Artikkel Mõju kliimale täiendab artiklit Energiamajanduse keskkonnamõju ning kirjeldab erinevaid energiamajanduse mõjusid keskkonnale ning teisalt ka mõjusid energiamajandusele endale.
Kliima soojenemine
Õhutemperatuur on Põhja-Euroopas sh Eestis tõusnud kiiremini kui maailmas keskmiselt. Aasta keskmine temperatuur Eestis on alates 1951. aastast tõusnud 0,2 kuni 0,3 °C kümnendi kohta, mis on kiirem kui maailma keskmine (+0,12 °C kümnendi kohta). 2020. aastal ületas Eesti keskmine õhutemperatuur pikaajalist keskmist 2,4 °C võrra, küündides 8,4 °C'ni. Nii soe pole olnud vähemalt viimased 60, võimalik, et 150 aastat. Kütteperioodi (oktoober-aprill) keskmine õhutemperatuur on viimasel 40 aastal tõusnud 1,2 kraadi. Sademete aastane hulk ületab aurustumise peaaegu kahekordselt ja kliima on liigniiske. Äärmuslikult suurte ja ka väheste sademete esinemise juhtumid on aina sagenenud. Lääne- ja edelatuule osakaal talvel on märgatavalt suurenenud. Kliima soojenemist kiirendavad lisaks looduslikele põhjustele (vulkaanid, metsapõlengud) peamiselt kütuste põletamisega kaasnevad kasvuhoonegaasid (KHG) ja must süsinik (süsinikku sisaldavad tahked osakesed, mis absorbeerivad valgust), loomapidamisel eralduv kasvuhoonegaas metaan (CH4). Praegune rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärk on temperatuuri tõusu hoidmine alla 2 °C: see hoiaks mõju minimaalsena. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. aastal.1,2,3,4,5
Kliima soojenemisel mõjud energiamajandusele võivad olla järgnevad6:
- 1) külmal poolaastal väheneb hoonete kütmisvajadus ja soojal poolaastal sagenevad kuumalained suurendavad hoonete jahutusvajadust;
- 2) talveperioodil suurenevad elektriliinides tormi ja jäite tõttu kahjustused;
- 3) pehmed talved raskendavad küttepuude varumist põhjustades küttepuude hinnatõusu,
- 4) külmal poolaastal on tuule kiirus näidanud kasvutrendi andes eelise tuuleenergeetikale teiste taastuvenergiaallikate ees. Suurenenud on ka päikesepaiste kestus ja kiirguse intensiivsus.
- Sademed
Sarnaselt õhutemperatuurile, on ka Eesti keskmine sademete aastasumma tõusva trendiga. Aastad 2009-2012 on olnud kõige sademeterikkam nelja-aastane periood alates 1961. aastast. Käesolevalt rõhutatakse, et tegemist on sademete aastasummadega. Joonisel 2 kajastatakse sademete arvu (mm) ning sademetega päevi Tartus. Illustratsioon on toodud augustikuu kohta viimasel kümnel aastal. Sademeterohkusega paistavadki silma eriti august ja september. Erakordne (arvestades aastasummasid) oli 2011. aasta detsember, kui sademete hulk oli kõrgem võrrelduna teiste kuude sademete hulgast, moodustades 1961.-2012. aasta detsembrikuu rekordi Eestis. Territoriaalselt kõnealusel perioodil langes kõige rohkem sademeid Edela-Eestis ja Lääne-Eesti mandriosas. 7
2010. aastal mõõdeti Kirde-Eestis järgmisi lume paksuse rekordeid: 2010. a veebruaris Jõhvis 78 cm ja 2011. a veebruaris-märtsis Jõhvis 82 cm ning Narva-Jõesuus 65 cm. 8. augustil 2010. aastal registreeriti Eestis mitu trombijuhtumit, samuti 2012. a juulis Jõgevamaal.
Kasvuhoonegaaside teke
Kasvuhoonegaaside heitkogus perioodil 1990-2010 vähenes 50%. 2010. aasta kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus võrreldes 2008. ja 2009. aastaga suurenes. Aastal 2010 oli perioodi 1990-2012 külmima keskmise välisõhutemperatuuriga kütteperiood ehk nii kütte- kui ka elektrivajaduse rahuldamisega kaasnes eelnevate aastatega võrreldes paratamatult suurem heide. Suurem heide oli ka nö "buumi" aastal 2007 suurema energiatarbimise tõttu. 8
Aastal 2011 jagunesid kasvuhoonegaaside summaarsed heitkogused järgnevalt 9:
- 78% energeetika;
-
- 11% transport;
-
- 11% põllumajandus, tööstus ja jäätmekäitlus kokku.
Peamine kasvuhoonegaas Eestis on süsinikdioksiid (CO2), mis moodustab 90% summaarsest KHG heitkogusest. Nii metaani (CH4) kui ka dilämmastikoksiidi (N2O) osakaal on 5% ja F-gaasidel 1%. Eesti keskmine KHG heitkogus aastas elaniku kohta on 15,6 tonni CO2 ekvivalenti, mis ületab EL 27 keskmist (9,2 t CO2 ekv elaniku kohta) 1,7-kordselt . Euroopa Liit võttis 2008. aastal vastu kliima- ja energiapaketi, mis kohustab ELi ning selle liikmesriike vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks vähemalt 20% võrra. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud sektorite heitkoguse vähendamine otsustatakse ühiselt ELi tasandil. Suurem osa Eesti energeetikasektori heitkogustest on kaasatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Eesti riiklik eesmärk EL heitkoguste kauplemise süsteemi välistes sektorites (transport, põllumajandus, jäätmekäitlus) on hoida heitkoguste kasv 11% piires aastaks 2020 võrreldes 2005. aasta tasemega . Loodavas Eesti kliimastrateegias täpsustatakse KHG vähendamise eesmärk aastani 2050. 10,11,12
Kasvuhoonegaaside ning nende koguste kohta annavad ülevaate tabel 1, joonis 4 ning joonis 5.
ENMAK 2030 meetmete mõju kliimamuutustele
Globaalne soojenemine ja sellest tingitud kliimamuutused on põhjustatud eelkõige kasvuhoonegaaside emissioonist fossiilsete kütuste tootmisel, töötlemisel ja põletamisel ning energia tootmisel. Seetõttu on mõju kliimamuutustele ja kasutatud energiaressurssid omavahel otse seotud. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ prognoosis valdkondade stsenaariumidega kaasnevad kasvuhoonegaaside kogused aastani 2050, sh ETS ja non-ETS sektoris. Antud prognoose kasutati Teekaartide mudelis valdkondade summaarsete KHG koguste arvutamisel. Kõigist 135 valdkondade stsenaariumide kombinatsioonist vaid 3 puhul ei vähene aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heide 85 % (Keskkonnaministeerium hakkab ette valmistama pikaajalist kliimastrateegiat, mille järgi soovitakse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 75 % võrreldes 1990. aastaga). Euroopa Liidu energia-ja kliimapoliitikast tulenevalt ETS sektoris riiklikke kohustusi pole, non-ETS sektoris on riiklikud kohustused, kuid sektoripõhised kohustused puuduvad. Aastaks 2030 väheneks KHG heide (perioodil 2005-2030) kuni 45 % kavandatud eelnõu meetmete tulemusel esimeses 15 teekaardis. See on pigem indikatiivne tulemus, mille alusel võib vaid eeldada, et energiamajanduses tekkivate heidete vähenemine aastaks 2030 aitab kaasa Euroopa Liidu eesmärkide täitmisele. ETS sektorile seatud kohustusi ja riiklike non-ETS sektori kohustusi pole õige võrrelda energiamajanduse teekaartides prognoositud KHG kogustega ETS ja non-ETS sektoris, kuna neile lisaks tuleks prognoosida sel juhul tööstuses, põllumajanduses, jäätmetekkes jm tekkivad KHG heitkogused aastal 2030. Antud töö tehakse ära loodava, eelpool viidatud Eesti kliimastrateegia käigus. 13
Keskkonna strateegilise hindamise aruande lisas 4 toodud Teekaartide mudeli kohaselt on elektritootmise stsenaariumide ja teiste valdkondade Sekkuvate stsenaariumide teekaartide aastaks 2030 prognoositud ETS KHG heide 1,2 mln – 5,9 mln t (aastal 2012 oli ETS sektoris KHG heide 11,85 mln t) ja non-ETS sektoris 1,6 mln t (aastal 2012 kogu non-ETS sektori KHG heide oli 5,64 mln t). Kui aastal 2005 oli energiasektori ja transpordi sektori KHG heide kokku 16 mln t (sh ETS sekotrist 12 mln t), siis ENMAK 2030 meetmete elluviimise tulemusel väheneb KHG heide perioodil 2005-2030 vähemalt 45% (vt ka joonis 6 ning tabel 2). 14
|
|
Kliimamuutustega kohanemine
Rahvusvahelise kliimamuutuste kokkuleppe ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte konverentsi otsused, mis rakendavad konventsiooni põhimõtteid, kutsuvad kõiki konventsiooni osapooli, sh Eestit, tegelema kliimamuutusega kohanemise temaatikaga, sh planeerima, prioriseerima ja rakendama kliimamuutusega kohanemise meetmeid. Sellega on Eesti rahvusvahelisel tasandil võtnud endale kohustuse tegeleda kliimamuutusega kohanemisega ehk hinnata kliimamuutuste mõju eri sektorites ja vajaduse korral võtta tarvitusele meetmeid kliimamuutuste vältimatute negatiivsete tagajärgedega toimetulekuks. 15
Euroopa Liidu poliitikas on kliimamuutuse tagajärgedega kohanemine integreeritud sektoriaalsetesse poliitikadokumentidesse, nt ühisesse põllumajanduspoliitikasse, looduskaitse poliitikasse, üleujutusriski hindamise ja maandamisega kaasnevad tegevused reguleeritakse eraldi direktiiviga ja kohanemine kajastub ka Euroopa Liidu 2014–2020 fondide üldmääruses. Euroopa Liidu kliimamuutustega kohanemise Valge raamatu „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik” valguses võeti 2013. aasta aprillis vastu Euroopa Liidu kliimamuutuste mõjudega kohanemise strateegia mis suurendab Euroopa regiooni võimet tulla toime kliimamuutuste mõjuga ja millega esitatakse väga konkreetsed soovitused EL-i liikmesriikidele. 16
Kliimamuutuste leevendamise ehk heitkoguste vähendamise kõrval on ressursitõhusale majandusele üleminekuks tähtis ka kliimamuutustega kohanemine. Kohanemismeetmete planeerimisel on tähtis võtta omaks valdkondadevaheline lähenemisviis, mis põhineb ökosüsteemide vastupanuvõimel, elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel ning ökosüsteemiteenustel. Eestis ei ole kliimamuutuste mõjude teadmisi varem ühte kohta kokku kogutud, kuid on toimunud ja käimas mitu kliimamuutuste mõju käsitlevat ja hindavat projekti, nt Astra, Baltadapt, Baltcica, Baltclim, RADOST jne. 17
Täiendavat lugemist
Viited
- Eesti Arengufond. Kaugkütte energiasääst.
- Keskkonnaagentuur. Keskkonna ülevaade 2013. Ilmastik ja kliimamuutused.
- Eesti Statistika. Statistika aastaraamat 2014.
- Möldre, I. Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegiline hindamine.
- Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eesti kuues kliimaaruanne.
- Statistikaamet. [Ilmastik (kuud)]. (26.11.2015)
- Kirjalik teabepäring Keskkonnaagentuurile, august 2013.
- Statistikaamet. [Kasvuhoonegaaside heitkogus]. (26.11.2015)