Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele

Allikas: Energiatalgud

Soojusmajandus.pngEnergiatarbimine.png

Soojus liigub kõrgema temperatuuriga keskkonnast madalama temperatuuriga keskkonda, sealjuures muutub soojusvool intensiivsemaks temperatuuride vahe suurenedes. Seetõttu muutub hoonete soojuse vajadus kütteks seoses välisõhu temperatuuri muutumisega.


Peaartiklid: Energiatarbimine; Soojusmajandus
Seotud artiklid: Soojusvarustus; Energiatarbimine kodumajapidamistes; Energiatarbimine tööstussektoris; Energiatarbimine teenindussektoris


Välisõhu temperatuur Eestis

Eestis teostab imavaatlusi ning -prognoose Keskkonnaagentuur (enne 01.06.2013 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut). Kuigi Eesti riik paikneb suhteliselt väikesel maa-alal, esineb piirkonniti erinevusi nii välisõhu temperatuuris kui ka muudes mõõdetavates parameetrites. Joonisel 1 on kirjeldatud keskmisi välisõhu temperatuure Türi mõõtejaamas.

Jooniselt nähtav kütteperioodi keskmine temperatuur kirjeldab keskmist temperatuuri ajavahemikul 01.10...30.04, mis on siinjuhul tinglikult kütteperioodiks valitud. Tegelik kütteperioodi pikkus oleneb konkreetsest aastast ning hoonest, mida köetakse.

Temperatuurierinevuste mõju kompenseerimine

Kraadpäevad ja normaalaasta

Jooniselt 1 nähtub, et nii aastakeskmised kui ka kütteperioodi keskmised temperatuurid erinevad aastate lõikes. Erinevate aastate välisõhu temperatuuri erinevuste mõju soojuse tarbimise kompenseerimiseks kasutatakse kraadpäevi[1].

Kompenseerimaks erinevate aastate välisõhu temperatuuride mõju soojuse tarbimisele viiakse reaalse aasta soojuse tarbimine üle võrreldavale baasaasta - normaalaasta tarbimisele. Selleks saab kasutada seost [1]

Normaalaastale taandamine.jpg


Valemist nähtub, et seost välisõhu temperatuuriga ei saa eeldada kogu hoones tarbitud soojuse jaoks. Sealjuures moodustub kraadpäevadest sõltumatu soojustarbimise põhiosa sooja tarbevee valmistamiseks kulutatud soojusest.[1]


Tasakaalutemperatuur ja kraadpäevad

Seotud artikkel: Soojusmajanduse regulatiivne keskkond


Siseõhu temperatuur on temperatuur, milleni tahetakse hoone siseruumide temperatuuri tõsta. Siseõhu temperatuur formeerub kütte- ja vabasoojuse tulemusel. Temperatuuri, milleni on vaja tõsta siseõhu temperatuur küttesoojuse arvel, nimetatakse tasakaalutemperatuuriks.[1] Näidet tasakaalutemperatuuri kujunemisest võib näha jooniselt 2.

Kraadpäevade arv määratakse vastavalt tasakaalutemperatuurile ning piirkonnale (Eestis on 6 kraadpäevade piirkonda), kus hoone paikneb. Kuigi tasakaalutemperatuur sõltub hoone energiatõhususest[2], on lihtsustatud arvutustes lubatud kasutada nn. "lihtsaid kraadpäevi", mille aluseks olev tasakaalutemperatuur on 17 °C [3]. Nimetatud tasakaalutemperatuuri järgi määratud kraadpäevade kasutamist näeb ette ka määrus "Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord".

Mitmesuguste Eesti võtmepiirkondade kraadpäevade andmed erinevatel tasakaalutemperatuuridel ja aastatel on kättesaadavad SA Kredex kodulehel.

2000-2014 energiatarbimise taandamine

Metoodika kirjeldus

Eespool kirjeldatud temperatuurierinevuste mõju kompenseerimist rakendati Eesti energiatarbimisele aastatel 2000-2014. Alljärgnevalt on kirjeldatud nimetatud arvutuste teostamise lähteeldused.

Elamusektori jaoks on valitud tasakaalutemperatuuriks 17 °C [4]. Teenindus- ja avaliku sektori ning tööstussektori tasakaalutemperatuuriks on arvestatud 13 °C. [1],[5]

Kaugküttega eluhoonete korral on eeldatud, et soojuse tarbimine tarbevee soojendamiseks on hinnanguliselt 30%. Sealjuures tuleb arvestada, et kõigis kaugküttega korterelamutes ei ole tsentraalset sooja vee varustust ning vee soojendamine võib kortermajades toimuda ka maagaasi või elektri abil. Kuivõrd täpsed arvud ei ole teada, on tarbevee soojendamiseks vajamineva energia osakaaluks võetud 25%. Teenindus- ja avaliku sektori ning tööstussektori jaoks on tarbevee soojendamiseks kulunud energia osakaaluks kogu soojuse tarbimisest arvestatud 10 %, kaugküttega hoonete korral 15 %. Muude soojusvarustuse liikide korral on tarbevee soojendamiseks kasutatava soojuse tarbimise osakaaluks arvestatud 15%, kuna puuduvad soojuskaod. [5]

Tulemused

Seotud artiklid: Kaugküte; Lokaalküte; Energiatarbimine kodumajapidamistes; Energiatarbimine tööstussektoris; Energiatarbimine teenindussektoris


Eespool kirjeldatud arvutuse tulemused on nähtavad jooniselt 3.

Keskmise välisõhu temperatuuri tõus ning soojuse tarbimine

Seotud artikkel: Soojusvarustus


Aastate lõikes on kütteperioodi keskmiste temperatuuride kõikumine toimunud suhteliselt suurtes piirides ning seetõttu pole tugevat seost, mis kirjeldaks temperatuurimuutuste trendi, võimalik välja tuua. Kasutades lineaarset regressiooni, on näha, et ajavahemikul 1950...2012 on kütteperiodi keskmine temperatuur muutunud 2 °C võrra. Vaadeldes viimast 40 aastat (joonis 4), saab täheldada 1,2 °C-st keskmise temperatuuri muutust[6].


Nagu eelnevalt kirjeldati, pole matemaatilist alust nimetatud temperatuuri muutuste kasutamiseks, kuid globaalse soojenemise e. Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõusu prognoose on avaldanud ka näiteks Rahvusvaheline Energiaagentuur. Seetõttu koostati uuringu "Kaugkütte energiasääst" tulemustele põhinedes arvutused, kirjeldamaks temperatuuri tõusu võimalikku mõju kaugküttesoojuse tarbimisele (joonis 5). Arvutused koostati 1,2; 2 ning 3 °C-se võimaliku temperatuuri tõusu jaoks.

Täpsemaid selgitusi arvutuste kohta saab näha dokumendi "Kaugkütte energiasääst" lisadest.

Joonis 2. Välisõhu temperatuuri kestuskõver ning tasakaalutemperatuur[2]
Välisõhu temperatuuri kestuskõver ning tasakaalutemperatuur.jpg

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Loigu, E., Kõiv, A. Eesti kraadpäevad. – Tallinn: TTÜ Keskkonnatehnika instituut, 2006. – 69 lk.
  2. 2,0 2,1 Tark, Teet. Välisõhu kestuskõver ja selle kasutamine küttekoormuse ja -kulu määramisel. (10.09.2013).
  3. Kõiv, Teet-Andrus., Rant, Aivar. Hoonete küte, TTÜ kirjastus 2013.
  4. Riigi Teataja. Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord. (10.09.2013)
  5. 5,0 5,1 Siim Link, märts 2013.
  6. Irje Möldre, september 2013
  7. 7,0 7,1 Kirjalik teabepäring Keskkonnaagentuurile, august 2013.
  8. Statistikaamet. KE03: Elektrienergia bilanss, (08.10.2015).
  9. Statistikaamet. KE04: Soojuse bilanss, (14.11.2015).
  10. Statistikaamet. KE061: Kütuste tarbimine majandusharu ja kütuse liigi järgi, (14.11.2015).
  11. Energiatarbimine.
  12. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.
  13. Jaanus Uiga, september 2013.


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2006 Uuring Eesti kraadpäevad
2014 Veebileht SA Kredex. Kraadpäevad
2013 Uuring Kaugkütte energiasääst
2013 Ettekanne Latest findings in climate science & their relevance for regional climate change
2015 Aruanne Rohemärgis 2015 klassifikatsioon
2015 Aruanne Rohemärgise standard


On Teil ettepanekuid, kuidas "VÄLISÕHU TEMPERATUURI MÕJU ENERGIATARBIMISELE" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "VÄLISÕHU TEMPERATUURI MÕJU ENERGIATARBIMISELE" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad