{| class="wikitable" |-valign="top" align="justify" | Uuringu tulemusi esitleti 11.03 kell 10.00 Keskkonnaministeeriumi suures saalis (Narva mnt 7a). Uuringu lõpparuanne on alla laetav lingilt Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050 |}
Taust
Euroopa Liidu (EL) üks olulisemaid poliitikaid on kasvuhoonegaaside vähendamine ning üleminek vähese CO2-heitega majandusele. Euroopa Liidu 2050. aasta KHG-de heitkoguste vähendamise eesmärk on 80-95% võrreldes 1990. aastaga.
Vabariigi Valitsus on kinnitanud Eesti seisukohad oluliste EL juhtalgatuste kohta nagu Euroopa Komisjoni teatised Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava (KOM(2011)112) ja Energia teekaart 2050 (KOM(2011)885/2).
Nii EL kui ÜRO poliitika kontekstis nõutakse arenenud riikidelt vähese CO2-heitega majanduse strateegiadokumendi koostamist. Sarnaselt on VV tegevusprogrammi 2011-2015 keskkonna peatüki üheks eesmärgiks seatud siirduda järk-järgult väiksema süsinikukoormusega majandusmudelile.
Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku strateegiadokumendi koostamise tarvis on Keskkonnaministeerium avaliku hanke korras tellinud alusuuringu „Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050“. Uuringu läbiviijateks olid Tartu Ülikool ja Säästva Eesti Instituut koostöös Eestimaa Looduse Fondiga.
Uuringu eesmärk
Uuringu eesmärgiks on koostada Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisest lähtuv analüüs, mille tulemusena on võimalik hinnata Eesti võimalusi ning riske madala süsinikuga majanduse suunas liikumiseks. Analüüs keskendub kliimapoliitikaga kokku puutuvate sektorite KHG-de heitkoguste vähendamise võimaluste ja poliitikasuundade hindamisele.
Uuringu käigus kaardistati olulisemad sektorid ja tõlgendati EL-juhtalgatuste raames avaldatud materjalid Eesti kontekstis, koostati sektoripõhised stsenaariumid liikumaks madala süsinikuga majanduse suunas aastani 2050 võttes arvesse Eesti sotsiaalmajanduslikke mõjusid, konkurentsivõimet, energiasäästu ja mõju energia varustuskindlusele. Sealjuures analüüsiti erinevate stsenaariumitega kaasnevaid riske ja nende maandamise võimalusi. Seejärel teostati tervet majandust hõlmava optimaalseima ja ressursisäästlikuima vähese CO2-heitega majandusele ülemineku teekonna analüüs koos tulu-kulu analüüsiga ja seatakse optimaalseimad KHG-de vähendamise vahe-eesmärgid aastateks 2020, 2030 ja 2040.