Energiatarbimine tööstussektoris

Energia lõpptarbimine (käesoleva artikli kontekstis energiatarbimine) iseloomustab tööstuses, kalanduses ja põllumajanduses tarbitavate kütuste, soojuse ning elektri aastaseid koguseid. Artiklis antakse ülevaade Eesti tööstussektori energiatarbimise lähiajaloost ning kajastatakse tulevikku ulatuvaid energiatarbimise prognoose.

Artikkel energiatarbimine tööstussektoris täiendab artiklit energiatarbimine. Artikli alusmaterjalid koostatiENMAK 2030 tarbimise töögrupi poolt. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumide koostamisel. Käesoleva artikli andmeid uuendatakse jooksvalt, et kajastada parimat olemasolevat teadmist energiatarbimise kohta Eestis.

Tööstussektori senine energiatarbimine

Joonisel 1  on visualiseeritud Euroopa riikide võrdlus, kus on aluseks võetud tööstussektoris toodetud lisandväärtus ühe tööstussektoris tarbitud MWh kohta. Joonisel 1  kuvatud andmete arvväärtusi riikide lõikes saab näha joonisel 212.

Eesti senise tööstussektori energiatarbimise graafikute koostamise aluseks on olnud Eesti Statistikaameti andmebaas. Tööstussektoris tarbitava energia kogus ja võimsus sõltuvad tööstusettevõtete arvust, nende suurusest ja tootmise energiamahukusest. Tööstussektori energiatarbimise alla arvestatakse kõiki tootmistegevusega seotud tegevusi, ehk ka põllumajandus- ja kalandussektoris tarbitavat energiat. Järgnevad graafikud esitavad andmeid tarnitud energia kohta, see tähendab, et kütteotstarbeks vajaminev elekter (soojuspumbad ning elektriküte) kuvatakse elektrienergia tulbas. Hilisemate arvutuste juures on aga siiski oluline hinnata selle elektrienergia mahtu, mis muundatakse soojuseks (täpsem arvutus selle kohta, kui palju erinevates sektorites muundatakse elektrit soojuseks (elektriküte ning soojuspumbad), puudub, kuid ekspertgrupi hinnangul on see 20 %3) Tööstussektori senine energiatarbimine on esitatud joonisel 3 .

Joonis 1. Euroopa riikide tööstussektorites loodud lisandväärtus (SKP) ühe MWh tööstussektoris tarbitud energia kohta aastal 2013 (tumedam värv tähistab suuremat lisandväärtust)

Joonis 2. Euroopa riikide tööstussektorites loodud lisandväärtus (SKP) ühe MWh tööstussektoris tarbitud energia kohta aastal 2013

Senine elektritarbimine

Tööstussektori elektritarbimist mõjutab olulisel määral riigi SKP muutus. Tööstuse kiire arengu perioodil võib elektri tarbimine tööstuses kahekordistuda 15 - 20 aastaga. Majanduskriisi aastatel tööstuse elektritarbimine mõnevõra langeb või püsib konstantsena ja hakkab siis jälle tõusma. Juuresolevatel graafikutel kuvatakse tarnitud energiat, mis tähendab, et kütteotstarbeks vajaminev elekter (soojuspumbad ning elektriküte) kuvatakse elektrienergia tulbas. Joonisel 4  on esitatud senine elektritarbimine tööstussektoris ning elektritarbimise ja SKP muutused.

Jooniselt 4  on näha, et tööstussektori elektritarbimises kajastub ilmekalt 1990-1995 aastatel toimunud energiatarbimise langus, mis tulenes NSVL lagunemisest ja sellega seonduvast majanduse ümberstruktureerimisest, mille käigus vähenes energiamahuka tööstuse ning põllumajanduse osakaal. Alates 1995 aastast hakkas toimuma oluline tootmisüksuste ja sellega seonduvate elektrivõrkude koormuskeskuste ümberstruktueerumine/paiknemine suuremate linnade lähedale. 1998 aastal oli majanduskasvu aeglustumine ja sellega seoses elektritarbimise vähenemine. Aastatel 2002 – 2007 kasvas elektri tarbimine töötuses keskmiselt 7 %/a ehk ligikaudu 140 GWh/a. Tööstussektori elektritarbimises kajastub samuti ilmekalt 2009 aasta majanduslanguse mõju. Aastal 2010 oli tööstussektori elektritarbimine 2,8 TWh, mis moodustas antud aastal 38 % kogu riigi elektritarbimisest.

Joonis 4. Senine elektritarbimine tööstussektoris ning elektritarbimise ja SKP muutused

Senine soojuse tarbimine

Tööstussektori soojuse tarbimist mõjutab nagu teisigi sektoreid aasta keskmine kraadpäevade4 arv. Joonisel 5  on esitatud ajaloolised soojustarbe (tarnitud soojus ja kütused) Statistikaameti andmed tööstussektori kohta nii kraadpäevadega normeeritult kui normeerimata kujul56.

Tööstussektori kütuste tarbimise alla on loetud ka põllumajanduses ja metsamajanduses kasutatavad erimärgistusega diislikütus ja bensiin, tuleb tähele panna, et neid kasutatakse antud sektoris eelkõige tootmistegevuses.

Sektorite lõikes on tööstussektor soojuse tarbmises kodumajapidamiste järel teisel kohal (28% kogu riigi soojustarbest aastal 2010). Tööstussektori soojustarve suurenes SKP tõusuaegadel, kuid hakkas siis majanduslanguse ajal taas vähenema. Samuti eeldatakse prognooside koostamisel soojustarbimise seotust SKP-ga.

Joonis 5. Senine soojuse tarbimine tööstussektoris

Energiatarbimise prognoos kuni 2050

Energiatarbimise pikaajaliste prognoosid sõltuvad väga suurel määral lähte-eeldustest. Pidades meeles tehtud eelduste umbmäärasust pakuvad aga energiatarbimise pikaajalised stsenaariumid olulist alusinfot erinevate elektri-, soojuse- ning transpordistsenaariumide koostamiseks.

ENMAK 2030+ prognoos

Erinevalt kodumajapidamiste ja teenindussektori energiatarbimisprognoosidest, ei ole tööstussektori puhul eraldi välja toodud prognoosid kolme erineva stsenaariumi korral. Antud juhul on eelkõige tänu tööstussektori ennustamatusele piirdutud kõige tõenäolisema stsenaariumi kirjeldamisega.

Tulevikustsenaariumite kirjeldused on toodud energiatarbimise artikli peatükis stsenaariumite kirjeldus ning täpsemalt valdkonniti juba Energiatarbimise ENMAK stsenaariumite artiklites.
Tööstussektori ENMAK tarbimisstsenaariumite prognoosid on täiendamisel.

Elektritarbimise prognoos

On eeldatud, et tulevikus säilib seos tööstussektoris elektritarbimise ja SKP muutuste vahel, kuid energiasäästu ning energiaefektiivsuse meetmete vastuvõtmisega SKP ja elektritarbimise vaheline suhe nõrgeneb. Ülaltehtud eeldustele põhinedes koostatud tööstussektori pikaajaline elektritarbimise prognoos on esitatud joonisel 6.
Selle põhjal suureneb tööstussektori elektrienergia tarbimine aastaks 2030 3,4 TWh/a -ni (2010 aastal oli elektritarbimine 2,8 TWh/a) ning sealt alates kasv aeglustub saavutades aastaks 2050 taseme 3,5 TWh/a.

Joonis 6. Tööstussektori elektri tarbimise prognoos aastani 2050

Soojuse tarbimise prognoos

Sarnaselt elektri tarbimise prognoosile tööstussektoris on ka soojuse tarbimise puhul eeldatud, et see on seotud SKP-ga. Tööstussektori pikaajaline soojustarbimise prognoos on esitatud joonisel 7. Selle põhjal suureneb tööstussektori soojuse tarbimine kuni aastani 2030 6,2 TWh/a -ni (2010 aastal oli soojuse tarbimine 4,7 TWh/a) ning sealt alates kasv aeglustub, saavutades 2050 aastaks taseme 6,5 TWh/a.

Joonis 7. Tööstussektori soojuse tarbimise prognoos aastani 2050

 

Energiajuhtimine tööstussektoris

Kallinevate energiakulude ja karmistuvate nõuete tõttu peab ettevõtja senisest aktiivsemaks muutuma oma energia vajaduste katmisel ja konkurentsivõime tagamisel.  Energiapöörde eelduseks tööstuses (ja ettevõtluses laiemalt) on

1. seonduva teadlikkuse ja pädevuse kasv (valmidus kohaneda uute tingimuste ja nõuetega),

2. senisest aktiivsem ja võimestatud osalemine energiaturgudel,

3. läbimõeldud ja integreeritud energiajuhtimise rakendamine energiapööret käivitavate tegevuste analüüsi ja teostuse kaudu:

image 21

Seitse tuleviku tegevussuunda tööstussektoris

  • Energiatarbimise seire ja juhtimine - energiasäästu- (nt hoonete rekonstrueerimine, tõhusamad tootmisseadmed, valgustuse kaasajastamine), digi- jms lahenduste kaudu energiatarbimise ja -kulude optimeerimine.
  • Energiamahukuse vähendamine ja energiatõhususe saavutamine – tööstushoonetes ja -seadmetes energiasäästuprogrammide teostamine (tootmisprotsesside, valgustuse, hoonete ja nende sisseseade jms rekonstrueerimine ja rajamine standardite, õigusaktide jms nõuetele vastavalt, digilahendused), esmajärjekorras elektrointensiivsetes ja intensiivse gaasitarbimisega ettevõtetes, targa tööstuse lahendused (automaatika, robotid ja kobotid ehk koostöörobotid).
  • Fossiilkütuste asendamine taastuvate ja kütusevabade energiaallikatega, dekarboniseerimine ja kliimaneutraalsuse saavutamine - võimalikult väikese kasvuhoonegaaside heitega tehnoloogiale (sh energiatehnoloogiale) üleminek, fossiilkütuste asendamine taastuvkütustega, elektrifitseerimine, kohalike energia- ja kliimakavade rakendamine ja seotud koostöös osalemine.
  • Taastuvkütuste ja -energia tootmine, kasutusele võtt ja müük – eeldab investeerimisvõimekust seonduva kompetentsi loomiseks ning seadmete soetamiseks, tahet nt tööstusparkide või muude kohalike energiatarbijate baasil energiakogukondade käivitamiseks ja nende abil ühiselt energiaseadmete (sh salvestusseadmete) kavandamiseks ja paigaldamiseks.
  • Uute toodete, teenuste, protsesside arendamine – eeldab nii innovatsiooniliste lahenduste (uute energiatehnoloogiate, automatiseerimise, robootika jms) kasutusele võttu kui täiesti uusi tooteid (sh nt energiateenused).
  • Energiasalvestuse- ja laadimistehnoloogiate tootmine ja kasutusele võtmine – eeldab investeerimisvõimekust seonduva kompetentsi loomiseks ning seadmete (akuenergia, kütuseelemendid, vesinikuenergeetika, soojussalvestus jms) soetamiseks, koostööd arendusettevõtetega.
  • Kliimariskide maandamine ja Ilmastikukindluse tagamine – eeldab kliimamuutustega seotud riskide kaardistamist ja kliimakohanemisega seotud investeeringute tegemist (ennetustegevused ja valmisolek ekstreemseteks ilmastiku nähtusteks).

2021. aastal on 16 ettevõttel ISO 50001:2018 standardi kohane energiajuhtimine rakendatud, vt https://www.eaq.ee/sertifikaadid/

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2003

Juhised

Energiaaudit tööstuses, juhised

2012

Artikkel

Euroopa energiamahukast tööstusest

2012

Ülevaade

Energy efficiency and energy consumption in industry

2013

Analüüs

Energiatõhususe lepingu (EPC) analüüsi kokkuvõte 2013

2013

Aruanne

Energia- ja veekasutuse aruanne 2013

2013

Ettekanne

Energiamajanduse arengukava 2020 eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks

2013

Ettekanne

Linnavalgustuse automatiseeritud juhtimise lahendused

2013

Ettekanne

Tark keskkond - Tark valgustus

2014

Uuring

Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks

2015

Lõpparuanne

Uuring meetme - ettevõtete energia- ja ressursitõhusus - ettevalmistamiseks

2021 Artikkel Ajakirja TööstusEST nr 31 november 2021 https://toostusest.ee/ajakirjad/

Viited

 

  1. Eurostat. tps00001: Population on 1. January, (10.01.2014).↩︎
  2. Eurostat. Energy Consumption by Sector, (10.01.2014).↩︎
  3. Täpne hinnang selle kohta, kui suur osa tarbitud elektrist kulub kütteks, puudub. OÜ Elektrilevi andmetel kui vaadata nt. 2011 aasta jaanuaris päevatarbimist + 5 kraadi juures ja -12 kraadi juures, siis tarbimine erineb keskmiselt ligi 4500 MWh ööpäevas. Peamiseks tarbimise kasvu põhjuseks võrreldaval perioodil on temperatuur. Kui lugeda kogu tarbimise muutus küttele, siis teeks see orineteeruvaks elektriga kütmiseks ligi 800 GWh. See moodustab meie tarbimisest ligi 12 %. Samas tuleb ka +5 kraadi juures juba kütta, ehk see osakaal võib paari-kolme %-punkti võrra suurem olla. Need 14-15 % väljendavad üksnes ruumide kütteks kuluvat elektrit. Kui lisada sellele veel sooja vee kütmine ning jahutus, hindas ekspertgrupp, et elektrist kulub kütteks/jahutuseks ca 20 % kogu elektritarbimisest.↩︎
  4. Kredex kokkuvõte kraadpäevadest Kredex kodulehel, (01.12.2013)↩︎
  5. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE04&ti=SOOJUSE+BILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE04: Soojuse bilanss], (14.11.2013).↩︎
  6. Eurostat. tps00001: Population on 1. January, (10.01.2014).↩︎
  7. Eurostat. Energy Consumption by Sector, (10.01.2014).↩︎
  8. Eurostat. tps00001: Population on 1. January, (10.01.2014).↩︎
  9. Eurostat. Energy Consumption by Sector, (10.01.2014).↩︎
  10. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE03&ti=ELEKTRIENERGIA+BILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE03: Elektrienergia bilanss], (08.10.2013).↩︎
  11. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE061&ti=K%DCTUSE+TARBIMINE+MAJANDUSHARU+JA+K%DCTUSE+LIIGI+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE061: Kütuste tarbimine majandusharu ja kütuse liigi järgi], (14.11.2013).↩︎
  12. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE04&ti=SOOJUSE+BILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE04: Soojuse bilanss], (14.11.2013).↩︎
  13. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE02&ti=ENERGIABILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE02: Energiabilanss], (14.11.2013).↩︎
  14. Statistikaamet. Püsivhindades SKP elaniku kohta, kasvutempo ja koguväärtused, (14.11.2013).↩︎
  15. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE04&ti=SOOJUSE+BILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE04: Soojuse bilanss], (14.11.2013).↩︎