Mõju õhukvaliteedile

Allikas: Energiatalgud

Välismõjud.png

Artikkel Mõju õhukvaliteedile täiendab artiklit Energiamajanduse keskkonnamõju ning kirjeldab õhukvaliteedi olukorda ja seda mõjutavaid heitmeid.


Peaartikkel: Energiamajanduse keskkonnamõju;
Seotud artikkel: Mõju kliimale; Jäätmete teke; Mõju veekvaliteedile; Mõju bioloogilisele mitmekesisusele; Loodusvarade kasutamine; Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele; Emissioonikaubandus


Õhu kvaliteet

Seotud artiklid: Mõju kliimale; Soojusmajandus; Soojusvarustus; Kütuste põletamine;


Eestis on Euroopa linnade madalaim õhusaaste (joonis 1). Välisõhu pidevseire andmetel on õhk Eestis puhas, enamik probleeme on lokaalset laadi. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ teostatava välisõhu seire põhjal on inimtervise seisukohast kõige ohtlikum peenete osakeste sisaldus sissehingatavas õhus. Kui teiste ühendite puhul räägitakse minimaalsest kontsentratsioonist, mis riski ei kujuta, siis erinevad uuringud, ja Euroopa Komisjoni seisukoht näitavad, et peente osakeste puhul ei ole olemas vähimat ilma mingisuguse riskita saastetaset. Osakeste tasemeid kasvatab, lisaks transpordile ka puukütte osakaalu suurenemine muude kütteviiside ( elekter, kütteõli jms) kallinedes. Kokku põhjustavad ülipeened osakesed välisõhus Eestis hinnanguliselt keskmiselt 600 varajast surma aastas, mis lähtuvalt erinevatest tegurites jääb usalduspiiride (95% CI=155–1061 juhtu) vahele. See teeb kokku 8 312 (2 234–14 608) kaotatud eluaastat aastas, ning keskmine oodatava eluea kaotus elaniku kohta on ligi 5 kuud. Suurim oli oodatava eluea langus suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, ja Kohtla-Järve ning mõnevõrra kõrgel Ida-Virumaa piirkonnas üldiselt. Olmekütmise osas on nt. toetatud Põhjamaades vanade ja ebaefektiivsete küttekollete väljavahetamist ja renoveerimist riiklikul tasemel. Antud tegevuse toetamine omaks lisaks õhukvaliteedi, ja sotsiaalmajanduslikule aspektile olulist positiivset mõju ka eramute tuleohutusele. Õhukvaliteet on probleemseim Ida-Virumaal, eelkõige Kohtla-Järve linnas teatud spetsiifiliste saasteainete osas, suurimateks mõjutajateks sealne põlevkivitööstus ning keemiatööstus. [1],[2],[3]

Õhusaasteained

Seotud artikkel: Põlevkivi; Elektri tootmine; Energiatarbimine; Energiatarbimine transpordisektoris; Kütuste põletamine


Eesti välisõhu suurim saasteallikas (saasteallikad on toodud joonisel 2 ning joonisel 3) on Ida-Virumaal paiknev põlevkivil põhinev energiatootmine ja põlevkiviõlitööstus, järgmise koha haarab transport. Göteborgi protokolliga kokkulepitud SO2, NOx, LOü, CH4, CO, PM2,5 heitkoguste vähendamise tasemed tuleb saavutada aastaks 2020, uued hetikoguste vähendamise tasemed on kokkuleppimisel aastaks 2030. Saavutamata on veel ka piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolliga määratletud PAH-ide ja HCB piirkogused. Linnade õhukvaliteet on probleemne Kohtla-Järvel kasvava väävliühendite saastetasemete tõttu . Kuigi PM2,5 jääb linnades alla aastakeskmise sihtväärtuse (25 µg/m3) ei ole olemas tervisele ohutut taset. Aastal 2011 toimus õhusaasteainete emissioon järgnevalt: SO2 92,7% energeetikast, 6,1% tööstusest, ülejäänud transpordist; eri kütuste mittetööstuslikust põletamisest NOx 42% energeetika, 42% liikuvad saasteallikad, 6 % tööstus; LOÜ 46,5 % kodumajapidamiste kütmine, kemikaalide kasutamine 19,2%, loomakasvatus 11,1%, maanteetransport 7,3%; PMsum 59% energeetika ja 26,7% mittetööstuslikud puitu põletavad katlamajad. [2],[3]

ENMAK 2030 meetmete ja elektritootmisstsenaariumidega kaasnev mõju õhukvaliteedile

Põlevkivitööstuse ettevõtete välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskavade 2013-2030 kohaselt kasvab ettevõtete vajadus põlevkivi järele aastaks 2020 kuni 29 mln tonnini ja aastaks 2030 kuni 33,3 mln tonnini. Seejuures toimub Balti Elektrijaama tolmpõletuse plokkide 9, 10 sulgemine aastaks 2016 ja ploki 12 piiratud tööajaga sulgemine aastaks 2020; Eesti Elektrijaamas paigaldatavad puhastusseadmed tolmpõletuskateldele võimaldaks toota elektri- ja soojusenergiat aastani 2030 ning käivitatud oleks põlevkiviõli tootmisel 8 seadet Enefit-280 ja 4 seadet Petroter. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ koostatud õhusaasteainete prognoosi kohaselt on ENMAK 2030 mistahes elektrienergia ja soojusvarustuse stsenaariumi rakendamisel täheldatav enamuse saasteainete välisõhu tasemete vähenemine aastaks 2030. Kõigi saasteainete modelleeritud tasemed jäävad tunduvalt allapoole täna kehtivatest välisõhu kvaliteedi piirväärtustest. [3]

Kohtküte on saasteainete heitkoguste osas võtmevaldkonnaks PM2,5, LOÜ, HCB ja PAH-ide vähendamisel. Eesti on ühinenud Piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolliga, juba hetkel ületab Eesti PAH-ide ja HCB piirkoguseid ning seda eelkõige suurenenud puidu kasutamise tõttu eramajade kütmisel. Ükski pakutud soojusvarustuse stsenaarium ei taga, et oleksid täidetud mainitud protokolli baasaastate heitkogused. Põlevkiviõli tootmise stsenaariumite rakendumisel tõusevad kõigi analüüsitud saasteainete kontsentratsioonid, jäädes samas siiski madalamaks kehtivatest välisõhu kvaliteedi piirväärtustest. Õhukvaliteedi seisukohast on sobivaim 15 miljoni tonni stsenaariumi rakendamine. Valdkondade stsenaariumide kombinatsioonide koostamisel võeti PK& UG elektritootmise stsenaariumis aluseks tänane põlevkivi kaevandamismäär 20 mln t/a. Transpordisektori mistahes stsenaariumi rakendamisel saasteainete heitkogused ja kontsentratsioonid vähenevad. Parimas ehk optimaalseimas teekaardis on elektritootmises taastuvenergiastsenaarium, kus Narva elektrijaamades kasutatakse põlevkivi asemel kivisütt, kuid mujal jaamades pole fossiilkütuste põletamine lubatud. [2],[3]

Õhusaasteainete vähendamise piirkogused aastaks 2030 on Keskkonnaministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vahel veel täpsustamisel ja kokkuleppimisel. Riiklikud õhusaasteainete orienteeruvad piirkogused (riigile siduvad on vähenemise protsendid 2005-2020) aastaks 2020, on järgmised:

  • NOx riigile piirkogus ~30 000 t aastaks 2020 (riigile piirkogus ~14 000 t aastaks 2030 täpsustamisel Euroopa Komisjoniga, täiendatavate puhastusseadmete paigaldamisel saavutatav piirkogus), näiteks aastal 2012 Eesti heitkogus 32 367 t, kõigis teekaartides on meetmete elluviimisel aastaks 2020 piirkogus eeldatavalt saavutatav (vt joonis 4);
  • SO2 riigile piirkogus ~52 000 t aastaks 2020 (riigile piirkogus ~22 100 t aastaks 2030 täpsustamisel Euroopa Komisjoniga, täiendatavate puhastusseadmete paigaldamisel saavutatav piirkogus), näiteks aastal 2012 oli Eesti heitkogus 40 579 t, kõigis teekaartides on meetmete elluviimisel aastaks 2020 piirkogus eeldatavalt saavutatav (vt joonis 5);
  • LOÜ riigile piirkogus ~37 000 t aastaks 2020 (riigile piirkogus ~26 000 t aastaks 2030 läbirääkimisel Euroopa Komisjoniga), näiteks aastal 2012 oli Eesti heitkogus 33 732 t, kõigis teekaartides on meetmete elluviimisel aastaks 2020 piirkogus eeldatavalt saavutatav;
  • PM2,5 riigile piirkogus ~17 000 t aastal 2020 (riigile piirkogus ~9600 t aastaks 2030), näiteks aastal 2012 oli Eesti heitkogus 17 082 t. Eesti Keskkonnauuringute teostatud arvutuste alusel parima teekaardi puhul kokku on PM2,5 heitkogus 6716 t aastal 2020 ja 6529 t aastal 2030 (vt joonis 6). Antud heitkogused on olnud aluseks PM2,5 tervisemõju hindamisel. Euroopa puhta õhu programmi kohaselt peab võrreldes aastaga 2005 kehtiva õigustiku alusel vähenema tervisemõju (enneaegne suremus tahkete osakeste ja osooni tõttu) 52 % aastaks 2030 (vt KSH aruande ptk 3 ja tabel 8.1). Osooni mõju tervisele Eestis pole seni uuritud, kuid arengukava koostamise ajal vastav pikaajalisem uuring algatatud. Tabeli 8.1 ja lisas 4 toodud teekaartide mudeli kohaselt võimalik esimese 15 teekaardiga vähendada ainuüksi tahkete osakeste ehk PM2,5 tervisemõju 50 %;
  • PAH ja HCB riiklik mõõtmise- ja seiremetoodika on täiendamisel.

Välisõhk

Seotud artikkel: Kütuste põletamine; Põlevkivi; Energiatarbimine;

Keskkonda hapestavad saasteained

Väävli- ja lämmastikühendid moodustavad õhuniiskusega reageerides happeid, mis happevihmana maha sadades kahjustavad keskkonda, sh metsi, veekogude elustikku, aga ka hooneid ja muud vara. [2]

Hapestumine on tingitud inimtegevuse tagajärjel välisõhku paisatud vääveldioksiidist (SO2), lämmastikoksiididest (NOx) ja ammoniaagist (NH3). Suurimad vääveldioksiidi heitkoguste allikad on energeetika ja tööstus. Lämmastikoksiidide heitkogused pärinevad peamiselt transpordist ja energeetikast ning ammoniaagi heitkogused loomakasvatusest ja väetiste kasutamisest. [2]

Vääveldioksiid SO2

Aastal 2011 eraldus Eestis välisõhku 72 690 tonni vääveldioksiidi, millest põhiosa tekkis kütuse põletamisel (joonis 1) energeetikas (92,7%) ja töötlevas tööstuses (6,1%). Suurem osa energeetika heitkogusest eraldus põlevkivi põletamisest elektrijaamades. Seega oleneb vääveldioksiidi heitkoguse vähendamine otseselt põlevkivielektrijaamades rakendatavatest meetmetest ja ka põlevkiviõli tootmisel tekkivate gaaside, näiteks poolkoksigaasi ja generaatorgaasi põletamisest. Väga väike kogus SO2 heitkogusest eraldus eri kütuste mittetööstuslikul põletamisel ja transpordist, põhjuseks on väävlit sisaldavate mootorikütuste kasutamine. [2]

Võrreldes 1990. aastaga, on SO2 heitkogus vähenenud ligikaudu 73,4%. Muudatused on tingitud 1990-ndate algul toimunud majanduse ümberstruktureerimisest, mille tulemusena vähenes tuntavalt tööstuses tarbitav elektrihulk. Muutunud on ka teiste kütuste kasutamise osakaal — kõrge väävlisisaldusega masuudi kasutamiselt on üle mindud maagaasi ja puidu põletamisele. Samuti on suurenenud madalama väävlisisaldusega põlevkivi- ja kergekütteõli ning ka mootorikütuse kasutamine. [2]

Lämmastikoksiidid NOx

Aastal 2011 eraldus Eestis välisõhku suurusjärgus 35,6 tonni (joonis 1) lämmastikoksiide, millest 42% tekkis liikuvatest saasteallikatest. Ülejäänud osa lämmastikoksiidide heitkogustest eraldus kütuste põletamisel energeetikas (42%) ning töötlevast tööstusest (6%). Nagu vääveldioksiidi, nii ka lämmastikoksiidide puhul on peamised paiksed saastajad põlevkivielektrijaamad. [2]

Võrreldes 1990. aastaga, on lämmastikdioksiidide heitkogus vähenenud 51,6% peamiselt energia- ja transpordisektoris toimunud muutuste ja diislikütuse kasutamise ning uute, katalüsaatoriga autode arvu suurenemise tõttu. Suuri muudatusi lämmastikoksiidide heitkoguste jaotusel majandusharuti ei ole 1990. aastaga võrreldes toimunud. [2]

Ammoniaak NH3

Aastal 2011 eraldus Eestis välisõhku kokku 10 382 tonni ammoniaaki (joonis 2), millest põhiosa (93,5%) eraldus põllumajanduses. Väike osa ammoniaagist eraldus välisõhku transpordist ja tootmisprotsessidest. Põllumajanduses tekivad ammoniaagi heited peamiselt loomapidamishoonetest, sõnnikuhoidlatest ning sõnniku ja mineraalväetistega väetatud põldudelt. [2]

Võrreldes 1990. aastaga on põllumajanduse osakaalu vähenemise tõttu ammoniaagi heitkogused vähenenud 57,8%. Maa- ja omandireformi tulemusena kahanes haritava maa pindala, kasutatavate väetiste kogus ning kasvatatavate loomade arv, mistõttu vähenesid ka heitkogused. Viimasel kümnendil on heitkogust mõjutanud peamiselt muutused loomapidamistehnoloogiates. [2]

Osoon ning teised saasteained

Osoon

Maapinna lähedal tekkinud osoon on oma tugeva oksüdeeriva toime tõttu kahjulik biosfäärile ja ümbritsevale keskkonnale, samuti kahjuliku toimega elusorganismidele, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Osoon (O3) on mürgine ebameeldiva lõhnaga gaas, mida atmosfääris esineb väga vähesel hulgal. [2]

Maapinnalähedane osoon ei eraldu otse tehnoloogiliste või põlemisprotsesside käigus, vaid tekib fotokeemilise reaktsiooni tulemusena ja on peamiselt suurlinnades esineva sudu tähtis komponent. Seega on osoon sekundaarne saasteaine, mille tekke põhjustavad maapinnalähedases õhukihis päikesekiirgus ja mitmesugused ühendid ehk osooni eeldusained — süsinikoksiid ehk vingugaas (CO, millega saastajad olid tahkel kütusel töötavad mittetööstuslikud katlamajad, k.a ahjuküte kodumajapidamistes (65,6%), energeetika (14%) ja maanteetransport (12,3%) - illustratiivselt on toodud joonisel 1), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ - levinumad on metaan CH4, etanool, benseen, aldehüüdid, aromaatsed ja alifaatsed süsivesinikud)), metaan (CH4) ja lämmastikoksiidid (NOx). [2]

Osakesed PMsum, PM2,5, PM10

Peened osakesed väiksema (aerodünaamilise) diameetriga kui 10 mikromeetrit (PM10) pärinevad eeskätt pinnasest, teekattest ja tööstusettevõtetest. Ülipeened osakesed, mis on väiksemad kui 2,5 mikromeetrit (PM2,5), pärinevad peamiselt sõidukite heitgaasidest, põlemisprotsessidest ( katlamajad, kohtküte, tööstusettevõtted) ja atmosfääris toimunud keemilistest reaktsioonidest. [2]

Göteborgi protokolli muutmisega 2012. aastal lepiti esmakordselt kokku ka peenosakeste heitkoguse piirmäärad. Võrreldes 2005. aastaga, tuleb Eestil aastaks 2020 vähendada PM2,5 heitkogust 15%. [2]

Aastal 2011 eraldus Eestis välisõhku summaarseid tahkeid osakesi (PMsum) kokku ligikaudu 49 tonni (joonis 7), sellest peeneid osakesi (PM10) 43 tonni ja eriti peeneid osakesi (PM2,5) 26 tonni. Põhiosa summaarsetest tahketest osakestes eraldus energeetikas (59%) ning peamiselt puitu põletavates mittetööstuslikes katlamajades (26,7%). [2]

Võrreldes 1990. aastaga on summaarsete tahkete osakeste heitkogused kahanenud 34%, seda eelkõige seoses katelde ja püüdeseadmete renoveerimisega põlevkivielektrijaamades ning efektiivsemate püüdeseadmete paigaldamisega tsemenditööstuses. Väävliärastusseadmete kasutusele võtmine põlevkivielektrijaamades vähendavad ka tahkete osakeste heitkoguste teket. [2]

Viimase aasta peente osakeste heitkoguste suurenemine on seotud elektri toodangu 34% kasvuga põlevkivielektrijaamas ning sellest tingitud renoveerimata elektrifiltritega energiaploki tööle rakendamisega. [2]

Peenosakeste näol on tegu teviseohtliku saasteallikaga, mille mõju inimese tervisele on kirjeldatud artiklis mõju inimese tervisele

Raskmetallid

Peaaegu kõik raskmetallid on teatud kogusest alates mürgised (toksilised), kogunevad ja akumuleeruvad organismides ning põhjustavad maksa ja neeru kahjustusi. Keskkonda satuvad raskmetallid tavaliselt inimtegevuse tagajärjel, olenevalt konkreetsest ühendist, kas siis kütuste põletamisest, tööstusest või liiklusest. [2]

Välisõhu kaitse seaduse[4] järgi kuuluvad plii (Pb), kaadmium (Cd) ja elavhõbe (Hg) esmatähtsate saasteainete hulka, st välisõhu kvaliteedi hindamisel ja kontrollimisel tuleb arvestada ka nende sisaldusega. Pliid, kaadmiumi ja elavhõbedat tekib Eestis peamiselt kütuste põletamisel energeetikas ning energia tootmisel töötlevas tööstuses. Raskmetallide õhuheitmete koguseid kirjeldab joonis 8. [2]

Püsivad orgaanilised saasteained

Püsivad orgaanilised saasteained (POS) jäävad muutumatul kujul pikaks ajaks loodusesse, levivad suurtele kaugustele, akumuleeruvad rasvkudedesse ja on mürgised. [2]

Välisõhku sattuvate püsivate orgaaniliste saasteainete peamised allikad Eestis on energiat tootvad põletusseadmed, teisisõnu põlevkivi, turba ja hakkepuidu põletamine energeetikasektoris, lisaks raske ja kerge kütteõli ning põlevkiviõli põletamine. Suur osa püsivatest orgaanilistest saasteainetest tekib ka põlemisprotsessidest mittetööstuslikes katlamajades (sh tahkete kütuste põletamine kodumajapidamistes). [2]

Välisõhu kvaliteedi seire

Seotud artikkel: Kütuste põletamine; Soojusmajandus; Energiatarbimine


Linnaõhu pidevseiret tehakse Eestis kuues linnaõhu seirejaamas (joonis 9), mis paiknevad Tallinnas, Kohtla-Järvel, Tartus ja Narvas. Fooniõhu seiret tehakse kolmes seirejaamas — Vilsandi saarel, Põhja-Eestis Lahemaal ja Jõgevamaal Saarejärvel. [2]

Õhukvaliteedi seirejaamade asukohad on valitud tiheda liiklusega tänaval, elamurajoonis või tööstuspiirkonnas. Suurem osa mõõdetavatest saasteainetest on seotud transpordi kui linnade peamise välisõhu saasteallikaga. Linnaõhus mõõdetakse pidevalt SO2, NO2, PM10, PM2,5, CO ja O3 ning pisteliselt raskmetallide (As, Cd, Ni, Pb) ja benso(a)püreeni kontsentratsiooni. [2]

Üldine välisõhu kvaliteet on eri seireprogrammide andmetel Eestis peamiselt hea ja väga ulatuslikke probleeme ei esine. Pigem on enamik tõsisemaid probleeme lokaalset laadi. Näiteks, rääkides õhukvaliteedi mõjust inimtervisele, võib esile tuua peente osakeste kõrge taseme linnaõhus kütteperioodil eramupiirkondades ning vesiniksulfiidi ja fenooli kõrge taseme Kohtla-Järvel. Riikliku seirega katmata piirkondadest võib esile tuua Muuga ja Sillamäe sadama piirkonda jäävad elanikud, keda mõjutavad naftasaaduste laadimisel välisõhku eralduvad süsivesinikud ja vesiniksulfiid. [2]

RSS uudisvoog

Joonis 9. Linnaõhu seirejaamad Eestis[10]
Linnaõhu seirejaamad.jpg

Viited

  1. Tervise Arengu Instituut. Tervise ja heaolu näitajate ülevaade 2011
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 2,15 2,16 2,17 2,18 2,19 2,20 2,21 2,22 2,23 2,24 Keskkonnaagentuur. Keskkonna ülevaade 2013. Välisõhk
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Möldre, I. Eesti Arengufond. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegiline hindamine
  4. Riigi Teataja. Välisõhu kaitse seadus(29.03.2016).
  5. Statistikaamet. KK26: Õhu saastamine saasteaine järgi, tuhat tonni(27.11.2015).
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Keskkonnaagentuur. Estonian Informative Inventory Report 1990-2012.
  7. 7,0 7,1 7,2 Statistikaamet. KK31: Õhuheitmete arvepidamine(30.11.2015).
  8. 8,0 8,1 8,2 Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Elektritootmise-, põlevkiviõli tootmise-, soojusvarustuse- ja transpordi energiakasutuse stsenaariumidega kaasnevate atmosfääri peenosakeste PM 2,5 ja muude õhusaasteainete leviku ning kasvuhoonegaaside tõttu õhukvaliteedi muutuste prognoosimine ajavahemikule 2012-2050.
  9. Statistikaamet. KK86: Toksilised kemikaalid(01.12.2015).
  10. Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteem. Seirevõrgustik(01.12.2014).


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Uuring ENMAK 2030 KSH programm
2013 Teabematerjal Keskkonnajuhtimine avalikus sektoris. Juhendmaterjal keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks avaliku sektori organisatsioonides
2013 Teabematerjal Rohelise kontori käsiraamat
2013 Aruanne Viru Keemia Grupp AS Põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi rajamise detailplaneering. KSH aruanne
2013 Aruanne Eesti Energia Õlitööstus AS Õlitehase maa-ala detailplaneeringu KSH aruanne
2011 Aruanne Avamere tuuleparkide rajamisega Loode-Eesti rannikumerre kaasnevate keskkonnamõjude hindamine
2010 Uuring Keskkonnakomplekslubade kvaliteedi hindamine
2006 Uuring Ülevaade keskkonnamõju hindamise praktikatest Eestis
2005 Teabematerjal Ökomärgis - Mis see on? Euroopa Ühenduse ökomärgist tutvustav teatmik ettevõtjale
2013 Aruanne Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri uuringud riikliku aruandluse täitmiseks maakasutuse ja metsandussektoris
2010 Aruanne Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste arvutamine hajussaasteallikatest. VOC projekt
2010 Aruanne Estimation of NMVOC emissions from diffuse sources
2013 Raport Estonian Informative Inventory Report 1990-2011
2014 Aruanne Eesti keskkonnaseire 2012
2012 Aruanne Eesti keskkonnanäitajad 2012
2008 Kogumik Kaugseire Eestis
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Sotsiaalmajanduslik taust
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Loodusvarad ja nende kasutamine
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Ilmastik ja kliimamuutused
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Jäätmed
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Välisõhk.
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Maakasutuse muutused ja linnaökoloogia
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Looduslik mitmekesisus
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Keskkonnakorralduslikud vahendid
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Keskkond ja tervis
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Vigade parandus
2014 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2013. Sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte
2009 Ülevaade Keskkonna ülevaade 2009
2012 Aruanne Eesti keskkonnanäitajad 2012
2000 Ülevaade Eesti keskkonnaseisund XXI sajandi lävel
2009 Ülevaade Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009
2012 Aruanne Paiksetest saasteallikatest välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused aastail 2008-2010
2008 Aruanne Keskkonnaandmetest keskkonnainfoni
2012 Aruanne 1990.-2009. aastal välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused paiksetest ja hajussaasteallikatest Eestis
2014 Aruanne Eesti keskkonnaindikaatorid - arendustöö ja tulemused
2012 Aruanne Eesti keskkonnaseire 2007-2010
2015 Aruanne Säästva arengu näitajad
2015 Ettekanne KIK toetused keskkonnaprogrammist atmosfääriõhu kaitseks
2015 Ettekanne Välisõhu seirest ja teostatud uuringutest
2014 Aruanne Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete heitkoguste hindamine Muuga sadamas
2013 Aruanne Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus
2013 Aruanne Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs
2012 Raport Greenhouse gas emissions in Estonia 1990-2010
2013 Raport Greenhouse gas emissions in Estonia 1990-2011
2012 Aruanne Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus
2013 Aruanne Kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavate poliitikate ja meetmete ning kasvuhoonegaaside heitkoguste riiklike prognooside aruanne
2014 Aruanne Keskkonnamaksude jaotuslikud ja käitumuslikud efektid Eesti näitel


Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

On Teil ettepanekuid, kuidas "MÕJU ÕHUKVALITEEDILE" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "MÕJU ÕHUKVALITEEDILE" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad