Energiatalgud.ee: EL-i kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030

Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030 võeti vastu 2014. aasta 23. ja 24. oktoobril toimunud Euroopa Ülemkogul.

Uue pikaajalise kliima- ja energiapoliitika raamistiku koostamisel lähtuti põhimõttest, et eesmärgid täidetakse kollektiivselt ning võimalikult kulutõhusaid meetmeid rakendades. Uus raamistik tugineb olemasoleva kliima-ja energiapaketi eesmärkidele aastani 2020. Samuti on see oluline vahesamm, liikumaks vähese kasvuhoonegaaside heitega, keskkonnasõbralikuma majanduse ning konkurentsivõimelise ja turvalise energiasüsteemi suunas. Võrreldes 2020 eesmärkidega on riikidele uuel perioodil jäetud rohkem valikuvabadust ning -võimalusi muuta oma energiasüsteemi, lähtudes riigi vajadustest ja võimalustest.

Tabel 1. Võrdlus: EL-i kliima- ja energiapoliitika raamistik 2020 ning 2030¹.

Valdkond	Eesmärk 2020	Eesmärk 2030
Taastuvenergia	Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises peab aastal 2020 olema 25% (kohustuslik eesmärk tulenevalt taastuvenergia direktiivist 2009/28/EÜ) Taastuvenergia osakaal transpordisektori lõpptarbimises peab aastal 2020 olema 10% (kohustuslik eesmärk tulenevalt taastuvenergia direktiivist 2009/28/EÜ).	EL ülene eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 27%-ni energia lõpptarbimises. EL-i ülest eesmärki ei tõlgendata automaatselt siduvateks riiklikeks eesmärkideks nagu on see seatud praeguse energia- ja kliimapaketiga.
Energiatõhusus	Energia lõpptarbimine aastal 2020 ei tohi ületada 2010. aasta energia lõpptarbimist 2818 ktoe (=118 PJ/a =32,8 TWh/a) (indikatiivne eesmärk tulenevalt energiasäästu direktiivist 2012/27/EL ja konkurentsivõime kavast „Eesti 2020“)	ELi energiatõhususe seatud eesmärk suurendada aastaks 2030 energiatõhusust 27% võrra (võrreldes 2007. aastal PRIMES mudeli abil tehtud prognoosidega primaarenergia tarbimise kohta aastal 2030).
KHG emissioon	EL-i heitkoguste kauplemissüsteemi väliste sektorite summaarne kasvuhoonegaaside emissioon atmosfääri võib aastaks 2020 kasvada kuni 11% (6,27 mln t CO_2ekv) võrreldes 2005. aastaga (5,65 mln t CO_2ekv) (kohustuslik eesmärk tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsusest 406/2009/EÜ ja konkurentsivõime kavast „Eesti 2020“)	EL-ülene eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40% aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (ETS) hõlmatud sektorid peaksid võrreldes 2005. aastaga heitkoguseid vähendama kokku 43%. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi välised (non-ETS) sektorid peaksid heitkoguseid vähendama 30%. Praeguste arvestuspõhimõtete jätkudes (SKP inimese kohta) peaks Eesti riiklikuks vähendamiskohustuseks olema indikatiivselt -11% võrreldes 2005. aasta tasemega (s.t. 5 mln t CO2 ekvivalenti aastaks 2030).

Sellest, millised on Eesti võimalused ning väljakutsed EL 2030 kliima- ning energiapoliitika raamistiku täitmisel, saab lugeda Eesti energiamajanduse aregukava aastani 2030 eelnõust ning arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest.

Lisalugemist

Aasta	Kategooria	Pealkiri
2014	-	Euroopa Ülemkogu (23.-24. oktoober 2014). Kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030
2014	Ettekanne	Ülemkogu 23-24.10.2014. Kliima ja energiaraamistik 2030
2014	Ettekanne	Euroopa Liidu kliima- ja enegiaeesmärkide mõju Eestis: Eesti Energia kommentaarid

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 eelnõu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek toimub 24.10.2014...20.11.2014 veebilehtedel mkm.ee/ENMAK2030 ning energiatalgud.ee/ENMAK. Küsimused, ettepanekud ning tagasiside palume edastada e-aadressidel madis.laaniste@mkm.ee või irje.moldre@arengufond.ee. Avalik arutelu toimub 21.11 kl 14:00-17:00 Tallinna Ülikoolis.

Kategooria:Sündmused Kategooria:Energiatalgud.ee teated Kategooria:Energiatalgud.ee teated

Eesti energiamajanduse aregukava aastani 2030. Eelnõu ↩︎