Energiatalgud.ee: EL-i kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030

Allikas: Energiatalgud


Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030 võeti vastu 2014. aasta 23. ja 24. oktoobril toimunud Euroopa Ülemkogul.


Uue pikaajalise kliima- ja energiapoliitika raamistiku koostamisel lähtuti põhimõttest, et eesmärgid täidetakse kollektiivselt ning võimalikult kulutõhusaid meetmeid rakendades. Uus raamistik tugineb olemasoleva kliima-ja energiapaketi eesmärkidele aastani 2020. Samuti on see oluline vahesamm, liikumaks vähese kasvuhoonegaaside heitega, keskkonnasõbralikuma majanduse ning konkurentsivõimelise ja turvalise energiasüsteemi suunas. Võrreldes 2020 eesmärkidega on riikidele uuel perioodil jäetud rohkem valikuvabadust ning -võimalusi muuta oma energiasüsteemi, lähtudes riigi vajadustest ja võimalustest.


Tabel 1. Võrdlus: EL-i kliima- ja energiapoliitika raamistik 2020 ning 2030[1].

Valdkond Eesmärk 2020 Eesmärk 2030
Taastuvenergia
  • EL ülene eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 27%-ni energia lõpptarbimises. EL-i ülest eesmärki ei tõlgendata automaatselt siduvateks riiklikeks eesmärkideks nagu on see seatud praeguse energia- ja kliimapaketiga.
Energiatõhusus
  • ELi energiatõhususe seatud eesmärk suurendada aastaks 2030 energiatõhusust 27% võrra (võrreldes 2007. aastal PRIMES mudeli abil tehtud prognoosidega primaarenergia tarbimise kohta aastal 2030).
KHG emissioon
  • EL-i heitkoguste kauplemissüsteemi väliste sektorite summaarne kasvuhoonegaaside emissioon atmosfääri võib aastaks 2020 kasvada kuni 11% (6,27 mln t CO2ekv) võrreldes 2005. aastaga (5,65 mln t CO2ekv) (kohustuslik eesmärk tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsusest 406/2009/EÜ ja konkurentsivõime kavast „Eesti 2020“)
  • EL-ülene eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40% aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga.
  • ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (ETS) hõlmatud sektorid peaksid võrreldes 2005. aastaga heitkoguseid vähendama kokku 43%.
  • ELi heitkogustega kauplemise süsteemi välised (non-ETS) sektorid peaksid heitkoguseid vähendama 30%. Praeguste arvestuspõhimõtete jätkudes (SKP inimese kohta) peaks Eesti riiklikuks vähendamiskohustuseks olema indikatiivselt -11% võrreldes 2005. aasta tasemega (s.t. 5 mln t CO2 ekvivalenti aastaks 2030).


Sellest, millised on Eesti võimalused ning väljakutsed EL 2030 kliima- ning energiapoliitika raamistiku täitmisel, saab lugeda Eesti energiamajanduse aregukava aastani 2030 eelnõust ning arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest.


Lisalugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 - Euroopa Ülemkogu (23.-24. oktoober 2014). Kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030
2014 Ettekanne Ülemkogu 23-24.10.2014. Kliima ja energiaraamistik 2030
2014 Ettekanne Euroopa Liidu kliima- ja enegiaeesmärkide mõju Eestis: Eesti Energia kommentaarid

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 eelnõu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek toimub 24.10.2014...20.11.2014 veebilehtedel mkm.ee/ENMAK2030 ning energiatalgud.ee/ENMAK. Küsimused, ettepanekud ning tagasiside palume edastada e-aadressidel madis.laaniste@mkm.ee või irje.moldre@arengufond.ee. Avalik arutelu toimub 21.11 kl 14:00-17:00 Tallinna Ülikoolis.

  1. Eesti energiamajanduse aregukava aastani 2030. Eelnõu
Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad