikuga MGS ei reguleeri. Ka on võrguettevõtja arenduskohustus seotud üksnes tarbijapaigaldiste ühendamisega.
 
3.3. Soojuse ostu ja elektrienergia tootmisvõimsuste rajamise konkursid. KKütS kohustab võrguettevõtjat korraldama soojuse ostmiseks konkursi, kui tekib vajadus uute tootmisvõimsuste järele ja/või lepingute sõlmimiseks on kirjalikult soovi avaldanud mitu ettevõtjat. Võrguettevõtja peab soojuse ostmise lepingute sõlmimise või uutesse tootmisvõimsustesse investeeringute tegemise ja konkursi korraldamise tingimused eelnevalt Konkurentsiametiga kooskõlastama. ElTS ettenähtud uute elektrienergia tootmisvõimsuste rajamise konkursi regulatsioon ei sobi energiaühistulistele algatustele osalemiseks.
 
4. Haldusmenetluse ja halduskoormusega seotud probleemid
 
4.1. Võrguettevõtjate kohustused. Elektri, gaasi ja soojuse edastamine tarbijale loetakse ElTS, MGS ja KKütS kohaselt reeglina võrguteenuse osutamiseks. Seega energia edastamiseks peaksid energiaühistud reeglina tegutsema võrguettevõtjatena. Võrguettevõtja täies mahus kohustused võivad osutuda energiaühistutele ebaproportsionaalselt koormavaks. Samuti tähendaks nende nõuete täies ulatuses energiaühistutele rakendamine olulist Konkurentsiameti halduskoormuse kasvu.
 
4.2. Soojuse hinna kooskõlastamise kohustus. Müüdava soojuse piirhinna peab Konkurentsiametiga kooskõlastama igale võrgupiirkonnale eraldi soojusettevõtja, kes müüb soojust tarbijale või müüb soojust võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijale või toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis. Hinna kooskõlastamise kohustuse täitmine võib energiaühistutele panna suure halduskoormuse, mis ei pruugi olla jõukohane. Samuti suurendaks selle kohustuse täitmine Konkurentsiameti halduskoormust.
 
4.3. Loamenetluste killustatus. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) kohaselt on võimalik ühendada üksnes selliseid loamenetlusi, kus tegevusloa taotluse lahendamisel on pädev sama majandushaldusasutus. Konkurentsiamet, kes annab energia valdkonna tegevuslube, ei ole pädev andma näiteks ehituslubasid ega keskkonnalubasid, mis on aga energiaettevõtluse alal tegutsemiseks sageli vajalikud.

Energiaühistute potentsiaal ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs

Ülevaate saamise vajadus Eestis energiatarbijate olukorrast ja valmidusest uue, energiavõrkudest vähem sõltuva energiavarustuse loomiseks tekkis Energiaühistute Programmi väljatöötamisel ja energiaühistute algatuste võrgustiku moodustamisel. Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna energeetika- ja keskkonnaeksperdid analüüsisid potentsiaalsete energiaühistute energia tarbimise ja tootmise osakaal Eesti elektri- ja soojusetoodangus ning mõju ettevõtlusele, elanike toimetulekule ja regionaalarengule.

Energiaühistute potentsiaali ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi (edaspidi: EÜSM analüüs) taustaks on Eesti elektri- ja soojusmajanduse probleemid, eesmärgid ja visioonid, mis on kirjeldatud ENMAK 2030 dokumentides. Vajadus energiaühistu kui võimaliku majandamisviisi järele on kaasnenud eelkõige energia varustuskindluse tagamisel muutunud majandusoludes:

:* Demograafiline muutus, ääremaade tühjenemine, elanike kolimine tõmbekeskustesse, sh linnadesse, riigist välja. Tööealise elanikkonna vähenemine, rahvastiku vananemine.

:* Elukallidusest tingitud kulude kokkuhoiu vajadus, mis annab indikatsiooni sissetulekute tasemete võrdluseks elektri ja soojuse hinnaga.

:* Elektrimajanduses uute elektritootmisvõimsuste rajamine pole seni olnud võimalik ilma subsiidiumideta.

:* Soojusmajanduses on toimivates kaugküttevõrkudes suured kaod, lisaks on köetavad hooned sageli soojustamata või ainult osaliselt soojustatud ning pole tsentraalselt sooja veega varustatud.

:* Elektri ja soojuse koostootmise potentsiaal on Eestis ainult osaliselt ära kasutatud.

:* Hoonete energiakasutuse suur osakaal – 40–45 protsenti Eesti summaarsest energiatarbimisest.

:* Eestis olemasolevad energiaressursid on alakasutatud.

:* Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt energiaühistute moodustamisega aitab kaasa Euroopa Komisjoni kliima- ja energiapoliitikale.15

:* Kogukondade16, LEADER–programmi tegevusgruppide jms aktiivne tegevus Eestis17 aitab muuhulgas kaasa maaelu arengule ja loob eeldused kohaliku tasandi sotsiaalse sidususe, isemajandamise, finantsvõimekuse (sh ühisrahastuse)?, elukohta puudutavates otsustusprotsessides osaluse, piirkonnale lojaalsuse jms arenemiseks.

Analüüsi eesmärk oli täpsustada energiaühistute roll, potentsiaal ja sotsiaalmajanduslik mõju (ettevõtlusele, toimetulekule, regionaalarengule) Eesti elektri- ja soojusmajanduse arengus. Analüüs annab sisendit energiaühistute alasele õigusloomele. Analüüsi koostamisel lähtuti järgmistest põhimõtetest:

:* Läänemere riikides on energiaühistute loomisel tekkinud kogemus, mis tuleb tuua Eesti konteksti.

:* Energiaühistu moodustatakse selle liikmetele elektri- ja soojusvarustuse tagamiseks.

:* Energiaühistus peab elektritootmine toimuma omatarbeks ja mõistliku tasuvusajaga.

:* Energiaühistu kasutab eelkõige taastuvaid ja kütusevabasid energiaallikaid.

:* Energiaühistute rajamise võimalike kohtade hulgast välistatakse üksiklahendused hajaasustuses ehk eraldi ja üksikult paiknevate hoonete energiavarustus (va väikesaared, tööstuspargid); võrgupiirkonnad, kus soojuse hind on alla keskmise (sh Tallinna kahe uue koostootmisjaama rajamisega seotud võrgupiirkondades, kus soojuse hind eeldatavalt langeb); gaasivõrguga ühinenud asumid ja eramupiirkonnad (pärast tasuvusaja lõppu).

:* Võetakse aluseks ENMAK 2030 hoonete energiatõhususe ja tõhusama soojuse tootmisega seotud meetmed.

:* Statistikaameti rahvastiku prognoos, mille kohaselt on Harjumaa ja Tartumaa kasvava ning ülejäänud maakonnad kahaneva rahvaarvuga, sh arvestades elanike ääremaadelt (<8 in/km2) tõmbekeskustesse koondumisega.

Analüüsiga otsiti vastuseid järgmistele probleemidele:

:* Energiaühistute kui ühe võimaliku energiavarustuse lahenduse kasutuspotentsiaal elektri- ja soojatarbimisega (sh kodumajapidamistes) seotud kulude vähendamisel;

:* Energiaühistute moodustamise potentsiaal (maksimaalne energiaühistute arv ja energiatoodang, osakaal energia kogutoodangus) elektri-, soojuse- ja koostootmises;

:* Elektri-, soojuse- ja koostootmise energiaühistute võimalik sotsiaalmajanduslik mõju Eestis haja- ja tiheasustuses (linna- ja maa-asulates).

Analüüs koosneb kahest peamisest osast:

 
1. EÜMP kümne algatuse kavandatava tegevuse sotsiaalmajandusliku mõju kirjeldamine.
2. Analüüsi käigus EÜMP algatuste kohta kogutud andmete jm olemasolevate analüüside alusel energiaühistute potentsiaali ja mõju kirjeldamine riigi elektri- ja soojusvarustuse arengus (sh seos Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 (edaspidi ENMAK 2030) vastavate meetmete, stsenaariumidega).

Ühistulise energiatootmise potentsiaali realiseerimisega seotud sotsiaalmajandusliku mõju näitajad, mida analüüsis kasutati, on toodud alljärgneval joonisel.

100%

ENMAK 2030 koostades töötati keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus välja energiamajanduse teekaardid energiamajanduse valdkondade stsenaariumidega. Senise arengu jätku väljendab energiamajandusse riigipoolse minimaalse sekkumise stsenaarium.

Järgnevalt toodud joonisel on tabelina esitatud energiaühistute realiseerimisega kaasnev mõju ENMAK 2030 teekaartide hoonete energiakasutuse ja soojusvarustuse stsenaariumides ning energiaühistute potentsiaali realiseerumisel. 18

100%

Energiaühistute potentsiaali ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi senised tulemused

 
1. Esialgsete tulemuste alusel seisneb energiaühistute roll lokaal- ja kohtküttega korterelamute ja ühiskondlike hoonete eneriavarustuses alljärgnevas:
 
⇒ eelkõige maa-asulate soojusvarustuse korraldamine;
⇒ madala tarbimistihedusega ja soojuse kõrge hinnaga kaugkütte võrgupiirkondades lokaalküttele ülemineku korraldamine;
⇒ lokaalse elektritootmise korraldamine korterelamutes ja ühiskondlikes hoonetes, kusjuures nt korteriühistud hakkavad tegelema energia tootmisega ehk toimivad energiaühistutena;
⇒ kohalike omavalitsuse hallatavate hoonete soojusvarustuse ja lokaalse elektritootmise korraldamine.
 
2. Kütteühistute potentsiaal on eelkõige maa-asulates lokaalse keskkütte, ahi- ja kaminküttega hoonetes:
 
⇒ mis hõlmavad 240 000 elanikku, 6 200 korterelamut ja 216 kohaliku omavalitsuse hallatavat hoonet pinnaga kokku 2,1 miljonit ruutmeetrit (kogu sisekliima tagamisega hoonefondi pinnast 11,1%);
⇒ kus ühistulise energiatootmise potentsiaaliga korterelamute ja ühiskondlike hoonete standardkasutusel on küttevajadus kokku 1,6 TWh/a (linnad küttevajadusest 30%), rekonstrueerimisel küttevajadus väheneb kolm korda;
⇒ mis asuvad madala tarbimistihedusega kaugkütte võrgupiirkondades (26 piirkonda kokku müügimahuga 41–42 GWh/a), kus on kõrge soojuse hind (soojuse hind üle 70 €/MWh + käibemaks).
 
3. Elektriühistute potentsiaal hõlmab kõiki korterelamuid ja kohalike omavalitsuste hallatavaid hooneid:
 
⇒ kus on kokku 940 000 elanikku, 23 616 korterelamut ja 216 kohaliku omavalitsuse hallatavat hoonet pinnaga kokku 2,1 miljonit ruutmeetrit (Eesti sisekliima tagamisega hoonefondi pinnast 1/3);
⇒ kus hoonete rekonstrueerimisel toimuks lokaalne elektritootmine PV paneelidega kokku 30,7 GWh/a (3% hoonete aastasest elektrivajadusest, hoonete elektrivajadus kokku on 1 TWh/a);
⇒ lisaks on ühistulise elektritootmise potentsiaaliga 1 738 kogukonnal (külad ja -seltsid);
⇒ kuid tuleb tähele panna, et tuuleenergia tootmispotentsiaal ei ühti korterelamute ja ühiskondlike hoonete paiknemisega, v.a väikesaartel ja rannikualadel.
 
4. Energiaühistute algatamisel omavad enim majanduslikku potentsiaali:
 
⇒ korteriühistud,
⇒ kohalikud omavalitsused.
 
5. Rahaline kasu elanike toimetulekule ühistu potentsiaali realiseerumisel on järgmine:
 
⇒ madala tarbimistihedusega kaugküttevõrkudes on lokaalküttele üleminekul soojuse hinna võit 10–20 €/MWh;
⇒ soojuse maksumus väheneb kuni kaks korda;
⇒ Konkurentsiameti andmeil oli elektrihind kodutarbijale 2014. aastal 124,4 €/MWh (sh elektrienergia hind 40 €/MWh), praktikas PV paneelidega elektri tootmisel omatarbeks on võit võrgutasude ja riigimaksude arvelt.
 
6. Mitterahaline kasu elanike toimetulekule ühistu potentsiaali realiseerumisel on järgmine:
 
⇒ atmosfääri peenosakeste PM2.5 põhjustatud 33 varajase surmajuhtumi ennetamine aastas (mõju eelkõige suuremates linnades lokaal-, ahi- ja kaminküttest);
⇒ sõltumatum energiavarustus ja turvalisus;
⇒ kohalike elanike aktiivsuse tõus;
⇒ teadlikkuse kasv, sh tarbimise juhtimine.
 
7. Energiaühistute algatamise mõju avaldub järgmises:
 
⇒ analüüsitud hoonete rekonstrueerimisel väheneb küttevajadus kolm korda ja soojuse maksumus elanikule ligi kaks korda (259 €/a/el võrreldes senise hoonete rekonstrueerimise tempoga);
⇒ lokaalse ühistulise elektritootmise potentsiaal PV paneelidega on kokku 30 GWh/a (vastavalt suureneb olemasolevate elektriliinide läbilaskevõime);
⇒ ühiskondlik kasu saavutatakse hoonete rekonstrueerimise ja energiatehnoloogia kaasajastamisega seotud investeeringute, kohalike kütuste kasutuse, tööhõivega suureneva maksutuluga (annab võimaluse tulude ümberjaotamiseks, mh regionaalarengusse), väheneva energiakuluga, lokaal- ja kohtküttest põhjustatud tervisemõju vähenemisega.
 
8. Mõju ettevõtlusele energiaühistute potentsiaali realiseerumisel:
 
⇒ avaldub hoonete rekonstrueerimisel ehitussektorisse lisanduva 860 töökohaga aastas ning samas soojusmajanduses igal aastal väheneva 70 töökoha osas.
 
9. Mõju regionaalarengule energiaühistute potentsiaali realiseerumisel:
 
⇒ otsene, kaudne ja indutseeritud maksutulu 880 miljonit eurot loob võimaluse tulu ümberjaotamiseks, mh regionaalarengusse;
⇒ lisanduv valitsemissektori kulu 440 miljonit eurot;
⇒ kütteühistute osas on suurim Harju, Rapla, Tartu ja Viljandi maakonnas;
⇒ elektriühistute osas on suurim Harju, Ida-Viru, Tartu ja Pärnu maakonnas.

Energiaühistute potentsiaali ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi aruanne valmis 2015 aasta novembris ning on koos lisamaterjalidega kättesaadav infoportaalide www.energiaühistud.ee ja www.energiatalgud.ee vahendusel SIIN.

BASREC-riikide energiaühistulise kogemuse kaardistus

Uuringu eesmärgiks on koondada ülevaade Läänemere äärsete riikide energiaalase koostöö ühendusse BASREC (Baltic Sea Region Energy Cooperation) kuuluvate riikide senisest energiamajanduse valdkonna arengust, hetkeolukorrast ning tuleviku arengusuundumustest seoses kogukondliku energiatootmise, edastuse ja müümisega, hõlmates seejuures nii elektrit kui soojusenergiat. Uuringu tulemusel koostatud ülevaade annab hea võimaluse saada tervikpilt teiste riikide energiamajanduse arengutest ja rakendatud praktikatest ning õppida sellest nii positiivsete kogemuste kui ka tehtud vigade baasil. Uuringu eesmärgiks on motiveerida otsustajaid arengusuundumuste kavandamisel nägema ka regionaalset tasandit ning jagama omandatud teadmist. Samuti annab kaardistus võimaluse võrrelda riikide energiamajanduse tänaseid näitajaid ning arenguplaanide rõhuasetusi ning teha järeldusi regiooniülese energiavaldkonna poliitika edasiseks kujundamiseks.

BASREC-riikide energiaühistulise kogemuse kaardistus annab ülevaate ja käsitleb järgmisi küsimusi:

:* Riikide energiapoliitika hetkeolukord ja sellele eelnev kujunemislugu, sisaldades riikide üldkirjelduse lühikokkuvõtet, energiavaldkonna kujunemist elektri- ja soojamajanduse alal; praeguse olukorra kirjeldust elektri- ja soojamajanduses ning ülevaadet energiaühistu mudelitest, mida on riikides rakendatud.

:* Analüüsib energiaühistu organisatsioonilisi vorme, loomisprotsesse, tegevusmudeleid ja rahastamist; ühistute tegevusvaldkondi, ühendusvõrke, praegust toimetulekut ning ökosüsteemi toimimist.

:* Annab ülevaate riikide edasistest arengusuundadest energiamajanduse valdkonnas.

:* Võrdleb riikide energiamajanduse näitajaid.

Ülalnimetatud kaardistus valmis Eesti Arengufondi tellimusel ja osalusel 2015. aasta novembris, millega on võimalik tutvuda www.energiaühistud.ee vahendusel.

Energiaühistute algatamise ja tegutsemise finantsmeetmete analüüs ja pilootimine

Püstitati eesmärk selgitada välja, missuguseid rahastusmeetmeid on kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides kasutanud nii avalik kui ka erasektor eraldi ja koostöös, selleks et suurendada energiasäästu ja taastuvate energiaressursside kasutuselevõttu, hõlmates seejuures ka kogukondliku ja väiketootmise. Eesmärgi täitmiseks esitas Eesti Arengufond koos rahvusvahelise konsortsiumiga (kuhu kuulusid esindajad lisaks Eesti partneritele ka Suurbritanniast, Taanist, Saksamaalt, Norrast ja Tšehhist) Horizon 2020 raames projektitaotluse „Design and implementation of innovative models of energy services and financial schemes for Energy Efficiency and Prosumption19 (DEEP)“. Projekti peamise eesmärgina sooviti välja arendada ja rakendada vähemalt viis innovaatilist energiateenuse mudelit ning rahastusmeedet säästva energia arendamiseks, selleks et saavutada projektis osalevates riikides otsest energiasäästu. Projekti alaeesmärgid olid:

:* Tuvastada ja analüüsida Euroopa riikide parimaid praktikaid, kaaluda nende rakendatavust osalevates riikides, identifitseerides seejuures peamised probleemid ja eelised?.

:* Disainida ühtsed turu väljaarendamise kavad/mudelid (finants-, äri-, õigus- ja organisatsioonilised); samuti strateegia ja metoodika soovitused osalevatele riikidele ja Euroopa Komisjonile.

:* Projekti käigus disainitavate pilootmeetmete ja -mudelite rakendamine, katsetamine ja hindamine osalevate riikide õiguslikes ja organisatsioonilistes keskkondades.

:* Meetmete kasutuselevõtu laiendamine EL riikides.

Tiheda konkurentsi tingimustes jäi projektitaotlus kahjuks rahastuseta, kuid konsortsiumi liikmed otsustasid ideedega edasi tegeleda ja järgmisi võimalusi otsida, sest vajadus uute mudelite ja finantsmeetmete järele on endiselt olemas.

Potentsiaalsete energiaühistute algatuste kaardistus

Energiaühistute programmi ellukutsumise esimeses etapis viidi läbi Eesti energiaühistute algatuste kaardistus. Kaardistusega oli vaja leida potentsiaalsed energiaühistute algatused ja saada ülevaade kogukondliku tootmise algatamise hetkeolukorrast rohujuure tasandil ning kaardistada olemasolev olukord, sh ootused ja võimalused, mille baasilt a) efektiivsemalt planeerida Energiaühistute programmi tegevusi õigusliku keskkonna, finantseerimise ja teadlikkuse tõstmise vallas ning energiaühistute loomiseks vajalikke eeltegevusi paremini ellu viia; b) leida sobivaid osalusvorme energiaühistute mentorprogrammi (pilootimise) tarbeks. Nimetatud eesmärkide täitmiseks viidi läbi kvantitatiivuuring küsimustikke kasutades ning kvalitatiivuuring süvaintervjuude põhjal, käsitledes järgmisi küsimusi:

:* Praegune olukord energia- ja soojamajandusega seoses energiaühistu algatuse piirkonnas/kogukonnas.

:* Energia- ja soojamajandusega seotud probleemid energiaühistu algatuse piirkonnas.

:* Energiaühistu loomise vajadus, motivatsioon ja eesmärk.

:* Potentsiaalse loodava energiaühistu kirjeldus.

:* Energiaühistu loomiseks elluviidud tegevused.

:* Energiaühistu loomise takistused.

:* Ettepanekud takistuste lahendamiseks ja barjääride kaotamiseks.

:* Ettepanekud edasiseks koostööks. Koos parima lahenduse leidmine.

Tulemused

Olukord energia- ja soojamajanduses on Eestis paikkonniti mitmekesine ning sellest tulenevalt erinevad ka vajadused ja motivatsioonid energiaühistu loomise algatamiseks. Peamiste põhjustena, miks energiaühistulist tegevust on mõistlik alustada, toodi energiaühistute algatuste poolt välja järgmist: pikaajaliselt hinna teadmine ja kontroll; sõltumatus ja stabiilsus; vahetult tootmisega kursis olek; regionaalpoliitika; lisainvesteeringud; elamufondi kvaliteedi tõus ning mõttelaadi muutus. Kogukonna seisukohast peeti peamiseks energiaarve vähenemist ja sõltumatust energiahinna kõikumisest ning hoonete ja eluaseme kvaliteedi tõusu renoveerimistegevuste kaudu. Energiaühistu algatused olid oma senises tegevuses eelkõige keskendunud kohaspetsiifiliste alusuuringute ja analüüside tegemisele ning läbirääkimistele eri osapooltega selleks, et samm-sammult saavutada kohalike inimeste kaasatus ja nõusolek ühise tegevuse algatamiseks. Eriti keeruliseks peeti kohaliku kogukonna veenmist, n.ö müütide murdmist, investeeringute saamist ja suhtlemist võrguettevõtetega. Energiaühistute loomise peamise takistustena toodi välja kolm aspekti: õigusliku keskkonna kaasajastamine, elanike teadlikkuse tõstmine ja investeeringute kaasamine. Seetõttu oodati avaliku sektori kiiret tegevust ja läbimõeldud projektijuhtimist ning järgmiste tegevuste korraldamist: teabeedastus, teavitamine, mudelite väljatöötamine, nõustamine, pilootprojektide ellukutsumine. Energiaühistute ökosüsteemi osadena sooviti kindlasti näha ministeeriumeid, EL vahendite rakendusüksuseid, kohalikke omavalitsusi, maavalitsusi, ülikoole, valdkonna katusorganisatsioone, õigusfirmasid ja võrguettevõtjaid?.

Uurimis- ja seirevaldkonna edasised tegevused
 
1. "Tööstusalade energiasaartena toimimise võimalused ja potentsiaal Eesti majanduse elavdamiseks” – uuringu läbiviimine energiaühingute potentsiaali ja tegevusest tuleneva mõju analüüsimiseks. Analüüs on vajalik koostada selleks, et selgitada välja võimalused Eesti ettevõtluse arendamiseks sh konkurentsieeliste ja välisinvesteeringute lisandumise osas.
 
2. Õigusmõjude analüüs energiaühistute tegutsemise kogu elukaare vältel. Analüüs on jätkuks juba koostatud õigusmõjude analüüsile ning käsitleb energiaühistute algatamisele (sellele keskendus valminud uuring) järgnevaid etappe, nagu energiaühistute tegevuse korraldamine (nt ruumiline planeerimine ja ehitusprotsess) ning energiaühistu võimalik lõpetamine. Selleks et olla valmis energiaühistute lõpetamisprotseduurideks ning ennetada võimalikke probleeme, on mõistlik ja vajalik läbi analüüsida õiguslik raamistik ning kirjeldada kitsaskohad.
 
3. Energiaühistute sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi teises etapis viiakse läbi energiaühistute potentsiaali ja mõju uuringu tulemusel selgunud enam potentsiaali omavate sihtgruppide kvantitatiivanalüüs ning kajastatakse esimeses etapis lisauuringuid nõudnud valdkonnad. EÜSM analüüsi teine etapp on oluline selleks, et saada tervikpilt kogukondliku energiatootmise, -edastuse ja -müügi võimalustest ning mõjust, kaasates peamiste sihtgruppidena tiheasustusega alade eramud, uusarendused ning teadus- ja tööstuspargid. Need sihtrühmad nõuavad lisauuringuid ning seetõttu ei leidnud piisavalt käsitlust esimeses etapis. Samuti on oluline tähtis EÜSM uuringu esimese etapi kvantitatiivanalüüsilt edasi liikuda kvalitatiivanalüüsile, selleks et selgitada välja tulemite põhjused ning kinnitada andmed sihtgrupipõhiselt.
 
4. Energiaühistute Programmi 2014–2015 tegevuste mõjuanalüüs. Seni ellu viidud Energiaühistute Programmi tegevuste kohta on kogutud kvantitatiivseid tulemusnäitajaid. Samas puuduvad mõjuindikaatorite täitmise hindamiseks vajalikud andmed, mistõttu on tarvis korraldada vastavad küsitlused ja uuringud, et anda hinnanguid, kuidas aitavad programmi tegevused kogukondliku energiavaldkonna arendamise eesmärkide täitmisele kaasa.
 
5. Ettepanekute ja sisendi andmine õigusloomesse. Õigusmõjude analüüsi ning teiste Energiaühistute Programmi raames läbiviidud uuringute põhjal kogutud andmete ja teadmuse alusel on vaja jätkata sisendi andmist seadusloome eest vastutavatele osapooltele nii õigusaktide sõnastuseks kui ka seletuskirjade motivatsiooni ja põhjenduste koostamiseks.

Energiaühistute mentorlus

Energiaühistute Mentorprogrammi (EÜMP) viis Eesti Arengufond läbi järgmistel eesmärkidel:

:* kaardistad energiaühistute võimalikud mudelid ning selgitada välja, missugused neist Eesti tingimustes täna toimivad ja missugused nõuavad keskkonna muudatusid;

:* selgitada energiaühistute arengupotentsiaal ja mõju Eesti ühiskonnale, sh inimesele, kogukonnale, majandusele ja riigile (viidi läbi sotsiaalmajandusliku mõju analüüs);

:* luua energiaühistute algatamise ja toimimise võimalikkus tänases õigusraamistikus. Selleks analüüsida erineva organisatsioonimudeli ja eesmärkidega energiaühistute algatuste baasil olemasolevat keskkonda ning vormistada vajadusel ettepanekud seadusandliku raamistiku muutmiseks;

:* koondada ülevaade teiste Läänemere-äärsete riikide energiaühistute alasest senisest kogemusest ning vahendada saadud teadmust;

:* luua Eestis esmakordselt toimiv energiaühistute võrgustik.

Aasta jooksul (november 2014 kuni november 2015) said kümme mentorprogrammis osalevat kogukonda tuge ja teadmisi kõigis energiaühistu loomiseks olulistes valdkondades: ühistu finantseerimine, ühistute loomisega seotud õigusküsimused, kogukonna kaasamine ühistu loomiseks ja energiatehnoloogiad. Osalejad tegid lisaks omavahel koostööd ning jagasid kogemusi. EÜMP baasil selgitati välja võimalikud energiaühistute organisatsiooni mudelid, mille alusel riiklikke arendustegevusi planeerida. EÜMP pakkus aasta jooksul soovi avaldanud initsiatiivgruppide hulgast 2014. aasta sügisel välja valitud kõige kõrgema potentsiaaliga kümnele kogukonnale Eesti ja rahvusvaheliste ekspertide teadmisi ja kogemusi nii töötubades kui individuaalsete konsultatsioonidena järgmistes valdkondades:

:* finantsküsimused - finantsmudeli ja selle põhjal äriplaani koostamine, ülevaade rahastusvõimalustest tehnoloogia soetamiseks ja äriplaani ellukutsumiseks;

:* õiguslikud küsimused - lepingute ja vajalike aktide koostamine, organisatsiooni loomisel protsessi õigusalaste küsimuste lahendamine;

:* kogukonnaga kokkuleppe saavutamine - kogukonna kaasamine, läbirääkimine ja motiveerimine;

:* tehnoloogilised küsimused ressursside kasutuselevõtu kohta - päike, tuul, biomass, soojuspumpade kasutamine.

Samuti loodi võimalus:

:* teavitustegevusteks (koduleht, meediaga suhtlemine, sündmuste korraldamine, avalik lõpukonverents 2015. aasta sügisel);

:* koostöö arendamiseks (koduleht, sündmused) ja teiste energiaühistu algatustega suhtlemiseks;

:* tutvuda teistes riikides loodud energiaühistute kogemustega.

Mentorprogramm ei pakkunud otsest rahalist toetust ega koostanud energiaühistute algatuste eest dokumente, kuid võimaldas ellu viia suure osa energiaühistu loomiseks vajalikest eeltegevustest, aidates ületada raskusi energiaühistu loomisel, vältida vigu ning teha kogukonnapõhisest energia- ja/või soojatootmise algatusest edulugu, millest on võimalik eeskuju võtta nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasemel. EÜMP lõpuks on edukatel osalejatel olemas kõik vajalik energiaühistu algatamiseks:

:* teadmised ja oskused energiaühistu loomiseks - sh teadmised võimalikest tehnoloogilistest lahendustest, mida on mõistlik äriplaani rakendamiseks kasutada;

:* valmisolek tehnoloogia soetamiseks ja energiaühistu toimimiseks vajaliku rahastuse saamiseks (pangast, crowdfunding-platvormilt, investoritelt, toetusprogrammidest vms);

:* vajalikud alusmaterjalid: valideeritud äriplaan, kokkulepe kogukonnaga, otsus tehnoloogia kohta, alusmaterjal ja teadmine alginvesteeringu saamiseks;

:* arusaam energiaühistutega seotud õiguslikest küsimustest ja õigusaktidest;

:* kuulumine koostöövõrgustikku - kogemuste jagamise võimalus;

:* edasine pilootprojekti staatus.

EÜMP osales kümme kogukonda 20:

 
1. Korteriühistu Sõpruse 202;
2. Hiiu vald (Kärdla linn ja Kõrgessaare);
3. Pakri Teadus- ja Tööstuspark;
4. Lääne-Saare vallas asuv Kärla alevik;
5. Märjamaa vallas Mõisamaa mõisas asuv ökokogukond Väike Jalajälg;
6. Ruhnu kogukond;
7. Haljala vald ja Rakvere metsaühistu
8. Kõpu vald ja Kõpu PM OÜ;
9. Smart Vormsi projekt;
10. Setomaa algatus Piiriäärne Energiaarendus MTÜ.

Energiaühistute algatusi nõustas mentorluse käigus üheks eksperti Eestist, Taanist ja Saksamaalt21. EÜMP elluviimisel olid Eesti Arengufondi lepingulised partnerid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Talupidajate Keskliit ja BASREC. Programmi paremaks elluviimiseks ja protsessijuhtimise tõhustamiseks moodustatud peegeldusgrupina andsid tagasisidet Eesti Taastuvenergia Koda ja energiavaldkonna ekspert Criss Uudam.

Järgnevalt toodud interaktiivsel kaardil on võimalik tutvuda ülaltoodud kümne algatusega.

Tulemused:

EÜMP alguses planeeritud tegevused (mentorlus, neli töötuba, kokkuvõttev konverents, õigusmõjude analüüs, energiaühistute sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs, kodulehel teabe levitamine) on ellu viidud (BASREC-riikide kaardistus on koostamisel ja valmis novembris 2015). Selle tulemusel on kaasa aidatud kümne energiaühistu algatuse arengule. Algatustest üks jõudis energiaühistu loomiseni, seitse jätkavad tegevusi (ning loodetavasti järgmistel aastatel asuvad tegutsema energiaühistutena) ning kaks loobus energiaühistu moodustamisest, valides koha spetsiifikast tulenevalt probleemide lahendamiseks mitteühistulise viisi. Protsessi käigus sai selgeks, et energiaühistut ja muud kogukondlikku energiatootmise viisi ei ole protsessiliselt Eesti tingimustes võimalik ellu viia ühe aastaga, vaid selleks kulub enam aega (teiste riikide, nt Šotimaa, kogemusel vähemalt kolm aastat). Tuleb silmas pidada kogukonna kaasamiseks vajalikke läbirääkimisi, projektijuhtimist, mida tehakse muu tegevuse kõrvalt, osapoolte paljususe tõttu finantsplaneerimise ja äriplaani koostamise keerulisust, investeeringute kaasamist (toetustaotluste esitamine ja läbirääkimised investoritega), jms. Programmi raames leidis kinnitust fakt, et kõige keerulisem on energiaühistute algatusel läbirääkimine kohaliku kogukonnaga ning nn idee tutvustamine madala sissetulekuga suurearvulisele osapoolele; samuti ka orienteerumine energiavaldkonna õigusraamistikus ning asjaajamissüsteemis, mis on ülesehituselt tavainimese jaoks kohmakas ning detailirohke. Energiaühistu algatamise juures mängib peamist rolli motiveeritus ning järjepidev protsessi(projekti)juhtimine – kui üks neist kahest on energiaühistu algatusgrupil puudulik, siis ei pruugi tegevused jõuda soovitud eesmärgini või siis kulub selleks planeeritust tunduvalt enam aega.

Mentorprogrammiga paralleelselt läbi viidud uuringute tulemused, on andnud energiaühistu ökosüsteemi osapooltele võimalikult täpse ja samas laiaulatusliku alusmaterjali edasiste otsuste vastuvõtmiseks ja tegevuste elluviimiseks. Taani ja Saksamaa välismentorid andsid tagasisidet Eesti tegevusprotsessis osalemise ja oma riikide kogemuste põhjal. Nende hinnangu kohaselt on Eestis avaliku sektori otsustajatele loodud piisav alus otsuste vastuvõtmiseks, kas jätkata senise tsentraalse energiamajanduse arendamisega või võtta alternatiivse suunana käsitlusele ka detsentraliseeritud energiamajanduse kujundamine. Olemas on õiguskeskkonna muutmise ettepanekud, tõestatud on energiaühistute algatamise ja tegutsemise positiivne potentsiaal majandusele ning sotsiaalmajanduslik mõju ühiskonnale on samuti positiivne.

EÜMP raames on rahvusvaheline teadmus ja rahastus Eesti energiavaldkonna arendamisse kaasatud ning programmi raames omandatud kogemus leiab kajastamist rahvusvahelisel tasemel nii kodulehe inglisekeelse versiooni vahendusel kui ka koostöövõrgustiku BASREC kaudu. Energiaühistute programmi, sh mentorluse ja pilootimise kogemuse alast teadmust saab edukalt pakkuda ka naaberriikidele (nt Läti ja Leedu), kus BASREC-riikide esmase kaardistuse tulemuste kohaselt Eestile sarnast tegevusprogrammi pole alustatud, kuid vajadust selleks nähakse ning soovitakse Eesti kogemusest õppida. Lõplik ülevaade mentorprogrammi tulemustest valmis projekti kokkuvõtva raportina novembris 2015.

Energiaühistute nõustamine - tööriistakast (veebipõhine)

Energiaühistute tekkimise ja toimimise soodustamiseks on tarvis pakkuda mitmekülgset nõustamistegevust ja tuge energiaühistute eestvedajatele kohalikul tasandil. Seda kinnitavad nii energiaühistute algatuste kaardistuse tulemused kui ka EÜMP elluviimise käigus laekunud info ja teiste riikide kogemused. Selleks, et initsiatiivgrupid oleksid motiveeritud ja neil oleks lihtsam kogukonnaga läbirääkimisi pidada kohalikul tasandil energiatootmisega alustamiseks, töötati Energiaühistute programmi raames välja ja tehti kõigile kättesaadavaks veebpõhine nõustamisplatvorm ehk Energiaühistute Tööriistakast. Platvormi eesmärgid on:

:* anda esmaseid indikatiivseid suuniseid, selleks et tagada vajalikud algandmed ja teha arvutused energiavaldkonnas mikro- ja väiketootmisega tegelejatele, sh energiaühistute algatamiseks vajalike tehnoloogia- ja ressursivalikute otsuste tegemiseks ja tasuvuse planeerimiseks;

:* energiaühistu loomise protseduuridest arusaamist ja aidata kaasa organisatoorsele algatusprotsessile;

:* investeeringute lisandumine valdkonda ja finantsvõimekuse kasv?.

Ülesehitus:

Tööriistakast on keskkonnas energiaühistud.ee neljast platvormist koosnev alaleht, mis on üles ehitatud üksteistele järgnevate rakendustena:

:* Kalkulaator on rakendus, mis andmeväljade täitmisel annab esmase hinnangu elektri ja/või soojuse tootmise võimalikkuse ja kasu(m)likkuse kohta.

:* Ressursside andmepank on kogum kaardirakendusi, millel on kuvatud erinevate ressursside kättesaadavus ja kasutatavus.

:* Juhend energiaühistu asutamiseks on teeviitadena toimiv nõustamissüsteem, ehk 13. punktiline juhend energiaühistu organisatsioonilise mudeli valimiseks vastavalt energiaühistu planeeritavatele tegevussuundadele ning selleks alusdokumentide võimaldamine.

:* Rahastamisplatvorm on veebikeskkond, kus energiaühistud ja teised osapooled saavad tutvustada energiavaldkonna projektiideid ning esitleda neid lisarahastuse saamiseks. Samuti on investoritele võimalus nutikate energiavaldkonna projektide leidmiseks ja investeeringute tegemiseks.

100%

Tulemused

Tööriistakast võimaldab:

 
1) ühest kesksest kohast hõlpsalt leida ja kasutada teemaga seotud andmeid, mis aitavad tarbijatel teha otsuseid väiketootmise planeerimiseks ning targema tellijana tehnoloogiat pakkuvate ettevõtjatega suhtlemiseks ja tellimuse esitamiseks;
2) Energiaühistute algatusgruppidel tegeleda lihtsamalt protsessijuhtimisega, sh kogukonna kaasamisega ja arendada mikrotootmist;
3) rahastajatel planeerida uusi tooteid (meetmeid) ja teha investeerimisotsuseid;
4) efektiivsemalt arendada ja pakkuda teenuseid erialaliitudele ja valdkonna ettevõtetele;
5) Energiaühistute algatustel leida lihtsamini rahastamisvõimalusi.

Ülevaate saamiseks ja hinnangute andmiseks, kuidas Energiaühistute Tööriistakast oma eesmärki täidab ning valdkonna arengule mõju avaldab, on vaja edaspidi läbi viia energiayhistud.ee kasutajate tagasiside uuring.

Edasised tegevused:

Energiaühistute veebipõhise tööriistakasti arenduse jätkamine: kalkulaator 2.0 väljatöötamine; ressursikaartide ühise kaardirakenduse arendamine.

Õiguskeskkond ja tegevusplaanid

Eesmärk:

Energiaühistute tekkimise võimaluste ja tingimuste kaardistamine Eesti õiguskeskkonnas ning vajaliku õigusruumi arendamisele kaasaaitamine.

Tegevused:

Energiaühistute programmi raames on läbi viidud Eesti õigusraamistikku hõlmav õigusmõjude analüüs, mille tutvustus ja peamised eesmärgid on toodud Energiaühistute programmi uuringute peatükis. Õigusmõjude analüüsimisel on õigusloome eest vastutavatele osapooltele esitatud informatsiooni ja antud sisendit õigusaktide ELTS, KKütS, MGS jmt menetluses olevate eelnõude täpsustamiseks energiaühistute temaatika parema käsitlemise eesmärgil. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile on mai 2015 esitatud nii pöördumine viie peamise õigusliku probleemi kohta, mis takistavad energiaühistute loomist, kui ka ettepanekud terminoloogia (energiaühistu, -ühing ja ühisus) sätestamiseks ELTS-s ja KKütS-s. Samuti on ministeeriumile augustis 2015 edastatud õigusmõjude analüüsi tervikdokument koos sinna juurde kuuluvate lisadega ning korraldatud kohtumine uuringule lisaselgituste andmiseks.

Energiaühistute algatamise jaoks finantsmeetmeid välja töötades on Energiaühistute Programmi raames loodud tihe koostöö ühisrahastuse platvormidega (nt Fundwise.me’ga) ning antud sisendit ja osaletud pankade finantsmeetmete planeerimises?. Samuti on osaletud juhtivpartnerina energiaühistute valdkonna arendamiseks vajaliku lisarahastuse kaasamise nimel väliskoostöö projektides22 ja eelkirjeldatud uurimistaotluses23.

Tulemused:

:* Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt menetlemisel olevasse KKütS eelnõusse on energiaühistute mõiste ja tingimused sisse viidud ning eelnõu läheb vastuvõtmisele eeldatavalt 2015. aasta jooksul. Tegemist on energiaühistute teema esmase käsitlusega Eesti seadusandluses.

:* Energiaühistute valdkonna arendamine on tegevusena kirjeldatud Vabariigi Valitsuse tegevuskava punktis 9.3 „Loome tingimused ja keskkonna energiaühistute ning energiateenusettevõtete tekkeks”.

Edasised tegevused:

:* Osalemine energiaühistute algatamiseks ja toimimiseks vajalike kriteeriumide ja mõistete sisseviimisel õigusaktidesse ELTS, MGS, ENMAKs ja KOKS jt.

:* Ühisrahastusplatvormidega koostöö jätkamine ja arendamine ning kogukondlikele energiatootmise algatustele lisarahastuse võimaldamine.

:* Laenu ja garantiimeetmete väljatöötamine koostöös pankadega.

:* Hoonete rekonstrueerimise toetusmeetmetes omatarbeks tootmise võimaldamine.

Ettepanek energiaühistute tegevusprogrammiks aastatel 2016+

Ühistulise tegevuse käigus elektri ja soojuse tootmise, edastuse, müümise ning tarbimise arendamisel on oluline keskenduda aastatel 2016–2017 järgmisele kahele tegevussuunale:

 
1. Energiaühingute tegevussuund:
 
⇒ Lokaalsed energiatootmise lahendused turu tarbeks nõuavad analüüsi omaette koos vajalike alusuuringutega sh uuringu „Ettevõtlus- ja tööstusalade energiasaarena toimimise potentsiaal ja mõju majandustulemustele“ läbi viimine.
⇒ Koostööplatvormi loomine ettevõtjate ja avaliku sektori vahel.
 
2. Energiaühistute tegevussuund:
 
⇒ teavitus-, pilootimis- uurimistegevuste ellu viimine ja finantseerimise võimaldamine.

Energiaühistute tegevussuunas keskendutakse järgnevatele tegevustele:

Teavitustegevused:

 
⇒ Energiaühistute enam potentsiaali omava algatusgrupi ehk eelkõige lokaal- ja kohtkütet omavate korterelamute elanike (EÜSM tulemus) ja laiemalt korteriühistute liikmete teavitamine ja koolitamine.
⇒ Ühistulise tegevuse käigus elektri ja soojuse tootmise, edastuse, müümise ning tarbimise võimaluste tutvustamine: korteriühistutele, kinnisvarahaldajatele, kohalikele omavalitsustele, seotud ühendustele (külaseltsid, asumiseltsid, metsaühistud jne).
⇒ Energiaühistute potentsiaali selgitamine ja kogukondliku energiamajanduse võimaluste tutvustamine lõpptarbijatele ehk rohujuure tasandil.
⇒ Maaomavalitsustesse energiaekspertide ja teiste osapoolte koolitamine energiaühistute ja -ühingute teemal.
⇒ Avaliku diskussiooni jätkamine nii riiklikul kui kohalikul tasandil energiaühistute rolli üle energiaprobleemide lahendamisel.
⇒ Energiaühistute portaali Energiaühistud.ee töös hoidmine ja modereerimine.

Nõustamistegevused:

 
⇒ Energiaühistute algatustele nõustamistegevuse korraldamine energiaühistute algatuse spetsiifikast lähtudes?
Energiaühistute veebipõhise tööriistakasti arenduse jätkamine: kalkulaatori 2.0 väljatöötamine ja sidustatus teiste platvormidega; ressursikaartide ühise kaardirakenduse arendamine.
⇒ Rahvusvahelisel tasandil Eesti energiaühistute tegevuse tutvustamine ja teistes riikides ja teistes riikides programmide ellu kutsumisele kaasa aitamine.
⇒ ENMAK 2030 rakendusprogrammi energiaühistutega seonduvate tegevuste lisamine sh tegevuskava täpsustamine ühistulise soojusetootmise potentsiaaliga hoonete rekonstrueerimiseks (EÜSM tulemus).
⇒ Mentorprogrammi korraldamine energiaühistute algatusgruppidele: korteriühistutele, kogukondade ühendustele, kohalike omavalitsuste organisatsioonidele, seonduvatele tootmisühistutele, asumiseltsidele, eramajade omanikele, talupidajatele (EÜSM kui ka EÜMP tulemus).
⇒ Õigusliku keskkonna kaasajastamine – menetluses olevatesse eelnõudesse energiaühistute tegevust soodustava sisendi andmine ning seonduvate eelnõude täpsustamise algatamine.

Analüüsid:

 
⇒ Energiaühistute algatamiseks ja tegutsemiseks finantsmeetmete analüüsi läbiviimine?.
⇒ Õigusmõjude analüüs energiaühistute toimimise erinevate etappide kohta eelkõige tegutsemise ja lõpetamise etappide kohta.
⇒ Energiaühistute sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi teine etapp: enam potentsiaali omavate sihtgruppide osas täiendavate analüüside läbiviimine ja väärtuspakkumiste esitamine.
⇒ Energiaühistute Programmi 2014–2015 tegevuste mõjuanalüüsi läbiviimine.
⇒ Korterelamutes toimiva sisekliima lahenduste välja töötamine (EÜSM tulemus).

Rahastuse võimaldamine:

 
⇒ Vajadusel finantsmeetmete väljatöötamine energiaühistute käimatõmbamiseks - nii investeeringute võimendamisele kui projektijuhtimisele suunatud avaliku ja erasektori meetmed.
⇒ Ühisrahastusplatvormidega koostöö jätkamine ja arendamine ning kogukondlikele energiatootmise algatustele lisarahastuse võimaldamine.
⇒ Laenu ja garantiimeetmete väljatöötamine koostöös pankadega.
⇒ Hoonete rekonstrueerimise toetusmeetmetes omatarbeks energiatootmise võimaldamine ja energiaühistute potentsiaaliga kaasneva ühiskondliku kasu saavutamiseks meetmete süsteemse seire teostamine ning toetusmeetmete vastav täiendamine (EÜSM tulemus).

Viited

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2015

Aruanne

Eesti energiamajandus 2015

 

Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

 

Kategooria:Energiatarbimine


  1. The International Co-operative Alliance. What is a co-operative?. (17.02.2016)↩︎
  2. Riigi Teataja. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. (18.02.2016)↩︎
  3. BASREC – the Baltic Sea Region Energy Cooperation. The Ministries responsible for Energy of Denmark, Estonia, Finland, Germany, Iceland, Latvia, Lithuania, Norway, Poland, Russia and Sweden, and the European Commissioner for Energy are the members of the Baltic Sea Region Energy Cooperation. (18.02.2016)↩︎
  4. Advokaadibüroo Glimstedt. Energiaühisused Eesti õiguskorras↩︎
  5. Eesti Arengufond. Kaugkütte energiasääst↩︎
  6. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon. Tuuleenergia ühistu - ise toodame, tarbime ja müüme elektrit teistelegi↩︎
  7. Eesti Korteriühistute Liit. Täpsemalt 2013. a sõnumite kohta. (18.02.2016)↩︎
  8. Eesti Korteriühistute Liit. Lisainformatsioon 2014. a ettekande kohta. (18.02.2016)↩︎
  9. Energiaühistud.ee. Metsaühistute seminar. (19.02.2016)↩︎
  10. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni poolt kokku pandud ja Youtube’s kättesaadavaks tehtud video. (19.02.2016)↩︎
  11. Bioneer.ee Meretuuleenergia konverentsile “Mere tuuled” tõi kokku tippeksperdid. (19.02.2016)↩︎
  12. Energiaühistud.ee Salvestused. (19.02.2016)↩︎
  13. Eesti Maaülikool. TEUK XV ettekanded. (19.02.2016)↩︎
  14. Energiaühistud.ee. Sündmused. (19.02.2016)↩︎
  15. Euroopa Komisjon. Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030 Euroopa Komisjoni teatis 22.1.2014. (22.02.2016)↩︎
  16. Vihma, P., Lippus, M. Kogukonnauuring „Eesti kogukondade hetkeseis”. Tallinn 2014↩︎
  17. Vabariigi Valitsus. Kodanikuühiskonna arengukavas 2015–2020 nähakse ette kodanikuühiskonna elujõulisuse kasvu. (22.02.2016)↩︎
  18. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RAA0013&ti=SISEMAJANDUSE+KOGUPRODUKT+JA+KOGURAHVATULU+%DCHE+ELANIKU+KOHTA+%28ESA+2010%29&path=../Database/Majandus/15Rahvamajanduse_arvepidamine/06Sisemajanduse_koguprodukt_%28SKP%29/02Pehilised_rahvamajanduse_arvepidamise_naitajad/&lang=2 RAA0013: Sisemajanduse koguprodukt ja kogurahvatulu ühe elaniku kohta (ESA 2010)]. (22.02.2016)↩︎
  19. Ritzer, G., Jurgenson, N. Journal of Consumer Culture. Production, Consumption, Prosumption. The nature of capitalism in the age of the digital ‘prosumer’. 2010. (23.02.2016)↩︎
  20. Energiaühistud.ee Täpsemalt saab algatuste motivatsiooni, eesmärkide, tegevusprotsessi, tulemuste ja edasiste arenguplaanide kohta lugeda veebilehelt. (23.02.2016)↩︎
  21. Energiaühistud.ee Energiaühistute Mentorprogramm. (23.02.2016)↩︎
  22. „Best practices, business models and incentives for launching small-scale electricity and heat cooperatives”↩︎
  23. „Design and implementation of innovative models of energy services and financial schemes for Energy Efficiency and Prosumption”↩︎