Hoonete energiatõhusus

Allikas: Energiatalgud

Energiatarbimine.png

Artikkel Hoonete energiatõhusus täiendab peaartiklit Energiatõhusus. Hoone energiatõhusus on hoone tüüpilise kasutusega seotud energianõudluse rahuldamiseks vajalik arvutuslik või mõõdetud energiahulk, mis hõlmab kütmiseks, jahutuseks, ventilatsiooniks, vee soojendamiseks ja valgustuseks tarbitavat energiat [1].

Tulenevalt EL Hoonete Energiatõhususe Direktiivist on liikmesriigid ja sealhulgas ka Eesti kohustatud uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete osas (hoonete põhimõtteskeem on toodud joonisel 1) järgima energiatõhususe nõudeid. [2] Pärast 31. detsembrit 2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Samu nõudeid peavad juba pärast 31. detsembrit 2018 täitma uusehitised, mida kasutavad ja omavad riigiasutused.[1]

Peaartikkel: Energiatõhusus
Seotud artiklid: Energiatarbimine; Hoonefondi ENMAK stsenaariumid


Hoonete energiatõhususe hindamine

Peaartikkel: Energiatõhusus
Seotud artiklid: Energiatarbimine; Hoonefondi ENMAK stsenaariumid, ENMAK:Stsenaariumid


Hoonete energiatõhsust väljendatakse energiatõhsusarvu kaudu, mis leitakse Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika põhjal. Energiatõhususe hindamise metoodikas kasutatavad süsteemipiirid ja sisendid on toodud joonisel 2. Energiatõhususarvu põhjal määratakse hoone kuulumine vastavasse energiatõhususklassi ja kantakse energiamärgisele. Energiatõhususklasside kokkuleppelised piirid erinevate hoonetüüpide jaoks on kujutatud joonisel 3 [3].

Sisekliima

Peaartikkel: Peaartikkel: Energiatõhusus
Seotud artiklid: Energiatarbimine; ENMAK:Stsenaariumid; ENMAK 2030. Hoonefondi stsenaariumid


Lisaks energia tarbimisest ja tootmisest tulenevale energiatõhsusarvule on hoonete energiatõhususe juures oluliseks teguriks sisekliima, mille moodustavad ruumide:

a) termiline (soojuslik) sisekliima,
b) õhu puhtus,
c) müratase,
d) valgustus,
e) õhu ionisatsiooni tase,
f) elektromagnetlained.

Energiaarvutuses kasutatakse ehitusseaduse § 3 lõike 72 alusel kehtestatud määruses „Energiatõhususe miinimumnõuded” toodud ruumitemperatuuride seadeid ja ventilatsiooni õhuvooluhulkasid. Näiteks elamutes ruumitemperatuurina 21 °C kütmisel ja 27 °C jahutamisel. Minimaalne õhuvooluhulk ja ventilatsiooni juhtimisgraafik peab üldjuhul olema valitud selliselt, et ei ületata CO2 maksimaalset mahukontsentratsiooni 1000 miljondikku (ppm), mille juures on arvestatud välisõhu mahukontsentratsiooniks 400 miljondikku (ppm).

Sisekliima tagamine on eriti oluline, kuna Eestis on üks ELi kõrgemaid puuduliku sisekliima näitajaid – puuduliku sisekliima koondtervisemõju on 4900 DALY-t aastas miljoni elaniku kohta, mis rahalises väärtuses tähendab riigile 186 miljoni Euro suurust väljaminekut igal aastal [4].

Hoonete energiasäästu potentsiaal

Peaartikkel: Peaartikkel: Energiatõhusus


Hoonete energiasäästu potentsiaali on hinnatud Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuringus[5]. Uuringus on leitud, et olemasoleva hoonefondi energiasäästu tehniline potentsiaal on 9,3 TWh/a soojust ja 0,2 TWh/a elektrit ning ehitusstatistika ja energiatõhususe miinimumnõuete määruse energiatõhususe tasemetest (miinimumnõue ja liginull) lähtudes leiti, et uute liginullenergiahoonete ehitamine annaks energiasäästu 0,5 TWh/a soojust ja 0,4 TWh/a elektrit[5].

Hoonete energiasäästupotentsiaali uuringus on pakutud hoonefondi energiatõhususe parendamise paketid, ühikmaksumused, mahud ja tulenev energiasääst. Energiavajadus vastavalt hoone soojustamise tasemetele ning küttesüsteemidele on pakutud Cost optimal and nZEB energy performance levels for buildings uuringus (edaspidi "Cost Optimal") [6]. Cost Optimal uuringus kasutati hoonete tüüplahendusi. Selleks konsulteeriti Eesti arhitektidega, kes pakkusid välja hoonete tüübid, mis esindaks võimalikult suurt osa hoonefondist ning nende põhilahendused [6].


Hoonete renoveerimistegevustena on käsitletud tervikliku renoveerimise lahendusi, mis tagavad lisaks energiasäästule ka hoonete pikaealisuse ja sisekliima. Tüüphoonete baasil leitud renoveerimispakettide maksumused ja nüüdispuhasväärtused on toodud joonisel 4 ja Tabelis 1 [5].

Olemasolevad hooned

Peaartikkel: Peaartikkel: Energiatõhusus
Seotud artiklid: Energiatarbimine; ENMAK:Stsenaariumid; ENMAK 2030. Hoonefondi stsenaariumid


Valdav enamus olemasolevast hoonefondist on tehnilise potentsiaali mõttes energiatõhususe parendamise objekt. Uute hoonete hoonete energiatõhusus on viimase kümnendi jooksul paranenud kordades (vanad hooned on tänapäevases mõttes soojustamata ja ilma ventilatsioonita). Hooneid saab kasutusotstarbe järgi grupeerida ja põhiliste gruppidena on vaadeldud järgnevaid:

1. Väikeelamud.
2. Korterelamud.
3. Büroohooned ning koolimajad.
4. Kaubandus-teenindushooned ning tööstushooned.

Korterelamud

Ehitisregistri järgi on Eestis 24 710 kolme ja enama korteriga korterelamut (september 2013). [7][8]

Seni on Eesti korterelamud väikese energiatõhususega. Uuring kasutusest väljalangenud ja mahajäetud elamufondi võimalikust probleemsusest pakub, et keskmine korterelamute enegiakulu on 250 kWh/a ning eesmärgiks on jõuda tasemeni 150 kWh/a. [7].

Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuringus võeti näidishoonete põhjal arvutusmudelite loomisel muuhulgas arvesse, et korterelamute välispiirdeid on praeguseks hetkeks juba mingil määral lisasoojustatud, selle olukorra esindamiseks kasutati arvutusmudelis otsaseinte lisasoojustust 50 mm, mis esindab olukorda, kus teatud hulk korterelamuid on juba suuremas või väiksemas mahus lisasoojustatud. Lisaks on arvestaud sellega, et hinnanguliselt 2/3 korterite aknaid on praeguseks hetkeks vahetatud. [5]

Väikeelamud

Hoonete energiasäästupotentsiaali uuringus on pakutud väikeelamute renoveerimispakettide maksumused ruutmeetri kohta ja tehtava investeeringu nüüdispuhasväärtus (joonisel 4). Näidishoonete valikul on arvestatud väikeelamute fondile tüüpilisi lahendusi tarindite ja soojusallikate näol. Eesti elamute, ehk kodumajapidamiste, võimalikku energiasäästu potentsiaali on hinnatud teiste hulgas ka Euroopa Energiasäästupotentsiaali andmebaasis (joonisel 4).

Büroohooned ning koolimajad

Büroohoonete energiatarbimise hindamisel lähtuti konsultantide käsutuses olnud 15 büroohoone ja Allan Hani doktoritööst saadud andmetest[5][9].

Analüüsimaks büroohoonete energiasäästu potentsiaali koostati kahe büroohoone kohta tarkvaras IDA-ICE 4.5 energiasimulatsiooni mudelid. Lõpptulemustes on näidatud kahe hoone pinna järgi kaalutud keskmiseid näitajaid. Olemasolevate büroohoonete keskmine tarnitud soojusenergia jääb hinnanguliselt vahemikku 140…150 kWh/m2. Tuleb rõhutada, et ka büroohoonetes on ventilatsioon puudulik ja ei vasta tänapäeva nõuetele. Ka seal tõuseks miinimumnõueteni viidud õhuvahetuse korral oluliselt soojusenergia tarbimine[10].

Koolimajade energiatarbimise hindamisel lähtuti konsultantide käsutuses olnud 29 koolimaja andmetest. Olemasolevate koolimajade keskmine tarnitud soojusenergia jääb nende põhjal hinnanguliselt vahemikku 130…140 kWh/m2. Samas tuleb rõhutada, et olemasolevates koolimajades on õhuvahetus (ventilatsioon) puudulik ja ei vasta tänapäeva nõuetele. Miinimumnõueteni viidud õhuvahetuse korral tõuseks oluliselt soojusenergia tarbimine.[5]

Kaubandus-teenindushooned ning tööstushooned

Seotud artiklid: Energiatõhusus tööstuses; Energiatarbimine tööstussektoris; Energiatarbimine teenindussektoris


Üldiselt saab öelda, et kaubandus-teenindushoonete energiatarbest moodustab elekter märkimisväärselt suurema osa, kui näiteks eluhoonete üldisest energiatarbest. Suure osa kaubandushoonete elektritarbimisest moodustab tehnoloogia sh. külmikud, külmletid, erinevad vitriinid. Soojusest kulub enamus (valimi põhjal 62%) ventilatsiooni peale. Eelkõige on selline energiatarbimise jaotus iseloomulik suurte kaubanduskeskuste puhul, kus on märkimisväärselt suur toidukaupade osakaal.[5]

Lao ja tööstushoonete energiatarbe hindamiseks võeti valim 5-st lao- ja tööstushoonest. Suure mõjuga on hoone täpne kasutusotstarve ja kasutusreziim. Samuti on energeetilise säästu potentsiaali mõjutajaks hoones toimuvad protsessid ja nende jääksoojuse kasutamisevõimalused. Lao ja tööstushoonete energiatõhususe parendamise võimalused ja vajadus sõltub peamiselt hoone ehitusaastast ja sellest tulenevalt tema ehituslikest lahendustest.[5]

Olemasolevate hoonete summaarne energiasäästu potentsiaal

Peaartikkel: Peaartikkel: Energiatõhusus
Seotud artiklid: Energiatarbimine; ENMAK:Stsenaariumid; ENMAK 2030. Hoonefondi stsenaariumid


Hoonete energiasäästupotentsiaali uuringu põhjal on hoonefondi arvutatud summaarne energiasäästupotentsiaal vahemikus 5-15 TWh/a soojust ja ca 2 TWh/a elektrit. Minimaalne energiasäästupotentsiaal on saadud kõige kergemate (esimeste) renoveerimispakettidega saavutatavat energiasäästu summeerides ning maksimaalne vastavalt kõige põhjalikumate (viimaste) pakettide säästu summeerides. Energiasäästu tehniline potentsiaal saadakse kui arvutatakse viimaste pakettide energiasääst võrreldes olemasoleva hoonefondi olukorraga. Sellisel viisil arvutatud hoonefondi energiasäästu tehniline potentsiaal on 9,3 TWh/a soojust ja 0,2 TWh/a elektrit. Soojuse energiasääst võrduks umbes 80%-ga hoonefondi praegusest soojusenergia kasutusest [5].

Uute hoonete ehitusmahud ja energiasäästu potentsiaal

Peaartikkel: Peaartikkel: Energiatõhusus
Seotud artiklid: Energiatarbimine; ENMAK:Stsenaariumid; ENMAK 2030. Hoonefondi stsenaariumid

Ehitusmahud

ENMAK tarbimise töögrupi hinnangul on ehitusmahtude kasv teenindussektoris 2010. aasta suhtes perioodil 2010-2020 1,5 %, 2020-2030 1,3 % ja 2030-2032 1,1 %. Elamute puhul on uute hoonete aastaseks juurdekasvuks kõigil perioodidel märgitud 1 %. Kusjuures, oluline on see, et elamufondist 55 % moodustavad korterelamud ning 45 % eramud.[5] ENMAK tarbimise töögrupi koostatud analüüsid energiatarbimine teenindussektoris ja kodumajapidamistes käsitleb soojustarbimise prognoosi eelduseid ehk ehitusmahtusid 2050. aastani. Uute hoonete ehitusmahud on esitatud joonisel 6.

Kasutusest väljalangevate elamute hulka kirjeldab Uuring kasutusest väljalangenud ja mahajäetud elamufondi võimalikust probleemsusest. Hinnanguliselt vajab Eestis hetkel lammutamist 253 ja renoveerimist 223 probleemset korterelamut ehk kokku 476 tühja või vähemalt 25% ulatuses tühja korterelamut. Tuginedes rahvastiku maakondliku muutuse prognoosile leiti uuringus ka probleemsete korterelamute ligikaudne lisanduv hulk aastateks 2015-2030. Prognoosi tulemusena prognoositi, et antud aja jooksul lisandub 644 probleemset korterelamut.

Uute hoonete energiasäästu potentsiaal

Uute hoonete energiakasutust on analüüsitud Hoonete energiasäästupotentsiaali uuringus lähtuvalt ehitusstatistika ja energiatõhususe miinimumnõuete määruse energiatõhususe tasemetest (miinimumnõue ja liginull) [5].

Uute hoonete miinimumnõuded:

a) Eramud: ≤ 160 kWh/m2/a;
b) Korterelamud: ≤ 150 kWh/m2/a;
c) Büroohooned, raamatukogud ja teadushooned: ≤ 160 kWh/m2/a.

Uute hoonete liginullenergiataseme nõuded:

a) Eramud: ≤ 50 kWh/m2/a;
b) Korterelamud: ≤ 100 kWh/m2/a;
c) Büroohooned, raamatukogud ja teadushooned: ≤ 100 kWh/m2/a.

Uute hoonete ehitusmahud aastani 2032 projetseeriti lähtudes 2010. aasta ehitusmahtudest. Tabelis 1 on toodud tulemused vastavalt miinimumnõuetele ja liginullenergianõuetele ehitatud hoonetele ning nende erinevused. Energiasääst ja energiasäästu ühikmaksumus näitab liginullenergiahoonete energiasäästu ja selle maksumust. Tulemused näitavad, et liginullenergiahooned ei ole nüüdisväärtuse järgi majanduslikult tasuvad, kuigi erinevused on suhteliselt väikesed nii ehitusmaksumuses (enamikel juhtudel 6%) kui nüüdisväärtuses.[5]

Tabelis 1 toodud maksumused sisaldavad käibemaksu. Uute hoonete arvutuste tegemisel on lähtutud tänasest Energiatõhususe miinimumnõuete määrusest. EL on direktiiviga seatud eesmärgiks saavutada aastaks 2020 liginullenergiahoone energiatõhusus uutel hoonetel. Praegu on Eestis seatud eesmärgiks saavutada enamus hoonete puhul vähemalt ETA 100 kWh/m2/a ning elamute puhul 50 kWh/m2/a. EL direktiivid lisavad, et energiatõhususe miinimumnõue peab olema seatud kuluoptimaalsele tasemele, mis tähendab, et iga viie aasta tagant tehakse uued arvutused ning seega võivad numbrid erineda tänastest. Seda sellepärast, et EL ei saa sundida riike tegema lisainvesteeringuid, mis ei ole majanduslikult mõistlikud. Seega on tabelisse koondatud numbrid pigem indikatiivsed ning neid tuleb käsitleda juhistena otsuste tegemisel. Analüüsi tulemusena võib järeldada, et täna on kasulikum investeerida hoonete renoveerimisse uute hoonete ehitamise asemel. Liginullenergiahooneid ei ole täna veel majanduslikult kasulik ehitada, sest need nõuavad lisainvesteeringut, mis ei ole tasuv 20 ja 30 aasta perspektiivis, vastavalt hoone kasutusotstarbele. [5]

Liginullenergiahoonete ehituse energiasääst on 0,5 TWh/a soojust ja 0,4 TWh/a elektrit, mis täiendab olulise lisana olemasolevates hoonetes saavutatavat säästu. Samas liginullenergiahoonete energiasäästu ühikmaksumused (1400–2300 €/MWh/a) on mõnevõrra suuremad kui olemasolevate hoonete puhul, näidates et olemasolevaid hooneid parandades saavutatakse energiasääst soodsamalt.

RSS uudisvoog

Joonis 1. Eestis asuva passiivmaja põhimõtteskeem [11]
Eestis asuva passiivmaja põhimõtteskeem.jpg
Joonis 2. Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodikas kasutatavad süsteemipiirid [12]
Hoonete energiatõhususe arvutusmetoodika.png
Joonis 4. Meetmetes kasutatud tervikliku rekonstrueerimise pakettide maksumused ja 20 aasta nüüdisväärtused[13]
Meetmepakettide võrdlus.png

Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Uuring Korterelamute renoveerimisturu ülevaade ja perioodi 2010-2014 korterelamute rekonstrueerimistoetuse mõju analüüs
2014 Ettekanne Arengusuundadest ehitussektoris
2014 Ettekanne Hoonete T&A vajadus
2014 Ettekanne ENMAK riigile majanduslikult tasuvad toetusmäärad
2014 Ettekanne ENMAK riigile majanduslikult tasuvad toetusmäärad
2014 Ettekanne Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete toimivus korterelamutes
2014 Ettekanne Küttesüsteemi vajadus liginullenergiahoones
2014 Ettekanne Korterelamute rekonstrueerimise uus määrus ja KedEx-i toetused
2014 Ettekanne Elamumajanduse uus arengukava
2014 Ettekanne Rohemärgiste põhikategooriate analüüs Eesti tingimustes
2014 Ettekanne Energiavaiade tootlikkus ja laadimine
2013 Ettekanne Hoonete energiatõhususest
2013 Ettekanne Hoonete energiatõhusus, Energiatõhusa ehituse tuumiklabor, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut
2009 Uuring Energy efficiency in the Nordic building sector - potential and instruments
2010 Uuring Nordic Analysis of Climate Friendly Buildings
2012 Uuring Energy Efficiency Trends in Buildings in the EU
2012 Uuring Financing the Energy Efficient Transformation of the Building Sector in the EU
2012 Uuring Kuluoptimaalsed, madal- ja liginullenergiamajad
2012 Uuring Madalenergia ja liginullenergiahoone kavandmine, mitteelamud
2012 Uuring Energiatõhususe miinimumnõuete tõendamise ja selle kontrolli võimekuse tõstmise uuring.
2012 Uuring Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst
2013 Uuring Korterelamupiirkondade perspektiiv tervikliku ruumilise renoveerimise osas lähtudes regionaalsetest ja demograafilistest trendidest.
2012 Uuring Üürieluaseme kättesaadavus ja vajadus. Üliõpilaste hinnangute analüüs.
2013 Uuring Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa 1, Taastuvenergialahendused.
2013 Uuring Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa II - Energiasalvestid ja salvestustehnoloogiad.
2013 Uuring Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa III - Näidishoone.
2012 Raamat Madal- ja liginullenergiahooned. Büroohoonete põhilahendused eskiis- ja eelprojektis..
2012 Ettekanne Hoonete keskkonnamõju arvestamine, „roheline märk“.
2013 Ettekanne Eesti esimene liginullenergiahoone, kaugküte kombineerituna lokaalküttega.
2013 Ettekanne Energiateenusettevõtete turu käivitamise võimaluste analüüs
2013 Analüüs Energiatõhususe lepingu (EPC) analüüsi kokkuvõte 2013
2013 Aruanne Energia- ja veekasutuse aruanne 2013
2013 Uurimustöö Muinsuskaitse all oleva koolimaja tellistest välisseina seespoolse lisasoojustuse soojus- ja niiskustehnilise toimivuse uuring.
2014 Aruanne Rekonstrueeritud. korterelamute sisekliima ja energiatarbe seire ja analüüs.
2012 Aruanne Kütteenergia tarbimise vähendamine korterelamutes läbi tarbijate teadlikkuse tõstmise ja käitumisharjumuste muutmise, tuginedes individuaalse küttekulu mõõtmisele.
2012 Aruanne Haridusvõimalused ja tööjõud Eesti ehitussektoris.
2009 Uuring Fassaadide soojustus- ja renoveerimistööde abimaterjalid korteriühistutele.
2012 Juhend Madalenergia- ja liginullenergiahoone kavandamine. Juhend büroo ja avalike hoonete tellijale.
2012 Juhend Madalenergia- ja liginullenergiahoonete kavandamine. Juhend korterelamute projekteerijatele, ehitajatele ja tellijale.
2012 Juhend Madal- ja liginullenergiahoone kavandamine. Juhend väikeelamute projekteerijale, ehitajale ja tellijale.
2013 Uuring Sõpruse pst 244, Tallinn, korterelamu renoveerimisjärgne uuring. Osa I.
- Uurimustöö Energiatõhususe propageerimine korterelamutes.
2010 Uuring Renoveeritud ja vähemalt üks aasta ekspluatatsioonis olnud elamute ehitusfüüsikalise olukorra uuring.
2012 Aruanne Eesti eluasemefondi ehitustehniline seisukord - ajavahemikul 1990-2010 kasutusele võetud korterelamud.
2011 Aruanne Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga.
2009 Raport Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga.
2010 Uuring Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga.
2011 Aruanne Eesti kortermajades 2008-2011 a. läbi viidud energiaauditite analüüs.
2011 Aruanne Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I. Uuringu I etapi lõpparuanne.
2013 Ettekanne Linnavalgustuse automatiseeritud juhtimise lahendused
2013 Ettekanne Tark keskkond - Tark valgustus
2013 Ettekanne Best Practices From the Energy Efficient Region in Skaftkärr
2014 Uuring Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks
2014 Ettekanne Multiple regression as an evaluation tool for the study of relationships between energy consumption, air-tightness and their influencing factors
2014 Ettekanne Soojusliku päikesekollektori tootlus
2014 Ettekanne Korterelamu rekonstrueerimise investeeringuvajadus ja kulutõhusus
2014 Ettekanne Rekonstrueerimine vs. lammutamine - energia, majanduslikkus, keskkonnamõju
2014 Ettekanne Päikese vabasoojuse kasutus - akende energiabilanss
2014 Ettekanne Aken-sein kinnituse soojuslik optimeerimine
2014 Ettekanne Ventilatsiooni soojustagastuse efektiivsus
2014 Ettekanne Ventilatsiooniõhu eelkütte lahendus ja tulemused Eesti kliimas
2014 Ettekanne Seiretulemused - soojuslik mugavus ja piirete toimivus
2014 Ettekanne Seiretulemused, energiatõhusus
2015 Ettekanne Energiamajanduse kavandamine ja toetused
2015 Ettekanne Korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhitingimused
2015 Ettekanne Energiasäästu lahendustest korrusmajadele
2015 Ettekanne ESCO - rahastuse võimalus läbi energiasäästu maksumuse
2015 Ettekanne Energiatõhususe parendamine on majanduslikult otstarbekas ja kuluefektiivne. Näited Eesti praktikast
2015 Aruanne Mudelprojekteerimise projektijuhi käsiraamatu koostamine
2015 Ettekanne Ülevaade mudelprojekteerimise (BIM) rakenduskava uuringust
2015 Ettekanne BIM protsessiskeemid ehitustegevuseks
2015 Ettekanne Korrashoiu BIM ehitusteabe nõuete kirjeldamine ja kvaliteedi tagamine
2015 Ettekanne Liitreaalsuse kasutatavus ehitusvaldkonnas
2015 Ettekanne Innovatsiooni võimalused ehk mudeldamisega uuele tasemele
2015 Ettekanne Arhitektuuri mudelite energiasimulatsiooni lahendused ja lühike demo
2015 Aruanne Rohemärgis 2015 klassifikatsioon
2015 Aruanne Rohemärgise standard
2015 Uuring The state of housing in the EU 2015
2015 Uuring Korterelamute välispiirete lisasoojustamise sõlmejoonised ja tüüpkorterite ventilatsioonilahendused
2013 Uuring Tehnilised nõuded kooli- ja büroohoonetele
2015 Uuring Heakorratööde üldine kirjeldus (aprill 2015)
2014 Uuring Heakorratööde üldine kirjeldus (juuli 2014)
2015 Uuring Tehnohoolduse tehniline kirjeldus (aprill 2015)
2014 Uuring Tehnohoolduse tehniline kirjeldus (juuli 2014)
2015 Uuring Radooniohu vähendamise lahendused olemasolevatele ja uutele hoonetele
2015 Uuring ISKE nõuete rakendamine riigi ja kohaliku omavalitsuse uusehitistele
2013 Uuring Mudelprojekteerimise juhend + lisad
2012 Uuring COBIM mudelprojekteerimise üldjuhendid

Viited

  1. 1,0 1,1 Euroopa Liidu õiguse kokkuvõtted. Hoonete energiatõhusus,2012.
  2. EKVÜ, TTÜ, Energiatõhususe miinimumnõuete tõendamise ja selle kontrolli võimekuse tõstmine, 2010, (01.10.2013).
  3. 3,0 3,1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klassi määramine, 2013.
  4. IAIAQ, 2011 Directorate-General for Health & Consumers, Promoting Actions for Healthy Indoor Climate, 2011
  5. 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 5,10 5,11 5,12 5,13 5,14 Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring: Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, Tallinn 2013.
  6. 6,0 6,1 Kurnitski J., Saari A., Vuolle M., Cost optimal and nZEB energy performance levels for buildings,2011.
  7. 7,0 7,1 DTZ kinnisvaraekspert. Uuring kasutusest väljalangenud ja mahajäetud elamufondi võimalikust probleemsusest
  8. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Riiklik ehitisregister (14.12.2013)
  9. Hani, A dissertatsioon: "Investigation of Energy Efficiency in Buildings and HVAC Systems" Peatükk 3: Energiatarbimine elamud, õppeasutused, avalik-ühiskondlikud hooned. Tallinna Tehnikaülikool, 2012
  10. Riigi Teataja, Energiatõhususe miinimumnõuded, 2007.
  11. Ehitusuudised.ee. ELi direktiiv seab uutele hoonetele ranged energiakulu piirangud. (23.04.2015)
  12. Riigi Teataja, Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika. (07.03.2014)
  13. ENMAK 2030 elamumajanduse valdkonna arengukava stsenaariumite aruanne, 2014
  14. Data Base on Energy Saving Potentials. Energy Saving Potentials, Results by country, (16.03.2014).


Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.



Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse


On Teil ettepanekuid, kuidas "HOONETE ENERGIATÕHUSUS" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "HOONETE ENERGIATÕHUSUS" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad