Kaugküttesoojuse hind

Artikkel Kaugküttesoojuse hind täiendab artikleid Kaugküte ning Soojuse hind. Kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate soojusega varustamiseks kaugküttesüsteemi kaudu.

Eestis on kaugkütte toimimine reguleeritud: Kaugkütteseadusega, Konkurentsiseadusega, Hädaolukorra seadusega.

Kaugküttesoojuse hinna kujunemine

Soojuse müügihind kujuneb muutuv- ja püsikulude ning põhjendatud tulunormi koosmõjul.

muutuvkulu sõltub otseselt soojuse tarbimismahtudest ning koosneb1:

  • kasutatavate kütuste;
  • elektri;
  • kemikaalide ning
  • toorvee maksumusest.

Püsikuludeks on seevastu:

Kaugküttesoojuse hinna regulatsioon

Alates 01.11.2010 peavad müüdava soojuse piirhinna Konkurentsiametiga kooskõlastama kõik soojusettevõtjad, kes:

Kui kaugkütteettevõte kasutab oma tegevuses hinda, mis oli kehtestatud enne ülaltoodud kuupäeva, siis esimene kooskõlastamine Konkurentsiametiga toimub siis, kui hinda soovitakse muuta.

Hinna kooskõlastamise põhimõtted tulenevad „Kaugkütteseadusest“, mille kohaselt tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et oleks tagatud:

  • vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine;
  • investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
  • keskkonnanõuete täitmine;
  • kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
  • põhjendatud tulukus.

Konkurentsiameti hinna kooskõlastamise metoodika on kujundatud nii, et lisaks ettevõtte majandusjõulisuse tagamisele luuakse ettevõttele ka piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks. Samuti peab olema tagatud tarbijate kaitse3.

Tuleb ka arvestada, et suurt turujõudu omavad ettevõtted ei tohi ka hinnaregulatsiooni puudusel suvalisi hindu kehtestada, vaid peavad jälgima, et hinnad oleksid õiglased.4,5

Soojuse piirhinna kujunemine

Soojuse piirhind on maksimaalne lubatud hind, millega soojusettevõtja võib tarbijate kaugküttesoojust müüa. Soojusettevõtjad võivad soojust müüa piirhinnast madalam hinnaga. Soojuse piirhinna kujunemisest mitmesuguste müügimahtudega kaugküttepiirkondades annavad ülevaate tabel 1 ja joonis 1. Nimetatud joonisel ja tabelis kajastatud hinnad ei sisalda käibemaksu.

Joonis 2 kirjeldab olukorda, kus kütuse (eriti maagaasi ja põlevkiviõli) hindade märkimisväärsest tõusust tulenevalt on soojuse piirhindade taotlemisel aktiviseerunud eriti väiksemad soojusettevõtted, kelle kulude struktuuris üksnes kulud kütustele moodustavad 70% ja enam. Seetõttu ei ole väiksemates võrgupiirkondades mõnel juhul isegi mõistlike investeeringute teostamise tulemusena tulevikus tagatud kaugkütte jätkusuutlikkus. Sellistes võrgupiirkondades on otstarbekam hinnaregulatsioon (kaugküttepiirkond) lõpetada ning anda tarbijale võimalus valida alternatiivsete ja odavamate kütmisviiside vahel8.

Samas oleks maagaasi kasutavas suuremas kaugküttepiirkonnas (Suur-KP I) renoveerimistöid läbi viia ka riiklikku kaasabi kasutamata9.

Tabel 1. Näited soojuse hinna kujunemisest mitmesuguste müügimahtudega võrgupiirkondades

Joonis 1. Kaugküttesoojuse hind lõpptarbijale kaugküttepiirkonniti Eestis, €MWh

 

Joonis 2. Näited soojuse hinna kujunemisest mitmesuguste müügimahtudega võrgupiirkondades10

Kaugküttesoojuse hind

Nagu eelnevalt kirjeldatud, koosneb tarbija jaoks ostetava kaugküttesoojuse hind mitmetest komponentidest, kusjuures enamiku kuludest moodustavad kulud kütusele. Seega on loogiline järeldada, et kaugküttevõrkudes, kus kasutatakse kütusena kallimaid kütuseid (fossiilsed kütused), on soojuse hind lõpptarbija jaoks suurem.

Lisainfoks tuleb mainida, et 239-st Eestis paiknevast kaugküttevõrgust oli seisuga 01.06.2013 Konkurentsiamet kooskõlastanud müüdava soojuse hinna 122-s võrgupiirkonnas.

Väiksemaid võrgupiirkondi (müügimahuga < 10 GWh/a), kus kaugküttesoojuse hind ületab 75 €/MWh oli seisuga 01.06.2013 47 ( joonis 3). Samal ajal on selliseid suuremaid võrgupiirkondi (müügimahuga > 10 GWh/a ) ainult 4 ( joonis 4).

Konkurentsiameti poolt kinnitatud hindasid aastate lõikes on võimalik näha jooniselt 5, kus on kujutatud üht võimalust Konkurentsiametiga kooskõlastatud piirhindade kajastamiseks. Sellise andmete esitlusviisi kitsaskohaks on asjaolu, et keskmistamisel kajastuvad kõigi kaugküttepiirkondade hinnad, kuid mitte nendes müüdud soojusenergia kogused. Probleemi lahendaks kaalutud keskmise hinna arvutamine.

MKM-i arvutuste kohaselt oli 2013. aasta aprilikuus kaugküttepiirkondade kaalutud keskmine hind 68,5 €/MWh (koos KM-ga)7.

Joonis 3. Kehtestatud kaugküttesoojuse piirhinnad väiksemates võrgupiirkondes (müügimahuga <10 GWh/a) seisuga 01.06.2013

Joonis 4. Kehtestatud kaugküttesoojuse piirhinnad suuremates võrgupiirkondes (müügimahuga >10 GWh/a) seisuga 01.06.2013

Joonis 5. Konkurentsiametiga kooskõlastatud keskmised ja maksimaalsed soojusenergia piirhinnad lõpptarbijatele''

Kaugküttesoojuse hind tulevikus

Hinnaprognoos

Kaugküttesoojuse hinda on võimalik prognoosida mitmetel alustel. Joonis 7 kirjeldab mõnda võimalikest prognoosidest.

Prognoos THI-alusel on leitud, kasutades kaugküttesoojuse keskmist hinda (68,5 €/MWh)12 ning eeldust, et soojusenergia maksumus (ilma KM-ta) muutub seoses tarbijahinnaindeksi (THI) muutumisega8.

Ülejäänud hinnaprognoosid on koostatud uuringu "Kaugkütte energiasääst" tulemusi ning algeeldusi kasutades. Täpsemalt on algeeldusi kirjeldatud artiklis Energia hinna prognoosi alused.

Joonisel 6 kajastatud hinnad on indikatiivsed. Täpsemad arvutused tuleb koostada iga konkreetse kaugküttepiirkonna kohta eraldi. Sellegipoolest võib järeldada, et kõige soodsam on puiduküttele üleminek väiksemates piirkondades. Suuremates piirkondades on lisaks puidukateldele mõistlik tipukoormust katta õli- või gaasikatlaga. Baaskoormuse katmisel tuleks kasutada biokütuseid.

Joonis 6. Kaugküttesoojuse hinna prognoos12,13,14'''

Hinnakujundus

Seotud artikkel: Hoonete energiatõhusus

Kõigi soojusenergia tootjate puhul, olenemata nende müügimahtudest või kaetavast koormuskõvera osast, tekib probleem õiglase ja kõiki kaasnevaid kulusid arvestava soojusenergia tegeliku hinna määratlemisel. Tulevikus võib soojusenergia müügihind koosneda:

  • muutuvkomponendist või
  • püsi- ja muutuvkomponendist9.

Eelnimetatuid võib kirjeldada ka kui võimsuse ja energia komponente. Võimsuse eest makstav tasu (nn. abonenttasu) kataks tootjate püsikulud ja kaugküttevõrgu rajamise ja arendamise kulud, samas kui energia eest makstav tasu kataks toodetud energia muutuvkulud.

Nagu ülalpool mainitud, teeb kaugkütteettevõtja peamiselt kahte liiki kulutusi:

  • kulutused kütusele (kütustele);
  • kulutused kaugküttesüsteemi tõrgeteta töö tagamiseks (seadmete hooldamine, uute seadmete soetamine jms).

Neist esimene, kütuse maksumus, sõltub peamiselt sellest kui palju soojust tarbijate poolt kasutatakse. Teine osa kulutusi, mis tehakse süsteemi korrashoiuks (eelkõige investeeringud), sõltub aga peamiselt soojuse kogusest, mida tarbijad vajavad ainult aasta kõige külmemal päeval. See soojuse kogus arvutatakse hoone või selle soojussõlme projekteerimisel ning selle alusel määratakse hoone liitumisvõimsus liitumislepingus. Seega on osa kaugküttesüsteemis tehtavatest kulutustest sõltuv ainult sellest kui palju soojust soovivad tarbijad kasutada kõige külmemal päeval.

Näiteks elamu soojapidavuse parandamine vähendab küll soojuse tarbimist aga kui sellega seoses elamu valdaja ei taotle liitumislepingus oleva liitumisvõimsuse vähendamist säilib ettevõtjal kohustus pidada ülal kaugküttesüsteemi selle endises mahus. Juhul, kui soojusettevõtja on maksimaalkoormuse vähenemisest informeeritud, saab ettevõtja oma edaspidiseid investeeringuid vastavalt planeerida ning korrigeerida.

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2014

Uuring

Vana-Võidu kaugkütte audit-analüüs

2013

Teabematerjal

Kaugküte - mugav, tõhus ja soodne

2014

Ettekanne

Investeeringute tulemuslikkus 2007-2013

2013

Uuring

Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades

2013

Uuring

Eesti soojusmajanduse analüüs 2013

2013

Uuring

Kaugkütte energiasääst

2013

Uuring

Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine

2014

Ettekanne

Kuidas kujuneb kaugküttesoojuse hind ja kas hinnakujunemise mehhanism on õiglane?

2014

Ettekanne

Elujõuline või hääbuv väikevõrk - Tabivere?

2013

Ettekanne

Kaugküte vs lokaalküte

2013

Ettekanne

Ventilatsioon ja soojuspumpade kasutamine kortermajadel ja ühiskondlikel hoonetel

2013

Ettekanne

Maakütte käsiraamatu tutvustus

2013

Ettekanne

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi (nutikas) maja ja katelseadmete õppelabor

2013

Ettekanne

Rakvere Tark Maja - Eesti esimene liginullenergiahoone - kaugküte kombineerituna lokaalküttega

2013

Ettekanne

Teadmistepõhisest ehitusest

2008

Analüüs

Kuusalu valla Kuusalu aleviku kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise teostatavuse analüüs

2008

Uuring

Muhu valla Liiva kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tasuvusuuring

2013

Aruanne

Konkurentsiameti aastaraamat 2013

2014

Ettekanne

Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut

2014

Ettekanne

Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis

2014

Ettekanne

Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele

2014

Ettekanne

Eesti põlevkivienergeetika tulevik

2014

Ettekanne

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030

2014

Lõpparuanne

Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate finantsinstrumentide eelhindamine

2012

Magistritöö

Korteriühistute sotsiaalne ja finantsiline võimekus korterelamute renoveerimiseks

2013

Aruanne

Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013

2014

Aruanne

Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine

2014

Aruanne

Väljavõte - gaasi varustuskindluse analüüs

2014

Aruanne

Ekspertarvamus maagaasikoguste mõõtmise kohta

2015

Ettekanne

Energiamajanduse kavandamine ja toetused

2015

Ettekanne

Korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhitingimused

2015

Ettekanne

Energiasäästu lahendustest korrusmajadele

2015

Ettekanne

ESCO - rahastuse võimalus läbi energiasäästu maksumuse

2015

Ettekanne

Energiatõhususe parendamine on majanduslikult otstarbekas ja kuluefektiivne. Näited Eesti praktikast

2015

Ettekanne

Hakkepuidu katlamajade investeeringud põlevkiviõli hinna languse taustal - kas ka soojuse hind langeb?

2015

Ettekanne

Sooja tootmine puidugraanulitega – mõistlik ja tänapäevane

2015

Ettekanne

Soojusmajanduse investeeringud CO2 müügist Austriale

2015

Ettekanne

Adven Eesti AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel

2015

Ettekanne

Kadrina Soojus AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel

2015

Ettekanne

2014-2020 toetused kohalikule energiamajandusele

2012

Aruanne

Rohetöökohtade potentsiaal Eestis

Viited


  1. Fortum Tartu. Hinna kujunemine. (20.10.2013).↩︎
  2. Kaugkütteseadus. (22.07.2013).↩︎
  3. Konkurentsiamet. Hinnaregulatsioon. (22.07.2013).↩︎
  4. Konkurentsiseadus. (12.11.2013).↩︎
  5. Konkurentsiamet. Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades, 2013.↩︎
  6. Konkurentsiamet. Aastaraamat 2011. (13.10.2014).↩︎
  7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti soojusmajanduse analüüsi kokkuvõte, 2013.↩︎
  8. Abimaterjalid tasuvusanalüüsi koostamiseks. (16.07.2013).↩︎
  9. Kaugkütteseaduse muutmise seadus. Eelnõu. (11.04.2014).↩︎
  10. Konkurentsiamet. Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades, 2013.↩︎
  11. Uiga, J. Kikas, M. Otepää valla soojamajanduse arengukava. Tartu-Otepää 2013.↩︎
  12. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.↩︎
  13. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst. Lisa 2, Tallinn 2013.↩︎
  14. Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid.↩︎