Energiatõhusus tööstuses

Allikas: Energiatalgud

Energiatarbimine.png

Artikkel energiatõhusus tööstussektoris käsitleb energiatõhusust tööstuses, kalanduses ja põllumajanduses ning täiendab peaartiklit Energiatõhusus. Käesoleva artikli andmeid uuendatakse jooksvalt, et kajastada parimat olemasolevat teadmist tööstussektori energiatõhususe kohta Eestis.


Peaartikkel: Energiatõhusus
Seotud artikkel: Energiatarbimine tööstussektoris


Energiatõhusus on energia ja muude ressursside tarbimise ökonoomsuse näitaja seadme sihtotstarbelise kasutamise korral.

Indikaatorieid tööstuse energiatõhususe mõõtmiseks on erinevaid:

1) eritootlus;
2) erienergia;
3) ODEX indeks [1];
4) SKP energiaühiku kohta .


Tööstussektori senine energiatõhusus

Seotud artikkel: Elektriturg


Tööstuse energiatarbimist sunnivad ratsionaliseerima meetmed, mis seonduvad energiapoliitikaga laiemalt, nagu näiteks elektrituru avamine, taastuvenergia tasu, kütuse- ja elektrienergia aktsiis ning aktsiisierisuste vähendamine [2]. Energiapoliitikaga suunatud energiasäästuga samaaegselt püüeldakse majanduskasvu poole, kuid majanduskasv mõjutab otseselt ka energiatarbimist. Seatud eesmärkide täitmiseks on vaja suurendada tööstussektori energiatõhusust. [2]

Joonisel 1 on näha Eesti tööstussektoris loodud lisandväärtus ühe energiaühiku kohta (€/MWh), antud näitaja on Euroopa riikide võrdluses pigem kehvemate hulgas. [3][4]. Joonisel 2 on näidatud Eesti, Eesti naaberriikide ja Euroopa Liidu ODEX indeks, ehk keskmine tööstussektori energiatõhususe muutus võrreldes aastaga 2000. Indeks on leitud 2005 aasta hindade põhjal, jagades vastava riigi tööstussektoris tarbitud energia sektoris toodetud lisandväärtusega. Antud võrdluses paistab, et Eesti tööstuse energiatõhusus on teistest naaberriikidest kiiremini paranenud, kuid samas peab arvestama, et muutust on arvestatud baasaasta 2000 suhtes ning tolleaegse Euroopa Liidu ning Soome ja Rootsi tööstuste tõhususe tase oli juba baasaastal palju parem.

Eesti ettevõtete seas on energiatõhusus varieeruv. On suure energiasäästupotensiaaliga ettevõtted, kus ei ole tõenäoliselt võimalik kõiki energiasäästumeetmeid korraga rakendada ja teave peab keskenduma erinevate meetmete omavaheliste seoste tutvustamisele, õige järjekorra valiku selgitamisele ja võimalike vigade vältimisele. Samas on ka energiatõhusalt töötavaid ettevõtted, kus on tegu kaasaegse soojustpidava hoonega ja kaasaegsete tehnosüsteemidega. Neis tuleb põhitähelepanu pöörata ekspluatatsioonile – hoonete ja tehnosüsteemide töö pideva jälgimise vajadusele, seadistuste pideva jälgimise ja vajadusel muutmise vajadusele. Tööstustes tehtav energiaaudit ei peaks olema üksiknähtus, vaid pidevalt uuendatav protsess [5].

Ettevõtete suurusest lähtuv energiatarbimise profiil

Seni avaldatud energiastatistika ei paku võimalusi analüüsimaks energiatarbimise sõltuvust ettevõtete suurusest, vaid kajastav pelgalt üldandmeid. Siiski pakub mõngingaid võimalusi tööstuse energiatarbimise analüüsimiseks ettevõtete tegevusalade ja suuruse lõikes statistika ettevõtete majandusnäitajate kohta. Eesti ettevõtete summaarsed kulud ja kulud kütusele ja energiale on toodud tabelis 1 ning illustratiivselt joonisel 3. [6]

Energiasäästu võimalused

Ekspertarvamustes tööstuse olukorra kohta on väidetud, et elektrienergia säästu potentsiaaliks tööstuses on 10% ning soojuse säästu potentsiaal on 30%, ehk vastavalt 222 GWh/a (0,8 PJ) ja 639 GWh/a (2,3 PJ). Eeldades, et 1 MWh elektrienergia maksumus on ~100 eurot ning 1 MWh soojusenergia maksumus on 60 eurot, saame energiasäästu potentsiaaliks elektri puhul 22,2 miljonit eurot ja soojuse puhul 38,3 miljonit eurot aastas [7]. Energiasäästupotentsiaali portaali andmetel oleks tööstusharudest suurim võimalik energiasäästupotentsiaal keemiatööstusel (joonis 4).

Energiasäästu meetmed

Meetmed tööstuse energiasäästuks peavad olema suunatud eelkõige ettevõtete spetsialistide oskuste ja teadlikkuse parendamisele. Meetmed, mida on pakutud tööstuse energiasäästu edendamiseks Energiasäästu sihtprogrammiga tuleb korraldada ühes teiste tegevustega ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Dokumendis Energiasäästu sihtprogrammi 2007-2013 rakendamisest ja kava edasine elluviimine on tööstuse energiatõhususe parendamiseks pakutud järgnevad meetmed [2]:

1) ergutada energiaauditite läbiviimist tööstustes ja väikeettevõtetes;
2) aidata kaasa energiaaudiitorite kvalifikatsiooni parendamisele tööstuste energiasäästu küsimustega tegelemisel, soodustada energeetikakonsultantidel osalemist Euroopa Liidu projektides, kus tegeletakse tööstuse energiasäästu küsimustega;
3) pakkuda avaramaid võimalusi energiasäästumeetmete rahastamiseks tööstuses ja väikeettevõtetes;
4) arendada andmestikke ja metoodikaid ettevõtete omavaheliseks võrdlemiseks (nn benchmarking).

Riigi poolt on ettevõtete energia- ja ressursitõhususe arendamise meetmeks kokku aastateks 2014-2020 planeeritud vahendeid 151 285 000 € [8]. Antud meetmega toetatavad suunad on:

1) parima võimaliku tehnika väljaarendamine ja rakendamine, sh lōpp-puhastustehnika kehtestatud piirnormide täitmiseks ning ressursijuhtimis-süsteemide (sh IT) kasutuselevõtt ja arendamine;
2) ettevõtete investeeringute toetamine, kes tegelevad jäätmete ringlussevõtuga;
3) ettevõtete ja KOV investeeringute toetus jäätmete korduskasutuse ettevalmistamise edendamiseks;
4) ressursijuhtimise koolitused, ressursiauditid.

Tootmise energiaanalüüs

Tootmise energiaanalüüs koosneb üldjoontes järgmistest etappidest[9]:

1) tootmine eristatakse kindlate piiridega, mis võimaldab tootmisprotsesside sisemise toime jätta arvestamata ning käsitleda vaid tootmistegevuse piire ületavaid energiavoogusid;
2) tootmisprotsessi sisenevaid ja sealt väljuvaid energiavoogusid kajastatake vastavate arvnäitajate põhjal. Lisaks võidakse arvestada protsessi kõrvalsaaduste energiat;
3) toodangus sisalduva energia ja tootmiseks kulutatud energia põhjal leitakse toodangu energeetiline efektiivsus.

Elekter

Seotud artikkel: Energiatarbimine tööstussektoris


Elektriajamite poolt kulutatav energia moodustab umbes 70 % tööstuses tarbitavast elektrist. Sellest tulenevalt on perspektiivsed elektrisäästu võimalused [10] :

1) efektiivsemad elektrimootorid;
2) elektrimootorite sagedusmuunduriga juhtimine;
3) süsteemi mehaaniline optimeerimine;
4) reaktiivenergia kompenseerimine [11].

Soojus

Seotud artikkel: Hoonete energiatõhusus; Soojusmajandus


Tööstushoonetes on lisasoojustamisega saavutatav soojuse kokkuhoiu potentsiaal suhteliselt väike [12]. Küll aga annaks tööstuses soojuse kokkuhoidu jääksoojuse kasutamine. Paljude seadmete juures tekib heitsoojust, mida saaks kasutada madalatemperatuurilise soojuse allikana näiteks vee soojendamiseks. Sellisteks allikateks võivad olla näiteks [13]  :

1) kompressorid;
2) kaloriiferid;
3) katlad;
4) protsesside jahutussüsteemid;
5) ahjud.

Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2012 Kokkuvõte Võimsusteguri parandamine kondensaatoritega
2012 Kokkuvõte Euroopa energiamahukast tööstusest
2013 Analüüs Energiatõhususe lepingu (EPC) analüüsi kokkuvõte 2013
2013 Aruanne Energia- ja veekasutuse aruanne 2013
2013 Ettekanne Linnavalgustuse automatiseeritud juhtimise lahendused
2013 Ettekanne Tark keskkond - Tark valgustus
2013 Ettekanne Best Practices From the Energy Efficient Region in Skaftkärr
2014 Uuring Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks
2015 Ettekanne Energiamajanduse kavandamine ja toetused
2015 Ettekanne Korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhitingimused
2015 Ettekanne Energiasäästu lahendustest korrusmajadele
2015 Ettekanne ESCO - rahastuse võimalus läbi energiasäästu maksumuse
2015 Ettekanne Energiatõhususe parendamine on majanduslikult otstarbekas ja kuluefektiivne. Näited Eesti praktikast


RSS uudisvoog


Viited

  1. Energy efficiency and energy consumption in industry
  2. 2,0 2,1 2,2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Vahekokkuvõte „Energiasäästu sihtprogrammi 2007-2013“ rakendamisest ja kava edasine elluviimine, Eesti teine energiatõhususe tegevuskava, Tallinn 2010
  3. 3,0 3,1 Eurostat. tps00001: Population on 1. January, (10.01.2014).
  4. 4,0 4,1 Eurostat. Energy Consumption by Sector, (10.01.2014).
  5. Energiatõhususbüroo OÜ, Eesti tööstusettevõtete energiasäästu olukord, Tallinn 2008.
  6. 6,0 6,1 6,2 Statistikaamet. EM001: Ettevõtete tulud, kulud ja kasum tegevusala (EMTAK (2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi
  7. Keskkonnainvesteeringute Keskus, Energiateenusettevõtete turu käivitamise võimaluste analüüs, 2013
  8. Lõhmus, A., Riigipoolsed toetusmeetmed ettevõtetele keskkonnahoidlikkuse edendamiseks Keskkonnaministeerium, Tallin 2013
  9. Ahokas, J., Energia Põllumajanduses, Tartu 2012
  10. Alupere, A., Energiasäästu kontseptsioon tööstuses, Tallinn 2010
  11. Mainor Fredi OÜ, Võimsusteguri parandamine kondensaatoritega
  12. Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring: Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, Tallinn 2013.
  13. Enpro Inseneribüroo OÜ, Energiaaudit tööstuses, juhised Tallinn 2003
  14. Odyssee-mure project. Odyssee-Mure online-indicators, (10.01.2014).
  15. Fraunhofer-Institute for Systems and Innovation Research, Data Base on Energy Saving Potentials, Results by country, (16.03.2014).


Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse

On Teil ettepanekuid, kuidas "ENERGIATÕHUSUS TÖÖSTUSES" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENERGIATÕHUSUS TÖÖSTUSES" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad