Kütusemajandus 2010-2014

Allikas: Energiatalgud


Artikkel Kütusemajandus 2010-2014 kirjeldab Eesti kütusemajanduses toimunut aastatel 2010-2014.


Peaartikkel: Eesti energiamajandus 2015;

Seotud artiklid: Energiatarbimine; Energiaressursid; Kütused; Elektrimajandus; Soojusmajandus; Varustuskindlus; Regulatsioonid; Energiatehnoloogiad; Energiaturud; ENMAK 2030+; Energiamajanduse keskkonnamõju; Biomajandus


Kokkuvõte

Visioon valdkonna arenguks aastani 2050

Eesti kasutab oma energiavajaduste rahuldamiseks peamiselt kohalikke kütuseid, mis on riigi energeetilise sõltumatuse ning majandusliku heaolu alustala. Eesti on alternatiivkütuste kasutuselevõtu edendaja ja liigub kõrgemat lisandväärtust võimaldavate lahenduste poole. [1]

Valdkondlikud väljakutsed

⇒ Imporditavate kütuste kasutamise vähendamine ühiskonnale kasulikemal viisil.

Gaasi kasutuselevõtt transpordisektoris.

Kütusemajandus 2010-2014

2014. aastal moodustasid kodumaised kütused Eesti energiamajanduses kasutatud kütustest 79% (↑􀀆3% vs 2010). Võrreldes 2010. aastaga on enim suurenenud nii põlevkivi (􀀆↑6,7 TWh // ↑􀀆15%) ja diislikütuse tarbimine (↑􀀆1,4 TWh // ↑􀀆22%), märkimisväärselt on vähenenud maagaasi (↓􀀇1,6 TWh // ↓24%), kerge kütteõli (↓􀀇0,9 TWh // ↓􀀇95%) ning mootoribensiini (↓􀀇0,4 TWh // ↓􀀇13%) tarbimine. Põlevkivi kasutamine on suurenenud eelkõige põlevkiviõli tootmis- ja ekspordimahtude kasvu arvelt, mis panustab põlevkivi kasutusefektiivsuse suurenemisse. Maagaasi tarbimise vähenemine tähendab täiendavat hinnasurvet maagaasi hinna võrguteenuse osale. Üks lahendus sellise mõju leevendamiseks võib olla biometaani tootmisega alustamine ning biometaani jaotamine tarbijatele maagaasitorustiku kaudu.

Valdkonda mõjutavad välised tegurid

Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja kliimapoliitika:

⇒ EL suundumus on liikuda madala süsinikuheitmega majanduse poole aastaks 2050.

⇒ EL-i ülene eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 27 protsendini energia lõpptarbimises.

⇒ EL energiatõhususe seatud mittesiduv eesmärk on suurendada aastaks 2030 energiatõhusust 27 protsendi võrra.

Globaalsed trendid:

⇒ Toornafta, kivisöe ja maagaasi hinnalangus ja hinna aeglane taastumine.

⇒ Elektritarbimise osatähtsuse suurenemine energia lõpptarbimises.

Taastuvenergia tootmisseadmete odavnemine ja konkurentsivõime kasv.

⇒ Rahvastiku vähenemine, vananemine ning linnastumine.

⇒ Kliimamuutused.

Valdkonda mõjutavad siseriiklikud tegurid

Riiklikud eesmärgid:

⇒ Eesti eesmärk tõsta taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises 2020. aastaks 25 protsendini.

⇒ Eesti eesmärk on säilitada 2020. aastaks energia lõpptarbimise tase 2010. aasta tasemel (32,8 TWh).

Vabariigi Valitsuse tegevuskava[2]:

⇒ Soovime Eesti energiaportfelli mitmekesistamist, sealhulgas bio- ja kohalike kütuste osakaalu suurendamist transpordis ning hajutatud, kohalikel kütustel põhineva väiketootmise edendamist.

⇒ Toetame nii põlevkivitehnoloogiate kui taastuvenergiatehnoloogiate arendamist, soosides uute tootmisvõimsuste (õlitootmine, elektrijaamad, sh tuulepargid) rajamisel lahendusi, mis võimaldavad Eestil saada tööstussektori väärtusahelast laiemat kasu kui üksnes tootmisvõimsuste opereerimine ja loovad energiatehnoloogiate arendamise ning tootmisega seoses Eestisse uusi töökohti.

⇒ Seame sihiks muuta Eesti 2030. aastaks energiakandjaid importivast riigist eksportivaks. Sellega tagame energiajulgeoleku ja soodustame kohalikku tööhõivet

⇒ Soovime Euroopa Liidu ühtse energiapoliitika väljakujundamist, sealhulgas ühtseid hankeid ja imporditavatest kütustest sõltuvuse vähendamist.

⇒ Soovime Balti regionaalse gaasitaristu (Soome ja Balti riikide vaheliste ühenduste, sh Baltic Connectori) kiiret väljaarendamist, selle liitmist ühise Euroopa Liidu gaasituruga, gaasi põhivõrgu omandamist riigi kontrollitava osalusega äriühingu poolt ning maagaasi julgeolekuvaru loomist ja veeldatud maagaasi terminalide rajamist.

⇒ Suuname põlevkivisektori arengut väiksema keskkonnamõju poole. Põlevkivi kasutamisel energiaallikana toetame meetmeid, mis kindlustavad kõrgeima võimaliku kasuteguri.

⇒ Hoidume põlevkivi kaevandamismahu paisutamisest võrreldes kehtivate kaevelubadega. Põlevkivi kasutamisel lähtume põlevkivi tööstusharu keskkonnakoormusest ja tootmise paindlikkusest.

⇒ Jätkame soojussektori reformiga, et aastaks 2030 toodetaks 80% Eestis tarbitavast soojusest kodumaisest biokütustest.

⇒ Toetame säästlikku energiaallikate kasutamist ning eelisarendame elektri- ja soojusenergia koostootmist.

⇒ Toetame statistikakaubanduse raames tõhusa koostootmise puhul Narva elektrijaamades puidu kasutamist.

Seadusandlus ja toetusmeetmed:

⇒ Menetluses on Kaugkütteseaduse ja Elektrituruseaduse muutmise seaduste eelnõud.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusesse tehtud muudatuste alusel tõusevad järgmistel aastatel maagaasi, diislikütuse ning mootoribensiini aktsiisimaksud.

⇒ EL Ühtekuuluvusfondi (ÜF) meetme 6.4 (Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas)) tegevuste raames rahastatakse järgmisi transpordi energiakasutusega seonduvaid tegevusi:

6.4.1. Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine (9 mln € -> ~1,3 mln €/a).

⇒ Perioodi 2013–2020 EL-sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest kavandatavatest meetmetest rahastatakse järgmisi transpordi energiakasutusega seonduvatele tegevusi:

Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas) (35 mln € -> ~5 mln €/a).

⇒ Maakondliku arengukava MAK 2014–2020 meetmest 6.4 Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mitte põllumajandusliku tegevuse suunas toetatakse mh taastuvenergia tootmist (eelistatakse päikese-, vee-, tuule- ja bioenergia tootmisega seotud investeeringuid) (meetme kogueelarve 57 mln € -> ~8,1 mln €/a).

Valdkonnaga seotud valitsusasutused ja suuremad ettevõtted

Asutuse nimi Seos // Tegevuseesmärk
Ministeeriumid
MKM-i haldusalasse kuulub riigi tööstuspoliitika (sh kütuste tootmine), ning kütuseturu reguleerimine ja vedelkütusevaru haldamine.
Riigi maksupoliitika (sh aktsiisimaksud) kujundamine. Rahandusministeeriumi valitsemisalas on AS Eesti Energia, Maksu- ja Tolliamet, SA KIK ja Statistikaamet
Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuulub põlevkivi-, turba- ja metsaressursiga seonduv ning jäätme- ja veemajandus ja keskkonnatasud
Ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigiline korraldamine
Ministeeriumi ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõime. Ministeeriumi valitsemisalas on Eesti Teadusagentuur ja SA Archimedes
Ministeeriumi haldusalasse kuulub bioressurss (rohtne biomass, vesiviljelus). Maaeluministeerimi valitsemisalas on PRIA.
Ministeeriumide valitsemisalade asutused
Surveseadmete (gaasikatlad) ja mõõtevahendite turu- ja kasutamisjärelvalve
KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast ja eurorahast ning rakendab rohelist investeerimisskeemi
PRIA ülesandeks on riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste, ja turukorralduslike toetuste andmise korraldamine
Maksu- ja Tolliameti roll ühiskonnas on tõhus ja täpne maksude haldamine, ettevõtluse hõlbustamine ning ühiskonna ja majanduse kaitsmine. Soojuse tootmiseks kasutatavatest kütustest kehtib aktsiisimaks maagaasile, põlevkivile, põlevkiviõlile, kütteõlile ning elektrile
Statistikaamet pakub usaldusväärset ja objektiivset statistikat Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ning trendide kohta
OSPA peamiseks ülesandeks on Eesti Vabariigi vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine.
Äriühingud
Elering Gaas on elektrisüsteemihalduri Elering AS-i poolt kontrollitav ettevõte. Elering Gaas AS on Eesti gaasisüsteemi haldur, mille ülesandeks on tagada tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne gaasivarustus.
Eraõiguslikel alustel töötavad kütuste tootmise valdkonna ettevõtted
Põlevkiviõli tootmisega tegelevad Eestis Viru Keemia Grupp AS, Eesti Energia AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ.

Regulatsioonid

Transpordisektori energiatarbimist suunatakse Eestis eelkõige Ühistranpordiseadusega ning Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusega[3], mille kohaselt maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia. Transpordisektori energiatarbimisega seonduvaid regulatsioone kirjeldab alljärgnev tabel.

Õigusakti nimi Viimati muudetud Redaktsiooni kehtivuse lõpp
Planeerimisseadus
01.09.2015
-
Riigieelarve seadus
01.07.2014
31.12.2015
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus
01.09.2015
-
Alkoholi-,tubaka-,kütuse- ja elektriaktsiisi seadus
01.07.2015
31.12.2015
Konkurentsiseadus
01.01.2015
-
Ehitusseadustik
01.07.2015
-
Vedelkütuse seadus
01.07.2015
31.12.2015
Maagaasiseadus
01.01.2015
-
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
01.07.2015
31.12.2015
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
01.12.2015
30.06.2016
Kaugkütteseadus
01.01.2015
-
Elektrituruseadus
01.09.2015
31.12.2017
Metsaseadus
01.07.2015
29.02.2016
Hädaolukorra seadus
01.09.2015
31.12.2015
Veeseadus
16.11.2015
-
Maapõueseadus
17.07.2015
-
Tööstusheite seadus
01.12.2015
31.12.2015
Tuleohutuse seadus
01.07.2015
31.12.2015
Seadme ohutuse seadus
01.07.2015
-
Mõõteseadus
01.01.2015
-
Looduskaitseseadus
01.07.2015
-

Valdkonna ülevaade

Ülevaate valdkonnast annavad joonis 1, joonis 2 ning joonis 3

Kütuste maksumused 2008-2014

Kütuste indikatiivsed maksumused perioodil 2008–2014 on esitatud tabelis 1.

Kulud, tulud, maksud ja subsiidiumid 2010-2014

Alapeatükki kirjeldav informatsioon on esitatud tabelis 2 ning tabelis 3.

Kütusemajandus 2030

Eesti kütusemajandust tulevikus on kirjeldatud Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava ENMAK 2030 eelnõus ning selle alusuuringutes. Alusuuringute tulemusi ning algeeldusi ei ole otstarbekas nende suure mahu tõttu siinkohal eraldi välja tuua. Täpsemalt saab Eesti energiamajanduse võimalike tulevikustsenaariumitega tutvuda lehel www.energiatalgud.ee/ENMAK. ENMAK 2030 koostamise raames kirjeldatud sise- ja väliskeskkonna eelduste täiemahulisel realiseerumisel on Eesti kütusemajanduses oodata järgmisi muutusi - tabel 4.

RSS uudisvoog

Tabel 4. [1]

Viited

  1. ENMAK 2030 eelnõu (13.02.2015) alusel.
  2. Vabariigi Valitsus. Eesmärgid ja tegevused. Energeetika. (18.12.2015)
  3. Riigi Teataja. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus. (22.12.2015)
  4. 4,0 4,1 Statistikaamet. KE024: Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi, TJ. (22.12.2015)
  5. Autorite arvutused. IEA. Energy Prices and Taxes.
  6. Statistikaamet. KE22: Kütuse tarbimine energia tootmiseks ja laovaru kütuse liigi järgi (kuud). (22.12.2015)
  7. Rahandusministeerium, september 2015
  8. 8,0 8,1 Maaeluministeerium. MAK 2007–2013 seireraportid. (22.12.2015)
  9. Rahandusministeerium. Riigi eelarvestrateegia. (22.12.2015)


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2015 Aruanne Eesti energiamajandus 2015


Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


On Teil ettepanekuid, kuidas "KÜTUSEMAJANDUS 2010-2014" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "KÜTUSEMAJANDUS 2010-2014" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad