Jäätmete teke

Allikas: Energiatalgud

Välismõjud.png

Artikkel Jäätmete teke täiendab artiklit Energiamajanduse keskkonnamõju ning kirjeldab erinevate jäätmete teket ning nendega ümberkäimist.


Peaartikkel: Energiamajanduse keskkonnamõju;
Seotud artikkel: Mõju kliimale; Mõju õhukvaliteedile; Mõju veekvaliteedile; Mõju bioloogilisele mitmekesisusele; Loodusvarade kasutamine; Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele; Emissioonikaubandus


Riigi jäätmekava 2014-2020

Riigi jäätmekava 2014-2020 – Eesmärgiks on vältida jäätmeteket ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada. Tootmistehnoloogiate täiustamine ressursikasutuse efektiivsuse tõstmiseks ja jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks. Eraldi kohustusi põlevkivisektori või energeetikasektori jäätmete vähendamisel välja pole toodud. Jäätmete mõju keskkonnale tekib eelkõige nende mitte nõuetekohasel tekitamisel ja käitlemisel. Eestis moodustavad kõigist jäätmetest 79% põlekivijäätmed. Põlevkivi kaevandamisjäätmete peamine oht keskkonnale tekib nende süttimisel. Jäätmete mõju keskkonnale tekib eelkõige nende mitte nõuetekohasel tekitamisel ja käitlemisel. Kõik prügilad, sh põlevkivitööstuse prügilad peavad jäätmekava kohaselt keskkonnanõuetele vastama aasta 2015 lõpuks. ENMAK 2030 energiatootmise ja –kasutuse meetmed on suunatud energia- ja ressursitõhususe saavutamisele, millega eeldatavalt kaasneb jäätmetekke vähenemine. Meetmete kavandamisel prognoositi põlevkiviõli tootmismahtude kasvamisel jäägist uttegaasist elektritoodang. ENMAK 2030 käsitleb põlevkivijäätmeteid ja tuhkasid, kuid energiatootmisel põletusprotsessides tekkivaid muid jäätmeid, transpordivahenditega kaasnevaid vanaõlisid, kasutatud rehve jms ja hoonete rekonstrueerimisel tekkivaid ehitus- ja lammutusjäätmeid ENMAK 2030 KSH ei käsitle. [1]

Jäätmete teke

Seotud artiklid: Kütuste põletamine; Elektri tootmine


Eestis tekkis aastatel 2007–2011 üle 85% jäätmetest (vt. joonis 1) tööstuses, sealjuures 79% kogu jäätmetekkest moodustasid põlevkivitööstuse ja - energeetikaga seonduvad jäätmed (vt. joonis 2). Kaevandatud põlevkivi kogusest ligi pool muutub põlevkivist elektri saamise protsessis täna põlevkivituhaks (aastal 2012 6,9 mln t põlevkivituhka). Ladestatud põlevkivituhk on tuhaväljadel aastakümnete jooksul stabiliseerunud ja selle keskkonnamõju on sisuliselt langenud miinimumini. Peamine erinevus elektri tootmisel keevkihtpõletuse tuha korral on suurem väävlisisaldus ehk parem väävli sidumine võrreldes tolmpõletusega. Väävli ladestamine tuhaväljale avaldab keskkonnale väiksemat mõju, kui emissioon atmosfääri, kuna tuhk muutub hiljem inertseks materjaliks. Põlevkivienergeetika jäätmeid tekkis ühe Eesti elaniku kohta 2011. aastal 4,89 tonni. [1],[2],[3]

Aastail 2008-2011 tekkis põlevkivi koldetuhka ja lendtuhka 37 t/TJ energiatoodangu kohta, aastal 2011 tekkis 5,8 mln t kolde- ja lendtuhka ning tahkeid jäätmeid ( poolkoks, tuhk) 3,7 t ühe põlevkiviõli tonni kohta. Seega näiteks 20 mln t geoloogilisest põlevkivist saadava 2,9 mln t põlevkiviõli kohta tekiks 10,73 mln t tahkeid jäätmeid (PK+UG stsenaariumis kasutatakse põlevkiviõli tootmisel tekkivat uttegaasi elektritootmisel). Põlevkivi tuhasisaldus on 42-47%. [1]

Puidu tuhasisaldus on orienteeruvalt 1%. Puitu kasutatakse ENMAK 2030 soojusvarustuse Energiaühistute stsenaariumis 5,65 mln m3/a, elektritootmise TE++ stsenaariumi puhul kasutatakse lisanduvalt 5,02 mln m3/a impordtitud puitu ehk puidukasutus on maksimaalselt 10,67 mln m3, millest tekib tuhka orienteeruvalt 70 000 t/a. Energiaühistute ja teiste elektritootmise stsenaariumide puhul tekib tuhka 39 000 t/a. Kivisöe kasutus Energiaühistute ja elektritootmise stsenaariumides on maksimaalselt 1,2 mln t/a (=9,25 TWh/a). Kivisöe tuhasisaldus on kuni 30 % ning kivisöe kasutusel tekiks maksimaalselt seega 400 000 t/a tuhka jäätmena. [1]

Põlevkivi kasutus elektritootmisel väheneb aastaks 2030 märgatavalt 4 teekaardis (vt. tabel 1), mis ei tähenda, et põlevkivi kasutus näiteks põlevkiviõli järeltöötlemise teel mootorikütuste tootmiseks ja selle käigus uttegaasi kasutamine vajamineva vesiniku tootmiseks oleks välistatud (hinnatud on, et rafineerimistehaste ehitus oleks jätkusuutlik nafta hinna 110 USD/barrel puhul). Juhul, kui toimub konkurentsivõimelise hinnaga mootorkütuste tootmine, sisaldub antud toodangu kasutus transpordi stsenaariumides kütusena vastavas mahus. Viru Keemia Grupp AS põlevkiviõli järeltöötluse tehases oleks võimalik põlevkiviõlist toota nt u 349 tuh t/a diislit ja 61 tuh t/a bensiini, lisaks 303 tuh t/a merekütust (Eestis kasutati aastal 2012 nt diiselkütust 601 tuh t ja autobensiini 252 tuh t ). Muuks kui elektritootmise otstarbeks põlevkivi kasutusega kaasnevaid keskkonnamõjusid antud 4 teekaardis pole arvestatud. Põlevkiviõli tootmisega kaasnevad õhusaasteained, KHG ja majandusmõju on analüüsitud eraldi aruannetes (toodud KSH aruande lisades). [1]

Prügilagaas

Seotud artiklid: Anaeroobne kääritamine;


Prügilagaasi näol on tegu igasuguse gaasiga, mis prügilates tekib sinna ladestatud jäätmetest. Prügilagaasist on võimalik toota ka biogaasi. Biogaasi on võimalik toota nn iseenesliku anaeroobse käärimise protsessi käigus (vt. Anaeroobne kääritamine) prügilatest, prügilagaasist ja see kokku koguda ning muundada kasulikuks energiaks ning toota siis sellest kas soojust või elektrienergiat, samuti ka transpordikütust. [4]

Aheraine

Seotud artiklid: Põlevkivi energeetiline ressurss;


Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava aastani 2030 KSH materjalide kohaselt lisandub praeguse põlevkivi kaevandamiskoguse (15-16 mln tonni aastas geoloogilist varu) juures kaevandamisjäätmete hoidlatesse keskmiselt 4 mln t/a aherainet. Tehnoloogiliselt on võimalik aherainekogust vähendada, sest praegused uued elektri ja õlitootmistehnoloogiaseadmed suudavad kasutada ka väiksema energiasisaldusega toorainet (rikastamata põlevkivi). Selle tulemusel suureneb ohtlike jäätmete kogus. Suurema energiasisaldusega või rikastatud mäemassi kasutades väheneb ohtlike jäätmete teke põlevkivist ühikulise koguse energia või õli tootmisel, ligikaudu samavõrra suureneb siis kaevandamisjäätmete (aheraine) teke ja vastupidi. Arvestades põlevkivi kasutamisel tekkivate ohtlike jäätmete suurt mahtu on oluline nende keskkonnanõuetele vastav ladestamine. Jäätmete teket piirab eelkõige põlevkivi kaevandamismahu piirang. [1]

Põlevkivituhk

Seotud artiklid: Kütuste põletamine;


Ballastirikka Eesti põlevkivi madala kütteväärtuse ja kõrge tuhasisalduse tõttu tekib põletamisel elektrijaamades olenemata põletustehnoloogiast, suurtes kogustes spetsiifiliste omadustega tuhka (ca 45% põletatud kütusest). Kivisöeelektrijaamades tekkivate tahkete jäätmete kogused on ligi 5-8 korda väiksemad kui sama võimsusega põlevkivielektrijaamas. Valdav osa tuhast on seni hüdroärastusega pumbatud Balti ja Eesti elektrijaama tuhaväljadele. [5]

Vaid väga väikesele osale tuhast on leitud kasutusala. Põhilised tarbijad on ehitusmaterjalide tootjad (tuhk on üks tsemendi komponente. Samuti on üheks tarbijaks olnud ka põllumajandussektor (happeliste muldade lupjamine), kuid selle sektori osakaal on oluliselt vähenenud. [5]

Põlevkivi lendtuhk on kompleksne segu eri suuruse, kuju ja värvusega osakestest ning sisaldav praktiliselt kõiki perioodilisuse tabeli elemente, kaasaarvatud raskmetallid. Erinevate mineraalide sisaldus Eesti põlevkivis varieerub vastavalt põlevkivi leiukohale. [5]

Lisaks mainitud mineraalidele ja keemilisele koostisele sisaldav põlevkivituhk ka erinevaid toksilisi ja kantserogeenseid orgaanilisi ühendeid, sealhulgas PAH-e, mis on laialdaselt levinud saasteained ja mis tekivad fossiilsete kütuste (kivisüsi, põlevkivi, nafta jpt) ja puidu põlemisprotsesside käigus. [5]

Uttegaas

Seotud artiklid: Põlevkivi energeetiline ressurss; ENMAK:Stsenaariumid


Põlevkivi utmisprotsessil tekkiv põletamiseks piisava kütteväärtusega gaas. Põlevkivist saadakse põhimõtteliselt kolme tüüpi gaasi, millest kahel juhul on gaas kui kõrvalprodukt. Ühel juhul on tegemist madala kütteväärtusega generaatorgaasiga, teisel juhul kõrge kütteväärtusega poolkoksgaasiga. [6]

Uttegaasi koostis on tugevasti sõltuv utmistemperatuurist. Kuna madalatel temperatuuridel on gaasis võrdlemisi palju süsinikdioksiidi ja väävelvesinikku, ilmuvad kõrgematel temperatuuriastmetel rasked süsivesinikud ja lisaks palju metaani ja vesinikku. [6]

Põlevkivi ja Uttegaasi stsenaariumis minnakse järk-järgult üle põlevkivist elektri tootmiselt põlevkivist põlevkiviõli tootmisele. Järjest valmivatest põlevkiviõli jaamadest väljuvast uttegaasist toodetakse ühtlase võimsusega elektrienergiat.

Puugaas

Seotud artiklid: Termokeemiline muundamine


Puugaas 􀂄tekib biomassi(eeskätt puidu) kuumutamisel (üle 700°C) ilma õhu juurdepääsuta või gaasistamisel kuivdestillatsiooni ehk pürolüüsi meetodil. Puugaas koosneb peamiselt süsinikoksiidist ehk vingugaasist(CO), metaanist (CH4)ja süsihappegaasist (CO2). Kütteväärtus on umbes 1,25 MWh/1000 m3. 100 kg puidust saab 34...40 m3 puugaasi. [7]

Poolkoks

Seotud artiklid: Põlevkivi energeetiline ressurss; ENMAK:Stsenaariumid


Poolkoksi näol on tegu tahkekütuse utmisel saadava tahke jäägiga. Poolkoksi tarvitatakse kütusena ning ehitusmaterjalide, aktiivsöe jms saamiseks. Põlevkivi utmisel tekkiv poolkoks läheb valdavalt jäätmeteks - nn tuhamägedesse. [8]

Poolkoks moodustab põhilise massi ladestatud põlevkivikeemia tööstuse jäätmetest, millele lisanduvad väiksemas mahus muud põlevkivitöötlemise jäätmed. Nimelt moodustab poolkoks kuni 66% töödeldavast põlevkivist. [9]

Jäätmete kasutuse prognoos energeetikas

Seotud artiklid: ENMAK:Stsenaariumid


Aastal 2030 kasutatakse jäätmeteid kütusena 0,79 TWh, jäätmetest toodetakse 0,22 TWh elektrit (elektritarbimine aastal 2030 on prognoositud 10 TWh) ning 506,5 GWh soojust (vaadata joonised 1, 5, 8, 10 ENMAK 2030. Elektritootmise stsenaariumid. [1]

Põlevkiviõli tootmisjäägi uttegaasi kasutus energeetikas on näidatud tabelites ning elektritootmise stsenaariumide artiklis joonistel, st uttegaasi kasutus on täna energeetikas 0,56 TWh, aastaks 2030 erinevates stsenaariumides 1,88-12,18 TWh. Poolkoksi kasutus 0,51 TWh. Puugaasi kasutatakse 0,86 TWh aastal 2030 ja prognoositud elektritoodang sellest 0,25 TWh. [1]

Jäätmete taaskasutamine

Seotud artiklid: Kütuste põletamine; Biogaas; Kütused


Jäätmete taaskasutamine võimalikult suures ulatuses on üks jäätmemajanduse esmaseid prioriteete jäätmetekke vältimise kõrval. Jäätmete taaskasutamise puhul eelistatakse jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, seejärel ringlussevõttu materjali või toormena ning alles viimasena jäätmete energiakasutust, jäätmetest kütuse valmistamist ja jäätmetega tagasitäidet kaeveõõntesse või maastiku kujundamisel. [10]


Jäätmete taaskasutusse suunamist mõjutatakse järgmiste majandusmeetmetega [10]:

a) saastetasu[11] jäätmete keskkonda viimisel;
b) pakendiaktsiis[12] pakendijäätmete taaskasutamiskohustuse täitmata jätmisel
c) tootjavastutuse põhimõte[13], mille kohaselt peab tootja tagama enda poolt turule toodud probleemtoodetest (nt akud, rehvid, elektroonikaseadmed) tekkivate jäätmete kogumise ja nende kordus-, taaskasutamise või kõrvaldamise.

Jäätmete taaskasutus on Eestis suurenenud — enne 2005. aastat taaskasutati keskmiselt 20% tekkinud jäätmetest, järgneval viiel aastal aga ca 33%. Mõneti vähenes taaskasutamise osakaal majanduskriisi tingimustes aastatel 2008–2009 üldise taaskasutusturu languse tõttu ning kasvas taas 2010. aastal. Aastal 2011 toimus märgatav hüpe, taaskasutus kasvas 55 protsendini (joonis 3). [10]

Jäätmete taaskasutamiseks arendatakse üha uusi meetodeid, näiteks vanarehvidest kummimattide ja plastijäätmetest ehitusmaterjalide tootmine; sõnnikust, lägast, prügilagaasist, reoveemudast ja biojäätmetest saab biogaasi jne. Eesti jaoks on kõige tähtsam otsida ja leida võimalusi põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamiseks. [10]

Jäätmete kõrvaldamine

Seotud artiklid: Kütuste põletamine; Elektri tootmine; Põlevkiviõli


Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. Peamine jäätmete kõrvaldamise viis Eestis on olnud jäätmete ladestamine prügilatesse ning see jääb valdavaks seni, kuni toimub põlevkivi kaevandamine ning selle kasutamine energia ja põlevkiviõli tootmisel. Viimasel kümnendil on põlevkivi kaevandamise ja -energeetikaga seonduvate jäätmete ladestamise osakaal kogu ladestatud jäätmete hulgas olnud keskmiselt 95%. [10]

Viimasel kümnendil on olnud peale jäätmete ladestamise ka teisi kõrvaldamisviise, neist tähtsal kohal on jäätmete füüsikalis-keemiline töötlus. Tegemist on sisuliselt eeltöötlusega, mille käigus muudetakse jäätmed edasiste kõrvaldamistoimingute tarbeks sobivamaks. Sellisel viisil töödeldi sadamates laevadelt vastu võetud ja muude veesõidukite pilsivett, õli ja muid ohtlikke aineid sisaldavaid vedeljäätmeid, laborikemikaale, septikusetteid. [10]

Jäätmete põletamine energia kasutuselevõtuta on aasta-aastalt vähenenud (2500 tonnilt 2004. aastal 21 tonnini 2010. aastal), illustreerivalt on jäätmete põletamist kujutatud joonisel 2. 2011. aastal jäätmeid vaid nende kõrvaldamise eesmärgil ei põletatud. [10]

Ohtlike jäätmete teke ja käitlus

Seotud artiklid: Kütuste põletamine; Elektri tootmine; Põlevkiviõli; Põlevkivi


Eesti ohtlikest jäätmetest on valdav osa tekkinud põlevkivienergia ja -õli tootmisel, peamiselt põlevkivituhana ja poolkoksina (joonis 4). Varasematel aastatel on õlitootmise üks mahukam ja ka omadustelt ohtlikum jäätmeliik olnud pigijäätmed ehk nn fuussid. Uue toorõli filtrimistehnoloogia rakendamisega AS-is VKG Oil on selle jäätmeliigi teke märgatavalt kahanenud. Siiski on põlevkivitööstuses tekkinud ohtlike jäätmete osakaal üldisest ohtlike jäätmete tekkest jätkuvalt ligi 95%. See mõjutab ka ohtlike jäätmete osakaalu üldises jäätmetekkes, mis viimastel aastatel on varieerunud 40–47% vahel ning sõltunud põhiliselt põlevkivienergia ja -õli tootmise intensiivsusest. [10]

Mahukas jäätmeteke põlevkivi energeetilisel kasutamisel on paraku vältimatu mineraalse osa suure sisalduse (üle 50%) tõttu põlevkivis. Siiski pakub võimalusi jäätmetekke suhteliseks vähendamiseks toodanguühiku kohta tootmistehnoloogia täiustumine ja ressursikasutuse tõhustamine. Põlevkivienergeetikas seostub see vanade katelde väljavahetamisega uut tüüpi keevkihttehnoloogial põhinevatega, mille tulemusena on märgata ka selget suunda põlevkivituha tekke vähenemisele ühe toodanguühiku kohta viimastel ajajärkudel. Ka põlevkiviõli tootmisel oli varasematel aastatel näha samasugust tendentsi, kuid viimastel aastatel on suhteline tahkete jäätmete teke tootmise intensiivistamise tingimustes stabiliseerunud või pigem isegi veidi suurenenud. [10]

RSS uudisvoog

Joonis 5. Jäätmejaamad ning kogumispunktid Eestis [10]
Jäätmejaamad ning kogumispunktid.jpg

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Möldre, I. Eesti Arengufond. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegiline hindamine
  2. Keskkonnaministeerium. Olemasoleva jäätmekäitluse kirjeldus
  3. Eesti Energia. Keskkonnaaruanne 2012
  4. Eesti Biogaasiportaal. Prügilagaas (02.12.2014)
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Laja, M. Tartu Ülikool. Põlevkivituhk, omadused ja käitumine vesikeskkonnas
  6. 6,0 6,1 Konist, A. Põlevkiviõli tootmisel tekkiva uttegaasi kasutusvõimaluste uuring
  7. Kask, Ü. Biomassi termokeemiline töötlemine - pürolüüs
  8. Eesti Entsüklopeedia. Poolkoks
  9. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Poolkoksi keskkonnaohtlikkuse määramine
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 10,5 10,6 10,7 10,8 10,9 Keskkonnaagentuur. Keskkonna ülevaade 2013. Jäätmed
  11. Riigi Teataja. Keskkonnatasude seadus (29.03.2016)
  12. Riigi Teataja. Pakendiaktsiisi seadus (29.03.2016)
  13. MTÜ EES-Ringlus. Tootjavastutuse põhimõte (02.12.2014)
  14. 14,0 14,1 14,2 14,3 Statistikaamet. KK82: Jäätmed(29.03.2016).
  15. Statistikaamet. KK610: Jäätmebilanss jäätmeliigi järgi(02.12.2015).


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Uuring ENMAK 2030 KSH programm
2013 Teabematerjal Keskkonnajuhtimine avalikus sektoris. Juhendmaterjal keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks avaliku sektori organisatsioonides
2013 Teabematerjal Rohelise kontori käsiraamat
2013 Aruanne Viru Keemia Grupp AS Põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi rajamise detailplaneering. KSH aruanne
2013 Aruanne Eesti Energia Õlitööstus AS Õlitehase maa-ala detailplaneeringu KSH aruanne
2011 Aruanne Avamere tuuleparkide rajamisega Loode-Eesti rannikumerre kaasnevate keskkonnamõjude hindamine
2010 Uuring Keskkonnakomplekslubade kvaliteedi hindamine
2006 Uuring Ülevaade keskkonnamõju hindamise praktikatest Eestis
2005 Teabematerjal Ökomärgis - Mis see on? Euroopa Ühenduse ökomärgist tutvustav teatmik ettevõtjale
2013 Aruanne Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri uuringud riikliku aruandluse täitmiseks maakasutuse ja metsandussektoris
2010 Aruanne Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste arvutamine hajussaasteallikatest. VOC projekt
2010 Aruanne Estimation of NMVOC emissions from diffuse sources
2013 Raport Estonian Informative Inventory Report 1990-2011
2014 Aruanne Eesti keskkonnaseire 2012
2012 Aruanne Eesti keskkonnanäitajad 2012
2008 Kogumik Kaugseire Eestis
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Sotsiaalmajanduslik taust
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Loodusvarad ja nende kasutamine
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Ilmastik ja kliimamuutused
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Jäätmed
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Välisõhk.
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Maakasutuse muutused ja linnaökoloogia
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Looduslik mitmekesisus
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Keskkonnakorralduslikud vahendid
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Keskkond ja tervis
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Vigade parandus
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte
2009 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2009
2012 Aruanne Eesti keskkonnanäitajad 2012
2000 Ülevaade Eesti keskkonnaseisund XXI sajandi lävel
2009 Ülevaade Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009
2012 Aruanne Paiksetest saasteallikatest välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused aastail 2008-2010
2008 Aruanne Keskkonnaandmetest keskkonnainfoni
2012 Aruanne 1990.-2009. aastal välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused paiksetest ja hajussaasteallikatest Eestis
2014 Aruanne Eesti keskkonnaindikaatorid - arendustöö ja tulemused
2012 Aruanne Eesti keskkonnaseire 2007-2010
2015 Aruanne Säästva arengu näitajad
2015 Ettekanne KIK toetused keskkonnaprogrammist atmosfääriõhu kaitseks
2015 Ettekanne Välisõhu seirest ja teostatud uuringutest
2014 Aruanne Keskkonnamaksude jaotuslikud ja käitumuslikud efektid Eesti näitel


Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

On Teil ettepanekuid, kuidas "JÄÄTMETE TEKE" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "JÄÄTMETE TEKE" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad