Energiamajanduse mõju inimese tervisele

Allikas: Energiatalgud

Välismõjud.png

Artikkel Energiamajanduse mõju inimese tervisele täiendab artiklit Energiamajanduse keskkonnamõju ja kirjeldab energiamajaduse mõjusid inimese tervisele - kuidas see väljendub ning millena avaldub.


Peaartikkel: Energiamajanduse keskkonnamõju;
Seotud artikkel: Mõju kliimale; Mõju õhukvaliteedile; Jäätmete teke; Mõju bioloogilisele mitmekesisusele; Loodusvarade kasutamine; Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele; Emissioonikaubandus; Mõju veekvaliteedile; Sotsiaalmajanduslik mõju


Mõju tervisele

Seotud artikkel: Mõju kliimale; Energiatarbimine; Energiatarbimine transpordisektoris; Kütuste põletamine; Soojusmajandus; ENMAK:Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+


Inimese tervist mõjutavad 50 % eluviis, 20 % pärilikkus, 10 % arstiabi ja 20 % keskkond. Võrreldes Euroopa keskmisega on Eesti elanikel lühem oodatav eluiga ja tervena elatud aastad; kõrgem suremus vähki, vereringeelundkonna haigustesse ja välispõhjuste tõttu; kõrgem naiste ja vanemaealiste tööhõive. Õhusaaste (joonis 1) on kõige olulisem keskkonnaga seotud enneaegsete surmade põhjus ELis, mille ohvrite arv on kümme korda suurem kui liiklusõnnetuste puhul. Välisõhus avaldavad kõige olulisemat tervismõju peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5), need on väga väikestest osakestest koosnev segu, mis sisaldab lämmastik- ja vääveloksiide, happeid (nitraadid, sulfaadid), orgaanilisi aineid (polüaromaatsed süsivesinikud PAH-id), metalle ning pinnase ja tolmu osakesi. Peamised allikad on sõidukite heitgaasid, ahiküte, katlamajad ja tööstusettevõtted. Peentolm põhjustab Eestis aastas ligikaudu 600 varajast surma, enam kui 8000 kaotatud eluaastat, millele lisanduvad sajad haiglapäevad. See mõju on küll väiksem kui Euroopas keskmisena, kuid siiski tähtis. Tervist mõjutavad ka müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus. Suur on siseõhu ehk ruumiõhu kvaliteedi tähtsus, kuna inimesed veedavad keskmiselt 80% oma ajast ruumides. Müra võib kahjustada närvisüsteemi, halvendada mälu ja tähelepanuvõimet ning tekitada peavalu. Lisaks sellele mõjub müra kahjulikult veresoontele ja vererõhule ning võib tekitada südame funktsionaalseid häireid ning psühho-emotsionaalset pinget. Vibratsioon aga kahjustab eelkõige inimeste närvisüsteemi ja veresoonkonda. Ioniseeriv kiirgus tuleneb eelkõige pinnase ja põhjavee looduslikult kõrgest radooni ja raadiumi sisaldusest. Liiklusmüra tervisemõju kohta Eestis täpsed hinnangud puuduvad, kuid nt elab üle 55 dB müratsoonides Tallinnas 67 % elanikkonnast ja Tartus 42 % elanikkonnast. Põhjavee seisund on halb põlevkivi kaevandusalal, kuid enamus Eesti elanikke tarbivad kvaliteetset ja tervisele ohutut joogivett, joogivee kvaliteet paraneb stabiilselt seoses ulatuslike veetöötlusjaamade ning torustike remonditööde ja rekonstrueerimistega. [1]

ENMAK 2030 teekaartide tervisemõju prognoos

Seotud artikkel: Soojusmajandus; Elektri tootmine; Soojusvarustus; transpordisektori stsenaariumidega; Soojusmajandus; Lokaalküte; Põlevkivi


Energiamajandusega kaasnevad täna ja aastal 2030 mõjud tervisele peamiselt kohtküttest ja liiklusest, täna oluliselt ka elektritootmisest. Tervisemõju näitaja alusel kasvab tervisemõju kõigi soojusvarustuse ja transpordisektori stsenaariumidega ja väheneb elektritootmise stsenaariumidega. Biokütuste tootmisel kaasneb mõju tervisele bioetanooli tootmisel tooraine kasvatamisel kasutatavate kemikaalide tõttu. [1]

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse modelleeritud ülipeente osakeste kogusisaldus aastani 2030 (kui arvestada kõik allikad kokku: soojamajandus, transport, elektri ja põlevkiviõli tootmine) jääb allapoole Eestis kehtivat aastakeskmist piirväärtust 25 μg/m3 (Keskkonnaministri 08.07.2011. a määruse nr 43 „Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad”[2]). Samas ilmnevad ka sellise suhteliselt puhta õhu puhul ikkagi olulised tervisemõjud, kuna põlemisel tekkivatel ülipeentel osakestel puudub toimelävi, s.t nad on igas sisalduses kahjulikud. Hans Orru prognoositud valdkondade stsenaariumidega kaasnev ülipeente osakeste PM2,5 põhjustatud tervisemõju (varajased surmad, kaotatud eluaastate arv, oodatav eluea lühenemine, lisainformatsioon on toodud joonisel 2, joonisel 3 ning joonisel 4) on nii täna kui aastal 2030 põhjustatud peamiselt kohtküttest, suur mõju on linnades (eriti Tallinnas) liiklusel. Kui aastal 2012 oli varajasi surmasid kokku 583, siis järjestatud 15 Teekaardis on kavandatud meetmete ja tegevuste tulemusel võimalik aastaks 2030 vähendada varajaste surmade arvu 279-ni. Keskmine oodatava eluea vähenemine energiasektori ülipeente osakeste õhusaaste tõttu on veidi enam kui pool aastat. [1],[3]

„Euroopa puhta õhu programmi”[4] eesmärk on ambitsioonikas: vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga mõjusid tervisele 52 %. Lisaks on vähenemine erinevates valdkondades väga erinev: kui elektri tootmise ja kaugkütte puhul on eeldatav vähenemine suurusjärgus 90 %, siis soojamajanduse koht- ja muu lokaalkütte puhul vaid 6–23 %. Aastaks 2030 antud kahe valdkonna osatähtsus ülipeente osakeste tervisemõjude tekkes veelgi suureneb, ulatudes halvimal juhul kuni 88%. Erinevused eri stsenaariumide vahel on kohati üsna väikesed (näiteks elektri tootmine), kuid kohati ka üsna suured (näiteks soojamajanduse kohtküte). Seega valdkondades, kus vähenemine on suur, ei ole stsenaariumi valik nii oluline, kuid väiksema vähenemisega stsenaariumide korral on erinevused olulised. Üldiselt väiksema tervisemõju annavad sekkuvad stsenaariumid. [1]

Vastupidiselt vähenemisega enamikes valdkondades, suureneb põlevkiviõli tootmise laienemisega sealt johtuv õhusaaste ning kasvab tervisemõju. Samas elektri tootmisel põlevkivi põletamise vähendamise tõttu saadav tervisemõju vähenemine on sellest suurem. Nii põlevkiviõli kui elektri tootmise tervisemõju on kontsentreerunud Ida-Virumaale, kus valdava osa prognoositud tervisemõjust aastal 2030 põhjustavad soojusmajandus (peamiselt koht- ja muu lokaalküte) ja põlevkiviõli tootmine. Võrreldud ENMAK 2030 teekaartides põlevkiviõli tootmise PM2,5 tervisemõju ei sisaldu. [1]

Kokkuvõttes annab energiamajanduse sektor valdava osa ülipeente osakeste õhusaastest ning selle mõju Eesti elanikele on suuremates linnades ja Ida-Virumaal küllalt suur. Et seda vähendada, on oluline saavutada ENMAK 2030 seatavad eesmärgid ning soojamajanduse sektoris võiks eesmärgid olla veelgi ambitsioonikamad. Eesmärkide saavutamist tuleks jälgida – seirates nii saasteallikate heitemäärasid, vaadeldes laialdasemalt õhukvaliteeti kui ka viies perioodiliselt (näiteks 5. a tagant) läbi keskkonna- ja tervisemõjude hinnanguid. [1]

15 parimas Teekaardis on arvestatud suures ulatuses hoonefondi rekonstrueerimisega C energiaerikasutuse tasemele ehk tagatakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamisega jms sisekliima kvaliteet. Sisekliima standardi EVS-EN-15251 kohaselt tuleks tagada uutes ja renoveeritavates hoonetes II (B) sisekliimaklass. [1]

Haiguskoormus

Seotud artikkel: Mõju kliimale; Energiatarbimine; Põlevkivi


Tervisekadu ehk haiguskoormus (inglise k. disability-adjusted life years, edaspidi DALY). Terminiga haiguskoormus tähistatakse kaotust rahva tervises, mida väljendab surmade tõttu kaotatud eluaastate ning haigestumise ja välispõhjuste tõttu vähenenud täie tervise juures elatud elu-aastate koguarv. DALY meetodil arvutatakse eraldi ja seejärel summeeritakse enneaegse surma tõttu kaotatud eluaastad ning aastad, mida inimene pole elanud täie tervise juures haiguste tõttu: DALY = kaotus suremusest + kaotus haigestumisest. [5]

Nelja kahjukategooria (inimtervis, ökosüsteemi kvaliteet, kliimamuutused, ressursid) tulemusi eraldi analüüsides selgub, et inimtervist mõjutab kõige enam energia- ja kütuste tarbimine. Kõige suurem mõju tuleneb hingamisteid kahjustavate anorgaanilistest ühenditest fossiilsete kütuste tootmisel ja põletamisel. Transpordisektoris on märgata inimtervise kahjukategoorias olulist halvenemist võrreldes Baas 2010 stsenaariumiga. Kui Teadmistepõhises stsenaariumis suureneb mõju inimtervisele ca 1,2 korda võrreldes Baas stsenaariumiga, siis Vähesekkuva ja Mittesekkuva stsenaariumi korral on suurenemine vastavalt 1,4 ja 1,5 korda. Soojusmajanduse mõju inimtervisele on kõikides stsenaariumites üsna sarnane ning see ei suurene oluliselt võrreldes tänasega. Tulemuste poolest märgatavalt erinevad on elektrimajanduse stsenaariumid, kus kõige väiksema mõjuga (1 400 DALY-t) on Taastuvenergia++ stsenaarium. TE++ stsenaariumi mõju inimtervisele on pea kaks korda väiksem kui Põlevkivi stsenaariumis (2 898 DALY-t). Põlevkivi stsenaariumi suur mõju inimtervisele on põhjustatud fossiilsete kütuste jätkuvalt suurest tarbimisest ning põlevkivi ja kivisöe kaevandamisest. Liberaalne, Liberaalne+ ja Taastuvenergia stsenaariumites on mõju inimtervisele vaid 19% ja Taastuvenergia++ stsenaariumis vaid 15% võrreldes tänase olukorraga (9 623 DALY-t). Detailsemad tulemused inimtervise kahjukategooria kohta on esitatud erinevate valdkondade mõjukategooria hindamistulemustena tabelis 1 ning tabelis 2. [1],[5]

Peenosakesed

Seotud artikkel: Mõju õhukvaliteedile; Energiatarbimine transpordisektoris; Soojusmajandus; Elektri tootmine


Peened osakesed välisõhus (joonis 5) mõjutavad olulisel määral inimeste tervist. Neid hingatakse sügavale hingamisteedesse ning koos seotud raskmetallide, orgaaniliste ja muude keemiliste ühenditega põhjustavad osakesed erinevate mehhanismide koostoimel eeskätt põletikulisi protsesse. Erinevate uuringute põhjal on tõestatud, et peened osakesed välisõhus põhjustavad viies suuremas Eesti linnas kokku 462 (95% CI 120–815) varajast surma aastas, mis avaldub 6034 (95% CI 1583–10309) kaotatud eluaastana. Keskmine oodatava eluea vähenemine on 0,63 (95% CI 0,16–1,08) aastat, mis enam saastunud kesklinnas on veidi üle aasta ning äärelinnas mõni kuu. Varajastele surmadele lisandub 231 (95% CI 145–306) hingamisteede ja 338 (95% CI 205–454) südame-veresoonkonnakaebusega hospitaliseerimise juhtu aastas. Kõik see tekitab tervishoiu süsteemile olulist kulu. [6]

Õhusaaste puhul kasutatava mõistega peened osakesed kirjeldatakse segu väikestest tahketest osakestest ja vedeliku piisakestest, mis oma väga väikese suuruse tõttu (läbimõõduga alla 10 μm) hingatakse sügavale hingamisteedesse. Peente osakestega on omakorda seotud mitmed toksilised komponendid – raskmetallid ja orgaanilised ühendid, sh polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), mis aitavad kaasa peente osakeste kahjulike tervisemõjude ilmnemisele. [6]

Klassikaliselt jagatakse peened osakesed suuruse poolest kolme fraktsiooni [6]: , millest

1) PM2,5-10, ehk PM10 - jämedaim (läbimõõduga 2,5-10 μm) pärineb eeskätt pinnasest, teekattest ja tolmustest tööstusettevõtetest;
2) PM2,5 - väiksemad, ülipeened osakesed (läbimõõduga alla 2,5 μm) pärinevad ennekõike heitgaasidest (transport), erinevatest põlemisprotsessidest (katlamajad, kohtküte, tööstusettevõtted) ning atmosfääris toimunud keemilistest reaktsioonidest;
3) PM0,1 - väikseimad, ultrapeneed osakesed (läbimõõduga 0,1<100 nm) on aga oma suuruselt võrreldavad viirustega ning võivad seega oma väiksuse tõttu tungida otse vereringesse.

Eestis annab energiamajanduse sektor valdava osa ülipeente osakeste õhusaastest ning selle mõju Eesti elanikele on suuremates linnades ja Ida-Virumaal küllalt suur. [1]

Modelleeritud ülipeente osakeste kogusisaldus (kui arvestada kõik allikad kokku: soojamajandus, transport, elektri ja põlevkiviõli tootmine) jääb allapoole Eestis kehtivat aastakeskmist piirväärtust 25 μg/m3 (Keskkonnaministri 08.07.2011. a määruse nr 43 „Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad”). Samas ilmnevad ka sellise suhteliselt puhta õhu puhul ikkagi olulised tervisemõjud, kuna põlemisel tekkivatel ülipeentel osakestel puudub toime-lävi, s.t nad on igas sisalduses kahjulikud. Hans Orru prognoositud ülipeente osakeste PM2,5 põhjustatud tervisemõju (varajased surmad, kaotatud eluaastate arv, oodatav eluea lühenemine) on põhjustatud peamiselt kohtküttest, suur mõju on linnades (eriti Tallinnas) liiklusel. Aastal 2012 oli varajasi surmasid kokku 583, keskmine oodatava eluea vähenemine energiasektori ülipeente osakeste õhusaaste tõttu on veidi enam kui pool aastat. [1]

Peente osakeste tervisemõju mehhanismid

Seotud artikkel: Mõju õhukvaliteedile


Peened osakesed koos ülalnimetatud lisakomponendiga (raskmetallid, PAH-d) on võimelised esile kutsuma hingamisteede rakkudes põletikulisi protsesse ning muutusi, mis kokkuvõtvalt võib päädida hingamisteede kroonilise põletikuna. Viimase tõttu võivad areneda välja fibrootilised protsessid, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, süveneda allergilise astma ilmingud või aastakümnetega kujuneda vähkkasvaja. Peente osakeste hulgas leiduvad ultrapeened osakesed võivad oma väga väikese suuruse tõttu indutseerida aktiivsete hapnikuühendite teket ja põletikuprotsessi ka kopsuveresoontes. Nimetatud osakesed põhjustavad ka süsteemseid südameveresoonkonna häireid. Ultrapeened osakesed intensiivistavad lisaks hüübimisprotsessi ja süvendavad südameveresoonkonna puudulikkust, mis võib suurendada infarkti riski ja suurendada suremust. Teisalt on täheldatud peente osakeste toimet autonoomsele närvisüsteemile. Ultrapeened osakesed mõjutavad sealtkaudu südame löögisagedust ja põhjustavad südame rütmihäireid. Ülipeente osakeste mõju on kirjeldatud ka ninalimaskesta kaudu kesknärvisüsteemile. [6]

