Loodusvarade kasutamine

Artikkel Loodusvarade kasutamine täiendab artiklit Energiamajanduse keskkonnamõju ning kirjeldab loodusvaradega ümberkäimist, rakendamist ning kasutamist. Aastal 2012 kasutati siseriiklikult energiamajanduses fossiilkütuseid ligi 53,6 TWh ulatuses, taastuvaid (puit 11 TWh) ja kütuste vabasid energiallikaid ligi 11,5 TWh ehk 17,7 %. Importkütuste osakaal moodustas primaarenergiaga varustatusest aastal 2012 23,2 %. 1

Metsandus

Metsapoliitika rõhutab nii Eesti metsade suurt looduslikku ja ökoloogilist väärtust kui ka metsandussektori tulunduslikku materiaalsete ja sotsiaalsete hüvede potentsiaali. Metsad on Eesti olulisemaid loodusvarasid, mis katavad ligikaudu poole Eesti maismaast. Mitmekesised metsakooslused pakuvad elupaika ja kasvukohta paljudele liikidele. Metsast varutav puit on ehitusmaterjalide, tööstus- ja tarbeesemete tooraine ning üha kasvava tähtsusega taastuvenergiaallikas. Metsadel on asendamatu roll süsinikuringes, sidudes atmosfäärist süsinikku puitses biomassis ja metsamullas. Puittoodete kasutamine pikendab süsiniku sidumise aega ja puitkütuste kasutamine vähendab vajadust fossiilsete kütuste järele. Metsanduse arengut suunab raamdokument „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020”, mille põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. 2

Metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul oluliselt suurenenud ( joonis 1 ). Metsamaa hõlmab Eesti pindalast praegu umbes poole (2,2 miljonit ha) — kui arvestada Eesti kogupindala, moodustab metsamaa ligi 48,2%, ilma Peipsi järve pindalata on metsamaa osakaal 50,6% Eestist. Metsamaa pindala ja tagavara suurenemise peamised põhjustajad on olnud põllumajanduslikust kasutusest väljalangenud maade metsastumine ja soostunud alade kuivendamine (1960– 1980). 3

Joonis 1. Metsavaru, ha

Vesi

Eestis on mageveevaru klimaatiliste tingimuste ja väikese elanike arvu tõttu piisav, magevett esineb nii põhjaveekihtides kui ka pinnaveekogudes. Vee kvaliteediga on mõnel pool siiski probleeme, eriti tööstus- ja intensiivpõllumajanduse piirkondades, kus saastekoormus on suur. Kõigi komponentidega arvestamine on loonud head eeldused veekogude hea seisundi saavutamiseks. Veekogu seisundit mõjutab nii maismaalt (jõgede valgalast) tulenev saastekoormus kui ka Läänemere enda üldine eutrofeerumistase rannikumere puhul. 4

2013. aastal jaotus veekasutus nii, nagu on nähtub jooniselt 2 . Ligi 94% veekasutusest moodustavad jahutusveed, millest peamine osa tuleneb Balti ja Eesti elektrijaamade tegevusest Ida-Virumaal. Ülejäänud 6% moodustavad olme, tööstuse, energeetika, põllumajanduse ja niisutuse veed, millest pool tarbitakse olmesektoris. 5

Joonis 2. Veekasutus, tuhat m3

Maavarad

Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalset ainet, mille omadused on välja selgitatud ja mille kasutamiseks on võimalused ja vajadus. Maavarasid kasutatakse elektri, soojusenergia ja ehitusmaterjalide tootmiseks, tee-ehitusel jne. 6

Maavarade kaevandamise ja kasutamise õiguslikud alused on sätestatud maapõueseaduses7 ning kaevandamisseaduses8. Kaevandamist puudutavatest õigusaktidest on olulised veel välisõhu kaitse seadus9, veeseadus10, jäätmeseadus11 ja looduskaitseseadus12. Alates 2010. aastast on meie õigusruumi üle võetud kaevandamisjäätmete direktiiv13,14

Energeetilised maavarad

Põlevkivi

Eesti kõige tähtsam energeetiline maavara on põlevkivi. Üle 80% kaevandatud varust kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Üle 80% Eesti elektrienergiast toodetakse põlevkivist. Seda maavara kasutatakse ka kütteõli, õlikoksi, pigi, bituumeni jms tootmiseks. 15

Kaevandamine toimub Kirde-Eestis, peamiselt Ida-Virumaal, viimastel aastatel ka Lääne-Virumaal. Kaevandamise maht on 1990 ndate algusega võrreldes küll langenud, kuid alates 1999. aastast liikunud tõusvas joones. Jooniselt 4 võib näha, kuidas möödunud kümne aasta jooksul on põlevkivivarud vähenenud. 16

Põlevkivi kaevandamise aktiviseerumine on ühest küljest tingitud elektrienergia tootmise suurenemisest, teisalt on pidevalt kasvanud nõudlus põlevkivi kui õli ja keemiasaaduste tooraine järele. Nafta hinna tõus on tekitanud õlitoorme vastu veelgi suuremat huvi. 17

Joonis 3. Põlevkivi kaevandamine, tuhat tonni

Joonis 4. Põlevkivivaru, tuhat tonni

Turvas

Teine Eestis kaevandatav maavara, millel on energeetiline väärtus, on turvas. Turba kaevandamine ja töötlemine on peamine tegevusala ~ 30 ettevõttele, mis omakorda annavad tööd enam kui tuhandele inimesele. See maavara jaguneb laias laastus kaheks — vähe- ja hästilagunenud turvas. Viimastel aastatel on kaevandatud varudes nende kahe kategooria osatähtsus olnud peaaegu võrdne ( joonis 6). Küttena kasutatakse peamiselt hästilagunenud turvast. Kaevandatud turbast kasutatakse ca 60% aianduses, toodetakse kasvuturvast, turbapotte, -pätse ja -plokke. Vähesel määral kasutatakse turvast põllumajanduses loomadele allapanuks. Tänapäeva põhiline müügiartikkel on kasvuturvas. Turba tootmismahtudest moodustab eksport ca 65%. Eesti turbatootjad on turvast eksportinud enam kui 100 riiki. Turba kaevandamise kogused sõltuvad suurel määral ilmastikutingimustest (sademete hulgast, tuule tugevusest). Kõige rohkem kaevandati turvast seitsme aasta (2006–2012) andmete põhjal Pärnu maakonnas (33%), järgnevad Tartu- (17%), Harju- (11%) ja Ida-Virumaa (8%). Neis maakondades on palju turbamaardlaid ja suur turbavaru ning seega ka kõige enam lubatud kaevandada (suurimad aastased kasutusmäärad). Turba kaevandamisele on maapõueseaduses18 säästva arengu seaduse alusel kehtestatud Eesti üldine ja maakondade jaotuses kriitiline varu ja kasutatav varu ning aastased kasutusmäärad. 19

Joonis 6. Turbavaru, tuhat tonni

Muldkate

Muldkate on hindamata väärtusega loodusvara, mis pakub eluliselt tähtsaid ökoloogilisi hüvesid ja teenuseid, millest sõltub peale põllu- ja metsamajandusliku tegevuse ka ümbritseva keskkonna seisund. Muldkate on eri mullaliikidest koosnev maapinna õhuke kiht. Kuna maaressurss on piiratud, vajatakse pidevalt teavet muldkatte koosseisu, kvaliteedi ja seisundi kohta. 20

Muldkattele avaldab suurt mõju inimese maaviljeluslik, tööstuslik, ehituslik ja olmega seotud tegevus. Inimtegevuse mõju on olnud nii positiivne (talitlemisvõimet soodustav või säilitav) kui ka negatiivne (seda häiriv või peatav — saastumise, degradatsiooni, muldade katmise jms kaudu). 21

Mullast sõltub sellel moodustunud ökosüsteemide produktsioonivõime ja orgaaniliste ainete koostis ning luuakse tingimused organismide evolutsiooniks. 22

Primaarenergiaga varustatus

Tabelis 1 on kirjeldatud loodusvarasid, mida on kasutatud nii elektri kui ka soojuse tootmiseks. Samuti on kajastatud ka transpordikütuste kasutust. Samuti võib jooniselt 7  ning jooniselt 8  näha möödunud kümnel aastal elektri kui ka soojuse tootmiseks kasutatud loodusvarade mahtusid.

Joonis 7. Loodusvaradest toodetud elektrienergia, GWh

Joonis 8. Loodusvaradest toodetud soojus, GWh

Tabel 1. Loodusvarade kasutus, 2012

Maakasutus

Põlevkivi kaevandamise mõjupiirkonna pindala ulatub ligemale 372 000 hektarini, mis moodustab kogu Eesti pindalast u 8,5%. Kogu varasema ja kehtivate lubade alusel praegu toimuva kaevandustegevuse tõttu lugeda põlevkivitööstuse poolt mõjutatavaks u 58 000 hektarit maad (ligi 13 000 ha korrastatud ja metsastatud, vaid 1 % põllumaaks). Lisaks üldisele maapõueseadusest23 tulenevale 20 mln t aastasele kaevandamismahu piirangule on Keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2009. a käskkirjaga nr 1319 kehtestatud igale põlevkivi kaevandamise loa omanikule põlevkivivaru kaevandamise maksimaalne aastamäär, mille piiridesse põlevkivi kaevandaja kaevandatav põlevkivi maht talle antud kõikide lubade peale kokku peab jääma. Vastav ettevõttepõhine lubatud aastamäär on sätestatud iga kaevandamisloa eritingimuseks. Käskkirjaga nr 1319 kehtestatud põlevkivivaru kaevandamise piirmäära ei ole ükski kaevandamisloa omanik siiani maksimaalselt kaevandanud. Kehtivad põlevkivi kaevandamisload on avalikud Keskkonnaameti veebilehel. 24

Suletud kaevandused ja karjäärid täituvad veega. Aastas rikutakse 160-180 ha maad, sama palju ka korrastatakse. Põlevkivitööstuse jäätmehoidlate pindala on täpsustamata andmetel vähemalt 2500 hektarit. Elering AS kuuluvate üle 5000 km kõrgepingeliinide (110 kV, 220 kV, 330 kV) liinikoridoride ala on kokku 26 600 ha, lisaks 61 km 35kV liine ja 145 alajaama. 2014 alustas tööd 170 km pikkune (sellest 140 km merekaabel) EstLink 2, mis teine Eesti ja Soome vaheline kõrgepinge alalisvooluühendus. Jaotusvõrguettevõtjaid on Eestis ligikaudu 35, neist suurim on Elektrilevi OÜ. Et samasse kohta pole mitut paralleelset võrku otstarbekas ehitada, on igal võrguettevõtjal oma kindel teeninduspiirkond. Elektrilevi haldab ligikaudu 61 000 kilomeetrit (0,4–35 kV) liine ja enam kui 22 000 alajaama. Lisaks kasutavad maad elektrijaamad, katlamajad, koostootmisjaamad, tuulepargid jms tootmismaana. Turvast on kaevandatud kokku 30 000 ha suurusel alal. Eestis oli 2012 aasta seisuga soojustorustikke 1430 km, gaasitorustike 2343 km ja teid kokku 58 742 km. 25

Mõju pinnasele

Põlevkivi kärjääriviisilisel kaevandamisel on vajalikud pinnasetööd. Kaevandamine toimub vastavalt kaevandamislubadele, milles nähakse ette tingimused kaevandusala korrastamiseks kaevanduse ammendumisel. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava aastani 2030 KSH materjalide kohaselt oli aasta 2013 seisuga kaevandatud 443 km2 (sh 290 km2 allmaakaevandused, millest pool on kvaasistabiilsed) suurusel alal, 20 mln t/a kaevandamise tempos tähendab see aastas 4-6 km2 kaevandusala. Lisaks eksisteerivad täna jäätmete ladestusalad 26 km2, mis on suures osas korrastatud. Karjääride, aheraineladestuste ning tuha- ja poolkoksiladestute alal algne muldkate hävib. Põlevkivi karjääriviisiliselt kaevandatud maa on seni valdavalt riigile kuuluv ja antakse kasutusjärgselt korrastatult metsamaana omanikule (RMK kasutusse) tagasi. Põllumaaks on taastatud 1 % karjääriviisiliselt kaevandatud alast. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava aastani 2030 eelnõu kohaselt toimub põlevkivi kaevandamine 20 mln t/a kaevandamismäära alusel vähemasti aastani 2020. 26

Mõju maastikele

Valdkondade stsenaariumidega kaasnevate maastikumuutuste ruumilise mõju visualiseerisid Mari Hunt, Ott Alver ja Kaspar Kass (Eesti Kunstiakadeemia). Kõik valdkondade tänase olukorra ja stsenaariumide visuaalid on vaadeldavad - ENMAK 2030. Stsenaariumite visuaalid. 27

 

Joonis 5. Turba kaevandamine, tuhat tonni

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2014

Uuring

ENMAK 2030 KSH programm

2013

Teabematerjal

Keskkonnajuhtimine avalikus sektoris. Juhendmaterjal keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks avaliku sektori organisatsioonides

2013

Teabematerjal

Rohelise kontori käsiraamat

2013

Aruanne

Viru Keemia Grupp AS Põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi rajamise detailplaneering. KSH aruanne

2013

Aruanne

Eesti Energia Õlitööstus AS Õlitehase maa-ala detailplaneeringu KSH aruanne

2011

Aruanne

Avamere tuuleparkide rajamisega Loode-Eesti rannikumerre kaasnevate keskkonnamõjude hindamine

2010

Uuring

Keskkonnakomplekslubade kvaliteedi hindamine

2006

Uuring

Ülevaade keskkonnamõju hindamise praktikatest Eestis

2005

Teabematerjal

Ökomärgis - Mis see on? Euroopa Ühenduse ökomärgist tutvustav teatmik ettevõtjale

2013

Aruanne

Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri uuringud riikliku aruandluse täitmiseks maakasutuse ja metsandussektoris

2010

Aruanne

Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste arvutamine hajussaasteallikatest. VOC projekt

2010

Aruanne

Estimation of NMVOC emissions from diffuse sources

2013

Raport

Estonian Informative Inventory Report 1990-2011

2014

Aruanne

Eesti keskkonnaseire 2012

2012

Aruanne

Eesti keskkonnanäitajad 2012

2008

Kogumik

Kaugseire Eestis

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Sotsiaalmajanduslik taust

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Loodusvarad ja nende kasutamine

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Ilmastik ja kliimamuutused

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Jäätmed

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Välisõhk.

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Maakasutuse muutused ja linnaökoloogia

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Looduslik mitmekesisus

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Keskkonnakorralduslikud vahendid

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Keskkond ja tervis

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Vigade parandus

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte

2009

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2009

2012

Aruanne

Eesti keskkonnanäitajad 2012

2000

Ülevaade

Eesti keskkonnaseisund XXI sajandi lävel

2009

Ülevaade

Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009

2012

Aruanne

Paiksetest saasteallikatest välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused aastail 2008-2010

2008

Aruanne

Keskkonnaandmetest keskkonnainfoni

2012

Aruanne

1990.-2009. aastal välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused paiksetest ja hajussaasteallikatest Eestis

2014

Aruanne

Eesti keskkonnaindikaatorid - arendustöö ja tulemused

2012

Aruanne

Eesti keskkonnaseire 2007-2010

2015

Aruanne

Säästva arengu näitajad

2015

Ettekanne

KIK toetused keskkonnaprogrammist atmosfääriõhu kaitseks

2015

Ettekanne

Välisõhu seirest ja teostatud uuringutest

2014

Aruanne

Keskkonnamaksude jaotuslikud ja käitumuslikud efektid Eesti näitel

 

Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

 

Viited


  1. Möldre, I. Eesti Arengufond. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegiline hindamine
  2. Keskkonnaagentuur. Keskkonna ülevaade 2013. Loodusvarad ja nende kasutamine↩︎
  3. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/108072014021?leiaKehtiv Maapõueseadus]. (29.03.2016).↩︎
  4. Riigi Teataja. Kaevandamisseadus. (29.03.2016).↩︎
  5. Riigi Teataja. Välisõhu kaitse seadus. (29.03.2016).↩︎
  6. Riigi Teataja. Veeseadus. (29.03.2016).↩︎
  7. Riigi Teataja. Jäätmeseadus. (29.03.2016).↩︎
  8. Riigi Teataja. Looduskaitseseadus. (29.03.2016).↩︎
  9. Euroopa Komisjon. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta
  10. Riigi Teataja. Maapõueseadus. 08.12.2014.↩︎
  11. Statistikaamet. [Metsavaru riikliku metsainventeerimise (SMI) hinnangul]. (01.12.2015).↩︎
  12. Statistikaamet. [Veekasutus maakonna ja veekasutusala järgi](03.12.2015).↩︎
  13. Statistikaamet. KK85: Loodusvara kasutamine(03.12.2015).↩︎
  14. Statistikaamet. [Maavarade kaevandamine maakonna järgi (1992-2010)](03.12.2015).↩︎
  15. Statistikaamet. [Elektrijaamade võimsus ja toodang]. (01.12.2015).↩︎