Kaugküttesoojuse hind

Allikas: Energiatalgud

Energiaturud.pngSoojusmajandus.png

Artikkel Kaugküttesoojuse hind täiendab artikleid Kaugküte ning Soojuse hind. Kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate soojusega varustamiseks kaugküttesüsteemi kaudu.

Eestis on kaugkütte toimimine reguleeritud: Kaugkütteseadusega, Konkurentsiseadusega, Hädaolukorra seadusega.


Peaartikkel: Kaugküte
Seotud artiklid: Soojuse hind; Soojusmajandus; Soojusvarustus


Kaugküttesoojuse hinna kujunemine

Soojuse müügihind kujuneb muutuv- ja püsikulude ning põhjendatud tulunormi koosmõjul.

muutuvkulu sõltub otseselt soojuse tarbimismahtudest ning koosneb[1]:

a) kasutatavate kütuste;
b) elektri;
c) kemikaalide ning
d) toorvee maksumusest.

Püsikuludeks on seevastu[1]:

a) riiklikud maksud;
b) töötajate palgad;
c) tegevuskulud;
d) seadmete amortisatsioonist tekkivad kulud;
e) investeeringukulud.

Kaugküttesoojuse hinna regulatsioon

Alates 01.11.2010 peavad müüdava soojuse piirhinna Konkurentsiametiga kooskõlastama kõik soojusettevõtjad, kes:

a) müüvad soojust tarbijale;
b) müüvad soojust võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijatele;
c) toodavad soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis [2].

Kui kaugkütteettevõte kasutab oma tegevuses hinda, mis oli kehtestatud enne ülaltoodud kuupäeva, siis esimene kooskõlastamine Konkurentsiametiga toimub siis, kui hinda soovitakse muuta.

Hinna kooskõlastamise põhimõtted tulenevad „Kaugkütteseadusest“, mille kohaselt tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et oleks tagatud:

a) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine;
b) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
c) keskkonnanõuete täitmine;
d) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
e) põhjendatud tulukus[2].

Konkurentsiameti hinna kooskõlastamise metoodika on kujundatud nii, et lisaks ettevõtte majandusjõulisuse tagamisele luuakse ettevõttele ka piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks. Samuti peab olema tagatud tarbijate kaitse[3].


Tuleb ka arvestada, et suurt turujõudu omavad ettevõtted ei tohi ka hinnaregulatsiooni puudusel suvalisi hindu kehtestada, vaid peavad jälgima, et hinnad oleksid õiglased.[4], [5]

Soojuse piirhinna kujunemine

Seotud artikkel: Soojuse hind


Soojuse piirhind on maksimaalne lubatud hind, millega soojusettevõtja võib tarbijate kaugküttesoojust müüa. Soojusettevõtjad võivad soojust müüa piirhinnast madalam hinnaga. Soojuse piirhinna kujunemisest mitmesuguste müügimahtudega kaugküttepiirkondades annavad ülevaate tabel 1 ja joonis 3. Nimetatud joonisel ja tabelis kajastatud hinnad ei sisalda käibemaksu.

Joonis 3 kirjeldab olukorda, kus kütuse (eriti maagaasi ja põlevkiviõli) hindade märkimisväärsest tõusust tulenevalt on soojuse piirhindade taotlemisel aktiviseerunud eriti väiksemad soojusettevõtted, kelle kulude struktuuris üksnes kulud kütustele moodustavad 70% ja enam. Seetõttu ei ole väiksemates võrgupiirkondades mõnel juhul isegi mõistlike investeeringute teostamise tulemusena tulevikus tagatud kaugkütte jätkusuutlikkus. Sellistes võrgupiirkondades on otstarbekam hinnaregulatsioon (kaugküttepiirkond) lõpetada ning anda tarbijale võimalus valida alternatiivsete ja odavamate kütmisviiside vahel[6].


Samas oleks maagaasi kasutavas suuremas kaugküttepiirkonnas (Suur-KP I) renoveerimistöid läbi viia ka riiklikku kaasabi kasutamata[5].

Kaugküttesoojuse hind

Nagu eelnevalt kirjeldatud, koosneb tarbija jaoks ostetava kaugküttesoojuse hind mitmetest komponentidest, kusjuures enamiku kuludest moodustavad kulud kütusele. Seega on loogiline järeldada, et kaugküttevõrkudes, kus kasutatakse kütusena kallimaid kütuseid (fossiilsed kütused), on soojuse hind lõpptarbija jaoks suurem.

Lisainfoks tuleb mainida, et 239-st Eestis paiknevast kaugküttevõrgust (kaugküttevõrgud Eestis koos hindadega on esitatud joonisel 1) oli seisuga 01.06.2013 Konkurentsiamet kooskõlastanud müüdava soojuse hinna 122-s võrgupiirkonnas[5].

Väiksemaid võrgupiirkondi (müügimahuga < 10 GWh/a), kus kaugküttesoojuse hind ületab 75 €/MWh oli seisuga 01.06.2013 47 (joonis 4). Samal ajal on selliseid suuremaid võrgupiirkondi (müügimahuga > 10 GWh/a ) ainult 4 (joonis 5)).

Konkurentsiameti poolt kinnitatud hindu aastate lõikes on võimalik näha jooniselt 6, kus on kujutatud üht võimalust Konkurentsiametiga kooskõlastatud piirhindade kajastamiseks. Sellise andmete esitlusviisi kitsaskohaks on asjaolu, et keskmistamisel kajastuvad kõigi kaugküttepiirkondade hinnad, kuid mitte nendes müüdud soojusenergia kogused. Probleemi lahendaks kaalutud keskmise hinna arvutamine.

MKM-i arvutuste kohaselt oli 2013. aasta aprilikuus kaugküttepiirkondade kaalutud keskmine hind 68,5 €/MWh (koos KM-ga)[7].

Kaugküttesoojuse hind tulevikus

Hinnaprognoos

Seotud artikkel: Energia hinna prognoosi alused


Kaugküttesoojuse hinda on võimalik prognoosida mitmetel alustel. Joonis 7 kirjeldab mõnda võimalikest prognoosidest.

Prognoos THI-alusel on leitud, kasutades kaugküttesoojuse keskmist hinda (68,5 €/MWh)[7] ning eeldust, et soojusenergia maksumus (ilma KM-ta) muutub seoses tarbijahinnaindeksi (THI) muutumisega[8].

Ülejäänud hinnaprognoosid on koostatud uuringu "Kaugkütte energiasääst" tulemusi ning algeeldusi kasutades. Täpsemalt on algeeldusi kirjeldatud artiklis Energia hinna prognoosi alused.

Joonisel 7 kajastatud hinnad on indikatiivsed. Täpsemad arvutused tuleb koostada iga konkreetse kaugküttepiirkonna kohta eraldi. Sellegipoolest võib järeldada, et kõige soodsam on puiduküttele üleminek väiksemates piirkondades. Suuremates piirkondades on lisaks puidukateldele mõistlik tipukoormust katta õli- või gaasikatlaga. Baaskoormuse katmisel tuleks kasutada biokütuseid.[9]

Hinnakujundus

Seotud artikkel: Hoonete energiatõhusus


Kõigi soojusenergia tootjate puhul, olenemata nende müügimahtudest või kaetavast koormuskõvera osast, tekib probleem õiglase ja kõiki kaasnevaid kulusid arvestava soojusenergia tegeliku hinna määratlemisel. Tulevikus võib soojusenergia müügihind koosneda:

a) muutuvkomponendist või
b) püsi- ja muutuvkomponendist[10].

Eelnimetatuid võib kirjeldada ka kui võimsuse ja energia komponente. Võimsuse eest makstav tasu (nn. abonenttasu) kataks tootjate püsikulud ja kaugküttevõrgu rajamise ja arendamise kulud, samas kui energia eest makstav tasu kataks toodetud energia muutuvkulud.

Nagu ülalpool mainitud, teeb kaugkütteettevõtja peamiselt kahte liiki kulutusi:

a) kulutused kütusele (kütustele);
b) kulutused kaugküttesüsteemi tõrgeteta töö tagamiseks (seadmete hooldamine, uute seadmete soetamine jms).

Neist esimene, kütuse maksumus, sõltub peamiselt sellest kui palju soojust tarbijate poolt kasutatakse. Teine osa kulutusi, mis tehakse süsteemi korrashoiuks (eelkõige investeeringud), sõltub aga peamiselt soojuse kogusest, mida tarbijad vajavad ainult aasta kõige külmemal päeval. See soojuse kogus arvutatakse hoone või selle soojussõlme projekteerimisel ning selle alusel määratakse hoone liitumisvõimsus liitumislepingus. Seega on osa kaugküttesüsteemis tehtavatest kulutustest sõltuv ainult sellest kui palju soojust soovivad tarbijad kasutada kõige külmemal päeval.

Näiteks elamu soojapidavuse parandamine vähendab küll soojuse tarbimist aga kui sellega seoses elamu valdaja ei taotle liitumislepingus oleva liitumisvõimsuse vähendamist säilib ettevõtjal kohustus pidada ülal kaugküttesüsteemi selle endises mahus. Juhul, kui soojusettevõtja on maksimaalkoormuse vähenemisest informeeritud, saab ettevõtja oma edaspidiseid investeeringuid vastavalt planeerida ning korrigeerida.

RSS uudisvoog

Joonis 1. Kaugküttevõrgud Eestis ja müüdava kaugküttesoojuse hind (05.04.2016)
Joonis 6. Konkurentsiametiga kooskõlastatud keskmised ja maksimaalsed soojusenergia piirhinnad lõpptarbijatele[3],[11]
Kaugküttesoojuse piirhinnad näide.jpg

Viited

  1. 1,0 1,1 Fortum Tartu. Hinna kujunemine. (20.10.2013).
  2. 2,0 2,1 Kaugkütteseadus. (22.07.2013).
  3. 3,0 3,1 Konkurentsiamet. Hinnaregulatsioon. (22.07.2013).
  4. Konkurentsiseadus. (12.11.2013).
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Konkurentsiamet. Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades, 2013.
  6. Konkurentsiamet. Aastaraamat 2011. (13.10.2014).
  7. 7,0 7,1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti soojusmajanduse analüüsi kokkuvõte, 2013.
  8. Abimaterjalid tasuvusanalüüsi koostamiseks. (16.07.2013).
  9. 9,0 9,1 Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.
  10. Kaugkütteseaduse muutmise seadus. Eelnõu. (11.04.2014).
  11. Uiga, J. Kikas, M. Otepää valla soojamajanduse arengukava. Tartu-Otepää 2013.
  12. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst. Lisa 2, Tallinn 2013.
  13. Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid.


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Uuring Vana-Võidu kaugkütte audit-analüüs
2013 Teabematerjal Kaugküte - mugav, tõhus ja soodne
2014 Ettekanne Investeeringute tulemuslikkus 2007-2013
2013 Uuring Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades
2013 Uuring Eesti soojusmajanduse analüüs 2013
2013 Uuring Kaugkütte energiasääst
2013 Uuring Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine
2014 Ettekanne Kuidas kujuneb kaugküttesoojuse hind ja kas hinnakujunemise mehhanism on õiglane?
2014 Ettekanne Elujõuline või hääbuv väikevõrk - Tabivere?
2013 Ettekanne Kaugküte vs lokaalküte
2013 Ettekanne Ventilatsioon ja soojuspumpade kasutamine kortermajadel ja ühiskondlikel hoonetel
2013 Ettekanne Maakütte käsiraamatu tutvustus
2013 Ettekanne Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi (nutikas) maja ja katelseadmete õppelabor
2013 Ettekanne Rakvere Tark Maja - Eesti esimene liginullenergiahoone - kaugküte kombineerituna lokaalküttega
2013 Ettekanne Teadmistepõhisest ehitusest
2008 Analüüs Kuusalu valla Kuusalu aleviku kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise teostatavuse analüüs
2008 Uuring Muhu valla Liiva kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tasuvusuuring
2013 Aruanne Konkurentsiameti aastaraamat 2013
2014 Ettekanne Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut
2014 Ettekanne Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis
2014 Ettekanne Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele
2014 Ettekanne Eesti põlevkivienergeetika tulevik
2014 Ettekanne Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030
2014 Lõpparuanne Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate finantsinstrumentide eelhindamine
2012 Magistritöö Korteriühistute sotsiaalne ja finantsiline võimekus korterelamute renoveerimiseks
2013 Aruanne Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013
2014 Aruanne Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine
2014 Aruanne Väljavõte - gaasi varustuskindluse analüüs
2014 Aruanne Ekspertarvamus maagaasikoguste mõõtmise kohta
2015 Ettekanne Energiamajanduse kavandamine ja toetused
2015 Ettekanne Korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhitingimused
2015 Ettekanne Energiasäästu lahendustest korrusmajadele
2015 Ettekanne ESCO - rahastuse võimalus läbi energiasäästu maksumuse
2015 Ettekanne Energiatõhususe parendamine on majanduslikult otstarbekas ja kuluefektiivne. Näited Eesti praktikast
2015 Ettekanne Hakkepuidu katlamajade investeeringud põlevkiviõli hinna languse taustal - kas ka soojuse hind langeb?
2015 Ettekanne Sooja tootmine puidugraanulitega – mõistlik ja tänapäevane
2015 Ettekanne Soojusmajanduse investeeringud CO2 müügist Austriale
2015 Ettekanne Adven Eesti AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel
2015 Ettekanne Kadrina Soojus AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel
2015 Ettekanne 2014-2020 toetused kohalikule energiamajandusele
2012 Aruanne Rohetöökohtade potentsiaal Eestis


Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse


On Teil ettepanekuid, kuidas "KAUGKÜTTESOOJUSE HIND" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "KAUGKÜTTESOOJUSE HIND" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad