Energiaressursside teoreetiline primaarenergia potentsiaal

Allikas: Energiatalgud
ENERGIAMAJANDUS RESSURSIKASUTUS ASUSTUS TRANSPORT STRATEEGILINE PLANEERIMINE

Artikkel Energiaressurside teoreetiline primaarenergia potentsiaal täiendab artiklit Energiaressursid. Artikli alusmaterjalid on koostatud Energiaressursside töögrupi poolt. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumide koostamisel.

Energiaressursside teoreetilise primaarenergia potentsiaali hindamise algeeldused

Energiaressursside teoreetilise primaarenergia potentsiaali hindamisel lähtuti järgmistest eeldustest:

  1. Metsa puhul on arvestatud 100% kändude (778 000 tm), küttepuu, puidujäätmete, raidmete ja küttepuud mittemetsamaalt energeetilise potentsiaaliga.
  2. Jäätmete puhul on liidetud 2011 aastal ladustatud olmeprügi viies prügilas (272 472 t) ja jäätmearuandluse infosüsteemis klassifikaatori R1 (jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil) all defineeritud jäätmed (276 319 t).
  3. Põhu ja roostiku puhul on arvestatud 100 %-lt uuringus "Eestis olemasoleva, praeguse või juba kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva biomassi ressursi hindamine"[1].
  4. Poollooduslike koosluste puhul on arvestatud 25 000 ha suuruse maa-alaga.
  5. Biogaasi energeetilise ressursi hindamisel on arvestatud 75 000 ha poollooduslike maade rohumassi, 100% kasutamata maade ja 5% kasutuses maade rohelise biomassi potentsiaaliga, teiste sisendite puhul on arvestatud 100 %-line kasutus, prügilagaasiga ei ole arvestatud.
  6. Päikse puhul on arvestatud paneelide paigaldamiseks 45 km2, mis on 0.1% Eesti maismaa pindalast.
  7. Maismaal paiknevate tuulegeneraatorite toodangu puhul on arvestatud lagedaid ranniku-alasid, millele oleks võimalik püstitada 17,5 GW - 21 GW tuulikuid, mille ligikaudne toodang oleks 41-50 TWh aastas.
  8. Potentsiaalne toodang tuuleenergiast merel on leitud, kasutades uuringu "Conditions for deployment of wind power in the Baltic sea region" tulemusi, kus on arvestatud tuule kiiruse, vee sügavuse ja tuulegeneraatorite võimaliku kaugusega kaldast - 15,5 GW (64 TWh). Keskkondlikke piiranguid siinjuures arvestatud pole[2], [3].
  9. Eesti teoreetilist hüdroenergia potentsiaali on hinnatud, lähtudes hinnangu koostamise ajal Eestisse installeeritud võimsusest (~8 MW) ning tulevikus planeeritavast installeeritavast võimsusest (1,224 MW).
  10. Turba puhul on arvestatud aastase lubatud kasutusmääraga (2 600 000 t/a) (koguressurss, mis ajas väheneb on aktiivne tarbevaru 154 mln tonni ja aktiivne reservvaru on 81 mln tonni, passiivsed turbavarud kokku on 523 mln tonni).
  11. Põlevkivi puhul on arvestatud aastase lubatud kogusega 20 mln t/a (koguressurss, mis ajas väheneb on aktiivset tarbevaru 1008 mln tonni, aktiivset reservvaru 302 mln tonni, passiivsed varud kokku on 3581 mln tonni).

Täiendavat lugemist

Viited

  1. Muiste, P; Padari A. jt. Eestis olemasoleva, praeguse või juba kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva biomassi ressursi hindamine. Tartu 2007.
  2. BASREC. Conditions for deployment of wind power in the Baltic sea region, 2012.
  3. Tuuleenergia klaster. http://ewpc.ee/, (06.08.2013).

On Teil ettepanekuid, kuidas "ENERGIARESSURSSIDE TEOREETILINE PRIMAARENERGIA POTENTSIAAL" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENERGIARESSURSSIDE TEOREETILINE PRIMAARENERGIA POTENTSIAAL" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil {{{3}}} või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad