Põlevkivi energeetiline ressurss

Allikas: Energiatalgud

Energiaressursid.png

Artikkel Põlevkivi energeetiline ressurss täiendab artiklit Energiaressursid. Artikli alusmaterjalid on koostatud Energiaressursside töögrupi töö tulemusena. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumite koostamisele.


Peaartikkel: Energiaressursid
Seotud artiklid: Kütuste ENMAK stsenaariumid


Põlevkivi kasutamine Eestis

Seotud artiklid: Energiaressursside regulatiivne keskkond


Põlevkivi, nagu ka teiste maavarade, kasutamist reguleerib Eestis Maapõueseadus, kus on sätestatud, et põlevkivi, mis on riigile kuuluv maavara, millele kinnisomand ei ulatu, aastane kaevandamismäär on 20 000 000 tonni.[1] Sealjuures on kaevandamismäär seatud põlevkivi geoloogilisele varule.


2011. aastal Eestis kaevandatud põlevkivist 166,7 PJ primaarenergia tootmiseks kasutati 18 734 000 t kaubapõlevkivi (joonis 1)[2]. Põlevkivi geoloogilist varu kaevandati 2011. aastal 15 864 500 t[3].

Põlevkivivaru

Seotud artiklid: Põlevkivivaru hindamise kriteeriumid


Põlevkivivaru klassifitseeritakse varu uurituse astmest tulenevalt:

a) tarbevaru;
b) reservvaru;
c) prognoosvaru.

Sealjuures jagunevad tarbevaru ning reservvaru aktiivseks varuks ning passiivseks varuks (joonis 2).

Eesti põlevkivi geoloogilise varu suuruseks hinnati 2013. aastal 1 312 000 000 t. Sealjuures tuleb arvestada, et põlevkivi kaevandamisel on kadu ~30 %, mistõttu on reaalselt kasutatav geoloogiline varu ~1 000 000 000 tonni [3].

Põlevkivi geoloogiline varu kirjeldab looduses leiduvat kivimit. Põlevkivi kui kaubaartikli varu kirjeldab mõiste "kaubapõlevkivi", mis sätestab kasutatava põlevkivi kvaliteeditunnuse normid ning kvaliteedigrupid kaevandatud põlevkivile kui kaubale. Lihtsustatult saab ühest geoloogilise varu tonnist 1,2 tonni kaubapõlevkivi[3]. Seega võib lihtsustatult väita, et kasutatava kaubapõlevkivi maht on ~1 200 000 000 tonni.

Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine

Seotud artiklid: Põlevkivi kaevandamine; Põlevkivi kasutamine; Põlevkivi kasutamise keskkonnamõju


2013. aastal möödus 97 aastat põlevkivi tööstuslikust kasutuselevõtust Eestis. Põlevkivi ning selle kaevandamise ja töötlemise kaas- ning jääkprodukte kasutatakse Eestis:

a) elektri- ja soojusenergia tootmiseks;
b) põlevkiviõli tootmiseks;
c) tsemendi tootmiseks;
d) mitmesuguste keemiatööstuse toorainete tootmiseks;
e) teedeehitusel.

Eesti põlevkivimaardla asub Lääne- ja Ida-Virumaal. Nagu eelnevalt mainitud, on põlevkivi kaevandamise aastane määr 20 mln tonni. Eestis on praeguseks järgi 4 põlevkivi kaevandamisega tegelevat ettevõtet. Neile on Keskkonnaministri kantsleri 10.08.2009 käskkirjaga nr 1319 kehtestatud kaevandajapõhine põlevkivi kaevandamise maksimaalne aastamäär (tabel 1).

Arvestades käskirjaga 1319 antud piirmäärasid, ei ole ükski kaevandaja kasutanud oma määra 100 %-lt (joonis 3). Kõige efektiivsemat kasutamist on näidanud Eesti Energia Kaevandused AS.

Põlevkivi kasutamisega kaasnevast keskkonnamõjust annab ülevaade artikkel Põlevkivi kasutamise keskkonnamõju.

Põlevkivi energeetiline ressurss

Põlevkivi energeetilise ressursi hindamise algeeldused

Põlevkivi energeetilise ressursi hindamisel on arvestatud aastase lubatud kaevandamismahuga (20 mln t).

Põlevkivi energeetilise ressursi potentsiaal

Seotud artikkel: ENMAK:Stsenaariumid


Tabelis 2 ning joonisel 4 on kirjeldatud Energiaressursside töögrupi hinnangut Eesti põlevkivi energeetilise ressursi potentsiaalile aastani 2050. Tegemist on ühega võimalikes prognoosidest. Täpsemalt on mitmesuguste ressursside kasutuselevõtuprognoose käsitletud ENMAK-i stsenaariumites.

Põlevkivi hind

Peaartikkel: Põlevkivi hind
Seotud artiklid: Elektri hind lõpptarbijale; Elektrienergia hind; Koostootmine


Säästva arengu seaduse alusel tuleb taastumatu loodusvara kasutamisel või kavandamisel lähtuda:[4]

a) teadaolevate varude jätkumisest võimalikult pikaks ajaks;
b) taastuva loodusvara toodanguga või ammendamatu energiaallikaga asendamisvõimalusest;
c) jäätmetega või teisese toormega asendamisvõimalusest.

Alates 2013. aasta algusest liitus Eesti täielikult elektrienergia vabaturuga. Seetõttu ei ole põlevkivi kui Eesti põhiline elektri tootmisel kasutatav ressurss enam administreeritava elektri hinna subjektiks.


Eeltoodud põhjustel tuleb alates 2013. aastast põlevkivi kaevandamisel lähtuda maksimaalse lisandväärtuse saavutamise põhimõttest. Põlevkivi kaevandusõiguse tasumäär suureneb aastaks 2015 2,4 €/t (2011. aastal oli selleks 1,1 €/t):[5]. Eeldades 1 tonni kaubapõlevkivi kütteväärtuseks 2,33 MWh oli 2011. a AS Eesti Energia Kaevandused põlevkivi kaevandamise keskmine omahind 10,5 €/t ning eeldades keskkonnatasude tõusu 0,77 €/MWh suureneb tulevikus omahind 12,4 €/t-ni. Põlevkivi kaevandamise omahinna kujunemine energiaühiku kohta (AS Eesti Energia Kaevandused näitel) on toodud joonisel 5.

Lisaks keskkonnatasude muutustele on tulevikus põlevkivi omahinna suurenemist oodata ka kaevandamiskulude suurenemise tõttu, sest madalamate kaevandamiskuludega karjääride kaevandamismahud vähenevad. Seega on tähtis põlevkivi kui ressursi maksimaalselt efektiivne väärindamine (joonis 6).


RSS uudisvoog

Joonis 3. Põlevkivi kaevandamine 2009-2013[3]
Kaevandaja pohine kaevandamine.jpg
Joonis 5. Põlevkivi omahinna kujunemine[8]
Polevkivi hind.png
Joonis 6. Põlevkivi lisandväärtuste võrdlus põletamisel ja põlevkiviõli tootmisel[7]
Polevkivi lisandvaartus.png


Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Riigi Teataja. Maapõueseadus. (20.08.2013).
  2. Statistikaamet. Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi. (02.11.2015).
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 OÜ Inseneribüroo STEIGER; SA Säästva Eesti Instituut; AS Maves, OÜ Baltic Energy Partners. "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030" koostamiseks vajalike andmete analüüs, Tallinn 2012.
  4. Riigi Teataja. Säästva arengu seadus. (20.08.2013).
  5. Riigi Teataja. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad. (21.08.2013).
  6. Statistikaamet. KE02: Energiabilanss. (02.11.2015).
  7. 7,0 7,1 7,2 Estonian Development Fund. Final Report. Energy Resources of Estonia, 2013.
  8. Pikk, P. Põlevkivist toodetud elektrienergia ja põlevkiviõli ekspordi/impordi võimalused 2016-2030. 20.12.2012.


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Uuring Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse mõju analüüs
2014 Uuring Estonian oil shale mining and oil production macroeconomic impacts study
2014 Uuring Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale ning selle indikaatorid
2014 Uuring Põlevkivitööstuse mõju demograafilistele arengutele kuni aastani 2030
2014 Uuring Põlevkiviõli tootmisel tekkiva uttegaasi kasutusvõimaluste uuring
2014 Uuring Põlevkiviõli tootmise erinevate stsenaariumide realiseerimisega kaasneva mõjude hindamine
2014 Uuring Riigi tegevus põlevkivi kasutamise suunamisel
2013 Uuring Põlevkivisektori konkurentsiolukorra analüüs
2005 Uuring Life Cycle Analysis of the Estonian Oil Shale Industry
2013 Uuring Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine
2011 Uuring Põlevkiviõli tootmise väärtusahela majandusliku mõju analüüs
2013 Doktoritöö Methodology for Calculating CO2 Emission from Estonian Shale Oil Industry
2006 Arengukava Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015
2014 Arengukava Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 koostamine
2014 Arengukava Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 koostamine
2013 Aruanne Viru Keemia Grupp AS Põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi rajamise detailplaneering. KSH aruanne
2013 Aruanne Eesti Energia Õlitööstus AS Õlitehase maa-ala detailplaneeringu KSH aruanne
2013 Uuring Eesti Põlevkiviõli tootmise parim võimalik tehnika
2012 Analüüs Põlevkiviõli tootmisel põlevkivi riigitulu põhimõtte rakendamine ja selle alternatiivid
2013 Ettekanne Riigi ootused põlevkivisektorile
2013 Konverentsikogumik Põlevkivi tulevik - innovatsioon
2012 Konverentsikogumik Põlevkivi - kelle rikkus?
2010 Konverentsikogumik Innovaatilised lahendused ja säästvad tehnoloogiad
2009 Konverentsikogumik Põlevkivi kaevandamise, töötlemise ja hariduse perspektiivid
2007 Aruanne AS Narva Elektrijaamad energiakompleksi arendusprojekti KSH aruanne
2005 Uuring Eesti põlevkivimaardla tehnoloogiline, majanduslik ja keskkonnakaitseline rajoneerimine
2005 Uuring Kasutamissuundadele vastava põlevkivi varu hindamise kriteeriumite loomine ja koguste hindamine vastavalt arenevale kütuse ja energiamajandusele
2014 Aruanne Riigikontroll. Keskkonnatasud, maksud, arengukavad ja põlevkivisektor
2014 Ettekanne Põlevkivikaevanduste veekasutuse mõju veeökosüsteemidele
2014 Ettekanne Mäeinseneride järelkasv ja arendamine ettevõtte vaatevinklist
2014 Ettekanne Mäeinseneride õppekavade ja küttesüsteemi arengud
2014 Ettekanne Ülevaade põlevkivi sektori tervisemõju uuringust
2014 Ettekanne Riigi ja ettevõtte huvide käsitlemine põlevkivi arengukavas
2014 Ettekanne Keskkonnatasude eesmärk ja peamised muudatused
2014 Ettekanne Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (eelnõu)
2014 Ettekanne Kuidas soodustada investeeringuid põlevkivitööstusesse. Finantseerija vaade
2014 Ettekanne Innovatsioon põlevkivivaldkonnas
2014 Ettekanne Kuidas riik saaks maksimaalselt teenida põlevkivi kasutusest
2014 Kogumik Tasakaal põlevkivi majandamisel
2011 Artikkel Suletud põlevkivikaevanduste ressurss - kaevandusvesi
2012 Aruanne Rohetöökohtade potentsiaal Eestis
2014 Aruanne OÜ Inseneribüroo STEIGER. Eesti põlevkivimaardla Estonia kaevevälja Estonia kaevanduse varuplokk nr. 16 kontrollmarkšeiderimõõdistamise seletuskiri
2014 Aruanne Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride revisjon Lääne-Eestis
2014 Uuring Kaevandamise jääkmaterjalide kasutusvõimaluste uuring
2013 Aruanne Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine
2015 Aastaraamat Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat 2014


Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse


On Teil ettepanekuid, kuidas "PÕLEVKIVI ENERGEETILINE RESSURSS" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "PÕLEVKIVI ENERGEETILINE RESSURSS" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad