Energiamajanduse keskkonnamõju

Allikas: Energiatalgud

Välismõjud.png

Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi.[1],[2]


Seotud artiklid: Energiamajanduse keskkonnamõju 2010-2014; Mõju kliimale; Mõju õhukvaliteedile; Jäätmete teke; Mõju veekvaliteedile; Mõju bioloogilisele mitmekesisusele; Loodusvarade kasutamine; Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele; Emissioonikaubandus; Soojusmajandus, Soojusvarustus; Energiatarbimine; Elektrimajandus; Elektri tootmine; Energiaressursid


Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise kord ning õiguslik alus on Eestis sätestatud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega. [2]

Energiaallikate keskkonnamõju

Seotud artiklid: Energiaressursid; Kütused; Kütuste tootmine ja väärindamine; Põlevkiviõli; Elektri tootmine


Joonisel 1 on esitatud stsenaariumite olelusringi modelleerimisel kasutatud kütuste tootmise keskkonnamõjud 1 kWh kohta võttes arvesse erinevate kütuste erinevaid kütteväärtusi. Kõige suuremat mõju ümbritsevale keskkonnale põhjustab põlevkiviõli tootmine. Selle nagu ka kõigi teiste fossiilsete kütuste korral avaldub peamine mõju just ressurssidele. Pea sama suure mõjuga on puugaasi tootmine, mis mõjutab kõige enam ökosüsteemide kvaliteeti. Põhjustatud on see märkimisväärsete koguste metsa puidumassi kasutamisest, aga ka tekkiva tuha edasisest käitlemisest kas põllumajanduses või ladustamisest prügilas. Kõikide kütuste tootmisest eristub mõnevõrra ka bioetanooli tootmine põhjustades suurt mõju inimtervisele. See mõju tuleneb kütuse tootmiseks vajaliku biomassi kasvatamisest (kemikaalide ja masinate kasutus, emissioonid vette, õhku ja pinnasesse) ja mõningal määral ka transpordist. [2]

Joonise 2 alusel on PV paneelidest elektri tootmise keskkonnamõju on võrreldes teistest taastuvatest energiaallikatest elektri tootmisega tunduvalt suurem, kõige suurema osa mõjudest moodustab ränist toorkristallplaadi tootmine, kuna selle jaoks läheb tarvis räni, argooni, heeliumit jt keemilisi elemente ja ühendeid. [2]

Olulise negatiivse keskkonnamõju vältimine ja leevendamine

Seotud artiklid: ENMAK:Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+; Elektri tootmine


Olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks on vajalik vaadeldaval perioodil maksimaalselt, nagu ENMAK 2030 kavandatavad meetmed ja tegevused ette näevad, nii energiatootmisseadmete kui muude tootmisseadmete, sõiduvahendite tehnoloogiline uuendamine ja hoonete renoveerimine energiaefektiivseks aitamaks kaasa ressursi- ja energiamahukuse vähendamisele, riigile seatud kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi ja õhusaasteainete vähendamise (HCB, PAH, PM2,5, NOx) piirkogustele seatud eesmärkide täitmisele, negatiivse mõju ökosüsteemidele ja tervisele vähendamisele. Seejuures on oluline nii kohalike omavalitsuste roll kui iga energiatarbija poolt teadlik energiakasutuse vähendamine. [2]

Energiavarustuse tagamiseks vajalike tegevuste tõttu bioloogilise mitmekesisuse, populatsioonide, taime- ja loomaliikide ohtu seadmise vältimiseks tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi koostöös tagada piisavad meetmed bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks, st jälgida, järgida ja vajadusel sekkuvad meetmed rakendada mh [2]:

1) põlevkivi kaevandamisel nõuete, sh kaevandamislubades seatud tingimuste täitmine kaevandamise protsessis, loodusväärtuste säilitamisel, jäätmete käitlemisel, joogiveevarude kaitsmisel (vaadeldaval perioodil kasvab maailmas kriitiliselt vajadus puhta joogivee järele) ning põlevkivi kaevandamisalade korrastamisel;
2) uute põlevkivi kaevandamisalade asukohavalikul tuleb teostada senisest põhjalikum analüüs alade alternatiivkasutuse ja kaasnevate keskkonnamõjude kohta;
3) põlevkivi ressursi- ja energiaefektiivsete kasutusviiside välja töötamisel;
4) küttepuude varumisel elurikkuse tagamiseks EL metsastrateegiast, metsaseadusest[3] ja „Metsanduse arengukava 2011-2020“ tulenevate metsa jätkusuutliku majandamise kriteeriumide rakendamine ja rakendamise täitmise jälgimine riiklikul tasemel;
5) juhul, kui taastuvenergia eesmärgi täitmisel vaadeldaval perioodil ei ole võimalik kasutada bioloogilise mitmekesisuse poolest väärtuslikelt aladelt (mh looduslik mets, märgalad) saadavat biomassi, on vajalik teostada täpsustav analüüs taastuvenergia eesmärgi täitmiseks piisava küttepuu jm biomassi kättesaadavuse hindamiseks muudelt aladelt (nt võsastunud luhaaladel ja muudel taastamist vajavatel pärandkooslustel) ja puiduimpordi võimaluste selgitamiseks ning koostada kohaliku energiaressursi tagamise tegevuskava;
6) meretuuleparkide rajamisel arvestada EL merestrateegia ja loodava Eesti merestrateegia põhimõtteid ja nõudeid, mh madalikele rajamisel tuleb elurikkuse ohtu seadmine vältida või pigem eelistada võimalusel rajada tuulepargid meres sügavamale;
7) turba kaevandamisel energeetiliseks otstarbeks tagada looduslike soode ja rabade kasutuse vältimine.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ on välja pakkunud meetmed linnakeskkonnas energiamajandusega kaasneva õhusaaste vältimiseks ja leevendamiseks, kajastatud on need tabelis 1.

Olulise keskkonnamõju seire meetmed ja indikaatorid

Seotud artiklid: ENMAK:Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+;


ENMAK 2030 juhtimisstruktuur, sh eesmärkide täitmise seire on kirjeldatud ENMAK 2030 eelnõu ptk 6. ENMAK 2030 eelnõus on kirjeldatud hulk mõõdikuid, mille alusel hakatakse seirama arengukava elluviimist. Need indikaatorid on seotud varustuskindluse, primaarenergiasäästu ja majandusmõju jälgimisega. [2]

Kui riiklikult toimub keskkonnaseisundi jälgimine mh kasutatavate loodusvarade, kasvuhoonegaaside, heitmete ja jäätmetekke osas, siis senisest enam peaks see seoses ENMAK 2030 rakendamisega keskenduma olulise negatiivse mõjuga tegevustele ehk energiamajanduse valdkondade negatiivsete mõjude vähenemise seirele [2]:

  • energiatehnoloogia ressursi- ja energiaefektiivsuse paranemine: primaarenergia tarbimise vähenemine kaug- ja lokaalküttes, sh kohalike omavalitsuste tasemel (mh katlamajade, kaugkütte jahutuse vajaduse jälgimine, uute hoonete rajamisel ja vanade rekonstrueerimisel päikeseenergia kasutuse kasv);
  • bioloogilise mitmekesisuse säilimine: küttepuude varumisel metsa säästva majandamise võtete mõju, maakasutuse mõju jälgimine;
  • kütte- ja ventilatsiooniseadmete, sh kohtkütteseadmete moderniseerimise mõju sisekliimale ja tervisele;
  • suuremate linnade ja Ida-Virumaa PM2,5 mõju vähenemine tervisele;
  • rekonstrueeritud hoonete energiakasutuse pikaajaline seire (vajadusel täiendavate energiatõhususe meetmete ettepanekute esitamine);
  • energiasäästlike sõidukite ja ühistranspordi kasutamine (sh pendelränne) ENMAK 2030 meetmete rakendamise tulemusel;
  • haldusvõimekuse ja keskkonnaalase teadlikkuse seire (sh kohalike omavalitsuste soojusmajanduse arengukavade seire);
  • ENMAK 2030 sisendite muutuse, väljundindikaatorite ja tarbimise seire;
  • taustsüsteemi muutuste (maailmaturu kütustehinnad, elektrituru elektrihind, CO2 hind, tehnoloogiate hinnad, tehnoloogiate, sh nanotehnoloogia areng) seire.

Õhusaaste seire arendamise vajadused ning heitkoguste reguleerimisel kasutatavad meetmed on kirjeldatud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ aruandes „Elektritootmise-, põlevkiviõli tootmise-, soojusvarustuse- ja transpordi energiakasutuse stsenaariumidega kaasnevate atmosfääri peenosakeste PM2,5 ja muude õhusaasteainete leviku ning kasvuhoonegaaside tõttu õhukvaliteedi muutuste prognoosimine ajavahemikule 2012-2050“.

Energiamajandus ja keskkond

Energiamajanduse poolt mõjutatavate Eesti keskkonnaseisundi näitajate lühikokkuvõte [2]:

Keskkonnaseisundi näitaja Selgitus
Kliima Eesti elanik põhjustab rohkem kliima soojenemist, kui Euroopa riikide üks elanik keskmiselt, eelkõige põlevkivist toodetud elektri tarbimise tõttu.
Õhu kvaliteet Eestis on Euroopa madalaim linnade õhusaastatus . Peamised õhusaasteallikad on energiamajanduses (sh transpordivahendid). Probleemseimad saasteained on peenosakesed.
Vee kvaliteet Eesti vete seisund on võrreldes teiste Euroopa riikidega parim, halb on põhjavee seisund põlevkivi kaevandamisega seotud alal.
Loodus Bioloogilise mitmekesisuse poolest oleme rikkad. Puidu koguselt elaniku kohta oleme 3-ndal kohal Euroopas. Natura alad moodustavad 16.5 % territooriumist. Eestis elutseb hinnanguliselt 40 000 liiki.
Loodusvarad Kaevandamata on 1 mlrd t põlevkivi (põlevkivi kasutuse tõttu on Eesti ökoloogiline jalajälg suurimaid maailmas), turbamaardlaid kokku 359 000 ha (kaevandatud alla 10 % alast), puidu energeetiline ressurss on 12 TWh/a.
Tervis Energiamajanduses tekkivad õhusaasteained (peamiselt puitkütuste põletamise tõttu kohtküttes) põhjustavad aastas ligi 600 varajast surma, enam kui 8000 kaotatud eluaastat, millele lisanduvad sajad haiglapäevad. Ülenormatiivse liiklusmüra tingimustes elab suur osa Tallinna ja Tartu elanike.
Majandus Eesti SKP elaniku kohta ostujõu standardi alusel oli 72 % EL keskmisest elaniku kohta aastal 2013, energiamajandus panustab ligi 12 % SKP-sse. Rahvusvahelise konkurentsivõime reitingu kohaselt on Eestil 144 riigi seas 29.koht . Eestlase ökoloogiline jalajälg on 7,9 gha/in/a, maailmas keskmiselt 1,8 gha/in/a.


80% Eestis tekkivatest jäätmetest, õhkupaisatavatest kasvuhoonegaasidest ja veekasutusest on seotud põlevkivitööstusega. [2]


Mõju looduskeskonnale

Mõju kliimale

Seotud artiklid: Mõju kliimale; Energiamajanduse keskkonnamõju 2010-2014


Energiamajandus on kliimale suureks mõjuriks. Näiteks on nii õhutemperatuur kui ka sademete aasta summa Eestis tõusva trendiga. Õhutemperatuur on Eestis 20. sajandi teises pooles tõusnud kiiremini kui maailmas keskmiselt. Nagu mainitud on sarnaselt õhutemperatuurile, ka Eesti keskmine sademete aastasumma tõusva trendiga. Aastad 2009-2012 on olnud kõige sademeterikkam nelja-aastane periood alates 1961. aastast. Energeetika on ka suurimaks kasvuhoonegaaside emiteerijaks Eestis. Nimelt moodustas energeetika 2011 a. 78% summaarsest kasvuhoonegaaside heitkogusest Eestis, millest peamine oli CO2, mis moodustab 90% summaarsest KHG heitkogusest.

Eesti keskmine KHG heitkogus aastas elaniku kohta ületab EL 27 keskmist 1,7-kordselt. Selle peamine põhjus on väga süsinikumahuka põlevkivi kasutamine energeetikasektoris . Eesti KHG heitkogus moodustab 0,5 % EL-riikide KHG koguemissioonist. Praegune rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärk on temperatuuri tõusu hoidmine alla 2 °C: see hoiaks mõju minimaalsena. Eesti kliimamuutuse mõjuga kohanemise strateegia on planeeritud esitada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks 2016. aastal.

Mõju õhukvaliteedile

Seotud artiklid: Mõju õhukvaliteedile


Samuti mõjutab energiamajandus ka välisõhku ning selle kvaliteeti. Eestis on Euroopa linnade madalaim õhusaaste. Välisõhu pidevseire andmetel on õhk Eestis puhas, enamik probleeme on lokaalset laadi. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ teostatava välisõhu seire põhjal on inimtervise seisukohast kõige ohtlikum peenete osakeste sisaldus sissehingatavas õhus. Kui teiste ühendite puhul räägitakse minimaalsest kontsentratsioonist, mis riski ei kujuta, siis erinevad uuringud, ja Euroopa Komisjoni seisukoht näitavad, et peente osakeste puhul ei ole olemas vähimat ilma mingisuguse riskita saastetaset. Osakeste tasemeid kasvatab, lisaks transpordile ka puukütte osakaalu suurenemine muude kütteviiside (elekter, kütteõli jms) kallinedes.

Eesti välisõhu suurim saasteallikas on Ida-Virumaal paiknev põlevkivil põhinev energiatootmine ja põlevkiviõlitööstus, järgmise koha haarab transport. Üldine välisõhu kvaliteet on eri seireprogrammide andmetel Eestis peamiselt hea ja väga ulatuslikke probleeme ei esine. Pigem on enamik tõsisemaid probleeme lokaalset laadi. Näiteks, rääkides õhukvaliteedi mõjust inimtervisele, võib esile tuua peente osakeste kõrge taseme linnaõhus kütteperioodil eramupiirkondades ning vesiniksulfiidi ja fenooli kõrge taseme Kohtla-Järvel.

Jäätmete teke

Seotud artiklid: Jäätmete teke


Eestis tekkis aastatel 2007–2011 üle 85% jäätmetest tööstuses, sealjuures 79% kogu jäätmetekkest moodustasid põlevkivitööstuse ja - energeetikaga seonduvad jäätmed. Kaevandatud põlevkivi kogusest ligi pool muutub põlevkivist elektri saamise protsessis täna põlevkivituhaks (aastal 2012 6,9 mln t põlevkivituhka). Ladestatud põlevkivituhk on tuhaväljadel aastakümnete jooksul stabiliseerunud ja selle keskkonnamõju on sisuliselt langenud miinimumini. Peamine erinevus elektri tootmisel keevkihtpõletuse tuha korral on suurem väävlisisaldus ehk parem väävli sidumine võrreldes tolmpõletusega. Väävli ladestamine tuhaväljale avaldab keskkonnale väiksemat mõju, kui emissioon atmosfääri, kuna tuhk muutub hiljem inertseks materjaliks. Põlevkivienergeetika jäätmeid tekkis ühe Eesti elaniku kohta 2011. aastal 4,89 tonni, samas olmejäätmeid tekkis elaniku kohta 239 kg.

Jäätmete taaskasutamine võimalikult suures ulatuses on üks jäätmemajanduse esmaseid prioriteete jäätmetekke vältimise kõrval. Jäätmete taaskasutamise puhul eelistatakse jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, seejärel ringlussevõttu materjali või toormena ning alles viimasena jäätmete energiakasutust, jäätmetest kütuse valmistamist ja jäätmetega tagasitäidet kaeveõõntesse või maastiku kujundamisel. Jäätmete taaskasutus on Eestis suurenenud — enne 2005. aastat taaskasutati keskmiselt 20% tekkinud jäätmetest, järgneval viiel aastal aga ca 33%. Mõneti vähenes taaskasutamise osakaal majanduskriisi tingimustes aastatel 2008–2009 üldise taaskasutusturu languse tõttu ning kasvas taas 2010. aastal. Aastal 2011 toimus märgatav hüpe, taaskasutus kasvas 55 protsendini.

Mõju veekvaliteedile

Seotud artiklid: Mõju veekvaliteedile


Energiamajandusega seonduvaks peamiseks probleemiks on põlevkivi kaevandamisest mõjutatud pinnavee ja põhjavee kvaliteet, ohtlike ainete sisaldus veekeskkonnas, veerežiimi muutus mõjutab piirkonniti veest sõltuvaid elupaiku. Näiteks võib tuua, et aastal 2013 oli Eesti heitveelaskude järgne heljumi reostuskoormus kokku 2461 tonni, sellest andsid Ida-Virumaa kaevandused ja karjäärid 919 tonni, Tallinna linnal oli heljumi reostuskoormus samal aastal 417 tonni.

Kaevandusvee suublaks olevate Kohtla, Erra ja Purtse vooluveekogumite keemilist seisundit on oluliselt mõjutanud põlevkiviõli tootmisest tulenev jääkreostus, mis on ka nende veekogumite keskkonnaseisundi mittevastavuse peamiseks põhjuseks.

Energiamajandus mõjutab oluliselt põhjavee seisundit põlevkivi kaevandustes ka kaevandusvee väljapumpamisega, lokaalne mõju on Narva jõe vee kasutamisel jahutusveena (Narva elektrijaamad kasutasid aastal 2012 kateldes tekkiva auru kondenseerimiseks Narva jõest jahutusvett 1,3 mlr m3 ehk 1,3 km3, mis lastakse vee koostist muutmata, kuid pisut kõrgema temperatuuriga jõkke tagasi).

Mõju bioloogilisele mitmekesisusele

Seotud artiklid: Mõju bioloogilisele mitmekesisusele


Eesti bioloogiline mitmekesisus on teiste 57. laiuskraadist põhja pool asuvate sarnase suurusega territooriumitega võrreldes üks rikkamaid. Selle põhjuseks on vahelduvad klimaatilised tingimused, saare- ja mandrialade olemasolu, merepiiri ja siseveekogude rohkus ning aluskivimite ja nendele vastavalt mullastikutingimuste vahelduvus, mis kõik on loonud hea aluse väga mitmepalgeliste ökosüsteemide kujunemise ja arengu jaoks

Väljasuremisohus on praegu 12 % linnuliikidest, 23 % imetajatest, 32 % okaspuuliikidest. Globaalselt mh energiamajandusega (mitte jätkusuutlik loodusvarade tarbimine, mittetaastuvate loodusvarade kasutuse ja kasvuhoonegaaside heite tõttu, arengumaades katavad puitkütused poole energiavajadusest) kaasnevate kumuleeruvate koosmõjude tõttu bioloogilise mitmekesisuse vähenemise perspektiivis on ohus mitmete liikide eksisteerimine. Globaalsed probleemid, mis kaasnevad elurikkuse vähenemisega on puhta joogivee ja toidu nappus, patogeenide levik inimesele, looduskatastroofide sagenemine, vähem loodusvarasid, sotsiaalsete suhete halvenemine, väiksem valikute vabadus, energiajulgeoleku vähenemine.

Loodusvarade kasutamine

Seotud artiklid: Sotsiaalmajanduslik mõju


Aastal 2012 kasutati siseriiklikult energiamajanduses fossiilkütuseid ligi 53,6 TWh ulatuses, taastuvaid (puit 11 TWh) ja kütuste vabasid energiaallikaid ligi 11,5 TWh ehk 17,7 %. Importkütuste osakaal moodustas primaarenergiaga varustatusest aastal 2012 23,2 %.

Energiamajandus mõjutab nii metsandust, veekasutust, energeetilisi maavarasid nagu põlevkivi ning turvas, samuti ka muldkatet. Samuti mõjutab energiamajandus ka maakasutust, pinnast ning maastikke.

Sotsiaalmajanduslik mõju ning mõju inimese tervisele

Seotud artiklid: Sotsiaalmajanduslik mõju; Energiamajanduse mõju inimese tervisele


Inimese tervist mõjutavad 50 % eluviis, 20 % pärilikkus, 10 % arstiabi ja 20 % keskkond. Võrreldes Euroopa keskmisega on Eesti elanikel lühem oodatav eluiga ja tervena elatud aastad; kõrgem suremus vähki, vereringeelundkonna haigustesse ja välispõhjuste tõttu; kõrgem naiste ja vanemaealiste tööhõive. Õhusaaste on kõige olulisem keskkonnaga seotud enneaegsete surmade põhjus ELis, mille ohvrite arv on kümme korda suurem kui liiklusõnnetuste puhul. Välisõhus avaldavad kõige olulisemat tervismõju peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5).

Peenosakeste peamised allikad on sõidukite heitgaasid, ahiküte, katlamajad ja tööstusettevõtted. Peentolm põhjustab Eestis aastas ligikaudu 600 varajast surma, enam kui 8000 kaotatud eluaastat, millele lisanduvad sajad haiglapäevad.

Energiamajandusega kaasnevad täna ja aastal 2030 mõjud tervisele peamiselt kohtküttest ja liiklusest, täna oluliselt ka elektritootmisest.

RSS uudisvoog

Joonis 1. Kütuste normaliseeritud ja kaalutud keskkonnamõjud üksikpunktides (Pt) esitatuna eraldi neljas kahjukategoorias 1 kWh toodetud ja tarbimiskohani edastatud kütuse kohta. [2]
Kütuste keskkonnamõjus üksikpunktides.jpg

Viited

  1. Riigi Teataja. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. (28.05.2014)
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 Möldre, I. Eesti Arengufond. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegiline hindamine
  3. Riigi Teataja. Metsaseadus. (15.12.2014)


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Uuring ENMAK 2030 KSH programm
2013 Teabematerjal Keskkonnajuhtimine avalikus sektoris. Juhendmaterjal keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks avaliku sektori organisatsioonides
2013 Teabematerjal Rohelise kontori käsiraamat
2013 Aruanne Viru Keemia Grupp AS Põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi rajamise detailplaneering. KSH aruanne
2013 Aruanne Eesti Energia Õlitööstus AS Õlitehase maa-ala detailplaneeringu KSH aruanne
2011 Aruanne Avamere tuuleparkide rajamisega Loode-Eesti rannikumerre kaasnevate keskkonnamõjude hindamine
2010 Uuring Keskkonnakomplekslubade kvaliteedi hindamine
2006 Uuring Ülevaade keskkonnamõju hindamise praktikatest Eestis
2005 Teabematerjal Ökomärgis - Mis see on? Euroopa Ühenduse ökomärgist tutvustav teatmik ettevõtjale
2013 Aruanne Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri uuringud riikliku aruandluse täitmiseks maakasutuse ja metsandussektoris
2010 Aruanne Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste arvutamine hajussaasteallikatest. VOC projekt
2010 Aruanne Estimation of NMVOC emissions from diffuse sources
2013 Raport Estonian Informative Inventory Report 1990-2011
2014 Aruanne Eesti keskkonnaseire 2012
2012 Aruanne Eesti keskkonnanäitajad 2012
2008 Kogumik Kaugseire Eestis
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Sotsiaalmajanduslik taust
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Loodusvarad ja nende kasutamine
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Ilmastik ja kliimamuutused
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Jäätmed
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Välisõhk.
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Maakasutuse muutused ja linnaökoloogia
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Looduslik mitmekesisus
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Keskkonnakorralduslikud vahendid
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Keskkond ja tervis
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Vigade parandus
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte
2009 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2009
2012 Aruanne Eesti keskkonnanäitajad 2012
2000 Ülevaade Eesti keskkonnaseisund XXI sajandi lävel
2009 Ülevaade Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009
2012 Aruanne Paiksetest saasteallikatest välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused aastail 2008-2010
2008 Aruanne Keskkonnaandmetest keskkonnainfoni
2012 Aruanne 1990.-2009. aastal välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused paiksetest ja hajussaasteallikatest Eestis
2014 Aruanne Eesti keskkonnaindikaatorid - arendustöö ja tulemused
2012 Aruanne Eesti keskkonnaseire 2007-2010
2015 Ettekanne KIK toetused keskkonnaprogrammist atmosfääriõhu kaitseks
2015 Ettekanne Välisõhu seirest ja teostatud uuringutest
2014 Uuring Eesti elanike keskkonnateadlikkus. Eesti elanikkonna uuring
2013 Aruanne Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine
2014 Aruanne Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete heitkoguste hindamine Muuga sadamas
2013 Aruanne Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus
2013 Aruanne Eesti kuues kliimaaruanne
2013 Aruanne Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs
2013 Aruanne Tallinna linna ja linnastu süsihappegaasi heitkoguste inventuur
2014 Aruanne Keskkonnamõju hindamise (KMH KSH) järelhindamise süsteem
2014 Aruanne Veesaaste varajase avastamise ja teavitamise automaatsondi väljatöötamine
2013 Raport Eesti elanike keskkonnaõigusealase teadlikkuse uuring
2013 Aruanne Kliimamuutuste mõju Eestis. Teekaart riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia koostamiseks
2012 Raport Greenhouse gas emissions in Estonia 1990-2010
2013 Raport Greenhouse gas emissions in Estonia 1990-2011
2012 Aruanne Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus
2013 Aruanne Kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavate poliitikate ja meetmete ning kasvuhoonegaaside heitkoguste riiklike prognooside aruanne
2012 Aruanne Eesti elanike keskkonnateadlikkus. Eesti 15-74- aastase elanikkonna uuring
2014 Aruanne Keskkonnamaksude jaotuslikud ja käitumuslikud efektid Eesti näitel
2015 Aastaraamat Eesti statistika aastaraamat 2015


Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

On Teil ettepanekuid, kuidas "ENERGIAMAJANDUSE KESKKONNAMÕJU" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENERGIAMAJANDUSE KESKKONNAMÕJU" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad