Energiaressursid

Allikas: Energiatalgud

Energiaressursid.png

Artikli Ressursid alusmaterjalid on koostatud Energiaressursside töögrupi poolt. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumide koostamisel.

Ressursside töögrupis hinnati parima teadaoleva tõendatud informatsiooni alusel nii teoreetilist kui ka tehnilis-majanduslikku primaarenergia sisaldust järgmistele ressurssidele:

1. Eesti taastuvad ressursid.
2. Eesti taastumatud või väga aeglaselt taastuvad ressursid.


Eesti kohalikud ressursid

Energiaressursside teoreetiline primaarenergia potentsiaal

Peaartikkel: Energiaressursside teoreetiline primaarenergia potentsiaal
Seotud artiklid: Energiaressursside regulatiivne keskkond


Ressurssidest saadavat kasulikkust (siinjuhul energia) võib mõõta mitmeti. Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava koostamisel on hinnatud nii ressursside kogust kui ka nendes sisalduvat primaarenergia kogust. Kütustes sisalduvat energiakogust on mõõdetud alumise kütteväärtuse abil.

Siinjuures tuleb eristada teoreetilist kogust reaalselt (tehnilis-majanduslikult) kasutatavatest mahtudest. Joonis 1 kirjeldab Eesti loodusvaradest teoreetiliselt saadavat energiakogust. Teoreetilise potentsiaali eeldused on kirjeldatud artiklis "Energiaressursside teoreetiline primaarenergia potentsiaal".

Eesti taastuvate loodusvarade kasutatav ressurss

Eesti taastuvate loodusvadade kasutatavat primaarenergia potentsiaali on hinnatud järgmistele energiakandjatele:

1. Biomass, sh
a) mets (Peaartikkel: Metsa energeetiline ressurss);
b) jäätmed (Peaartikkel: Jäätmete energeetiline ressurss);
c) biomass pool-looduslikest kooslustest (Peaartikkel: Rohtse biomassi energeetiline ressurss);
d) roog (Peaartikkel: Rohtse biomassi energeetiline ressurss);
e) põhk (Peaartikkel: Rohtse biomassi energeetiline ressurss);
f) biogaas (Peaartikkel: Biogaasi energeetiline ressurss).
2. Päike (Peaartikkel: Päikeseenergia ressurss).
3. Tuul (Peaartikkel: Tuuleenergia ressurss).
4. Hüdroenergia (Peaartikkel: Hüdroenergia ressurss).

Eesti taastuvenergia kasutatava potentsiaali hinnangu, mis arvestab piiranguid ja kasutuselevõtu takistusi, tulemused on koondatud joonisele 2. Kasutatud algeeldused on nähtavad vastavates alamartiklites.

Eesti taastumatute või väga aeglaselt taastuvate loodusvarade kasutatav ressurss

Kohalike taastumatute loodusvaradena (joonis 3) saab Eestis käsitleda järgmisi ressursse:

1. Põlevkivi (Peaartikkel: Põlevkivi energeetiline ressurss).
2. Turba energeetiline ressurss (Peaartikkel: Turba energeetiline ressurss).

Turvas loetakse üldjuhul taastumatuks loodusvaraks, kuivõrd turba aastane juurdekasv on suhteliselt väike (0,5...1,5 mm/a [1]).

Eesti kohalike loodusvarade energeetilise ressursi potentsiaal

Seotud artiklid: ENMAK:Stsenaariumid


Energiaressursside töögrupi analüüsi tulemused on koondatud tabelisse 1 ning joonisele 4. Need kirjeldavad töögrupi hinnangut Eesti energiaressursside potentsiaalile aastani 2050. Tegemist on ühega võimalikest prognoosidest. Täpsemad algeeldused on kirjeldatud vastavates artiklites.

Analüüsi tulemustest nähtub, et Eesti kohalike ressursside teoreetiline primaarenergia aastane potentsiaal ulatub 245 TWh-ni. Sealjuures moodustavad taastuvad loodusvarad 76,7%. Tehnilis-majanduslikult kasutatava ressursi aastane primaarenergia potentsiaal ulatub siiski maksimaalselt vaid 123 TWh-ni. Taastuvatest ressurssidest saadav primaarenergia moodustab sellest 60%. [2]

Imporditavad energiakandjad

Seotud artiklid: Biogaas; Vedelad biokütused; Kütuste ENMAK stsenaariumid


Kõiki Eestis tarbitavaid kütuseid kohalike loodusvarade hulgas ei leidu. Seetõttu tuleb ressursianalüüsis käsitleda lisaks kohalike ressursside kasutusvõimalustele ning -piirangutele arvestada ka imporditavate kütuste mõjudega. Peamisteks Eestisse imporditavateks kütusteks on:

1) vedelkütused (Peaartikkel: Imporditavad vedelkütused),
2) gaaskütused (Peaartikkel: Imporditavad gaaskütused)

Vedelkütuste impordivajadust kirjeldab artikkel Energiatarbimine transpordisektoris. Maagaasi kasutuse senist dünaamikat ning kasutusprognoosi saab näha jooniselt 5.

Maagaasi importi saab osaliselt vähendada biometaani tootmise ning kasutuselevõtuga. Biometaani laialdasemat kasutuselevõttu saab siduda biotööstuskompleksi tehnoloogia arendamisega.

Alternatiivsed energiakandjad

Mõne aja eest arvati, et energia tootmine päikesest ja tuulest ei ole Eestis majanduslikult otstarbekas. Praeguseks on see arvamus muutunud. Seetõttu näeb mõtet praeguse Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava koostamisel mõelda ka vähemuuritud energiaallikate kasutamisvõimalustele. Mõned näited alternatiivsetest energiaallikatest:

1. Energia vanade prügilate lahtikaevamisest.
2. Laineenergia.
3. Geotermaalenergia (osaliselt kirjeldatud artiklis Soojuspumbad)

Uued energiatehnoloogiad

Seotud artiklid: Imporditavad gaaskütused; Vedelad biokütused; Biogaas


Olemasolevate ressursside efektiivsemaks väärindamiseks tuleb kasutusele võtta tõhusamaid tehnoloogiaid. Alljärgnevalt toodud mõningad näiteid:

1. Metaan Eesti süvakivimitest[3].
2. Biotööstuskompleks (Peaartikkel: Biotööstuskompleks).

Alusandmed

1. Säästva arengu seadus[4].
2. Arengustrateegias Säästev Eesti 21 kokku lepitud tasakaalustatud ühiskonna eesmärgid, mis sätestavad muuhulgas, et
a) loodusvarade kasutamine peab toimuma viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu;
b) loodusressursside kasutuselevõtule kaasnevad eelnevalt koostatud põhjendatud ja suurimat majanduslikku tulu tõotavad optimaalse kasutamise skeemid, mis võimaldavad vältida pöördumatuid kahjusid ja raiskamist[5].
  • Eesti energiaressursside kaardistamise aluseks olnud:
1. Energiaressursside-alane avaldatud akadeemiline teave.
2. Mitmesuguste valdkondade arengukavad[6], [7], [8], [9], [10], [11], [12], mis määratlevad ressursikasutust.

Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Kokkuvõte Ingliskeelne kokkuvõte Eesti energiaressurssidest
2005 Arengustrateegia Säästev Eesti 21
2010 Arengukava Eesti Metsanduse Arengukava 2020
2012 Arengukava Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013
2008 Arengukava Riigi jäätmekava 2008-2013
2012 Arengukava Taastuvenergia tegevuskava aastani 2020
2007 Arengukava Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015
2012 Ettekanne Taastuvenergia 100% - üleminek puhtale energiale
2010 Raport RE-thinking 2050. A 100% Renewable Energy Vision for the European Union
2013 Arengukava Biomassi kasutamine energeetikas Lõuna-Eestis
2010 Uuring Uuring energiatõhususe miinimumnõuete toimimisest praktikas
2012 Raport Konkurentsiametiga kooskõlastatud soojuse piirhinnad lõpptarbijale
2003 Aruanne Energiaaudit tööstuses, Juhised
2013 Aruanne Cost optimal and nZEB energy performance levels for buildings
2013 Lõppraport Leibkondade energiatarbimise uuring 2012
2012 Uuring Energiasäästlik käitumine elanikkonnas
2010 Uuring Soome elamute energiatarbe uuring
2010 Analüüs Elektrienergia säästlik kasutamine ja kulutõhus juhtimine kodus
2012 Analüüs Analysis of operation times and electrical storage dimensioning for energy consumption shifting and balancing in residential areas
2012 Analüüs Dimensioning of household electricity storage for PV-systems and load scheduling based on Nord Pool Spot prices
2012 Aruanne Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus
2014 Aastaraamat Taastuvenergia aastaraamat 2014
2015 Aastaraamat Eesti statistika aastaraamat 2015
2015 Aastaraamat Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat 2014
2010 Aruanne Biomassist elektrienergia koostootmise täpema juhise ettepaneku seletuskiri
2010 Aruanne Biomassist elektrienergia koostootmise täpsema juhise ettepanek
RSS uudisvoog


Viited

  1. Eesti Turbaliit. Turvas. 26.07.2013.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Estonian Development Fund. Final Report. Energy Resources of Estonia, 2013.
  3. Saar, U.; Menert, A. Kildagaasi tootmise uus tehnoloogia. Tallinn-Tartu, 2012.
  4. Riigi Teataja. Säästva arengu seadus. (25.07.2013).
  5. Eesti Keskkonnaministeerium. Säästev Eesti 21. (25.07.2013).
  6. Keskkonnaministeerium. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020, Tallin 2010.
  7. Põllumajandusministeerium. Eesti maaelu arengukava 2007-2013, 2012.
  8. Keskkonnaministeerium. Riigi jäätmekava 2008-2013, 2008.
  9. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Taastuvenergia tegevuskava aastani 2020, 2010.
  10. Keskkonnaministeerium. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015, 2008.
  11. Eesti Taastuvenergia Koda; Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Taastuvenergia 100% - üleminek puhtale energiale, 2012.
  12. European Renewable Energy Council. Re-thinking 2050. A 100% Renewable Energy Vision for the European Union, 2010.
  13. Raul Kotov. Maagaas. (18.12.2012).


Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse

On Teil ettepanekuid, kuidas "ENERGIARESSURSID" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENERGIARESSURSID" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad