Imporditavad vedelkütused

Allikas: Energiatalgud

Kütused.pngEnergiaressursid.png

Eestisse imporditi 2012. aastal fossiilseid vedelkütuseid (raske kütteõli, kerge kütteõli, diislikütus, mootoribensiin, vedelgaas). Nimetatud vedelkütuseid kasutatakse valdavalt transpordis (diislikütus, mootoribensiin, vedelgaas). Transpordikütuseid Eestis ei toodeta, kuid nende importi saab osaliselt vähendada biometaani; bioetanooli ning biodiisli tootmise ning kasutuselevõtuga.


Seotud artiklid: Biogaasi energeetiline ressurss; Energiatarbimine transpordisektoris; Kütuste ENMAK stsenaariumid; Transpordi ENMAK stsenaariumid; Vedelad biokütused; Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid


Vedelkütuste import ja tarbimine

Seotud artikkel: Energiaressursside regulatiivne keskkond


Eestisse imporditakse vedelkütuseid nii tarbimiseks traspordisektoris kui ka soojusenergia tootmisel.

Eesti impordib vedelkütuseid peamiselt Soomest Porvoo tehasest ja Leedust, lisaks suhteliselt väikseid koguseid Valgevenest ja Rootsist.

Statistilisi andmeid Eestisse imporditavate ning Eestis tarbitavate vedelkütuste kohta on näha jooniselt 2 ning jooniselt 3. Alates 2012. aastast on vedelkütuste impordimahust lahutatud eksporditud kütuste kogused.

Joonistelt nähtub, et kuigi raske kütteõli import Eestisse on suhteliselt suur, ei kajastu see kütuste tarbimise bilansis. Kerge kütteõli tarbimine on suurem kui import, sest selle kategooria alla loetakse ka põlevkiviõli kerget fraktsiooni, mida toodetakse Eestis.

Tarbitud kütuste bilanss näitab, et enim tarbitakse transpordikütuseid (mootoribensiini ning diislikütust).

Vedelkütuste tarbimist Eesti katelseadmetes kirjeldab joonis 1.

Vedelkütuste kasutamine tulevikus

Seotud artiklid: Energiatarbimine transpordisektoris; Transpordi ENMAK stsenaariumid; Kütuste ENMAK stsenaariumid


Eestil on kohustus 2020. aastaks saavutada olukord, kus taastuvate energiaallikate osakaal transpordisektori energiatarbimisest moodustab 10 % [1].

Aastal 2010 oli taastuvate energiaallikate osakaal 0,2 % [2]

Seega peab vedelkütuste tarbimise struktuur järgnevatel aastatel muutuma: taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalik energiakandjate mitmekesisus (elektriautod, biometaan) mõjutab oluliselt tarbitavate vedelkütuste mahtude osakaalu. Samuti tuleb arvestada võimalike tehnoloogiliste arengutega: 2020. aastaks võivad elektri või vesinik autod olla tavaautodega võrdväärse hinnaga ning läbida ühe laadimistsükliga oluliselt pikemaid vahemaid kui praegu kasutuses olevad elektri või vesinikautod (nt 500...600 km ühe laadimistsükliga).

ENMAK tarbimisstsenaariumid aastani 2050 võib jagada kolme kategooriasse:

a) mittesekkuv;
b) vähesekkuv;
c) teaduspõhine (sekkuv).

Nende esialgsete stsenaariumite summaarsed energiatarbimise prognoosid on esitatud joonisel 4[3]. Peaaegu kõigi stsenaariumite korral eeldatakse transpordisektori energiatarbimise tõusu jätkumist.

Mittesekkuva stsenaariumi korral eeldatakse, et energiatõhusus transpordis pole oluline (puuduvad riiklikud eesmärgid), energiatarbimise kasv 2...3 %/a kuni 2030. aastani. Seejärel kasv pidurduv väliste tegurite mõjul.

Vähesekkuva stsenaariumi korral eeldatakse minimaalsete nõuete ning eesmärkide olemasolu ning täitmist, energiatarbimise kasv 1...1,5 %/a kuni 2025. aastani.

Sekkuva stsenaariumi korral eeldatakse taastuvenergia osakaalu ning säästlike liikumsviiside kasvu.

Stsenaariumite täpsemad kirjeldused on toodud artiklis "Transpordi ENMAK stsenaariumid".

Vedelkütuste hind tulevikus

Vedelkütuste hinnaprognoos (joonisel 5) (mitte segamini ajada hinnaga lõpptarbijale) on koostatud vastavalt World Energy Outlook analüüsile. Põlevkivi hinna prognoosis on kasutatud alternatiivkulu põhimõtet, mis omistab põlevkivile väärtuse, mis on võrdne suurima tuluga, mis on võimalik ühest tonnist põlevkivist saada. Praeguse parima teadmisi juures saab põlevkivist suurima tulu tonni kohta just põlevkiviõli tootmisel.


RSS uudisvoog

Joonis 1. Alates 300 kW võimsusega fossiilsetel kütustel katelseadmed 2012. aasta seisuga (vedelkütused) (rohelise värviga tähistatud katlamajad soojuse toodanguga 0...523 MWh/a, kollase värviga tähistatud 523...1620 MWh/a ning punase värviga tähistatud 1620...319,482 MWh/a [4], [5]


Viited

  1. Euroopa Liidu Teataja. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ. (05.09.2013).
  2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti Vabariigi aruanne Euroopa Komisjonile taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise ja edendamise edusammude kohta, Tallinn 2011.
  3. European Commission. The 2012 Ageing Report: Underlying Assumptions and Projection Methodologies, (14.10.2013).
  4. Artikkel. Imporditavad vedelkütused
  5. Erametsakeskus. Eesti katlamajade andmetabel. 31.03.2015
  6. Statistikaamet. KE02: Energiabilanss. (10.11.2015).
  7. Statistikaamet. KE06: Kütuste tarbimine kütuse liigi järgi. (10.11.2015).
  8. Jüssi, M.; Rannala, M. ENMAK 2030+. Transpordi ja liikuvuse stsenaariumid, Tallinn 2014
  9. Rahvusvaheline Energiaagentuur. World Energy Outlook. 02.12.2013.


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2013 Ettekanne Autokütuste turg Eestis - metaankütuste perspektiivid
2013 Ettekanne Biometaani olulisus riigi seisukohalt
2014 - Transpordi arengukava 2014...2020
2012 Uuring Tehniline ja majanduslik hinnand vedelkütusel töötavate katlamajade üleviimiseks veeldatud maagaasi kasutamisele
2008 Õppematerjal Soojusgeneraatorid. 6. Põlevkiviõli
2008 Õppematerjal Soojusgeneraatorid. 7. Raske kütteõli
2008 Õppematerjal Soojusgeneraatorid. 8. Kerge kütteõli
2003 Aruanne Imporditavad energiaressursid väliskaubandusbilansis
2015 Magistritöö Eesti biometaani ressursside kasutuselevõtu analüüs
2015 Uuringuaruanne Transpordimaksude rakendamise võimalused Eestis
2016 Ülevaade Eesti vedelkütuste turuülevaated


Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.



Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse


On Teil ettepanekuid, kuidas "IMPORDITAVAD VEDELKÜTUSED" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "IMPORDITAVAD VEDELKÜTUSED" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad