Energiatarbimine transpordisektoris

Allikas: Energiatalgud

Energiatarbimine.png

Artikkel energiatarbimine transpordisektoris täiendab artiklit energiatarbimine.

Käesolev artikkel kajastab Eesti transpordisektori senist energiatarbimist ning teeb tulevikku ulatuvaid energiatarbimise prognoose.

Artikli alusmaterjalid on koostatud ENMAK 2030+ tarbimise töögrupi poolt. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumide koostamisel. Käesoleva artikli andmeid uuendatakse jooksvalt, et kajastada parimat olemasolevat teadmist transpordi energiatarbimise kohta Eestis.


Peaartikkel: Energiatarbimine
Seotud artiklid: Transpordi ENMAK stsenaariumid; Energiatõhusus transpordis; Kütuste ENMAK stsenaariumid; Imporditavad vedelkütused; Imporditavad gaaskütused


Transpordisektori senine energiatarbimine


Transpordisektor on oluline energia lõpptarbija. Konkurentsivõime kava kohaselt on üheks Valitsuse poliitika põhisuunaks majanduse üldise ja ressursi ning energiamahukuse vähendamine ning seega peab transpordisektor muutuma oluliselt energiasäästlikumaks. Selle saavutamiseks on kolm liikuvuskorralduse tegevussuunda (sundliikumiste asendamine, sundliikumiste vähendamine, säästlikuma liikumisviisi eelistamine)., kuna konkurentsitult suurima energiatarbega transpordi valdkond on maanteetransport. Lisaks on oluline veel sõidukipargi ökonoomsuse suurendamine, mida ühest küljest tehakse alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamisega (vt. Teede ja liikluse peatükk) ja inimeste teadlikkuse tõstmisega energiasäästu vajalikkusest. Samas on oluline tähele panna, et aastaks 2020 ei ole reaalne transpordisektori energiatarvet võrreldes 2013. aastaga vähendada, küll on aga võimalik kasvutrendi aeglustada ning luua baas, millelt pöörata energiatarbimine langusesse 2020-ndatel. [1]

Eesti transpordisektori energiatarbimine inimese kohta, nagu enamuse Ida-Euroopa riikide transpordisektorite energiatarbed, on alla Euroopa Liidu keskmise. Eesti vastav näitaja oli 2011 aastal 6,82 MWh/in/a ja Euroopa Liidu tolleaegse 27 liikmesriigi keskmine näitaja oli 8,44 MWh/in/a. Jooniselt 1 on näha, et Euroopa riikide seas on üldiselt transpordisektori energiatarve inimese kohta madalam neis riikides, kus elatustase on madalam. Joonisel 1 visualiseeritud transpordisektori energiatarbimist inimese kohta saab arvulisel kujul vaadata jooniset 2 [2][3].

Aastatel 2000-2012 on transpordi energiatarve kasvanud 2 TWh 8,75 TWh-ni. Kuna konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ on üheks Valitsuse poliitika põhisuunaks majanduse üldise ja ressursi ja energiamahukuse vähendamine, siis peab transpordisektor muutuma oluliselt energiasäästlikumaks. Seda aitavadki saavutada kõik kolm liikuvuskorralduse tegevussuunda, kuna konkurentsitult suurima energiatarbega transpordi valdkond on maanteetransport. Lisaks on oluline veel sõidukipargi ökonoomsuse suurendamine, mida ühest küljest tehakse alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamisega (vt. Teede ja liikluse peatükk) ja inimeste teadlikkuse tõstmisega energiasäästu vajalikkusest.

Tanspordisektori energiatarbimine kütuseliigiti


Transpordi energiatarbmise all arvestatakse mootorikütuste ja elektrienergia tarbimist eestisisestel kauba- ja reisijatevedudel (sh sõiduautod). Rahvusvahelises lennunduses ja merevedudes kuluvat energiat riigi energiabilanssi ei arvestata[4].

Ligi 25% energia lõpptarbimisest Eestis tuleneb transpordist, millest omakorda 94% maanteevedudest ja autodest, mille energiatarve kaetakse imporditavate vedelkütustega. Energiatarbimise jagunemine kütuseliigiti on esitatud 2010 aasta statistika põhjal tabelis 1, millest selgub, et põhiliselt kasutatavateks energiakandjateks on diislikütus ja bensiin[5][6]. Elektri tarbimine jagunes transpordisektoris vastavalt: elektritramm ja troll 23 GWh ning elektrirong 15 GWh. Elektri tarbimine transpordisektoris moodustab nii transpordisektori kui ka kogu riigi elektritarbimisest väga väikese osa, aastal 2010 oli see 38 GWh, mis oli 0,44% transpordisektori energiatarbimisest ja 0,77% kogu riigi elektritarbimisest.

Joonisel 3 on näidatud transpordisektori energiatarbimine transpordiliigiti aastatel 1995-2010[5][6]. Transpordi energiatarbimine on viimase 10 aasta jooksul kasvanud ligi 35% - seda eelkõige suurenenud autokasutuse ning maanteevedude kiire kasvu tõttu. Transpordi energiatarbimise kasvu ja energiasäästupotentsiaali on Eestis üsna vähe uuritud ja teadvustatud. Eesti transpordi energiatarbimist on viimati lähemalt uuritud 2010. a Riigikantseleile koostatud Säästva transpordi raportis[7].

Elektertransport Eestis on kaks arendatavat elektertranspordisüsteemi:

Elektriautode puhul on oluline kuidas meie üleriigiline kiirlaadijate võrk käitub ning kuidas autod meie tingimustes vastu peavad. Elektriautode kasutajate sõnul on üldine probleem aku väike maht ning sellest tulenev väike kilometraaž [8].

Elektertranspordisüsteemid, eriti kui nende kasutamine omab suurt osakaalu kogu transpordimahust, eeldab elektrisüsteemilt erilist tähelepanu töökindlusele ning suurendab elektrisüsteemi operaatorite vastutust [9].

Maanteeveod ja autod


Kogu vaadeldud ajavahemiku jooksul on valdava osa transpordisektori energiatarbest moodustanud maanteeveod ja autod. Autokasutus on Eestis kasvanud samas tempos kui majandus, maanteeveod on kasvanud SKP-st kiireminigi, mistõttu on säästlike transpordiliikide osakaal pidevalt vähenenud. Samas tempos on kasvanud ka energiakulu ja kasvuhoonegaaside heide transpordist. Eesti majanduskasv on olnud väga transpordiintensiivne - Eesti majandus on EL keskmisega võrreldes väga transpordi- ja energiamahukas. Mittesäästlikele hoiakutele ja transpordipoliitikale osutab ka uute kasutuselevõetud autode ebaökonoomsus (EL keskmisega võrreldes üle 15% ebaökonoomsem)[10] ning säästvate transpordiliikide kiirem hinnatõus võrreldes sõiduautoga seotud kuludega. Kauba- ja reisijatevedu erinevate transpordiliikidega on esitatud joonisel 4 ja joonisel 5[11][12].

Raudteeveod


Kaubavedudes kasvas raudteetranspordi tonn-kilomeetrite arv 1995-2005 peaaegu 3 korda. Valdava osa sellest kasvust moodustasid transiitkaupade veod. 2006. aastal oli raudteel transiitvedude osatähtsus tonnides avaliku raudtee vedudes 81%. Alates 2007 vähenesid transiidimahtude vähenemise tõttu järsult kaubavedude mahud raudteel, sest rahvusvahelised suhted Venemaaga halvenesid. Aastal 2007 oli kaubavedude maht raudteel 25% väiksem kui sellele eelnenud aastal, see mõjutas oluliselt ka sadamate tegevust, kus transiitkaupade maht vähenes 15%.[13] Ajavahemikul 2008 kuni 2011 oli raudteetranspordi kaubavedude maht samas suurusjärgus maanteevedudega, olles mõlemad ligikaudu 6 miljonit tonn-kilomeetrit. Samas näiteks 2010 aastal moodustas raudteetranspordi energiatarve 7% ja maanteetranspordi energiatarve 92% Eesti transpordisektori energiatarbest. Maateetranspordi kaubavedude maht kasvas kuni 2009 aastani, mil oli majanduskriis.

Reisijateveos on olnud üha suurenev roll autodel, 1995 kuni 2004 aastani oli stabiilne autodega reisijateveo kasv ning 2005 oli märgatav hüpe autoga läbitud reisijakilomeetrites. Bussitranspordi reisijakilomeetrite arv on jäänud ajavahemikul 1995 kuni 2010 üsna samale tasemele, olles veidi üle 2 miljardi reisijakilomeetri. Vaatamata autostumise kiirele kasvule, on täna veel Eesti transport võrreldes EL keskmisega elaniku kohta energiasäästlikum ja Eesti linnades on võrdlemisi suur osakaal ühistranspordiga ning jalgsi tehtavatel liikumistel.


Transpordi energiatarbimise prognoos kuni 2050

Seotud artiklid: Transpordi ENMAK stsenaariumid; Kütuste ENMAK stsenaariumid


ENMAK tarbimisstsenaariumid kirjeldavad kolme võimalikku energiatarbimise stsenaariumi aastani 2050:

  • Mitte-sekkuv
  • vähesekkuv
  • sekkuv stsenaarium

Energiatarbimise prognoos erinevate stsenaariumite korral on esitatud joonisel 6.

Mittesekkuva stsenaariumi korral eeldatakse transpordisektori energiatarbimise tõusu jätkumist. Mittesekkuva stsenaariumi korral, kus energiasäästumeetmeid olulisel määral ei rakendata, kasvab energiatarbimine 2010 aasta 8,59 TWh/a-lt aastaks 2030 13,30 TWh/a-le. Sekkuva stsenaariumi korral, kus rakendatakse olulisel määral energiasäästu meetmeid, prognoositakse transpordisektori energiatarbeks aastaks 2030 8,12 TWh/a. Vähesekkuva stsenaariumi mõju jääb kahe tulemuse vahele, selle stsenaariumi puhul prognoositakse transpordisekotori koguenergiatarbeks 11,14 TWh/a aastal 2030.

Kõigi kolme stsenaariumi: mittesekkuva, vähesekkuva ja sekkuva juures jääb elektri kasutamise osakaal transpordis väikeseks, olles veel ka aastal 2020 kõigi stsenaariumite korral alla 1%. Aastaks 2030 kasvab sekkuva stsenaariumi korral elektri osakaal ligi 4%-ni, vähesekkuva korral on see aga 1,2% ja mittesekkuva korral ikka veel alla 1%.

Transpordi energiatarbimisprognoos täieneb jooksvalt seoses ENMAK 2030+ stsenaariumide valmmisega.

Biometaani kasutuspotentsiaal transpordis

Seotud artiklid: Biogaas; Biogaasi energeetiline ressurss


Biometaan on üks potensiaalseim kodumaine taastuvkütus, mis aitaks saavutada Eesti taastuvkütuste-alaseid eesmärke transpordisektoris. Üks normaalkuupmeeter (1 Nm3) biometaani on kütteväärtuselt ligilähedane bensiiniliitri kütteväärtusega (10 kWh/Nm3). Biometaani aastasest potentsiaalist 2050.aastal (371 mln Nm3) on ettepanek kasutada pool transpordis ja pool elektri ja soojuse koostootmiseks .

Tegelikkuses on mõistlik kasutada biogaasi elektri ja soojuse koostootmiseks ainult nendes piirkondades, kus on olemas piisav ja soovitavalt aasta läbi soojuse tarbimine. Seega tegelikkuses võib biometaani kasutada transpordis ka rohkem kui pakutud 185 mln Nm3, sest biometaani võib kasutada paralleelselt maagaasiga kõikides seadmetes kus maagaasigi. Võrdluseks 2011. aastal oli maagaasi tarbimine 632 mln Nm3. Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni on teinud Ettepanekud biometaani kasutamise edendamiseks transpordikütusena. Tabelis 2 on biogaasi primaarenergia jagatud biometaani kasutamiseks mootorikütusena ning 50% elektri ja soojuse koostootmiseks.

Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2011 Ülevaade Maailma Energiaagentuuri visioon 2050, Biofuels for transport roadmap 2050
2007 Uuring Environmentally Friendly Vehicles, Experiences and Definitions
2012 Lõpparuanne Läänemere piirkonna transpordi juhtumiuuringu analüüs
2011 Uuring Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52 t veoste aastaringse liikumise võimalusest
2010 Ettekanne Säästva transpordi raporti poliitikasoovitused
2013 Ülevaade Ülevaade ENMAK transpordi energiasäästu töörühmale SEI varasemates uuringutes kasutatud transpordipoliitika meetmete mõju ja kuluefektiivsuse hinnangutest
2013 Uuring Elektertransport ja selle mõju elektrisüsteemi talitlusele
2013 Analüüs Energiatõhususe lepingu (EPC) analüüsi kokkuvõte 2013
2013 Aruanne Energia- ja veekasutuse aruanne 2013
2013 Ettekanne Energiamajanduse arengukava 2020 eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks
2013 Ettekanne Linnavalgustuse automatiseeritud juhtimise lahendused
2013 Ettekanne Tark keskkond - Tark valgustus
2014 Uuring Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks
2014 Ettekanne Puit - soojus ja elekter, kas ka autokütus
2015 Juhend Transport Carbon IntenCities. Advice Guide
2015 Uuringuaruanne Transpordimaksude rakendamise võimalused Eestis


RSS uudisvoog



Viited

  1. Energiatalgud. Liikuvuskorraldus, (30.09.2014).
  2. 2,0 2,1 2,2 Eurostat. tps00001: Population on 1. January, (10.01.2014).
  3. 3,0 3,1 3,2 Eurostat. Energy Consumption by Sector, (10.01.2014).
  4. Statistikaamet. KE02: Energiabilanss, (14.11.2013).
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 European Commission Directorate-General for Mobility and Transport. Energy and Environment, (14.10.2013).
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Statistikaamet. KE061: Kütuste tarbimine majandusharu ja kütuse liigi järgi, (14.11.2013).
  7. Jüssi, M., Poltimäe, H., Sarv, K., Orru, H. Säästva transpordi raport,(09.10.2013).
  8. Elektriautode kasutajate uuring,(04.05.2014)
  9. Elektertransport ja selle mõju elektrisüsteemi talitlusele,(04.05.2014)
  10. European Environment Agency. Monitoring CO2 emissions from new passenger cars in the EU: summary of data for 2011,(09.10.2013)
  11. 11,0 11,1 European Commission Directorate-General for Mobility and Transport, Eurostat. Performance of Freight Transport expressed in tonne-kilometres, (14.10.2013).
  12. 12,0 12,1 Statistikaamet. TS1422: Kaubavedu raudteel, (22.11.2013).
  13. Pukk, P., Statistikaamet Transiitkaupade veost möödunud dekaadil, (25.11.2013)
  14. Statistikaamet. TS1421: Sõitjatevedu raudteel, (22.11.2013).
  15. Estonian Development Fund. Final Report. Energy Resources of Estonia, 2013.
  16. OÜ Mõnus Minek. Regionaalne biogaasistrateegia ja selle rakenduskava väljatöötamine, Tartu 2012.


Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse

On Teil ettepanekuid, kuidas "ENERGIATARBIMINE TRANSPORDISEKTORIS" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENERGIATARBIMINE TRANSPORDISEKTORIS" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad