Sotsiaalmajanduslik mõju

Artikkel Sotsiaalmajanduslik mõju täiendab artiklit Energiamajanduse keskkonnamõju ning kirjeldab energiamajanduse mõju ning seoseid sotsiaalmajandusliku olukorraga. Demograafilised protsessid ja majanduses toimuv mõjutavad suuresti keskkonnaseisundit. Majanduskriisi järgselt on keskkonnakoormus taaskord kasvanud. Positiivne edasiminek toimub energeetikas - taastuvenergeetika üha laialdasem kasutuselevõtt on keskkonnakoormust suhteliselt palju vähendanud. Siiski avaldab fossiilsetel kütustel baseeruv energiamajandus keskkonnale endiselt väga suurt mõju ning tekitab palju kasvuhoonegaase.1

Sotsiaalmajanduslik olukord

Energiamajandusega seotud sotsiaalmajandusliku olukorra näitajad2:

Näitajad

Lühikirjeldus

Rahvastik

2013. a oli Eesti rahvaarv 1,29 miljonit ja rahvastikutihedus 29,8 inimest km2 kohta, mis teeb Eestist Soome järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. 2013. a elas 43,2 % riigi rahvastikust Harju maakonnas. Tihehoonestusega aladel (369 ala) elab kokku umbes 85% loendatud püsielanikest. Ääremaastaatuses või ääremaastumisriskiga on pindalaliselt umbes pool Eestit, kus elab ligi 140 000 elanikku. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest. Rahvastik vananeb tunduvalt. Eurostat prognoosib tööealise elanikkonna vähenemist 20 aastaga üle 100 000 inimese võrra ( joonis 1). Arvestama peab seejuures maailma rahvastiku kasvutrendil (7 miljardilt 9.6 miljardile 2050) ja kliimamuutuse mõjuga.

Sisemajanduse koguprodukt ( SKP)

2013. a jooksevhindades 18,4 miljardit eurot (ühe elaniku kohta 14 217,63 eurot), energiamajandus annab ligi 12 % SKP-st. Eesti SKP elaniku kohta ostujõu standardi alusel oli 73 % EL keskmisest elaniku kohta aastal 2013 ( joonis 2).

Tööhõive

Tööhõives oli aastal 2012 ligi 615 tuh in, energiamajanduse tööhõivet on raske täpselt hinnata: kui Statistikaameti andmeil mäetööstuses kokku on 4900 (sellest suur osa põlevkivikaevandustes), elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises 9200, ehituses 58 200, maismaa veonduses ja torutranspordis 5000, lisaks soojusvarustuse, sh küttepuu varumisega seotud töötajaskond, siis hinnanguliselt energiamajanduses ja sellega seotud valdkondades saab tööd orienteeruvalt 12-15 % tööealisest elanikkonnast. Seejuures põlevkivitööstuses Ida-Virumaal saab tööd u 7600 töötajat.

Energiamahukus

2012.a SKP energiamahukus oli 19237 GJ miljoni euro kohta, st 3 korda suurem EL keskmisest.

Energiatoodang

Aastal 2012 toodeti Eestis ligi 12 TWh elektrit. Põhivõrgust on sisemaiseks tarbimiseks kantud viimastel aastatel 7,1-7,4 TWh/a elektrienergiat, võrgukaod 2-3%. Aastal 2012 kasutati soojust 20,4 TWh, sh koht- ja lokaalküte 11,8 TWh, kaugküte 4,6 TWh (sh u 3,6 TWh koostootmisest), kadu 4 TWh. Eestis on koostootmine potentsiaal kuni 4,2 TWh.

Energia lõpptarbimine

Aastal 2010 2818 ktoe (118 PJ/a või 32,8 TWh/a). Eesti energia lõpptarbimine 24,75 MWh/in/a ei erine palju Euroopa Liidu keskmisest 25,56 MWh/in/a. Riigi koguenergiatarbimine kasvas perioodil 2000-2010 21% võrra, peamiselt teenindussektoris ja transpordisektoris. Suurim elektritarbimine toimub tööstuses ja teenindussektoris. Energia lõpptarbimisest moodustasid aastal 2010 hooned pool 16,5 TWh, sellest soojuse tarbimine 12 TWh . Eestis on 149 kohalikus omavalitsuses kokku 240 kaugkütte võrgupiirkonda, mida tarbib ligi 60 % elanikkonnast. Ülejäänud kütmine toimub koht- ja lokaalküttel.

Energiajulgeolek

2012. a energiasõltuvusmäär oli 17,2 %. Energiasõltumatuselt on Eesti Euroopa Liidus teisel kohal Taani järel. Eksporditud põlevkiviõli välja arvates on importkütuste osakaal 23%. WEC-i riikide energiajulgeoleku järjestuses on Eesti 94 riigi seas 64-ndal kohal.

Joonis 1. Eesti tööealiste ja ülalpeetavate olukord

Joonis 2. SKP elaniku kohta ostujõu standardi (PPS) järgi

Rahvastik

Maailmas kasvab rahvaarv jõudsasti, Eestis on tendents sarnaselt teiste Euroopa riikidega vastupidine — iive on negatiivne. 3

Eestis elas Statistikaameti andmetel 2014. aasta 1. jaanuari seisuga 1 315 819 inimest ( joonis 3). Võrreldes näiteks kümne aasta taguse ajaga, on rahvaarv vähenenud 43 031 inimese võrra. Rahvaarvu vähenemise põhjusi tuleks otsida peamiselt väljarände suurenemisest ja negatiivsest iibest ( joonis 4). Kui 2010. aastal oli üle 20 aasta iive taas positiivne, siis 2012. aastal registreeriti 14 679 elussündi ja 15 450 surma, muutes iibe taas negatiivseks ning sama tendents jätkub. 4

Eesti on hõredalt asustatud — ühel ruutkilomeetril elab keskmiselt 30 inimest (Euroopa Liidu riikides on keskmine rahvastikutihedus 117 elanikku ruutkilomeetril). Tallinnas elab ligikaudu 30% rahvastikust, pealinna piirkonnas 42% rahvastikust. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on suurenenud vaid Harju ja Tartu maakonna elanikkond. Enamjaolt näitab tendents, et koondutakse suuremate linnade ümbrusse. Eelkõige ongi suurenenud Tallinna lähivaldade elanike arv. Samas varem hõreda asutusega olnud paigad on muutunud veelgi hõredamaks. 5

Valglinnastumine, mis on toonud kaasa pendelrände töö- ja elukoha vahel, viitab läbimõeldud regionaalplaneerimise, keskkonnasäästlike ja tõhusate transpordivõimaluste ning kaugtöö võimaluste suurenemise vajadusele. 6

Joonis 3. Rahvaarv, 1. jaanuar seisuga erinevatel aastatel

Joonis 4. Sünnid, surmad ning loomulik iive

Majandus

Sisemajanduse kogutoodang

2008.–2009. aasta talvel tabas maailma ulatuslik majanduskriis, mis mõjutas peamiselt arenenud riike. Euroopa Liidus langes sisemajanduse kogutoodang (SKT) aastaga 4,2%. Äärmiselt raskeks osutus olukord Balti riikidele, kaasa arvatud Eestile, kus otsustavaks said majandussurutisele eelnenud majanduse ülekuumenemine, kinnisvarabuum ja sisenõudluse vähenemine. Eestile tõi 2009. aasta kriis kaasa hüppelise 14,1% SKT languse. Majandustegevust pärssisid väike sise- ja välisnõudlus. Sisenõudlust mõjutas majanduslangusega kaasnenud tööturu keeruline olukord ja see tõi kaasa ettevaatlikkuse tarbimises. SKP väärtused jooksevhindades ühe elaniku kohta on toodud joonisel 5. 7

2010. aastal hakkas majandus näitama taastumise märke ning SKT suurenes 3,1%. SKT kasvule aitas suuresti kaasa Eesti madal võlakoormus, tugev mõju oli ka töötleva tööstuse lisandväärtuse kiirel kasvul. Hoolimata SKT kasvust tõi 2010. aasta algus kaasa drastilise töökohtade vähenemise, mõjutades negatiivselt inimeste toimetulekut ja tarbimine säilitas oma madalseisu. 8

2011. aastal jätkus maailmas üldiselt majanduse taastumine. Euroopa Liidu riikide seas oli näiteid nii majanduskasvust kui ka -langusest. Eesti SKT (hinnamuutuste mõju arvestades) kasvas Balti riikidest kõige enam (7,6 %) ja oli Euroopa Liidu keskmisest tuduvalt kiirem. Tööjõuturu paranenud olukord kajastus ka tarbimises. Nii jätkas Eesti ka 2012. aastal majanduskasvuga (3,2%), samal ajal kui Euroopa Liidu majandus tervikuna kahanes 0,3%. 9

Joonis 5. SKP jooksevhindades ühe elaniku kohta, eurot

Energiatoodang ja tarbimine

Eestis kasutatakse energiatootmiseks põhiliselt kodumaiseid energiaallikaid — peamiselt põlevkivi, millest üle 90% kasutatakse elektrienergia tootmiseks. Kohalikud allikad on veel turvas ja puit, imporditakse maagaasi, kivisütt, vedelkütuseid ja koksi. Suur osa põlevkivist toodetud elektrist eksporditakse, seega kajastuvad välisturu nõudluse muutused selgelt primaarenergia bilansis. 10

Põlevkivi kasutamine sellises mahus tagab Eestile küll energeetilise sõltumatuse (imporditavate energiaallikate osatähtsus 1/3, EL'i liikmesriikides keskmiselt 2/3), kuid fossiilsetel allikatel baseeruv energiamajanduse on keskkonnale koormav, jäätmemahukas ning õhku paisatakse suurtes kogustes kasvuhoonegaase. 11

Põlevkivil põhinevat energiamajandust mitmekesistab taastuvenergia, mille osatähtsus aasta-aastalt suureneb ( joonis 7). Taastuvenergiaallikateks Eestis on peamiselt tuule- ja hüdroenergia ning biomass. Hüdroenergia toodang on püsinud stabiilsena, võrreldes tuuleenergia ja biomassiga tagasihoidlikuna. Kõige enam on taastuvelektri toodangu kasvu suurendanud hakkepuidul töötavate koostootmisjaamade töölerakendamine. Elektritootmine taastuvatest energiaallikatest on kasvanud, kuid võrrelduna EL'i riikidega, on see näidataja siiski väike. 12

Joonis 7. Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises, %

Transport

Sõidukite, peamiselt sõiduautode arv on kasvavas trendis. Nimelt on viimase viie aastaga sõidukite arv liiklusregistris kasvanud rohkem kui 50 000 sõiduki võrra ( joonis 8), veoautode ja busside arv on olnud võrdlemisi stabiilne. Autostumise kasvu põhjusteks on mitmed asjaolud: majanduskasv, tarbimiskasv, valglinnastumine, ebaefektiivne ühistranspordisüsteem linnades, eriti aga maapiirkondades, töökohtade vähesus maapiirkondades ning sellest tulenev pendelränne maa ja linna vahel. 13

Kogu Eestis arvel olevast sõidukipargist kasutab 67% bensiini ning 33% diislikütust. Rohkem kütust tarbivad sõidukid nagu bussid ja veoautod, sõidavad enamjaolt diislikütusega. Gaasi ja elektrit tarbivad sõidukid moodustavad kogu sõidukipargist küllaltki marginaalse osa, ehk ligikaudu 0,02%. 14

Maanteetransport on samuti ka õhku ning pinnast saastavaks asjaoluks. Tekitab müra ning häirib seejuures ökosüsteeme. Teedeehitusega seoses kaotatakse või killustatakse liikide elupaiku. Maanteetransport on energeetikasektori kõrval üks suuremaid õhusaasteallikaid. Kütuse kvaliteedi paranemine, katalüsaatorite kasutamine ning autode ökonoomsem kütusetarbimine on aidanud heitgaaside (CO, CO2, NOx) ja ka raskmetallide koguseid vähendada, samal ajal kui sõidukite arv on kasvamas. 15

Joonis 8. Erinevate sõidukite kogus, tuhat

Rohemajandus

Kontseptsiooni kohaselt on tegu kaupade ja teenuste tootmisega, jaotamise ja tarbimise majanduslike tegevuste süsteemiga, mille tulemusena tagatakse pikaajaliselt inimeste heaolu paranemine, ilma et tulevaste põlvkondade kanda jäetaks olulisi keskkonnariske ja loodusvarade puudust. Sellise majandusviisi puhul kasutatakse n.ö. "puhtaid tehnoloogiaid" ja taastuvaid loodusvarasid, juurutatakse uusi majandusarvestuse meetodeid ja majandusstiimuleid, asendatakse CO2-mahukad tehnoloogiad vähese süsiniku heitega tehnoloogiatega. Suure osa rohemajandusest moodustab biomajandus, mille näol on tegu majandusharuga, mis põhineb taastuvate bioloogiliste ressursside tootmisel nagu jäätmevoogude muundamine toiduks, söödaks, biopõhisteks toodeteks nagu bioplastid ja bioenergia. Biomajandus hõlmab põllumajandust, metsandust, kalandust, toidu- ja paberitööstust ning on samuti osa keemilisest biotehnoloogia- ja energiatööstusest. 16,17

Rohelistena käsitletakse järgnevalt toodud tooteid ja teenuseid 18:

  • toote ja teenuse tootmiseks vajalik energia pärineb taastuvatest allikatest;
  • toote ja teenuse tootmine on energiatõhus: tooted ja tenused, mis parandavad energiaefektiivsust, hõlmates energiaefektiivseid seadmeid, rakendusi, ehitisi, sõidukeid, samuti tooteid ja teenuseid, mis parandavad energiaefektiivsust ehitistes ja on efektiivsed energia salvestamisel ja jaotamisel - targad elektrivõrgud jne;
  • toote ja teenuste tootmine on vähese heitega ja tekkivaid jäätmeid taas- või korduvkasutatakse: tooted ja teenused, mis alandavad või väldivad reostamist toksiliste ainetega, või millega eemaldatakse saasteaineid või ohtlikke jäätmeid keskkonnast. KHG heite vähendamine läbi teiste meetodite kui taastuvenergia tootmine ja energiaefektiivsus. Tooted ja teenused, millega eemaldatakse või vähendatakse jäätmete teket, kogutakse jäätmeid, korduv- või taaskasutatakse, kompostitakse või puhastatakse reovett;
  • tooted ja teenused, mis aitavad kaasa loodusressursside ja loodusväärtuste säilitamisele: need on tooted ja teenusde, mis on seotud mahepõllunduse ja jätkusuutliku ''' metsandusega, maakasutuse, mulla, vee, või muude loodusväärtuste säilitamise ja veemajandusega;
  • toode ja teenus, mis aitab kaasa keskkonnahariduse ja koolituse ning inimeste teadlikkuse suurendamisele jätkusuutlikkust arengust: need on tooted ja teenused, mis aitavad täita keskkonnanõudeid, võimaldavad hariduse ja koolituse kaudu rakendada rohelisi tehnoloogiad ja praktikaid ning suurendavad ühiskonna teadlikkust keskkonnaaspektidest;

Rohemajandust edendavaks riigiks on selline riik, mille majandus on ressursi- ja energiatõhus, kus majandustegevuse ja tarbimise tagajärjel paisatakse õhku vähem kasvuhoonegaase ja mille keskkonnakapital kasvab (või säilub). Nimetatud näitajate alusel on Eestil arenguruumi ning potentsiaali saada rohelisemaks. EUROSTAT-i andmetel (2009 ja 2010 a. näitajate järgi) on Eesti Euroopa Liidu 27 liikmesriigi (EL 27) seas ressursitõhususelt 25. kohal, energiamahukuselt teine ja sisemajanduse kogutoodangu süsinikumahukuselt samuti suurimate hulgas, ehk peaaegu kõigi rohemajanduse taseme näitajate poolest Euroopa kehvemate seas. 19

Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslik mõju

Mõju rahvaarvule

Põlevkivitööstuse otsene negatiivne mõju rahva arvukusele ilmnes piirkonnas peamiselt 1990ndatel ja möödunud kümnendi algul, mil rahvaarv Ida-Virumaal kahanes kiiremini kui mujal Eestis. Statistikaameti andmetel vähenes aastatel 1989-2006 kogu Eesti rahvastik 14,4% võrra, sellest Ida-Virumaal 22,1% võrra ja Lääne-Virumaal 17,0% võrra. Selliste rahvastikuprotsesside üheks otseseks põhjuseks oli põlevkivitööstuse kokkutõmbumine, kaevandusmahu vähenemine ja kaevanduste sulgemine. 20

Ida-Viru piirkonnas oli 2000. aastal tööstussektoris hõivatud 34 600 inimest, mis moodustas kogu Eesti tööstussektori hõivest 18%. Sellest omakorda mäetööstuses oli hõivatud 7400 ehk 21%. 2012. aastaks oli piirkonna tööstussektori hõive langenud 28 700 inimeseni ja osakaal kahanenud 14,7%ni. Mäetööstuse osa oli vaid 18%, hõivatuid oli 5200. Sarnast tendentsi oli märgata teistel põlevkivitööstusega seotud tegevusaladel, näiteks energeetika vallas, kus hõive vähenes viimasel kümnendil 17,6%. 21

Ekspertide hinnangul jätkab piirkonna rahvaarv vähenemist ja see toimub kiiremini kui Eestis tervikuna. Ida-Virumaal prognoositakse 2030. aastaks 5%-list rahvaarvu kahanemist, mida loetakse väga järsuks languseks. Sama prognoosi kohaselt kasvab Harju- ja Tartumaa elanike arv. Jõgevamaal võib langus ulatuda kuni 3%ni, Lääne-Virumaal kahaneb rahvastik pisut üle 2%. 22

Mõju tööhõivele

Põlevkivitööstus on läbi aegade olnud oluline tööandja piirkonnas ja mõju kogu piirkonna tööturu arengule võib lugeda positiivseks, sest valdkonnas saab tööd väga tähelepanuväärne hulk kohalikke elanikke. Samal ajal võib põlevkivitööstus olla mõnes piirkonnas (näiteks Kiviõli) ainuke tähtsam tööandja ja sellega kaasneb piirkonnale suur sotsiaalmajanduslik risk. 23

Võrreldes põlevkivi kaevandamise tippajaga 1980-ndatel, kus hõivatuid oli üle 14 000, on alates 1990-ndatest kaevandusmahud vähenenud ning kaevandusi suletud, mille tõttu on paljud töötajad töö kaotanud või jäänud pensionile. Võrreldes 2007. aastaga oli põlevkiviettevõtete töötajate arv 2011. aastaks vähenenud kõikides ettevõtetes peale Viru Keemia Grupp ASi enam kui 1200 töötaja võrra. Kokku on põlevkivitööstusega seotud hinnanguliselt 7600 inimest. Piirkonna suurim tööandja on Eesti Energia, kus 2011. aastal oli töötajaid 7353, kellest 73% töötas mõjupiirkonnas. 24

Mõju ettevõtlusele

Põlevkivitööstuse esmane mõju ettevõtlusele seisneb põlevkiviettevõtete endi omanikutulus. Põlevkivi kaevandavate ja töötlevate ettevõtete koondtulu väljendub nende kasumis. 25

Põlevkiviettevõtete kaudne mõju kohaliku ettevõtluse arengule avaldub tarneahela kaudu, kus tööd saavad ettevõtted, kes pakuvad põlevkivi kaevandamise ja/või töötlemisega tegelevatele ettevõtetele tooteid ja teenuseid. Peale selle ilmneb kaudne mõju investeeringutes teadus- ja arendustegevusse. 26

Mõju kohalikule arengule

Kohalikele omavalitsustele avaldab põlevkivi kaevandamine ja töötlemine soodsat mõju muu hulgas KOVi eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa toel. 2011. aastal laekus mõjupiirkonna KOVidele põlevkivisektorist üksikisiku tulumaksu ligikaudu 10,9 miljonit eurot. 2012. aastal oli kogu piirkonna maksutulu üksikisiku tulumaksust 60,6 miljonit eurot. See tähendab, et põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud tulu moodustas KOVi eelarvetes ligikaudu 18% üksikisiku laekunud tulumaksust. Lisaks tuleb arvestada, et sellele summale lisandub üksikisiku tulumaks, mis makstakse põlevkivisektorit teenindavates ettevõtetes töötavate isikute pealt. Kuna otseselt põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tõttu lahkutakse vähe, on mõju tagasihoidlik, mis puudutab lahkuvate inimeste tulumaksu kui tuluallika kaotust KOVi eelarvesse. 27

KOVi laekuvad samuti ka ressursimaksud. Ressursimaksudest laekus 2012. aastal mõjupiirkonna omavalitsustele tagasi 12 miljonit eurot, sellest 7,9 miljonit eurot kaevandamisõiguse tasuna ja 4,4 miljonit eurot vee erikasutuse tasuna. Tuleb aga arvestada, et need summad sisaldavad kõigi maavarade kaevandamise õiguse tasusid, millest enamiku moodustab siiski põlevkiviga seonduv. 28

Mõnes piirkonnas, näiteks Narvas, pakuvad põlevkivikaevandajate ja -töötlejate tütarettevõtted kohalikele elanikele ja organisatsioonidele tänu elektri ja soojuse koostootmise suurele tõhususele soojusenergiat Eesti keskmisest odavama hinnaga, mis ideaalis mõjutab kohalikku arengut postiivselt. Märagatav on efekt ainult Narva linnas, kus elanike arv on suur. 29

Mõju elukeskkonnale

Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega kaasnev keskkonnamõju on erisugune, millest osa on lühiajaline ja avaldub ainult mäetööde või põlevkivi töötlemise protsessis (näiteks müra), osa aga püsib vähema või rohkema aja jooksul pärast mäetööde või töötlemistegevuse lõpetamist (näiteks mõju veerežiimile ja maapinnale). Paljud mõjutegurid võib koondada ka pärandmõju alla, mis on tekkinud rohkem kui kümme aastat tagasi, kuid kestab senini (näiteks tehismägedest tingitud visuaalne mõju), või ilmneb alles nüüd (näiteks langatused ja nende mõju). 30

Mõju inimeste tervisele

Põlevkivi kaevandamine ja töötlemine mõjutavad nii sektori töötajate kui ka ümberkaudsete elanike tervist. Kõige enam avaldub see mõju joogivee kvaliteedi, õhusaaste, müra, vibratsiooni ja tööõnnetuste kaudu.

Põlevkivitööstuse mõju inimeste tervisele avaldub nii otseselt kui ka kaudselt.

Otsesteks tervisemõjudeks on:

  • müra - materjali käsitsemine, puurimine kui ka tehnoloogilised protsessid (sh ventilatsioon);
  • vibratsioon - vaevused kaevandustöötajatele kui ka ümbruskonnas elavatele inimestele;
  • tööõnnetused - põhjustatud tavaliselt plahvatustest, tulekahjudest ja tehnika käsitsemisest.

Kaudseteks tervisemõjudeks on:

  • õhusaaste - peenosakeste tungimine hingamiselunditesse ja rindkeresse;
  • joogivee kvaliteet - võib põhjustada mittenakkuslikke haiguseid (vähk, diabeet, loote väärarengud, vaimuhaigused).

Joonis 6. Põlevkivi kütusena energia tootmiseks, tuhat tonni

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2014

Uuring

ENMAK 2030 KSH programm

2013

Teabematerjal

Keskkonnajuhtimine avalikus sektoris. Juhendmaterjal keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks avaliku sektori organisatsioonides

2013

Teabematerjal

Rohelise kontori käsiraamat

2013

Aruanne

Viru Keemia Grupp AS Põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi rajamise detailplaneering. KSH aruanne

2013

Aruanne

Eesti Energia Õlitööstus AS Õlitehase maa-ala detailplaneeringu KSH aruanne

2011

Aruanne

Avamere tuuleparkide rajamisega Loode-Eesti rannikumerre kaasnevate keskkonnamõjude hindamine

2010

Uuring

Keskkonnakomplekslubade kvaliteedi hindamine

2006

Uuring

Ülevaade keskkonnamõju hindamise praktikatest Eestis

2005

Teabematerjal

Ökomärgis - Mis see on? Euroopa Ühenduse ökomärgist tutvustav teatmik ettevõtjale

2013

Aruanne

Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri uuringud riikliku aruandluse täitmiseks maakasutuse ja metsandussektoris

2010

Aruanne

Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste arvutamine hajussaasteallikatest. VOC projekt

2010

Aruanne

Estimation of NMVOC emissions from diffuse sources

2013

Raport

Estonian Informative Inventory Report 1990-2011

2014

Aruanne

Eesti keskkonnaseire 2012

2012

Aruanne

Eesti keskkonnanäitajad 2012

2008

Kogumik

Kaugseire Eestis

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Sotsiaalmajanduslik taust

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Loodusvarad ja nende kasutamine

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Ilmastik ja kliimamuutused

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Jäätmed

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Välisõhk.

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Maakasutuse muutused ja linnaökoloogia

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Looduslik mitmekesisus

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Keskkonnakorralduslikud vahendid

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Keskkond ja tervis

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Vigade parandus

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte

2009

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2009

2012

Aruanne

Eesti keskkonnanäitajad 2012

2000

Ülevaade

Eesti keskkonnaseisund XXI sajandi lävel

2009

Ülevaade

Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009

2012

Aruanne

Paiksetest saasteallikatest välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused aastail 2008-2010

2008

Aruanne

Keskkonnaandmetest keskkonnainfoni

2012

Aruanne

1990.-2009. aastal välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused paiksetest ja hajussaasteallikatest Eestis

2014

Aruanne

Eesti keskkonnaindikaatorid - arendustöö ja tulemused

2012

Aruanne

Eesti keskkonnaseire 2007-2010

2014

Ettekanne

Rohemajandus ja selle tekkimise eelduseks olevad oskused Eestis

2015

Lõpparuanne

Energia tuleviku muutumine - kodanikuühiskond kui peamine osaleja taastuvenergia tootmisel

2015

Ettekanne

Adaptation seminar Tallinn. Eesmärgid ja kava

2015

Ettekanne

Climate Change Adaption. Backround and main concepts

2015

Ettekanne

Climate Change - Impacts and consequences for Norway

2015

Ettekanne

National organization of climate change adaption in Norway

2015

Ettekanne

Estonian Climate Change Adaption - Responsibilities and Practices in Estonia

2015

Ettekanne

Adaptation Governance - Local Authorities Bridging the Gap Between Top-Down and Bottom-Up Signals

2015

Ettekanne

EU Adaptation Frameworks and Institutional Interplay in the Baltic Region

2015

Ettekanne

Climate Change Adaptation in Urban Planning in Norway

2015

Ettekanne

Climate Change adaptation in the Norwegian and Swedish electricity sectors

2015

Ettekanne

(Swedish and Finnish adaptation policies) Examples from urban adaptation in Helsinki

2015

Ettekanne

The role of private-public-partnerships and networks in CC adaptation

2012

Aruanne

Technical Policy Briefing Note 7 - Extreme Outcomes

2011

Aruanne

Assessing the Costs and Benefits of Adaptation Options

2010

Ettekanne

Globaalsed megatrendid, EL poliitikad ja Eesti ruumilise arengu suundumused

2011

Raport

6 megatrendi, mis vormivad Eesti tulevikku

2014

Ülevaade

Global Annual Review 2014 - Five Global Megatrends

2013

Aruanne

Future State 2030 - The global megatrends shaping governments

2015

Aruanne

Säästva arengu näitajad

2015

Ettekanne

KIK toetused keskkonnaprogrammist atmosfääriõhu kaitseks

2015

Ettekanne

Välisõhu seirest ja teostatud uuringutest

2014

Uuring

Eesti elanike keskkonnateadlikkus. Eesti elanikkonna uuring

2013

Aruanne

Tallinna linna ja linnastu süsihappegaasi heitkoguste inventuur

2013

Aruanne

Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine

2012

Aruanne

Eesti elanike keskkonnateadlikkus. Eesti 15-74- aastase elanikkonna uuring

2014

Aruanne

Keskkonnamaksude jaotuslikud ja käitumuslikud efektid Eesti näitel

2015

Uuring

The state of housing in the EU 2015

2015

Uuringuraport

Eesti teadussüsteemi ja reaalmajanduse seosed- juhtumianalüüsid avaliku ja erasektori nõudlusele vastamisest

2015

Ettekanne

Eesti T&A ja reaalmajanduse seosed- juhtumianalüüsid avaliku ja erasektori nõudlusele vastamisest

2015

Uuringuraport

Teaduspõhiste ettevõtete roll Eesti T&A- ja innovatsioonisüsteemis

2015

Ettekanne

Teaduspõhised ettevõtted Eesti T&A- ja innovatsioonisüsteemis

2015

Ettekanne

Euroopa teadusruumi rakendamise võimalused ja väljakutsed Eestis

2013

Uuring

Sisekliima mõju tööviljakusele ja õpitulemustele

 

Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

Viited


  1. Keskkonnaagentuur. Keskkonna ülevaade 2013. Sotsiaalmajanduslik taust.
  2. Möldre, I. Eesti Arengufond. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegiline hindamine.
  3. Värnik, R. Eesti Maaülikool. Rohemajandus ja selle tekkimise eelduseks olevad oskused Eestis.
  4. Poliitikauuringute Keskus Praxis SA. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine.
  5. Aben, M. Makromajanduslikud väljakutsed. Ettekanne biomajanduse avaseminaril 04.02.2015.
  6. Statistikaamet. [Rahvastik aasta alguses ja aastakeskmine rahvaarv soo ja vanuse järgi](01.12.2015).
  7. Statistikaamet. [Sünnid, surmad ja loomulik iive](01.12.2015).
  8. Statistikaamet. [Sisemajanduse koguprodukt ja kogurahvatulu ühe elaniku kohta (ESA 2010)](30.03.2016).
  9. Statistikaamet. [Elektrijaamades energia tootmiseks tarbitud kütus](01.12.2015).
  10. Statistikaamet. [Energia efektiivsuse suhtarvud](01.12.2015).
  11. Statistikaamet. [Sõidukid, 31. detsember](30.03.2016).