Kuna peente osakeste puhul ei ole tervisekahju tekitajaks mitte üks keemiline ühend, vaid erinevate koostisosade segu, siis avaldub nende tervisemõju erinevate koostisosade interaktsioonis. Tulenevalt sellistest koosmõjudest võivad peened osakesed teadusuuringute andmetel negatiivset tervisemõju põhjustada ka kehtivatest õhusaaste piirmääradest väiksemate kontsentratsioonide korral. Kuna peente osakeste sisaldus Eesti linnade õhus on küllaltki suur, on suure tõenäosusega enamik Eesti õhusaaste tervisemõjudest põhjustatud just nimetatud osakestest ja nendega seotud toksilistest ainetest. Eelnevast lähtudes kasutatakse tervisemõju hinnangutes peente osakeste sisaldust ka kui õhus olevate saasteainete sisalduse indikaatorit. [6]

RSS uudisvoog

Joonis 2. Ülipeente osakeste põhjustatud aastakeskmine varajaste surmade arv Eestis, linnade ja valdade keskmisena ning Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal praegusel hetkel aastal 2012 ning suurima ja vähima mõjuga stsenaariumi korral aastal 2030 [3]
Orru, H. Tabel 3.jpg
Joonis 3. Ülipeente osakeste põhjustatud kaotatud eluaastate arv aastas Eestis, linnade ja valdade keskmisena ning Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal praegusel hetkel aastal 2012 ning suurima ja vähima mõjuga stsenaariumi korral aastal 2030 [3]
Orru, H. Tabel 4.jpg
Joonis 4. Ülipeente osakeste põhjustatud oodatava eluea lühenemine (aastat) Eestis, linnade ja valdade keskmisena ning Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal praegusel hetkel aastal 2012 ning suurima ja vähima mõjuga stsenaariumi korral aastal 2030 [3]
Orru, H. Tabel 5.jpg

Viited

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 Möldre, I. Eesti Arengufond. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegiline hindamine
  2. Riigi Teataja. Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Orru, H. Valdkondlike stsenaariumidega eeldatavalt kaasneva õhusaaste põhjustatud tervisemõju muutuste hindamine kasutades saasteindikaatorina ülipeente osakeste sisaldusi ENMAK 2030+ raames
  4. Euroopa Komisjon. Euroopa puhta õhu programm
  5. 5,0 5,1 5,2 AF Consulting AS. Eesti energiamajanduse pikaajalise arengukava aastani 2030 valdkondade stsenaariumitega kaasneva keskkonnamõju olulisuse modelleerimine
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Eesti Arst. Peened osakesed välisõhus ja neist tuleneva tervisemõju hindamine Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel, Narvas ja Pärnus
  7. 7,0 7,1 Statistikaamet. KK31: Õhuheitmete arvepidamine(01.12.2015).


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Uuring ENMAK 2030 KSH programm
2014 Ettekanne Sisekliima mõju tööviljakusele ja õpitulemusele
2014 Ettekanne Radooni juhendmaterjali ettevalmistamine mõõtmised koolides ja lasteaedades
2014 Ettekanne Hoonete T&A vajadus
2013 Uuring Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli nõuete täitmine
2012 Veebimaterjal Tervise Arengu Instituudi koostatud maakondade tervise ja heaolu näitajate ülevaated 2000-2010
2011 Uuring Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele - peentest osakestest tuleneva mõju hindamine kogu Eesti lõikes
2008 Uuring Hinnang eramute kütmusest välisõhu eralduvate sasteainete heitkoguste kohta Eestis I
2010 Uurimus Peened osakesed välisõhus ja neist tuleneva tervisemõju hindamine Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel, Narvas ja Pärnus
2007 Uurimus Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas
2015 Lõpparuanne Energia tuleviku muutumine - kodanikuühiskond kui peamine osaleja taastuvenergia tootmisel
2012 Aruanne Technical Policy Briefing Note 5 - Health
2015 Aruanne Säästva arengu näitajad
2015 Ettekanne KIK toetused keskkonnaprogrammist atmosfääriõhu kaitseks
2015 Ettekanne Välisõhu seirest ja teostatud uuringutest
2014 Aruanne Keskkonnamaksude jaotuslikud ja käitumuslikud efektid Eesti näitel
2013 Uuring Sisekliima mõju tööviljakusele ja õpitulemustele


Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

On Teil ettepanekuid, kuidas "ENERGIAMAJANDUSE MÕJU INIMESE TERVISELE" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENERGIAMAJANDUSE MÕJU INIMESE TERVISELE" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad