Mõiste:Põlevkivi

Allikas: Energiatalgud


Põlevkivi mõiste arengukava kontekstis

Põlevkivi puhul tuleb eristada maavarana arvel olevat põlevkivi ja kaubapõlevkivi. Esimese puhul on tegemist tingniiskusel põlevkivikihtidest ja kuni 5 cm paksuste lubjakivi vahekihtidest koosneva kiviga, mis on looduslikus olekus.

Kaubapõlevkivi puhul on tegemist reaalsel niiskusel põlevkivi kaevisega, st sisaldab ka arvestatava koguse lubjakivi olenevalt rikastamise efektiivsusest ja vett. Ühe tonni maavarana arvel olevast ja kaevandatud põlevkivist saab 1,1−1,4 tonni kaubapõlevkivi olenevalt kaevandamisviisist ja rikastamisest (AS Eesti Energia Kaevandused).


Allikas:
OÜ Inseneribüroo STEIGER; SA Säästva Eesti Instituut; AS Maves, OÜ Baltic Energy Partners. "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030" koostamiseks vajalike andmete analüüs, Tallinn 2012.

Põlevkivi mõiste seadusandluses

Vastavalt Keskkonnaministri poolt väljastatud määrusele Nõuded maavaravarude kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistu, mis on kehtestatud lähtuvalt Maapõueseadusest on põlevkivi definitsioon järgmine:

põlevkivi ehk kukersiit – rohkem kui 10% süngeneetilist orgaanilist ainet sisaldav terrigeen-karbonaatse koostisega kivim, mille tootuskihindi mäemassi (põlevkivikihtide A–F1 koos nendevaheliste lubjakivikihtidega) kütteväärtus on vähemalt 6,1 MJ/kg (1450 kcal/kg).

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad