Imporditavad gaaskütused

Allikas: Energiatalgud

Kütused.pngEnergiaressursid.png

Eestisse imporditi 2012. aastal fossiilseid gaaskütuseid (maagaas, vedelgaas). Maagaasi Eestis ei toodeta, kuid selle importi saab osaliselt vähendada biometaani tootmise ning kasutuselevõtuga.


Seotud artiklid: Biogaas; Biogaasi energeetiline ressurss; Maagaasi hind; Energiatarbimine transpordisektoris; Imporditavad vedelkütused; Transpordi ENMAK stsenaariumid; Kütuste ENMAK stsenaariumid


Gaaskütuste import Eestisse

Eestisse imporditakse gaasi nii gaasilisel (maagaas) kui ka veeldatud (vedelgaas) kujul. Statistilisi andmeid imporditud gaaskütuste kohta kogub Eestis Statistikaamet. Maagaasi impordi, ülekande, jaotamise ning müügiga seonduvaid tegevusi gaasivõrgu kaudu reguleeritakse Maagaasiseadusega.

Jooniselt 1 nähtub, et maagaasi impordi (seega ka tarbimise) tipp oli Eestis 2006. ning 2007. aastal. Maagaasi impordi järsku langust võib põhjendada gaasi hinna kallinemisega (võrreldes kohalike kütustega) ning majanduskriisiga [1]. Vedelgaasi import on seni olnud suhteliselt tagasihoidlik.

Maagaas

Maagaas on põhiliselt metaanist (CH4 koosnev gaasisegu, mida saadakse kas looduslikest allikatest (puuraukudest) või nafta tootmise kõrvalproduktina [2].

Nimetatud gaasisegu puhul saab eristada [1]:

1) tavalist maagaasi;
2) mittetavalist maagaasi, sh
a) kõrvalgaasi;
b) gaasiliivadest toodetud maagaasi;
c) kaevandusgaasi;
d) kildagaasi;
e) metaani hüdraate.

Maagaasi tarbimine

2011. aastal tarbisid kodutarbijad 10 % ja vabatarbijad 90 % tarnitud maagaasist. Sealjuures moodustasid kaugkütte ettevõtete tarbimismahud 40 % [1].

Eesti katelseadmed, mis kasutavad kütusena maagaasi, on toodud joonisel 2.

Gaasi tarbimismahtude jagunemist aastas saab näha jooniselt 3

Maagaasi jaotamine

Seotud artikkel: Energiaressursside regulatiivne keskkond


Seisuga 01.12.2012 oli Eestis 30 gaasivõrgu ettevõtet kelle valduses on ~3000 km gaasitorustikke. Suurimaks võrguettevõtjaks on AS EG Võrguteenus kes haldab torustikku 2400 km ulatuses. AS EG Võrguteenus on ka ainukeseks gaasi ülekandeteenuse osutajaks[3]. Eestis on maagaasivõrk (joonis 4) 22-s linnas ja nendes elab ligi 800 tuhat inimest.[1]


Eesti on teiste riikide gaasitorustikega ühendatud läbi kolme punkti: Narva ja Värska kaudu Venemaaga ning Karksi kaudu Lätiga. Torustiku maksimaalne läbilaskevõime Narvas on 3 000 000 m³/24 h, Värskas 4 000 000 m³/24 h ning Karksis 7 000 000 m³/24 h gaasi. Viimase 20 aasta maksimaalne ööpäevane tarbimine toimus 2006. aasta jaanuaris (6 700 000 m³/24 h).[1]

Eesti gaasivarustuse mitmekesistamiseks on vajalik uute ühenduste loomine teiste riikidega. Eelkõige tähendab see praeguses kontekstis LNG terminali rajamist või Leedu–Poola torustiku ehitamist koos Leedu, Läti ja Eesti torustike rekonstrueerimisega. Nimetatud võimalusi on uurinud Euroopa komisjoni tellimusel ettevõte BOOZ & CO.[1], [4].

Maagaasi hind

Peaartikkel: Maagaasi hind


Maagaasi hind kujuneb Eesti tarbijatele lähtuvalt maagaasi kui kütusega konkureerivate naftatoodete hinnast.

Maagaasi hind (joonis 5) lõpptarbijale kujuneb järgmiste komponentide koosmõjul:

1. Maagaasi kui kütuse sisseostuhind.
2. Gaasimüüja marginaal.
3. Võrguteenuse hind.
4. Maagaasiaktsiis.
5. Käibemaks (20%).

Vedelad gaaskütused

Vedelal kujul gaasi puhul tuleb eristada:

a) vedelgaasi (LPG) ning
b) veeldatud maagaasi (LNG).

Kui vedelgaas (LPG) on juba Eestis kasutusel, siis LNG laialdasema kasutuselevõttu planeeritakse pärast LNG terminali valmimist. Arutelud selle üle, kas see peaks asuma Eestis või Soomes, praegu veel käivad[5].

LNG

Üldist

veeldatud maagaasi (LNG) kasutamise eeliseks on asjaolu, et nimetatud kütuse ruumala on ligi 600 korda väiksem kui atmosfäärirõhul olevas maagaasis (joonis 6) ning seega on LNG-d gaasilisest maagaasist märksa lihtsam nii hoiustada kui ka transportida.


Maagaasi veeldamiseks vajalik temperatuur (162 °C) saavutatakse soojuspumpade abil. Sealjuures eemaldatakse enne maagaasi veeldamist sellest kõik sellised komponendid, mis võivad veeldamisseadmeid korrodeerida või ummistusi tekitada. Seetõttu võib LNG-d pidada veelgi puhtamaks kui seda on tavapärane maagaas.


Suurimateks LNG eksportijateks olid 2013. aastal Katar, Malaisia, Indoneesia jt, importijateks Jaapan, Lõuna-Korea ning Hiina. LNG-kaubandus on seoses tuumaajaamade sulgemisplaanide ning USA kildagaasirevolutsiooniga kogu maailmas jõudsalt kasvamas. Euroopas on suurimaks LNG tootjaks Norra, importijateks Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hispaania. Aastateks 2014...2015 ennustatakse, et LNG kaubanduse maht suureneb 5 % ning LNG hind alaneb kuni 10 %.[6], [7]

LNG väärtusahel

Veeldatud maagaasi väärtusahelat (joonis 7) saab kirjeldada:

1. Traditsiooniline LNG väärtusahel, mis algab maagaasi ammutamisest, maagaasi veeldamisest ehk LNG tootmisest ja LNG hoiustamisest veeldatud maagaasi eksportiva riigi eksportterminalis. Seejärel lastitakse LNG laevale, mis toimetab LNG üle ookeani. LNG-d importiva riigi sihtsadamasse kohale jõudes lossitakse LNG importterminali mahutitesse, taasgaasistatakse ning saadetakse maagaasivõrgu kaudu klientideni.
2. Väiksemamahuline LNG väärtusahel, mis tuleneb tehnoloogia arengust ning LNG odavnemisest. See on sisuliselt LNG jaotuskanal LNG importterminalist kuni väiketarbijateni välja, kus LNG taasgaasistatakse alles lõpptarbija vahetus läheduses'. Väikeste LNG mahtude jaotamine on paindlik ja nõuab oluliselt väiksemaid transpordivahendeid ja seadmeid. Transpordivaheditena kasutatakse väiksemaid LNG laevu või pargaseid, auto- või raudteetsisterne.

LNG Eestis

Eelmainitud väiksemamahulise LNG väärtusahela kasutuselevõtuga seonduvalt on võimalik Eestis LNG-d hakata kasutama ka tarbijate juures, kelleni maagaasivõrk (joonis 4) ei ulatu. Eesti oludes on sellisteks tarbijateks kõikvõimalikud energiamuundamise seadmed, mis toodavad soojus- ja/või elektrienergiat läheduses paikneva tööstuse või hoonete tarbeks. LNG vastuvõtmiseks ja taasgaasistamiseks paigutatakse selliste tarbijate juurde LNG hoiumahutist ja aurustitest koosnev LNG jaam.[6]

LNG-st taasgaasistatava maagaasi kasutuselevõtu tulemusena alanevad tarbija soojusenergia tootmiskulud, vähenevad keskkonnaheitmed ning paranevad seadmete kasutegurid (võrreldes teiste fossiilsete kütustega). Maagaasiga töötavad katelseadmed on täielikult automatiseeritavad ning nõuavad vedelkütuste kasutamisega võrreldes märksa vähem hooldus ja remondikulusid.[6], [8]

Lisaks statsionaarsetele seadmetele võivad LNG tarbijateks olla ka kõik transpordivahendid, olgu need siis autod, bussid, traktorid, vedurid või laevad.[6]

Kildagaas

Kildagaas on kiltkivi (kilda) pooridesse kogunenud gaas. Nimeatatud gaasi saab koguda, kasutades järgmisi tehnoloogiaid [9].:

a) kilda kuumutamine;
b) gaasi eraldamine utmise teel;
c) poorides asuva gaasi vabastamine kivimi hüdraulilise purustamise teel (hüdrofrakeerimine).

Viimatinimetatud tehnoloogiat asuti USA-s laiemalt kasutama alates 2008. aastast[9]. Kuivõrd kildagaasi ressursid on suhteliselt suured [10] ning uus puurimistehnika lihtsustas ligipääsu varem raskesti kättesaadavaks peetud ressursile [11], on kildagaasi tootmine maailmas (eriti USA-s) olnud järjest kasvav.

Kuivõrd kildagaasi kogumise tehnoloogia on suhteliselt uus, siis ei ole eksperdid veel võimalike keskkonnamõjude ning keskkonnakaitseks rakendatavate meetmete suhtes konsensuseni jõudnud. Kildagaasi hüdraulilise puurimise mõjust keskkonnale ja inimeste tervisele võib lugeda Euroopa Parlamendi uuringust Kildagaasi ja põlevkiviõli ammutamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele.

Gaaskütuste tarbimine ja hind tulevikus

Seotud artiklid: Maagaasi hind; Elektritootmise ENMAK stsenaariumid; Kütuste ENMAK stsenaariumid; Transpordi ENMAK stsenaariumid; Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid; Energia hinna prognoosi alused


Gaaskütuste tarbimisprognoosi kirjeldab joonis 8.

Gaaskütuste hinda tulevikus võib prognoosida mitmetel alustel. Jooniselt 9 on näha kütuste hindade prognoosi (mitte segamini ajada maksumusega lõpptarbijale).


Maagaasi hinna prognoosi lõpptarbijale saab näha jooniselt 10. Hinnaprognooside alused on leitavad artiklist "Maagaasi hind".


RSS uudisvoog


Joonis 2. >300 kW võimsusega maagaasil katelseadmed Eestis (2012. aasta seisuga) (värvidega tähistatus: roheline - soojuse toodang 0...1175,5 MWh/a; kollane - soojuse toodang 1175,5...3032,75 MWh/a; punane - soojuse toodang 3032,75...534 418 MWh/a) [13],[14]
Joonis 4. Gaasi ülekandevõrk ja maagaasi võrguettevõtete tegevuspiirkonnad Eestis[1]
Gaasiettevotete piirkonnad Eestis.jpg
Joonis 6. Näitlik kirjeldus LNG eelistest võrreldes maagaasi kasutamisega[6]
LNG vs maagaas.jpg
Joonis 7. Üldine veeldatud maagaasi tootmis-tarbimisahel[19]
Üldine veeldatud maagaasi tootmis-tarbimisahel.png


Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Raul Kotov. Maagaas. (18.12.2012).
  2. Eesti Gaasiliit. Küttegaasid. (03.09.2013).
  3. Konkurentsiamet. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis, Tallinn 2012.
  4. Booz&Co. Analysis of Costs and Benefits of Regional Liquefied Natural Gas Solution in the East Baltic Area, Including Proposal for Location and Technical Options Under the Baltic Energy Market Interconnection Plan, 2012.
  5. Elering AS. Analüüs: Tallinna LNG terminal oleks odavaim võimalus regiooni gaasivarustuskindluse tagamiseks. (03.09.2013).
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Parkman, J. LNG - lühiülevaade. JetGas OÜ (10.01.2014).
  7. International Gas Union. World LNG Report - 2013 Edition, 2013.
  8. Siirde, A.; Hlebnikoc, A.; Volkova, A.; Krupenski, I. Tehniline ja majanduslik hinnand vedelkütusel töötavate katlamajade üleviimiseks veeldatud maagaasi kasutamisele, Tallinn 2012.
  9. 9,0 9,1 Mäeinstituudi veebiõpik kaevandamisest, rakendusgeoloogiast ja geotehnoloogiast. Kildagaas. (03.09.2013).
  10. U.S. Energy Information Administration. Technically Recoverable Shale Oil and Shale Gas Resources: An Assessment of 137 Shale Formations in 41 Countries Outside the United States. (03.09.2013).
  11. Alvar Soesoo. Kildagaasist mitmest küljest. (03.09.2013).
  12. Statistikaamet. KE02: Energiabilanss. (20.11.2015).
  13. Artikkel. Imporditavad gaaskütused
  14. Erametsakeskus. Eesti katlamajade andmetabel. 31.03.2015
  15. Statistikaamet. Kütuse tarbimine energia tootmiseks ja laovaru kütuse liigi järgi (kuud). (17.03.2016))
  16. 16,0 16,1 Statistikaamet. KE31: Maagaasi lõpptarbimise hind äritarbijale tarbimiskoguse järgi. (28.08.2015).
  17. Statistikaamet. KE32: Maagaasi lõpptarbimise hind kodutarbijale tarbimiskoguse järgi. (28.08.2015).
  18. EG Võrguteenus AS. Võrguteenus. (28.08.2015).
  19. Small Scale LNG Projects. Our LNG supply chain, 26.01.2014.
  20. 20,0 20,1 Rahvusvaheline Energiaagentuur. World Energy Outlook. 02.12.2013.
  21. Abimaterjalid tasuvusanalüüsi koostamiseks. (16.07.2013).
  22. Kalle Kukk, Elering AS. (E-kiri 26.04.2013).


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2012 Uuring Analysis of Costs and Benefits of Regional Liquefied Natural Gas Solution in the East Baltic Area, Including Proposal for Location and Technical Options Under the Baltic Energy Market Interconnection Plan
2012 Uuring Tehniline ja majanduslik hinnang vedelkütusel töötavate katlamajade üleviimiseks veeldatud maagaasi kasutamisele
2012 Aruanne Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis
2011 Uuring Gaasituru liberaliseerimine Eestis
2008 Artikkel Maapõuerikkused: ühiskonna delikaatne arengumootor?
2012 Artikkel Kildagaasist mitmest küljest
2011 Uuring Kildagaasi ja põlevkiviõli ammutamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele
2011 Ettekanne LNG ühistranspordis
2013 Aruanne World LNG Report - 2013 Edition
2003 Aruanne Imporditavad energiaressursid väliskaubandusbilansis
2014 Veebileht Konkurentsiameti aruanded elektri- ja gaasiturust
2012 Aruanne Joint risk assessment of security of gas supply of Estonia, Latvia, Lithuania
2012 Aruanne Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
2012 Aruanne Maagaasi_D-torustiku Saue vallas, Keila vallas ja Keila linnas paiknemise teemaplaneeringu KSH aruanne
2013 Aruanne Sillamäe LNG ja LPG terminali keskkonnamõju hindamine
2013 Teabematerjal Nord Stream laiendus. Projekti teabematerjal
2015 Magistritöö Eesti biometaani ressursside kasutuselevõtu analüüs


Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.



Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse


On Teil ettepanekuid, kuidas "IMPORDITAVAD GAASKÜTUSED" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "IMPORDITAVAD GAASKÜTUSED" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad