Põlevkivi energeetiline ressurss

Artikkel Põlevkivi energeetiline ressurss täiendab artiklit Energiaressursid. Artikli alusmaterjalid on koostatud Energiaressursside töögrupi töö tulemusena. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumite koostamisele.

Põlevkivi kasutamine Eestis

Põlevkivi, nagu ka teiste maavarade, kasutamist reguleerib Eestis Maapõueseadus, kus on sätestatud, et põlevkivi, mis on riigile kuuluv maavara, millele kinnisomand ei ulatu, aastane kaevandamismäär on 20 000 000 tonni.1 Sealjuures on kaevandamismäär seatud põlevkivi geoloogilisele varule.

2011. aastal Eestis kaevandatud põlevkivist 166,7 PJ primaarenergia tootmiseks kasutati 18 734 000 t kaubapõlevkivi ( joonis 1)2. Põlevkivi geoloogilist varu kaevandati 2011. aastal 15 864 500 t3.

Joonis 1. Primaarenergia tootmine. Põlevkivi8

Põlevkivivaru

Põlevkivivaru klassifitseeritakse varu uurituse astmest tulenevalt:

a) tarbevaru;
b) reservvaru;
c) prognoosvaru.
 

Sealjuures jagunevad tarbevaru ning reservvaru aktiivseks varuks ning passiivseks varuks ( joonis 2).

Eesti põlevkivi geoloogilise varu suuruseks hinnati 2013. aastal 1 312 000 000 t. Sealjuures tuleb arvestada, et põlevkivi kaevandamisel on kadu ~30 %, mistõttu on reaalselt kasutatav geoloogiline varu ~1 000 000 000 tonni 4.

Põlevkivi geoloogiline varu kirjeldab looduses leiduvat kivimit. Põlevkivi kui kaubaartikli varu kirjeldab mõiste "kaubapõlevkivi", mis sätestab kasutatava põlevkivi kvaliteeditunnuse normid ning kvaliteedigrupid kaevandatud põlevkivile kui kaubale. Lihtsustatult saab ühest geoloogilise varu tonnist 1,2 tonni kaubapõlevkivi5. Seega võib lihtsustatult väita, et kasutatava kaubapõlevkivi maht on ~1 200 000 000 tonni.

Joonis 2. Eesti põlevkivivaru suurus9

Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine

2013. aastal möödus 97 aastat põlevkivi tööstuslikust kasutuselevõtust Eestis. Põlevkivi ning selle kaevandamise ja töötlemise kaas- ning jääkprodukte kasutatakse Eestis:

a) elektri- ja soojusenergia tootmiseks;
b) põlevkiviõli tootmiseks;
c) tsemendi tootmiseks;
d) mitmesuguste keemiatööstuse toorainete tootmiseks;
e) teedeehitusel.

Eesti põlevkivimaardla asub Lääne- ja Ida-Virumaal. Nagu eelnevalt mainitud, on põlevkivi kaevandamise aastane määr 20 mln tonni. Eestis on praeguseks järgi 4 põlevkivi kaevandamisega tegelevat ettevõtet. Neile on Keskkonnaministri kantsleri 10.08.2009 käskkirjaga nr 1319 kehtestatud kaevandajapõhine põlevkivi kaevandamise maksimaalne aastamäär ( tabel 1).

Arvestades käskirjaga 1319 antud piirmäärasid, ei ole ükski kaevandaja kasutanud oma määra 100 %-lt ( joonis 3). Kõige efektiivsemat kasutamist on näidanud Eesti Energia Kaevandused AS.

Põlevkivi kasutamisega kaasnevast keskkonnamõjust annab ülevaade artikkel Põlevkivi kasutamise keskkonnamõju.

Tabel 1. Põlevkivi kaevandusmäärad

Joonis 3. Põlevkivi kaevandamine 2009-201310

Põlevkivi energeetiline ressurss

Põlevkivi energeetilise ressursi hindamise algeeldused

Põlevkivi energeetilise ressursi hindamisel on arvestatud aastase lubatud kaevandamismahuga (20 mln t).

Põlevkivi energeetilise ressursi potentsiaal

Tabelis 2 ning joonisel 4 on kirjeldatud Energiaressursside töögrupi hinnangut Eesti põlevkivi energeetilise ressursi potentsiaalile aastani 2050. Tegemist on ühega võimalikes prognoosidest. Täpsemalt on mitmesuguste ressursside kasutuselevõtuprognoose käsitletud ENMAK-i stsenaariumites.

Tabel 2. Põlevkivi energeetilise ressursi potentsiaal11, 12

Joonis 4. Põlevkivi energeetilise ressursi potentsiaal13, 14

Põlevkivi hind

Säästva arengu seaduse alusel tuleb taastumatu loodusvara kasutamisel või kavandamisel lähtuda:6

a) teadaolevate varude jätkumisest võimalikult pikaks ajaks;
b) taastuva loodusvara toodanguga või ammendamatu energiaallikaga asendamisvõimalusest;
c) jäätmetega või teisese toormega asendamisvõimalusest.

Alates 2013. aasta algusest liitus Eesti täielikult elektrienergia vabaturuga. Seetõttu ei ole põlevkivi kui Eesti põhiline elektri tootmisel kasutatav ressurss enam administreeritava elektri hinna subjektiks.

Eeltoodud põhjustel tuleb alates 2013. aastast põlevkivi kaevandamisel lähtuda maksimaalse lisandväärtuse saavutamise põhimõttest. Põlevkivi kaevandusõiguse tasumäär suureneb aastaks 2015 2,4 €/t (2011. aastal oli selleks 1,1 €/t):7. Eeldades 1 tonni kaubapõlevkivi kütteväärtuseks 2,33 MWh oli 2011. a AS Eesti Energia Kaevandused põlevkivi kaevandamise keskmine omahind 10,5 €/t ning eeldades keskkonnatasude tõusu 0,77 €/MWh suureneb tulevikus omahind 12,4 €/t-ni. Põlevkivi kaevandamise omahinna kujunemine energiaühiku kohta (AS Eesti Energia Kaevandused näitel) on toodud joonisel 5.

Lisaks keskkonnatasude muutustele on tulevikus põlevkivi omahinna suurenemist oodata ka kaevandamiskulude suurenemise tõttu, sest madalamate kaevandamiskuludega karjääride kaevandamismahud vähenevad. Seega on tähtis põlevkivi kui ressursi maksimaalselt efektiivne väärindamine ( joonis 6).

Joonis 5. Põlevkivi omahinna kujunemine15

left

Joonis 6. Põlevkivi lisandväärtuste võrdlus põletamisel ja põlevkiviõli tootmisel16

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2014

Uuring

Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse mõju analüüs

2014

Uuring

Estonian oil shale mining and oil production macroeconomic impacts study

2014

Uuring

Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale ning selle indikaatorid

2014

Uuring

Põlevkivitööstuse mõju demograafilistele arengutele kuni aastani 2030

2014

Uuring

Põlevkiviõli tootmisel tekkiva uttegaasi kasutusvõimaluste uuring

2014

Uuring

Põlevkiviõli tootmise erinevate stsenaariumide realiseerimisega kaasneva mõjude hindamine

2014

Uuring

Riigi tegevus põlevkivi kasutamise suunamisel

2013

Uuring

Põlevkivisektori konkurentsiolukorra analüüs

2005

Uuring

Life Cycle Analysis of the Estonian Oil Shale Industry

2013

Uuring

Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine

2011

Uuring

Põlevkiviõli tootmise väärtusahela majandusliku mõju analüüs

2013

Doktoritöö

Methodology for Calculating CO2 Emission from Estonian Shale Oil Industry

2006

Arengukava

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015

2014

Arengukava

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 koostamine

2014

Arengukava

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 koostamine

2013

Aruanne

Viru Keemia Grupp AS Põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi rajamise detailplaneering. KSH aruanne

2013

Aruanne

Eesti Energia Õlitööstus AS Õlitehase maa-ala detailplaneeringu KSH aruanne

2013

Uuring

Eesti Põlevkiviõli tootmise parim võimalik tehnika

2012

Analüüs

Põlevkiviõli tootmisel põlevkivi riigitulu põhimõtte rakendamine ja selle alternatiivid

2013

Ettekanne

Riigi ootused põlevkivisektorile

2013

Konverentsikogumik

Põlevkivi tulevik - innovatsioon

2012

Konverentsikogumik

Põlevkivi - kelle rikkus?

2010

Konverentsikogumik

Innovaatilised lahendused ja säästvad tehnoloogiad

2009

Konverentsikogumik

Põlevkivi kaevandamise, töötlemise ja hariduse perspektiivid

2007

Aruanne

AS Narva Elektrijaamad energiakompleksi arendusprojekti KSH aruanne

2005

Uuring

Eesti põlevkivimaardla tehnoloogiline, majanduslik ja keskkonnakaitseline rajoneerimine

2005

Uuring

Kasutamissuundadele vastava põlevkivi varu hindamise kriteeriumite loomine ja koguste hindamine vastavalt arenevale kütuse ja energiamajandusele

2014

Aruanne

Riigikontroll. Keskkonnatasud, maksud, arengukavad ja põlevkivisektor

2014

Ettekanne

Põlevkivikaevanduste veekasutuse mõju veeökosüsteemidele

2014

Ettekanne

Mäeinseneride järelkasv ja arendamine ettevõtte vaatevinklist

2014

Ettekanne

Mäeinseneride õppekavade ja küttesüsteemi arengud

2014

Ettekanne

Ülevaade põlevkivi sektori tervisemõju uuringust

2014

Ettekanne

Riigi ja ettevõtte huvide käsitlemine põlevkivi arengukavas

2014

Ettekanne

Keskkonnatasude eesmärk ja peamised muudatused

2014

Ettekanne

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (eelnõu)

2014

Ettekanne

Kuidas soodustada investeeringuid põlevkivitööstusesse. Finantseerija vaade

2014

Ettekanne

Innovatsioon põlevkivivaldkonnas

2014

Ettekanne

Kuidas riik saaks maksimaalselt teenida põlevkivi kasutusest

2014

Kogumik

Tasakaal põlevkivi majandamisel

2011

Artikkel

Suletud põlevkivikaevanduste ressurss - kaevandusvesi

2012

Aruanne

Rohetöökohtade potentsiaal Eestis

2014

Aruanne

OÜ Inseneribüroo STEIGER. Eesti põlevkivimaardla Estonia kaevevälja Estonia kaevanduse varuplokk nr. 16 kontrollmarkšeiderimõõdistamise seletuskiri

2014

Aruanne

Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride revisjon Lääne-Eestis

2014

Uuring

Kaevandamise jääkmaterjalide kasutusvõimaluste uuring

2013

Aruanne

Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine

2015

Aastaraamat

Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat 2014

Viited

 

  1. Riigi Teataja. Maapõueseadus. (20.08.2013).↩︎
  2. Statistikaamet. Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi. (02.11.2015).↩︎
  3. OÜ Inseneribüroo STEIGER; SA Säästva Eesti Instituut; AS Maves, OÜ Baltic Energy Partners. "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030" koostamiseks vajalike andmete analüüs, Tallinn 2012.↩︎
  4. Riigi Teataja. Säästva arengu seadus. (20.08.2013).↩︎
  5. Riigi Teataja. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad. (21.08.2013).↩︎
  6. Statistikaamet. KE02: Energiabilanss. (02.11.2015).↩︎
  7. Estonian Development Fund. Final Report. Energy Resources of Estonia, 2013.↩︎
  8. Pikk, P. Põlevkivist toodetud elektrienergia ja põlevkiviõli ekspordi/impordi võimalused 2016-2030. 20.12.2012.↩︎